keyboard_tab Digital Market Act 2022/1925 ET

1.   Komisjon võib taotluse korral või omal algatusel artikli 3 kohaselt vastu võetud määramisotsuse igal ajal läbi vaadata, seda muuta või selle kehtetuks tunnistada ühel järgmistest põhjustest:

a)	asjaolud, millel määramisotsus põhineb, on oluliselt muutunud;

b)	määramisotsus tehti ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe alusel.

2.   Komisjon vaatab korrapäraselt ja vähemalt iga kolme aasta tagant läbi, kas pääsuvalitsejad vastavad endiselt artikli 3 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Läbivaatamisel uuritakse ka, kas on vaja muuta pääsuvalitseja nende põhiplatvormiteenuste loetelu, mis on eraldi võetuna olulised juurdepääsuteed, mille abil ärikasutajad jõuavad lõppkasutajateni, nagu on osutatud artikli 3 lõike 1 punktis b. Läbivaatamisel ei ole pääsuvalitseja kohustuste suhtes peatavat mõju.

Samuti uurib komisjon vähemalt kord aastas, kas on uusi põhiplatvormiteenuseid osutavaid ettevõtjaid, kes vastavad kõnealustele nõuetele.

Kui komisjon leiab esimese lõigu kohase läbivaatamise põhjal, et asjaolud, mille alusel määrati põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja pääsuvalitsejaks, on muutunud, võtab ta vastu otsuse, millega kinnitatakse või muudetakse määramisotsust või tunnistatakse see kehtetuks.

3.   Komisjon avaldab ja ajakohastab järjepidevalt pääsuvalitsejate ja selliste põhiplatvormiteenuste loetelu, mille puhul pääsuvalitsejad peavad täitma III peatükis sätestatud kohustusi.

1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust seoses artiklites 5 ja 6 sätestatud kohustustega. Need delegeeritud õigusaktid põhinevad artikli 19 kohasel turu-uuringul, mille tulemusena on tehtud kindlaks vajadus ajakohastada kõnealuseid kohustusi selliste tavade käsitlemiseks, mis piiravad põhiplatvormiteenuste avatust konkurentsile või mis on ebaausad samal viisil nagu need tavad, mille suhtes kohaldatakse artiklites 5 ja 6 sätestatud kohustusi.

2.   Lõike 1 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti kohaldamisala piirdub järgmisega:

a)	üksnes teatavate põhiplatvormiteenuste suhtes kohaldatava kohustuse laiendamine muudele artikli 2 punktis 2 loetletud põhiplatvormiteenustele;

b)	sellise kohustuse laiendamine, millest saavad kasu teatavad ärikasutajad või lõppkasutajad, et sellest saaksid kasu muud ärikasutajad või lõppkasutajad;

c)	artiklites 5 ja 6 sätestatud kohustuste pääsuvalitsejate poolse täitmise viisi täpsustamine, et tagada kõnealuste kohustuste tõhus täitmine;

d)	üksnes teatavate põhiplatvormiteenustega koos või nende toetamiseks osutatavate teenuste suhtes kohaldatava kohustuse laiendamine muudele põhiplatvormiteenustega koos või nende toetamiseks osutatavatele teenustele;

e)	üksnes teatavat liiki andmete suhtes kohaldatava kohustuse laiendamine muud liiki andmetele;

f)	täiendavate tingimuste lisamine, kui kohustusega kehtestatakse teatavad tingimused pääsuvalitseja tegevusele, või

g)	pääsuvalitseja mitme põhiplatvormiteenuse vahelist suhet reguleeriva kohustuse kohaldamine pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuse ja tema muude teenuste vahelisele suhtele.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat määrust seoses artikli 7 lõikes 2 kindlaks määratud põhifunktsioonide loeteluga, lisades või jättes välja numbrivaba isikutevahelise side teenuste funktsioone.

Need delegeeritud õigusaktid põhinevad artikli 19 kohasel turu-uuringul, mille tulemusena on tehtud kindlaks vajadus ajakohastada kõnealuseid kohustusi selliste tavade käsitlemiseks, mis piiravad põhiplatvormiteenuste avatust konkurentsile või mis on ebaausad samal viisil nagu need tavad, mille suhtes kohaldatakse artiklis 7 sätestatud kohustusi.

4.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust seoses artiklis 7 sätestatud kohustustega, täpsustades seda, mil viisil kõnealuseid kohustusi tuleb ellu viia, et tagada nende kohustuste tõhus täitmine. Need delegeeritud õigusaktid põhinevad artikli 19 kohasel turu-uuringul, mille tulemusena on tehtud kindlaks vajadus ajakohastada kõnealuseid kohustusi selliste tavade käsitlemiseks, mis piiravad põhiplatvormiteenuste avatust konkurentsile või mis on ebaausad samal viisil nagu need tavad, mille suhtes kohaldatakse artiklis 7 sätestatud kohustusi.

5.   Lõigetes 1, 3 ja 4 osutatud tava loetakse põhiplatvormiteenuste konkurentsile avatust piiravaks või ebaausaks järgmistel juhtudel:

a)

seda rakendavad pääsuvalitsejad ning see võib takistada innovatsiooni ning piirata ärikasutajate ja lõppkasutajate valikuvõimalusi, sest see: i) mõjutab või võib mõjutada püsivalt põhiplatvormiteenuse või muude digisektori teenuste konkurentsile avatust, sest sellega luuakse või tugevdatakse tõkkeid, mis takistavad teistel ettevõtjatel turule siseneda või laiendada oma tegevust põhiplatvormiteenuse või muude digisektori teenuste osutajana, või ii) takistab teistel ettevõtjatel saamast samasugust juurdepääsu olulisele sisendile, nagu on pääsuvalitsejal, või

b)	ärikasutajate õigused ja kohustused ei ole tasakaalus ning pääsuvalitseja saab ärikasutajatelt eelise, mis ei ole proportsionaalne võrreldes teenusega, mida kõnealune pääsuvalitseja kõnealustele ärikasutajatele osutab.

1.   Kui komisjon kavatseb teha artiklite 17, 18 ja 19 kohaste otsuste võimaliku vastuvõtmisega seoses turu-uuringu, võtab ta vastu otsuse turu-uuringu algatamise kohta.

2.   Olenemata lõikest 1 võib komisjon enne kõnealuse lõike kohase turu-uuringu algatamist kasutada oma käesolevast määrusest tulenevaid uurimisvolitusi.

3.   Lõikes 1 osutatud otsuses tuleb täpsustada järgmine:

a)	turu-uuringu algatamise kuupäev;

b)	selle küsimuse kirjeldus, millega turu-uuring on seotud;

c)	turu-uuringu eesmärk.

4.   Komisjon võib lõpetatud turu-uuringu uuesti algatada, kui:

a)	asjaolud, millel artikli 17, 18 või 19 kohaselt vastu võetud otsus põhineb, on oluliselt muutunud, või

b)	artikli 17, 18 või 19 kohaselt vastu võetud otsus põhines ebatäielikul, ebaõigel või eksitaval teabel.

5.   Komisjon võib paluda ühel või mitmel liikmesriigi pädeval asutusel teda turu-uuringus abistada.

1.   Kui asjaomane pääsuvalitseja pakub artikli 18 kohase menetluse käigus, et ta võtab kohustusi asjaomaste põhiplatvormiteenuste osas, et tagada artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustuste täitmine, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, et muuta need kohustused kõnealuse pääsuvalitseja jaoks siduvaks ning teha teatavaks, et meetmete võtmiseks ei ole enam alust. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Komisjon võib taotluse korral või omal algatusel alustada vastava otsuse alusel menetlust uuesti, kui:

a)	asjaolud, millel otsus põhineb, on oluliselt muutunud;

b)	asjaomase pääsuvalitseja tegevus on vastuolus tema võetud kohustustega;

c)	otsus tehti osaliste esitatud ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe alusel;

d)	kohustused ei ole tõhusad.

3.   Kui komisjon leiab, et asjaomase pääsuvalitseja pakutud kohustustega ei suudeta tagada artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustuste tõhusat täitmist, selgitab ta asjaomase menetluse lõpetamise otsuses põhjuseid, miks neid kohustusi ei muudeta siduvaks.

1.   Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles esitatakse komisjoni järeldus täitmata jätmise kohta (edaspidi „täitmata jätmist käsitlev otsus“), kui ta leiab, et pääsuvalitseja ei täida üht või mitut järgmistest:

a)	artiklis 5, 6 või 7 sätestatud kohustusi;

b)	artikli 8 lõike 2 kohaselt vastu võetud otsuses komisjoni poolt täpsustatud meetmeid;

c)	artikli 18 lõike 1 alusel ette nähtud parandusmeetmeid;

d)	artikli 24 alusel määratud ajutisi meetmeid või

e)	artikli 25 kohaselt õiguslikult siduvaks muudetud kohustusi.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Komisjon püüab võtta täitmata jätmist käsitleva otsuse vastu 12 kuu jooksul alates artikli 20 kohase menetluse algatamisest.

3.   Enne täitmata jätmist käsitleva otsuse vastuvõtmist edastab komisjon asjaomasele pääsuvalitsejale oma esialgsed järeldused. Nendes esialgsetes järeldustes selgitab komisjon meetmeid, mille võtmist ta kaalub või mida tema arvates peaks võtma pääsuvalitseja, et esialgsetele järeldustele tõhusalt reageerida.

4.   Kui komisjon kavatseb võtta vastu täitmata jätmist käsitleva otsuse, võib ta konsulteerida kolmandate isikutega.

5.   Täitmata jätmist käsitlevas otsuses annab komisjon pääsuvalitsejale korralduse lõpetada mittetäitmine asjakohase tähtaja jooksul ning selgitada, kuidas ta kavatseb kõnealust otsust täita.

6.   Pääsuvalitseja esitab komisjonile nende meetmete kirjelduse, mida ta on võtnud, et tagada täitmata jätmist käsitleva otsuse täitmine.

7.   Kui komisjon otsustab täitmata jätmist käsitleva otsuse vastu võtmata jätta, lõpetab ta menetluse otsusega.

1.   Komisjon võib täitmata jätmist käsitleva otsusega määrata pääsuvalitsejale trahve, mille summa ei ületa 10 % pääsuvalitseja eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest, kui ta leiab, et asjaomane pääsuvalitseja tahtlikult või ettevaatamatusest ei täida:

a)	artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustusi;

b)	artikli 8 lõike 2 kohaselt vastu võetud otsuses komisjoni poolt täpsustatud meetmeid;

c)	artikli 18 lõike 1 alusel ette nähtud parandusmeetmeid;

d)	artikli 24 kohaselt määratud ajutisi meetmeid või

e)	artikli 25 kohaselt õiguslikult siduvaks muudetud kohustusi.

2.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 võib komisjon määrata täitmata jätmist käsitleva otsusega pääsuvalitsejale trahvi, mis moodustab kuni 20 % pääsuvalitseja eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest, kui ta leiab, et pääsuvalitseja on toime pannud artiklis 5, 6 või 7 sätestatud kohustuse sama või sarnase rikkumise seoses sama põhiplatvormiteenusega, kui rikkumine, mis tehti kindlaks kaheksa eelneva aasta jooksul vastu võetud täitmata jätmist käsitlevas otsuses.

3.   Komisjon võib võtta vastu otsuse, millega määratakse ettevõtjatele, sealhulgas asjakohasel juhul pääsuvalitsejatele, ning ettevõtjate ühendustele trahve, mis ei ületa 1 % nende eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest, kui nad tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu:

a)	ei esita tähtajaks teavet, mida on vaja, et hinnata nende pääsuvalitsejaks määramist vastavalt artiklile 3, või esitavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet;

b)	ei täida kohustust teavitada komisjoni vastavalt artikli 3 lõikele 3;

c)	ei esita artikli 14 kohaselt nõutavat teavet või esitavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet;

d)	ei esita artikli 15 kohaselt nõutavat kirjeldust või esitavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet;

e)	ei võimalda juurdepääsu andmetele, algoritmidele ega testidega seotud teabele vastavalt artikli 21 lõikele 3;

f)	ei anna nõutavat teavet selleks määratud tähtaja jooksul vastavalt artikli 21 lõikele 3 või ei anna nõutavat teavet või selgitusi või annavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet või selgitusi vastavalt artiklile 21 või küsitluse käigus vastavalt artiklile 22;

g)	ei paranda komisjoni määratud tähtaja jooksul esindaja või töötaja esitatud ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet või ei esita või keelduvad esitamast täielikku teavet asjaolude kohta, mis on seotud artikli 23 kohase kontrolli sisu ja eesmärgiga;

h)	keelduvad võimaldamast artikli 23 kohast kontrolli;

i)	ei täida komisjoni poolt vastavalt artiklile 26 kehtestatud kohustusi;

j)	ei võta kasutusele artikli 28 kohast vastavuskontrolli funktsiooni või

k)	ei täida artikli 34 lõike 4 kohaseid komisjoni toimikule juurdepääsu tingimusi.

4.   Trahvisumma kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse rikkumise raskust, kestust ja korduvust ning lõike 3 kohaselt määratavate trahvide puhul menetluses põhjustatud viivitust.

5.   Kui ettevõtjate ühendusele määratakse trahv selle liikmete üleilmse käibe alusel ja see ühendus on maksejõuetu, on ta kohustatud nõudma ühenduse liikmetelt osamakseid trahvisumma tasumiseks.

Kui neid osamakseid ei ole ettevõtjate ühendusele tasutud komisjoni määratud tähtaja jooksul, võib komisjon nõuda trahvi tasumist otse ükskõik milliselt ettevõtjalt, kelle esindajad olid selle ühenduse asjaomaste otsuseid tegevate organite liikmed.

Pärast teise lõigu alusel makse nõudmist võib komisjon nõuda lõppmakse tegemist igalt ettevõtjate ühenduse liikmelt, kui see on vajalik trahvi täieliku tasumise tagamiseks.

Komisjon ei nõua teise või kolmanda lõigu alusel trahvi tasumist ettevõtjatelt, kes tõendavad, et nad ei ole rakendanud ettevõtjate ühenduse otsust, millega rikuti käesolevat määrust, ning kas ei teadnud selle olemasolust või on sellest teadlikult distantseerunud juba enne, kui komisjon algatas artikli 20 kohase menetluse.

Ühegi ettevõtja rahaline kohustus trahvi tasumisel ei tohi ületada 20 % tema eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest.

1.   Komisjon võib võtta vastu otsuse, millega määratakse ettevõtjatele, sealhulgas asjakohasel juhul pääsuvalitsejatele, ning ettevõtjate ühendustele sunniraha, mille summa ei ületa 5 % nende eelmise majandusaasta keskmisest üleilmsest päevakäibest (arvestatuna otsuses määratud kuupäevast), et sundida neid:

a)	järgima meetmeid, mille komisjon on kindlaks määranud artikli 8 lõike 2 kohaselt vastu võetud otsuses;

b)	täitma artikli 18 lõike 1 kohast otsust;

c)	esitama õiget ja täielikku teavet tähtaja jooksul, mis on artikli 21 alusel tehtud otsuse kohaselt esitatud teabetaotluses ette nähtud;

d)	tagama juurdepääsu ettevõtjate andmetele, algoritmidele ja testidega seotud teabele vastusena artikli 21 lõike 3 kohasele taotlusele ning andma nende kohta selgitusi, nagu on nõutud artikli 21 kohases otsuses;

e)	võimaldama artikli 23 alusel tehtud otsuses määratud kontrolli;

f)	järgima artikli 24 kohast otsust ajutiste meetmete määramise kohta;

g)	täitma artikli 25 lõike 1 kohase otsusega õiguslikult siduvaks muudetud kohustusi;

h)	täitma artikli 29 lõike 1 kohast otsust.

2.   Kui ettevõtjad või ettevõtjate ühendused on täitnud kohustuse, mille täitmiseks sunniraha määrati, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, millega määratakse sunniraha lõppsumma esialgses otsuses ettenähtud sunnirahast väiksemana. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

1.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase aruande käesoleva määruse rakendamise ja selle eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta.

2.   Lõikes 1 osutatud aruanne hõlmab järgmist:

a)	kokkuvõte komisjoni tegevusest, sealhulgas võetud meetmetest ja tehtud otsustest ning käimasolevatest turu-uuringutest, mis on seotud käesoleva määrusega;

b)	käesolevast määrusest tulenevate kohustuste pääsuvalitsejate poolse täitmise seirel põhinevad järeldused;

c)	artiklis 15 osutatud auditeeritud kirjelduse hinnang;

d)	ülevaade komisjoni ja liikmesriikide asutuste tehtud koostööst seoses käesoleva määrusega;

e)	ülevaade digivaldkonna reguleerijate kõrgetasemelise töörühma tegevusest ja ülesannetest, mis hõlmab teavet selle kohta, kuidas tuleb rakendada töörühma soovitusi käesoleva määruse täitmise tagamise kohta.

3.   Komisjon avaldab aruande oma veebisaidil.

1.   Käesoleva määruse kohaldamist puudutavas menetluses võib liikmesriigi kohus paluda, et komisjon edastaks talle oma valduses oleva teabe või arvamuse käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimuste kohta.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile koopia igast kirjalikust otsusest, mille liikmesriigi kohus käesoleva määruse kohaldamise kohta teeb. Koopia edastatakse kohe pärast seda, kui pooltele on kirjalikult esitatud kohtuotsuse terviktekst.

3.   Kui see on käesoleva määruse ühtseks kohaldamiseks vajalik, võib komisjon omal algatusel esitada liikmesriigi kohtule kirjalikud märkused. Asjaomase kohtu loal võib ta esitada ka suulisi märkusi.

4.   Komisjon võib üksnes märkuste koostamise eesmärgil nõuda, et asjaomane liikmesriigi kohus edastaks talle juhtumi hindamiseks vajalikud dokumendid või tagaks nende edastamise.

5.   Liikmesriigi kohus ei tee otsust, mis on vastuolus käesoleva määruse alusel vastu võetud komisjoni otsusega. Liikmesriigi kohus peab hoiduma ka selliste otsuste tegemisest, mis võivad olla vastuolus otsusega, mille komisjon kavatseb teha käesoleva määruse alusel enda algatatud menetluse raames. Sellega seoses võib liikmesriigi kohus kaaluda oma menetluse peatamist. See ei piira liikmesriigi kohtu võimalust taotleda ELi toimimise lepingu artikli 267 alusel eelotsust.

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 3 lõigetes 6 ja 7 ning artikli 12 lõigetes 1, 3 ja 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. novembrist 2022. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõigetes 6 ja 7 ning artikli 12 lõigetes 1, 3 ja 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 3 lõigete 6 ja 7 ning artikli 12 lõigete 1, 3 ja 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.