keyboard_tab Digital Market Act 2022/1925 ET

1.   Ettevõtja määratakse pääsuvalitsejaks, kui:

2.   Eeldatakse, et ettevõtja vastab lõikes 1 sätestatud nõuetele järgmistel juhtudel:

3.   Kui põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja vastab kõigile lõikes 2 sätestatud künnistele, teatab ta sellest komisjonile viivitamata ja igal juhul kahe kuu jooksul pärast kõnealuste künniste täitmist ning esitab talle lõikes 2 kindlaks määratud asjakohase teabe. Kõnealune teade hõlmab lõikes 2 kindlaks määratud asjakohast teavet ettevõtja iga sellise põhiplatvormiteenuse kohta, mille puhul on täidetud lõike 2 punktis b sätestatud künnised. Kui sellise ettevõtja, kes on varem määratud pääsuvalitsejaks, osutatav uus põhiplatvormiteenus vastab lõike 2 punktides b ja c sätestatud künnistele, teavitab kõnealune ettevõtja sellest komisjoni kahe kuu jooksul pärast nende künniste täitmist.

Kui põhiplatvormiteenust osutav ettevõtja ei teavita komisjoni käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt ega esita komisjoni poolt artikli 21 kohases teabetaotluses määratud tähtaja jooksul kogu asjakohast teavet, mida komisjonil on vaja asjaomase ettevõtja pääsuvalitsejaks määramiseks vastavalt käesoleva artikli lõikele 4, on komisjonil endiselt õigus määrata kõnealune ettevõtja pääsuvalitsejaks, tuginedes komisjonile kättesaadavale teabele.

Kui põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja täidab käesoleva lõike teise lõigu kohase teabetaotluse või kui teave esitatakse pärast nimetatud lõigus osutatud tähtaja möödumist, kohaldab komisjon lõikes 4 sätestatud menetlust.

4.   Komisjon määrab põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt 45 tööpäeva jooksul pärast lõikes 3 osutatud täieliku teabe saamist põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja, kes täidab kõik lõikes 2 sätestatud künnised, pääsuvalitsejaks.

5.   Põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja võib oma teatega esitada piisavalt põhjendatud argumendid selle kohta, et olukorras, milles asjaomast põhiplatvormiteenust osutatakse, ei vasta ta erandlikult lõikes 1 esitatud tingimustele, kuigi ta täidab kõik lõikes 2 esitatud künnised.

Kui komisjon leiab, et põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja poolt esimese lõigu kohaselt esitatud argumendid ei ole piisavalt põhjendatud, sest need ei sea ilmselgelt kahtluse alla käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud eeldusi, võib ta need argumendid lõikes 4 osutatud tähtaja jooksul tagasi lükata, kohaldamata artikli 17 lõikes 3 sätestatud menetlust.

Kui põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja esitab sellised piisavalt põhjendatud argumendid, mis seavad ilmselgelt kahtluse alla käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud eeldused, võib komisjon, olenemata käesoleva lõike esimesest lõigust, algatada käesoleva artikli lõikes 4 osutatud tähtaja jooksul artikli 17 lõikes 3 sätestatud menetluse.

Kui komisjon jõuab järeldusele, et põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja ei suutnud tõendada, et tema osutatavad asjaomased põhiplatvormiteenused ei vasta käesoleva artikli lõike 1 nõuetele, määrab ta selle ettevõtja pääsuvalitsejaks vastavalt artikli 17 lõikes 3 sätestatud menetlusele.

6.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, täpsustades käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud kvantitatiivsetele künnistele vastavuse kindlaksmääramise metoodikat ning kohandades seda metoodikat vajaduse korral korrapäraselt turu ja tehnoloogia arengule.

7.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, ajakohastades lisas esitatud metoodikat ja näitajate loetelu.

8.   Komisjon määrab artiklis 17 sätestatud korras pääsuvalitsejaks iga põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja, kes vastab kõigile käesoleva artikli lõikes 1 esitatud tingimustele, kuid ei vasta kõigile käesoleva artikli lõikes 2 esitatud künnistele.

Selleks võtab komisjon arvesse mõningaid või kõiki järgmisi elemente, niivõrd kui need on asjaomase põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja puhul asjakohased:

Käesoleva lõike kohasel hindamisel võtab komisjon arvesse eeldatavaid suundumusi, mis on seotud teises lõigus loetletud elementidega, sealhulgas kavandatavaid koondumisi, mis hõlmavad teist ettevõtjat, kes osutab põhiplatvormiteenuseid või muid teenuseid digisektoris või võimaldab andmete kogumist.

Kui põhiplatvormiteenust osutav ettevõtja, kes ei vasta lõikes 2 esitatud kvantitatiivsetele künnistele, ei järgi olulisel määral komisjoni korraldusel rakendatavaid uurimismeetmeid ning ei järgi neid ka pärast seda, kui kõnealusel ettevõtjal on palutud mõistliku aja jooksul neid järgida ja märkused esitada, võib komisjon määrata selle ettevõtja pääsuvalitsejaks komisjonile kättesaadavate andmete alusel.

9.   Iga ettevõtja puhul, kes on lõike 4 või 8 kohaselt määratud pääsuvalitsejaks, loetleb komisjon määramisotsuses asjaomased põhiplatvormiteenused, mida ettevõtja osutab ja mis on eraldi võetuna olulised juurdepääsuteed, mille abil ärikasutajad jõuavad lõppkasutajateni, nagu on osutatud lõike 1 punktis b.

10.   Pääsuvalitseja täidab artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustused kuue kuu jooksul pärast seda, kui põhiplatvormiteenus on loetletud määramisotsuses vastavalt käesoleva artikli lõikele 9.

1.   Komisjon võib taotluse korral või omal algatusel artikli 3 kohaselt vastu võetud määramisotsuse igal ajal läbi vaadata, seda muuta või selle kehtetuks tunnistada ühel järgmistest põhjustest:

2.   Komisjon vaatab korrapäraselt ja vähemalt iga kolme aasta tagant läbi, kas pääsuvalitsejad vastavad endiselt artikli 3 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Läbivaatamisel uuritakse ka, kas on vaja muuta pääsuvalitseja nende põhiplatvormiteenuste loetelu, mis on eraldi võetuna olulised juurdepääsuteed, mille abil ärikasutajad jõuavad lõppkasutajateni, nagu on osutatud artikli 3 lõike 1 punktis b. Läbivaatamisel ei ole pääsuvalitseja kohustuste suhtes peatavat mõju.

Samuti uurib komisjon vähemalt kord aastas, kas on uusi põhiplatvormiteenuseid osutavaid ettevõtjaid, kes vastavad kõnealustele nõuetele.

Kui komisjon leiab esimese lõigu kohase läbivaatamise põhjal, et asjaolud, mille alusel määrati põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja pääsuvalitsejaks, on muutunud, võtab ta vastu otsuse, millega kinnitatakse või muudetakse määramisotsust või tunnistatakse see kehtetuks.

3.   Komisjon avaldab ja ajakohastab järjepidevalt pääsuvalitsejate ja selliste põhiplatvormiteenuste loetelu, mille puhul pääsuvalitsejad peavad täitma III peatükis sätestatud kohustusi.

1.   Pääsuvalitseja täidab kõiki käesolevas artiklis sätestatud kohustusi oma kõigi põhiplatvormiteenuste puhul, mis on loetletud määramisotsuses artikli 3 lõike 9 kohaselt.

2.   Pääsuvalitseja ei tohi teha järgmist:

välja arvatud juhul, kui lõppkasutajale on antud konkreetne valikuvõimalus ja ta on andnud oma nõusoleku määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 11 ja artikli 7 tähenduses.

Kui lõppkasutaja on keeldunud esimese lõigu kohaldamiseks nõusoleku andmisest või on nõusoleku tagasi võtnud, ei korda pääsuvalitseja oma palvet samal eesmärgil nõusoleku andmiseks rohkem kui üks kord aasta jooksul.

Käesolev lõige ei piira pääsuvalitseja võimalust tugineda määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punktidele c, d ja e, kui see on asjakohane.

3.   Pääsuvalitseja ei takista ärikasutajatel pakkumast lõppkasutajatele samu tooteid või teenuseid kolmanda isiku veebipõhiste vahendusteenuste kaudu või nende oma veebipõhise otsemüügikanali kaudu hindadega või tingimustel, mis erinevad hindadest või tingimustest, mida pakutakse pääsuvalitseja veebipõhiste vahendusteenuste kaudu.

4.   Pääsuvalitseja võimaldab ärikasutajatel tasuta edastada ja reklaamida tema põhiplatvormiteenuse või muude kanalite kaudu saadud lõppkasutajatele pakkumisi, sealhulgas erinevatel tingimustel, ja sõlmida nende lõppkasutajatega lepinguid, olenemata sellest, kas nad kasutavad selleks pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuseid.

5.   Pääsuvalitseja võimaldab lõppkasutajatel oma põhiplatvormiteenuste kaudu sisule, tellimustele, funktsioonidele või muudele toodetele juurde pääseda ning neid kasutada, kasutades ärikasutaja tarkvararakendust, sealhulgas juhul, kui kõnealused lõppkasutajad on need tooted saanud asjaomaselt ärikasutajalt pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuseid kasutamata.

6.   Pääsuvalitseja ei takista ega piira otse või kaudselt ärikasutajatel ja lõppkasutajatel pöörduda pääsuvalitseja tegevusega seotud küsimustes, mis puudutavad pääsuvalitseja poolset asjaomase liidu või liikmesriigi õiguse rikkumist, asjaomase ametiasutuse, sealhulgas liikmesriigi kohtu poole. See ei piira ärikasutajate ja pääsuvalitsejate õigust määrata oma lepingutes kindlaks seaduslike kaebuste menetlemise mehhanismide kasutustingimusi.

7.   Pääsuvalitseja ei nõua, et lõppkasutajad kasutaksid või et ärikasutajad kasutaksid või pakuksid identimisteenust, brauserimootorit või makseteenust või tehnilisi teenuseid, mis toetavad kõnealuse pääsuvalitseja makseteenuste osutamist, näiteks rakendusesiseste ostude tegemiseks mõeldud maksesüsteemi, või tagaksid sellega koostalitluse selliste teenuste puhul, mida ärikasutajad osutavad kõnealuse pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuseid kasutades.

8.   Pääsuvalitseja ei nõua ärikasutajatelt või lõppkasutajatelt artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetletud või artikli 3 lõike 2 punktis b esitatud künnistele vastava muu põhiplatvormiteenuse tellimist või selle kasutajaks registreerumist eeltingimusena, mis võimaldab neil kõnealuse pääsuvalitseja nimetatud artikli kohaselt loetletud põhiplatvormiteenuseid kasutada või neile juurde pääseda või registreeruda nende liikmeks või kasutajaks.

9.   Pääsuvalitseja annab igale reklaamijale, kellele ta osutab internetireklaamiteenuseid, või reklaamija taotluse korral reklaamija volitatud kolmandatele isikutele iga päev tasuta teavet iga reklaami kohta, mille reklaamija on avaldanud, seoses järgmisega:

Kui avaldaja ei anna nõusolekut saadud tasu käsitleva teabe jagamiseks, nagu on osutatud esimese lõigu punktis b, annab pääsuvalitseja igale reklaamijale tasuta teavet kõnealuse avaldaja poolt asjaomaste reklaamidega seoses saadud päeva keskmise tasu kohta, sealhulgas võimalike mahaarvamiste ja lisatasude kohta.

10.   Pääsuvalitseja annab igale avaldajale, kellele ta osutab internetireklaamiteenuseid, või avaldaja taotluse korral avaldaja volitatud kolmandatele isikutele iga päev tasuta teavet iga reklaami kohta, mis on kuvatud avaldaja reklaamiruumis, seoses järgmisega:

Kui reklaamija ei anna nõusolekut teabe jagamiseks, annab pääsuvalitseja igale avaldajale tasuta teavet kõnealuse reklaamija poolt asjaomaste reklaamidega seoses makstud päeva keskmise tasu kohta, sealhulgas võimalike mahaarvamiste ja lisatasude kohta.

1.   Pääsuvalitseja täidab kõiki käesolevas artiklis sätestatud kohustusi oma kõigi põhiplatvormiteenuste puhul, mis on loetletud määramisotsuses artikli 3 lõike 9 kohaselt.

2.   Pääsuvalitseja ei kasuta ärikasutajatega konkureerides andmeid, mis ei ole üldsusele kättesaadavad ning mille on loonud või esitanud kõnealused ärikasutajad siis, kui nad on kasutanud asjaomaseid põhiplatvormiteenuseid või teenuseid, mida osutatakse koos asjaomaste põhiplatvormiteenustega või nende toetamiseks, sealhulgas andmeid, mille on loonud või esitanud nende ärikasutajate kliendid.

Esimese lõigu kohaldamisel hõlmavad andmed, mis ei ole üldsusele kättesaadavad, igasuguseid ärikasutajate loodud koond- ja koondamata andmeid, mida saab tuletada ärikasutajate või nende klientide äritegevusest või selle kaudu koguda, sealhulgas klõpsamisi, otsinguid, vaatamisi ja kõnet käsitlevaid andmeid, pääsuvalitseja asjaomastes põhiplatvormiteenustes või teenustes, mida osutatakse koos asjaomaste põhiplatvormiteenustega või nende toetamiseks.

3.   Pääsuvalitseja lubab ja tehniliselt võimaldab lõppkasutajatel hõlpsasti desinstallida kõik tarkvararakendused pääsuvalitseja operatsioonisüsteemist, ilma et see piiraks kõnealuse pääsuvalitseja võimalust piirata selliste tarkvararakenduste desinstallimist, mis on hädavajalikud operatsioonisüsteemi või seadme toimimiseks ja mida kolmandad isikud ei saa tehniliselt eraldiseisvana pakkuda.

Pääsuvalitseja lubab ja tehniliselt võimaldab lõppkasutajatel hõlpsasti muuta pääsuvalitseja operatsioonisüsteemi, virtuaalassistendi ja veebibrauseri vaikeseadeid, mis suunavad või juhivad lõppkasutajaid pääsuvalitseja pakutavate toodete ja teenuste juurde. See hõlmab lõppkasutajatele valiku pakkumist, kui nad kasutavad esmakordselt artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetletud pääsuvalitseja veebipõhist otsingumootorit, virtuaalassistenti või veebibrauserit, võimaldades neil valida peamiste kättesaadavate teenuseosutajate loetelust veebipõhise otsingumootori, virtuaalassistendi või veebibrauseri, mille juurde pääsuvalitseja operatsioonisüsteem kasutajaid vaikevalikuna suunab või juhib, ning veebipõhise otsingumootori, mille juurde pääsuvalitseja virtuaalassistent ja veebibrauser kasutajaid vaikevalikuna suunavad või juhivad.

4.   Pääsuvalitseja lubab ja tehniliselt võimaldab installida ja tõhusalt kasutada kolmanda isiku tarkvararakendusi või tarkvararakenduste poode, mis kasutavad pääsuvalitseja operatsioonisüsteemi või on sellega koostalitluses, ning võimaldab nendele tarkvararakendustele või tarkvararakenduste poodidele juurdepääsu ka muul viisil kui kõnealuse pääsuvalitseja asjaomaste põhiplatvormiteenuste kaudu. Kui see on kohaldatav, ei takista pääsuvalitseja allalaaditud kolmanda isiku tarkvararakendustel või tarkvararakenduste poodidel pakkuda lõppkasutajatele võimalust otsustada, kas nad soovivad määrata kõnealuse allalaaditud tarkvararakenduse või tarkvararakenduste poe oma vaikevalikuks. Pääsuvalitseja tagab, et nendel lõppkasutajatel, kes otsustavad määrata kõnealuse allalaaditud tarkvararakenduse või tarkvararakenduste poe oma vaikevalikuks, on tehniliselt võimalik seda muudatust hõlpsasti teha.

Pääsuvalitsejat ei takistata võtmast meetmeid, kui need on rangelt vajalikud ja proportsionaalsed selle tagamiseks, et kolmanda isiku tarkvararakendused või tarkvararakenduste poed ei ohusta pääsuvalitseja pakutava riistvara või operatsioonisüsteemi terviklust, tingimusel et pääsuvalitseja neid meetmeid neid igakülgselt põhjendab.

Lisaks ei takistata pääsuvalitsejat rakendamast meetmeid ja seadeid, kui need on rangelt vajalikud ja proportsionaalsed, välja arvatud vaikeseaded, mis võimaldavad lõppkasutajatel tõhusalt kaitsta turvalisust seoses kolmanda isiku tarkvararakenduste või tarkvararakenduste poodidega, tingimusel et pääsuvalitseja neid meetmeid ja seadeid, välja arvatud vaikeseaded, igakülgselt põhjendab.

5.   Pääsuvalitseja ei eelista järjestamisel pääsuvalitseja enda pakutavaid teenuseid ja tooteid sarnastele teenustele või toodetele, mida pakub kolmas isik. Pääsuvalitseja kohaldab sellise järjestamise ning sellega seotud indekseerimise ja veebisorimise suhtes läbipaistvaid, õiglasi ja mittediskrimineerivaid tingimusi.

6.   Pääsuvalitseja ei piira tehniliselt ega muul viisil lõppkasutajate võimalust vahetada ja tellida eri tarkvararakendusi ja -teenuseid, millele juurde pääsemiseks kasutatakse pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuseid, sealhulgas mis puudutab lõppkasutajate internetiühenduse teenuste valimist.

7.   Pääsuvalitseja võimaldab teenuseosutajatele ja riistvarapakkujatele tasuta tõhusat koostalitlusvõimet samade riist- ja tarkvarafunktsioonidega, mis on kättesaadavad pääsuvalitseja pakutavate teenuste või riistvara jaoks ning millele pääsetakse juurde või mida juhitakse artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetletud operatsioonisüsteemi või virtuaalassistendi kaudu, ning koostalitlusvõime eesmärgil juurdepääsu sellistele funktsioonidele. Lisaks võimaldab pääsuvalitseja ärikasutajatele ja alternatiivsetele teenuseosutajatele, kes osutavad põhiplatvormiteenustega koos või nende toetamiseks osutatavaid teenuseid, tasuta tõhusat koostalitlusvõimet samade operatsioonisüsteemi, riist- või tarkvarafunktsioonidega, mis on kättesaadavad kõnealusele pääsuvalitsejale või mida ta kasutab selliste teenuste osutamisel, olenemata sellest, kas need funktsioonid on osa operatsioonisüsteemist, ning koostalitlusvõime eesmärgil juurdepääsu sellistele funktsioonidele.

Pääsuvalitsejat ei takistata võtmast rangelt vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid selle tagamiseks, et koostalitlusvõime ei ohusta pääsuvalitseja pakutava operatsioonisüsteemi, virtuaalassistendi, riistvara- või tarkvarafunktsioonide terviklust, tingimusel et pääsuvalitseja selliseid meetmeid igakülgselt põhjendab.

8.   Pääsuvalitseja annab reklaamijatele ja avaldajatele ning reklaamijate ja avaldajate volitatud kolmandatele isikutele nende taotluse korral tasuta juurdepääsu pääsuvalitseja tulemuste mõõtmise vahenditele ning andmetele, mida reklaamijad ja avaldajad vajavad reklaamiruumi, sealhulgas koond- ja koondamata andmete sõltumatuks kontrollimiseks. Sellised andmed esitatakse viisil, mis võimaldab reklaamijatel ja avaldajatel kasutada oma kontrolli- ja mõõtevahendeid, et hinnata pääsuvalitseja osutatavate põhiplatvormiteenuste tulemuslikkust.

9.   Pääsuvalitseja võimaldab lõppkasutajatele ja lõppkasutaja volitatud kolmandatele isikutele nende taotluse korral selliste andmete tõhusa tasuta ülekantavuse, mille on esitanud lõppkasutaja või mis on loodud lõppkasutaja tegevuse tulemusena asjaomase põhiplatvormiteenuse kasutamise raames, võimaldades sealhulgas tasuta vahendid sellise andmete ülekantavuse tõhusa rakendamise edendamiseks ning pakkudes pidevat ja reaalajas juurdepääsu sellistele andmetele.

10.   Pääsuvalitseja annab ärikasutajatele ja ärikasutaja volitatud kolmandatele isikutele nende taotluse korral tasuta tõhusa, kvaliteetse, pideva ja reaalajas juurdepääsu sellistele koond- ja koondamata andmetele, sealhulgas isikuandmetele (samuti nende kasutamise võimaluse), mida esitavad või loovad asjaomaste põhiplatvormiteenuste või koos asjaomaste põhiplatvormiteenustega või nende toetamiseks osutatavate teenuste kasutamise käigus kõnealused ärikasutajad ja nende ärikasutajate pakutavaid tooteid või teenuseid kasutavad lõppkasutajad. Seoses isikuandmetega annab pääsuvalitseja juurdepääsu isikuandmetele ja kasutab neid üksnes juhul, kui andmed on vahetult seotud lõppkasutaja poolse selliste toodete ja teenuste kasutamisega, mida asjaomane ärikasutaja asjaomase põhiplatvormiteenuse kaudu pakub, ning kui lõppkasutaja annab nõusoleku selliste andmete jagamiseks.

11.   Pääsuvalitseja annab kõigile kolmandast isikust ettevõtjatele, kes pakuvad veebipõhist otsingumootorit, nende taotluse korral õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu järjestamist, päringuid, klõpsamisi ja vaatamisi käsitlevatele andmetele, mis on seotud lõppkasutajate tehtud tasuta ja tasuliste otsingutega tema veebipõhistes otsingumootorites. Kõik sellised päringute, klõpsamiste ja vaatamistega seotud andmed, mis on isikuandmed, on anonüümitud.

12.   Pääsuvalitseja kohaldab õiglasi, mõistlikke ja mittediskrimineerivaid üldtingimusi seoses ärikasutajate juurdepääsuga tema tarkvararakenduste poodidele, veebipõhistele otsingumootoritele ja veebipõhistele sotsiaalvõrguteenustele, mis on loetletud artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses.

Sel eesmärgil avaldab pääsuvalitseja juurdepääsu üldtingimused, sealhulgas alternatiivse vaidluste lahendamise mehhanismi.

Komisjon hindab, kas avaldatud juurdepääsu üldtingimused vastavad käesolevale lõikele.

13.   Pääsuvalitseja ei kehtesta ebaproportsionaalseid üldtingimusi põhiplatvormiteenuse osutamise lõpetamiseks. Pääsuvalitseja tagab, et lõpetamistingimusi saab kasutada põhjendamatute raskusteta.

1.   Kui pääsuvalitseja osutab artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetletud numbrivaba isikutevahelise side teenuseid, tagab ta oma numbrivaba isikutevahelise side teenuste põhifunktsioonide koostalitlusvõime muu liidus numbrivaba isikutevahelise side teenuseid pakkuva või pakkuda kavatseva teenuseosutaja numbrivaba isikutevahelise side teenustega, pakkudes taotluse korral ja tasuta vajalikke tehnilisi liideseid või sarnaseid lahendusi, mis soodustavad koostalitlusvõimet.

2.   Pääsuvalitseja tagab vähemalt järgmiste lõikes 1 osutatud põhifunktsioonide koostalitlusvõime, kui pääsuvalitseja pakub ise kõnealuseid põhifunktsioone oma lõppkasutajatele:

3.   Turvalisuse tase, sealhulgas asjakohasel juhul otspunktkrüpteerimine, mida pääsuvalitseja pakub oma lõppkasutajatele, säilitatakse kõigi koostalitlusvõimeliste teenuste puhul.

4.   Pääsuvalitseja avaldab standardpakkumise, milles määratakse kindlaks tema numbrivaba isikutevahelise side teenuste puhul rakendatava koostalitlusvõime tehnilised üksikasjad ja üldtingimused, sealhulgas asjakohased üksikasjad turvalisuse taseme ning otspunktkrüpteerimise kohta. Pääsuvalitseja avaldab selle standardpakkumise artikli 3 lõikes 10 sätestatud ajavahemiku jooksul ja ajakohastab seda vajaduse korral.

5.   Pärast lõike 4 kohast standardpakkumise avaldamist võib iga teenuseosutaja, kes pakub või kavatseb pakkuda liidus numbrivaba isikutevahelise side teenuseid, taotleda koostalitlust pääsuvalitseja osutatavate numbrivaba isikutevahelise side teenustega. Selline taotlus võib hõlmata mõningaid või kõiki lõikes 2 loetletud põhifunktsioone. Pääsuvalitseja täidab kõik mõistlikud koostalitlustaotlused hiljemalt kolme kuu jooksul pärast sellise taotluse saamist, muutes taotletud põhifunktsioonid toimivaks.

6.   Komisjon võib pääsuvalitseja põhjendatud taotluse korral erandkorras pikendada lõike 2 või 5 kohaste nõuete täitmise tähtaegu, kui pääsuvalitseja tõendab, et see on vajalik tõhusa koostalitlusvõime tagamiseks ja vajaliku turvalisuse taseme, sealhulgas asjakohasel juhul otspunktkrüpteerimise säilitamiseks.

7.   Pääsuvalitseja numbrivaba isikutevahelise side teenuste lõppkasutajatele ja taotluse esitanud numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutaja lõppkasutajatele jääb vabadus otsustada, kas nad kasutavad koostalitlusvõimelisi põhifunktsioone, mida pääsuvalitseja võib lõike 1 kohaselt pakkuda.

8.   Pääsuvalitseja kogub ja vahetab koostalitlustaotluse esitanud numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutajaga üksnes selliseid lõppkasutajate isikuandmeid, mis on rangelt vajalikud tõhusa koostalitlusvõime pakkumiseks. Igasuguse lõppkasutajate isikuandmete kogumise ja vahetamise puhul järgitakse täiel määral määrust (EL) 2016/679 ja direktiivi 2002/58/EÜ.

9.   Pääsuvalitsejat ei takistata võtmast meetmeid tagamaks, et koostalitlusvõimet taotlevad kolmandad isikud, kes osutavad numbrivaba isikutevahelise side teenuseid, ei ohusta pääsuvalitseja teenuste terviklust, turvalisust ja privaatsust, kui sellised meetmed on rangelt vajalikud ja proportsionaalsed ning pääsuvalitseja neid igakülgselt põhjendab.

1.   Pääsuvalitseja tagab käesoleva määruse artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustuste täitmise ja tõendab seda. Meetmed, mida pääsuvalitseja rakendab nendes artiklites sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks, peavad olema käesoleva määruse eesmärkide ja asjaomase kohustuse eesmärgi saavutamiseks tõhusad. Pääsuvalitseja tagab, et nende meetmete rakendamisel järgitakse kohaldatavat õigust, eelkõige määrust (EL) 2016/679, direktiivi 2002/58/EÜ, küberturvalisust, tarbijakaitset ja tooteohutust käsitlevaid õigusakte ning ligipääsetavusnõudeid.

2.   Komisjon võib omal algatusel või pääsuvalitseja taotluse korral vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 algatada artikli 20 kohaselt menetluse.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakti, milles täpsustatakse meetmed, mida asjaomane pääsuvalitseja peab võtma, et tõhusalt täita artiklites 6 ja 7 sätestatud kohustusi. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega kuue kuu jooksul alates artikli 20 kohase menetluse algatamisest.

Kui komisjon algatab omal algatusel menetluse kõrvalehoidmise kohta vastavalt artiklile 13, võivad asjaomased meetmed olla seotud artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustustega.

3.   Pääsuvalitseja võib taotleda komisjonilt protsessis osalemist, et teha kindlaks, kas meetmed, mida kõnealune pääsuvalitseja kavatseb rakendada või on rakendanud artiklite 6 ja 7 järgimise tagamiseks, on pääsuvalitseja konkreetseid asjaolusid silmas pidades asjaomase kohustuse eesmärgi saavutamiseks tõhusad. Komisjonil on õigus otsustada, kas ta osaleb sellises protsessis, järgides võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse ja hea halduse põhimõtet.

Oma taotluses esitab pääsuvalitseja põhjendused, et selgitada meetmeid, mida ta kavatseb rakendada või on rakendanud. Lisaks esitab pääsuvalitseja oma põhjenduste mittekonfidentsiaalse versiooni, mida võib jagada kolmandate isikutega vastavalt lõikele 6.

4.   Käesoleva artikli lõiked 2 ja 3 ei piira artiklite 29, 30 ja 31 kohaseid komisjoni volitusi.

5.   Lõike 2 kohase otsuse vastuvõtmiseks esitab komisjon oma esialgsed järeldused pääsuvalitsejale kolme kuu jooksul alates artikli 20 kohase menetluse algatamisest. Esialgsetes järeldustes selgitab komisjon meetmeid, mille võtmist ta kaalub või mida tema arvates peaks võtma asjaomane pääsuvalitseja, et esialgsetele järeldustele tõhusalt reageerida.

6.   Et võimaldada huvitatud kolmandatel isikutel tõhusalt märkusi esitada, avaldab komisjon pääsuvalitsejale lõike 5 kohaselt esialgsete järelduste edastamisel või pärast seda niipea kui võimalik asja ja selliste meetmete mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, mille võtmist ta kaalub või mida tema arvates peaks võtma asjaomane pääsuvalitseja. Komisjon määrab kindlaks mõistliku tähtaja, mille jooksul kõnealused märkused tuleb esitada.

7.   Lõike 2 kohaste meetmete täpsustamisel tagab komisjon, et meetmed on käesoleva määruse ja asjaomase kohustuse eesmärkide saavutamiseks tõhusad ning pääsuvalitseja ja asjaomase teenusega seotud asjaolusid arvesse võttes proportsionaalsed.

8.   Artikli 6 lõigetest 11 ja 12 tulenevate kohustuste täpsustamiseks hindab komisjon ka seda, kas kavandatud või rakendatud meetmetega tagatakse, et ärikasutajate õiguste ja kohustuste vahel ei esine enam tasakaalustamatust ning et need meetmed ise ei anna pääsuvalitsejale eelist, mis on ebaproportsionaalne teenuse suhtes, mida pääsuvalitseja ärikasutajatele osutab.

9.   Komisjon võib taotluse korral või omal algatusel otsustada, et lõike 2 kohast menetlust alustatakse uuesti, kui:

1.   Kui pääsuvalitseja tõendab põhjendatud taotluses, et artiklis 5, 6 või 7 sätestatud konkreetse kohustuse täitmine põhiplatvormiteenuse puhul, mis on loetletud artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses, ohustaks erandlike asjaolude tõttu, mis ei sõltu pääsuvalitsejast, tema tegevuse majanduslikku elujõulisust liidus, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, milles sätestatakse komisjoni otsus peatada erandkorras tervikuna või osaliselt selle konkreetse kohustuse kohaldamine, millele osutati kõnealuses põhjendatud taotluses (edaspidi „peatamisotsus“). Kõnealuses rakendusaktis põhjendab komisjon oma peatamisotsust, tuues välja peatamist õigustavad erandlikud asjaolud. Kõnealuse rakendusakti ulatus ja kestus piirdub sellega, mis on vajalik pääsuvalitseja elujõulisusele avalduva ohu kõrvaldamiseks. Komisjon seab eesmärgiks võtta kõnealune rakendusakt vastu viivitamata ja hiljemalt kolme kuu jooksul pärast täielikult põhjendatud taotluse saamist. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Kui lõike 1 kohaselt nähakse ette kohustuse kohaldamise peatamine, vaatab komisjon oma peatamisotsuse läbi igal aastal, kui kõnealuses otsuses ei ole seatud lühemat ajavahemikku. Pärast sellist läbivaatamist komisjon kas lõpetab erandi kohaldamise täielikult või osaliselt või otsustab, et lõikes 1 esitatud tingimused on endiselt täidetud.

3.   Pakilistel juhtudel võib komisjon pääsuvalitseja põhjendatud taotluse korral peatada ajutiselt konkreetse lõikes 1 osutatud kohustuse kohaldamise ühe või mitme konkreetse põhiplatvormiteenuse suhtes juba enne nimetatud lõike kohase otsuse tegemist. Sellise taotluse võib esitada ja rahuldada igal ajal, kuni komisjon teeb lõike 1 kohase hindamise.

4.   Lõigetes 1 ja 3 osutatud taotluse hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse konkreetse kohustuse täitmise mõju asjaomase pääsuvalitseja tegevuse majanduslikule elujõulisusele liidus ja samuti mõju kolmandatele isikutele, eelkõige VKEdele ja tarbijatele. Peatamise suhtes võidakse kohaldada komisjoni kindlaks määratud tingimusi ja kohustusi, et tagada õiglane tasakaal kõnealuste huvide ja käesoleva määruse eesmärkide vahel.

1.   Komisjon võib pääsuvalitseja põhjendatud taotluse korral või omal algatusel võtta vastu rakendusakti, milles sätestatakse komisjoni otsus vabastada kõnealune pääsuvalitseja täielikult või osaliselt artiklis 5, 6 või 7 sätestatud konkreetsest kohustusest, mis on seotud artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetletud põhiplatvormiteenusega, kui selline erand on õigustatud käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud põhjustel (edaspidi „erandi tegemise otsus“). Komisjon võtab erandi tegemise otsuse vastu hiljemalt kolme kuu jooksul pärast täielikult põhjendatud taotluse saamist ning esitab põhjendused, milles selgitatakse erandi tegemise põhjuseid. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Kui lõike 1 kohaselt tehakse erand, vaatab komisjon erandi tegemise otsuse läbi, kui erandi tegemise põhjust enam ei ole, või vähemalt kord aastas. Pärast sellist läbivaatamist komisjon kas lõpetab erandi kohaldamise täielikult või osaliselt või otsustab, et lõike 1 tingimused on endiselt täidetud.

3.   Lõike 1 kohase erandi võib teha üksnes rahvatervise või avaliku julgeolekuga seotud põhjustel.

4.   Pakilistel juhtudel võib komisjon pääsuvalitseja põhjendatud taotluse korral või omal algatusel peatada ajutiselt konkreetse lõikes 1 osutatud kohustuse kohaldamise ühe või mitme konkreetse põhiplatvormiteenuse suhtes juba enne nimetatud lõike kohase otsuse tegemist. Sellise taotluse võib esitada ja rahuldada igal ajal, kuni komisjon teeb lõike 1 kohase hindamise.

5.   Lõigetes 1 ja 4 osutatud taotluse hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse konkreetse kohustuse täitmise mõju lõikes 3 loetletud alustele ning asjaomasele pääsuvalitsejale ja kolmandatele isikutele. Komisjon võib peatamise suhtes kohaldada tingimusi ja kohustusi, et tagada õiglane tasakaal lõikes 3 loetletud alustest tulenevate eesmärkide ning käesoleva määruse eesmärkide vahel.

1.   Pääsuvalitseja esitab kuue kuu jooksul pärast tema artikli 3 kohast määramist komisjonile sõltumatult auditeeritud tarbijate profiilianalüüsi selliste meetodite kirjelduse, mida pääsuvalitseja kasutab oma artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetletud põhiplatvormiteenuste puhul või nende raames. Komisjon edastab selle auditeeritud kirjelduse Euroopa Andmekaitsenõukogule.

2.   Komisjon võib võtta vastu rakendusakti, millele on osutatud artikli 46 lõike 1 punktis g, et töötada välja auditi metoodika ja kord.

3.   Pääsuvalitseja teeb üldsusele kättesaadavaks lõikes 1 osutatud auditeeritud kirjelduse ülevaate. Seda tehes on pääsuvalitsejal õigus võtta arvesse vajadust kaitsta oma ärisaladusi. Pääsuvalitseja ajakohastab kõnealust kirjeldust ja selle ülevaadet vähemalt kord aastas.

1.   Kui komisjon kavatseb teha artiklite 17, 18 ja 19 kohaste otsuste võimaliku vastuvõtmisega seoses turu-uuringu, võtab ta vastu otsuse turu-uuringu algatamise kohta.

2.   Olenemata lõikest 1 võib komisjon enne kõnealuse lõike kohase turu-uuringu algatamist kasutada oma käesolevast määrusest tulenevaid uurimisvolitusi.

3.   Lõikes 1 osutatud otsuses tuleb täpsustada järgmine:

4.   Komisjon võib lõpetatud turu-uuringu uuesti algatada, kui:

5.   Komisjon võib paluda ühel või mitmel liikmesriigi pädeval asutusel teda turu-uuringus abistada.

1.   Komisjon võib teha turu-uuringu, et selgitada välja, kas põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja tuleks määrata artikli 3 lõike 8 kohaselt pääsuvalitsejaks, või selleks, et teha kindlaks põhiplatvormiteenused, mis loetletakse määramisotsuses artikli 3 lõike 9 kohaselt. Komisjon püüab oma turu-uuringu lõpule viia 12 kuu jooksul pärast artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäeva; oma turu-uuringu lõpuleviimiseks võtab komisjon vastu rakendusakti, milles esitatakse komisjoni otsus. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohase turu-uuringu käigus püüab komisjon edastada esialgsed järeldused asjaomasele põhiplatvormiteenuseid osutavale ettevõtjale kuue kuu jooksul alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäevast. Esialgsetes järeldustes selgitab komisjon, kas tema esialgse seisukoha järgi on asjakohane, et kõnealune ettevõtja määratakse artikli 3 lõike 8 kohaselt pääsuvalitsejaks ning asjaomased põhiplatvormiteenused kantakse loetellu vastavalt artikli 3 lõikele 9.

3.   Kui põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja vastab artikli 3 lõikes 2 sätestatud künnistele, kuid on artikli 3 lõike 5 kohaselt esitanud sellised piisavalt põhjendatud argumendid, mis seavad ilmselgelt kahtluse alla artikli 3 lõikes 2 sätestatud eelduse, püüab komisjon viia turu-uuringu lõpule viie kuu jooksul alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäevast.

Sellisel juhul püüab komisjon edastada oma esialgsed järeldused vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 asjaomasele ettevõtjale kolme kuu jooksul alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäevast.

4.   Kui komisjon määrab artikli 3 lõike 8 kohaselt pääsuvalitsejaks sellise põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja, kellel ei ole veel oma tegevusalal kindlat ja püsivat turupositsiooni, kuid kes tõenäoliselt saavutab sellise positsiooni lähitulevikus, võib ta teatada, et sellise pääsuvalitseja suhtes kohaldatakse üksnes ühte või mitut artikli 5 lõigetes 3–6 ning artikli 6 lõigetes 4, 7, 9, 10 ja 13 sätestatud kohustust, nagu on täpsustatud määramisotsuses. Komisjon teatab, et kohaldatakse üksnes neid kohustusi, mis on asjakohased ja vajalikud vältimaks seda, et asjaomane pääsuvalitseja saavutab ebaausate vahendite abil oma tegevusalal kindla ja püsiva positsiooni. Komisjon vaatab kõnealuse määramise asjaolud läbi artiklis 4 sätestatud korras.

1.   Komisjon võib teha turu-uuringu, et selgitada välja, kas pääsuvalitseja on jätnud kohustused süsteemselt täitmata. Komisjon viib selle turu-uuringu lõpule 12 kuu jooksul alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäevast. Kui turu-uuringust ilmneb, et pääsuvalitseja on süsteemselt rikkunud ühte või mitut artiklis 5, 6 või 7 sätestatud kohustust ning on seoses artikli 3 lõikes 1 sätestatud nõuetega oma pääsuvalitseja positsiooni säilitanud, seda tugevdanud või laiendanud, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, millega kehtestatakse kõnealuse pääsuvalitseja suhtes tegevusega seotud või struktuurilised parandusmeetmed, mis on proportsionaalsed ja vajalikud käesoleva määruse tõhusa järgimise tagamiseks. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kehtestatud parandusmeede võib hõlmata – kui selline parandusmeede on proportsionaalne ja vajalik, et säilitada või taastada õiglus ja konkurentsile avatus, mida süsteemne kohustuste mittetäitmine mõjutab – keeldu piiratud ajavahemikul koonduda määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 3 tähenduses kõnealuste põhiplatvormiteenuste või muude digisektoris osutatavate teenuste puhul või teenuste puhul, mis võimaldavad koguda andmeid, mida süsteemne kohustuste mittetäitmine mõjutab.

3.   Pääsuvalitsejat käsitatakse artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustuste süsteemse mittetäitjana siis, kui komisjon on teinud artikli 29 alusel pääsuvalitseja suhtes vähemalt kolm selle põhiplatvormiteenusega seotud täitmata jätmist käsitlevat otsust kaheksa aasta jooksul enne turu-uuringu algatamise otsuse vastuvõtmist seoses käesoleva artikli kohase otsuse võimaliku vastuvõtmisega.

4.   Komisjon esitab oma esialgsed järeldused asjaomasele pääsuvalitsejale kuue kuu jooksul alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäevast. Oma esialgsetes järeldustes selgitab komisjon, kas tema esialgse seisukoha järgi on käesoleva artikli lõike 1 tingimused täidetud ning milliseid parandusmeetmeid ta esialgu vajalikuks ja proportsionaalseks peab.

5.   Et võimaldada huvitatud kolmandatel isikutel tõhusalt märkusi esitada, avaldab komisjon samal ajal lõike 4 kohase esialgsete järelduste esitamisega pääsuvalitsejale või pärast seda niipea kui võimalik juhtumi mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte ja parandusmeetmed, mille võtmist ta kaalub. Komisjon määrab kindlaks mõistliku tähtaja, mille jooksul kõnealused märkused tuleb esitada.

6.   Kui komisjon kavatseb võtta vastu käesoleva artikli lõike 1 kohase otsuse, muutes siduvaks pääsuvalitseja poolt artikli 25 kohaselt pakutud kohustused, avaldab ta mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte juhtumi kohta ja kohustuste põhisisu. Huvitatud kolmandad isikud võivad esitada oma märkused mõistliku ajavahemiku jooksul, mille määrab kindlaks komisjon.

7.   Komisjon võib turu-uuringu käigus selle kestust pikendada, kui selline pikendamine on objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalne. Pikendada võib tähtaega, mille jooksul komisjon peab esitama oma esialgsed järeldused, või lõpliku otsuse vastuvõtmise tähtaega. Käesoleva lõike kohaste pikenduste kogukestus ei tohi ületada kuut kuud.

8.   Tagamaks, et pääsuvalitseja täidab artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustusi tõhusalt, vaatab komisjon kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2 kehtestatud parandusmeetmed korrapäraselt läbi. Komisjonil on õigus neid parandusmeetmeid muuta, kui ta teeb uue turu-uuringuga kindlaks, et meetmed ei ole tõhusad.

1.   Kui komisjon kavatseb artiklite 8, 29 ja 30 kohaste otsuste võimaliku vastuvõtmisega seoses algatada menetluse, võtab ta vastu menetluse algatamise otsuse.

2.   Olenemata lõikest 1 võib komisjon kasutada enne kõnealuse lõike kohase menetluse algatamist oma uurimisvolitusi, mis tulenevad käesolevast määrusest.

1.   Komisjon võib käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks nõuda lihttaotluse või otsusega, et ettevõtjad või ettevõtjate ühendused esitaksid kogu vajaliku teabe. Lihttaotluse või otsusega võib komisjon samuti nõuda juurdepääsu ettevõtjate andmetele ja algoritmidele ning testidega seotud teabele ja nõuda nende kohta selgitusi.

2.   Kui komisjon saadab ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele lihtteabetaotluse, märgib ta selles taotluses õigusliku aluse ja eesmärgi, täpsustab, millist teavet nõutakse, ning määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja ja märgib artiklis 30 sätestatud trahvid, mida kohaldatakse ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe või selgituse esitamise eest.

3.   Kui komisjon nõuab ettevõtjatelt ja ettevõtjate ühendustelt teavet oma otsusega, märgib ta õigusliku aluse ja taotluse eesmärgi, täpsustab, millist teavet nõutakse, ning määrab kindlaks tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada. Kui komisjon nõuab ettevõtjatelt juurdepääsu andmetele, algoritmidele ja testidega seotud teabele, teeb ta teatavaks taotluse eesmärgi ning määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja. Ta annab ka teavet artiklis 30 sätestatud trahvide kohta ning annab teavet artiklis 31 sätestatud sunniraha kohta või määrab need. Samuti annab ta teada õigusest lasta otsus Euroopa Kohtus läbi vaadata.

4.   Ettevõtjad või ettevõtjate ühendused või nende esindajad esitavad nõutud teabe asjaomase ettevõtja või ettevõtjate ühenduse nimel. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad teavet esitada oma klientide nimel. Kui esitatud teave on ebatäielik, ebaõige või eksitav, jäävad täielikult vastutavaks kliendid.

5.   Liikmesriikide pädevad asutused esitavad komisjoni taotluse korral talle kogu nende valduses oleva teabe, mis on vajalik käesoleva määrusega komisjonile pandud ülesannete täitmiseks.

1.   Komisjon võib käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks teha ettevõtja või ettevõtjate ühenduse suhtes kõik vajalikud kontrollid.

2.   Komisjoni poolt kontrolli tegemiseks volitatud ametnikel ja teistel kaasasolevatel isikutel on õigus:

3.   Komisjon võib kontrolli tegemiseks taotleda abi ka audiitoritelt või ekspertidelt, kelle ta on artikli 26 lõike 2 kohaselt määranud, samuti selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädevalt asutuselt, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.

4.   Kontrollide käigus võivad komisjon, tema määratud audiitorid või eksperdid ning selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, nõuda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus annaks juurdepääsu oma organisatsioonile, toimimisele, IT-süsteemile, algoritmidele, andmete töötlemisele ja äritavadele ning selgitaks neid. Komisjon ja tema määratud audiitorid või eksperdid ning selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, võivad esitada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajale või töötajale küsimusi.

5.   Komisjoni poolt kontrolli tegemiseks volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud kasutavad oma õigusi kirjaliku volituse esitamisel, kus on nimetatud kontrolli sisu ja eesmärk ning artiklis 30 ette nähtud trahvid, mida kohaldatakse juhul, kui nõutavad raamatupidamis- või muud äridokumendid esitatakse puudulikult või vastused käesoleva artikli lõigete 2 ja 4 alusel esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad. Aegsasti enne kontrolli teatab komisjon kontrollist selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädevale asutusele, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.

6.   Ettevõtjad ja ettevõtjate ühendused peavad võimaldama komisjoni otsusega määratud kontrolle. Selles otsuses täpsustatakse kontrolli sisu ja eesmärk, määratakse selle alguskuupäev, antakse teavet artiklites 30 ja 31 ette nähtud trahvide ja sunniraha kohta ning osutatakse õigusele esitada kõnealune otsus läbivaatamiseks Euroopa Kohtule.

7.   Selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädeva asutuse, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, või komisjoni taotluse korral võivad komisjoni volitatud ametnikke ja teisi kaasasolevaid isikuid aktiivselt abistada kõnealuse pädeva asutuse ametnikud ja tema volitatud või määratud isikud. Selleks on neil käesoleva artikli lõigetes 2 ja 4 sätestatud volitused.

8.   Kui komisjoni volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud leiavad, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus ei nõustu käesoleva artikli kohaselt nõutava kontrolliga, peab asjaomane liikmesriik andma neile vajalikku abi, taotledes kontrolli tegemiseks asjakohasel juhul abi politseilt või samaväärselt täitevasutuselt.

9.   Kui liikmesriigi õigusnormide kohaselt on käesoleva artikli lõikes 8 ette nähtud abi osutamiseks vaja kohtuasutuse luba, taotleb seda luba komisjon või liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, või taotlevad seda nende asutuste volitatud ametnikud. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

10.   Käesoleva artikli lõikes 9 osutatud loa taotlemisel teeb liikmesriigi kohtuasutus kindlaks, et komisjoni otsus on autentne ning kavandatud sunnimeetmed ei ole kontrolli sisu seisukohalt meelevaldsed ega liigsed. Sunnimeetmete proportsionaalsuse kontrollimisel võib liikmesriigi kohtuasutus paluda komisjonilt otse või liikmesriigi pädeva asutuse kaudu, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, üksikasjalikke selgitusi eelkõige nende põhjuste kohta, miks komisjoni kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, samuti kahtlustatava rikkumise raskuse ja asjaomase ettevõtja osalemise laadi kohta. Liikmesriigi kohtuasutus ei tohi vaidlustada kontrolli vajalikkust ega nõuda, et talle esitataks komisjoni toimikus sisalduv teave. Komisjoni otsuse seaduslikkuse võib läbi vaadata ainult Euroopa Kohus.

1.   Kui asjaomane pääsuvalitseja pakub artikli 18 kohase menetluse käigus, et ta võtab kohustusi asjaomaste põhiplatvormiteenuste osas, et tagada artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustuste täitmine, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, et muuta need kohustused kõnealuse pääsuvalitseja jaoks siduvaks ning teha teatavaks, et meetmete võtmiseks ei ole enam alust. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Komisjon võib taotluse korral või omal algatusel alustada vastava otsuse alusel menetlust uuesti, kui:

3.   Kui komisjon leiab, et asjaomase pääsuvalitseja pakutud kohustustega ei suudeta tagada artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustuste tõhusat täitmist, selgitab ta asjaomase menetluse lõpetamise otsuses põhjuseid, miks neid kohustusi ei muudeta siduvaks.

1.   Komisjon võtab vajalikud meetmed, et jälgida, kas artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustusi ning artiklite 8, 18, 24, 25 ja 29 kohaselt tehtud otsuseid kohaldatakse ja täidetakse tõhusalt. Need meetmed võivad eelkõige hõlmata pääsuvalitsejale kehtestatavat kohustust säilitada kõik dokumendid, mida peetakse vajalikuks, et hinnata nende kohustuste ja otsuste rakendamist ja täitmist.

2.   Lõike 1 kohased meetmed võivad hõlmata sõltumatute välisekspertide ja audiitorite ning liikmesriikide pädevate asutuste ametnike määramist, et nad aitaksid komisjonil jälgida kohustuste kohaldamist ja meetmete võtmist ning tagaksid komisjonile spetsiifilise oskusteabe või teadmuse.

1.   Kõik kolmandad isikud, sealhulgas artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetletud põhiplatvormiteenuste ärikasutajad, konkurendid või lõppkasutajad ning nende esindajad võivad teavitada liikmesriigi pädevat asutust, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, või vahetult komisjoni pääsuvalitsejate tavast või tegevusest, mis kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse.

2.   Liikmesriigi pädeval asutusel, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, ning komisjonil on asjakohaste meetmete osas täielik kaalutlusõigus ning nad ei ole kohustatud saadud teabe suhtes järelmeetmeid võtma.

3.   Kui liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, otsustab käesoleva artikli lõike 1 kohaselt saadud teabe põhjal, et tegemist võib olla käesoleva määruse täitmata jätmisega, edastab ta selle teabe komisjonile.

1.   Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles esitatakse komisjoni järeldus täitmata jätmise kohta (edaspidi „täitmata jätmist käsitlev otsus“), kui ta leiab, et pääsuvalitseja ei täida üht või mitut järgmistest:

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Komisjon püüab võtta täitmata jätmist käsitleva otsuse vastu 12 kuu jooksul alates artikli 20 kohase menetluse algatamisest.

3.   Enne täitmata jätmist käsitleva otsuse vastuvõtmist edastab komisjon asjaomasele pääsuvalitsejale oma esialgsed järeldused. Nendes esialgsetes järeldustes selgitab komisjon meetmeid, mille võtmist ta kaalub või mida tema arvates peaks võtma pääsuvalitseja, et esialgsetele järeldustele tõhusalt reageerida.

4.   Kui komisjon kavatseb võtta vastu täitmata jätmist käsitleva otsuse, võib ta konsulteerida kolmandate isikutega.

5.   Täitmata jätmist käsitlevas otsuses annab komisjon pääsuvalitsejale korralduse lõpetada mittetäitmine asjakohase tähtaja jooksul ning selgitada, kuidas ta kavatseb kõnealust otsust täita.

6.   Pääsuvalitseja esitab komisjonile nende meetmete kirjelduse, mida ta on võtnud, et tagada täitmata jätmist käsitleva otsuse täitmine.

7.   Kui komisjon otsustab täitmata jätmist käsitleva otsuse vastu võtmata jätta, lõpetab ta menetluse otsusega.

1.   Komisjon võib täitmata jätmist käsitleva otsusega määrata pääsuvalitsejale trahve, mille summa ei ületa 10 % pääsuvalitseja eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest, kui ta leiab, et asjaomane pääsuvalitseja tahtlikult või ettevaatamatusest ei täida:

2.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 võib komisjon määrata täitmata jätmist käsitleva otsusega pääsuvalitsejale trahvi, mis moodustab kuni 20 % pääsuvalitseja eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest, kui ta leiab, et pääsuvalitseja on toime pannud artiklis 5, 6 või 7 sätestatud kohustuse sama või sarnase rikkumise seoses sama põhiplatvormiteenusega, kui rikkumine, mis tehti kindlaks kaheksa eelneva aasta jooksul vastu võetud täitmata jätmist käsitlevas otsuses.

3.   Komisjon võib võtta vastu otsuse, millega määratakse ettevõtjatele, sealhulgas asjakohasel juhul pääsuvalitsejatele, ning ettevõtjate ühendustele trahve, mis ei ületa 1 % nende eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest, kui nad tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu:

4.   Trahvisumma kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse rikkumise raskust, kestust ja korduvust ning lõike 3 kohaselt määratavate trahvide puhul menetluses põhjustatud viivitust.

5.   Kui ettevõtjate ühendusele määratakse trahv selle liikmete üleilmse käibe alusel ja see ühendus on maksejõuetu, on ta kohustatud nõudma ühenduse liikmetelt osamakseid trahvisumma tasumiseks.

Kui neid osamakseid ei ole ettevõtjate ühendusele tasutud komisjoni määratud tähtaja jooksul, võib komisjon nõuda trahvi tasumist otse ükskõik milliselt ettevõtjalt, kelle esindajad olid selle ühenduse asjaomaste otsuseid tegevate organite liikmed.

Pärast teise lõigu alusel makse nõudmist võib komisjon nõuda lõppmakse tegemist igalt ettevõtjate ühenduse liikmelt, kui see on vajalik trahvi täieliku tasumise tagamiseks.

Komisjon ei nõua teise või kolmanda lõigu alusel trahvi tasumist ettevõtjatelt, kes tõendavad, et nad ei ole rakendanud ettevõtjate ühenduse otsust, millega rikuti käesolevat määrust, ning kas ei teadnud selle olemasolust või on sellest teadlikult distantseerunud juba enne, kui komisjon algatas artikli 20 kohase menetluse.

Ühegi ettevõtja rahaline kohustus trahvi tasumisel ei tohi ületada 20 % tema eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest.

1.   Komisjon võib võtta vastu otsuse, millega määratakse ettevõtjatele, sealhulgas asjakohasel juhul pääsuvalitsejatele, ning ettevõtjate ühendustele sunniraha, mille summa ei ületa 5 % nende eelmise majandusaasta keskmisest üleilmsest päevakäibest (arvestatuna otsuses määratud kuupäevast), et sundida neid:

2.   Kui ettevõtjad või ettevõtjate ühendused on täitnud kohustuse, mille täitmiseks sunniraha määrati, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, millega määratakse sunniraha lõppsumma esialgses otsuses ettenähtud sunnirahast väiksemana. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

1.   Artiklite 30 ja 31 kohastel komisjoni volitustel on viie aasta pikkune aegumistähtaeg.

2.   Aegumistähtaega hakatakse arvestama rikkumise toimepaneku päevast. Jätkuvate või korduvate rikkumiste puhul hakatakse aegumistähtaega arvestama rikkumise lõppemise päevast.

3.   Komisjoni võetavad meetmed, mille eesmärk on algatada rikkumise suhtes turu-uuring või menetlus, katkestavad trahvide või sunniraha määramisega seotud aegumistähtaja. Aegumistähtaeg katkeb kuupäevast, mil sellisest meetmest teatatakse vähemalt ühele rikkumises osalenud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele. Aegumistähtaja katkestavad eelkõige järgmised meetmed:

4.   Kui aegumistähtaeg katkeb, hakatakse seda iga kord uuesti arvestama. Aegumistähtaeg lõpeb hiljemalt päeval, mil lõpeb kahekordse aegumistähtajaga võrdne ajavahemik, ilma et komisjon oleks määranud trahvi või sunniraha. Kõnealune tähtaeg pikeneb aja võrra, mille jooksul oli aegumistähtaeg vastavalt lõikele 5 peatatud.

5.   Trahvide või sunniraha määramisega seotud aegumistähtaja kulgemine peatatakse komisjoni otsuse Euroopa Kohtus läbivaatamise ajaks.

1.   Komisjoni õigusel nõuda artiklite 30 ja 31 alusel tehtud otsuste täitmist on viie aasta pikkune aegumistähtaeg.

2.   Aegumistähtaega hakatakse arvestama alates lõpliku otsuse tegemise päevast.

3.   Karistuste täitmisele pööramise aegumistähtaeg katkeb,

4.   Kui aegumistähtaeg katkeb, hakatakse seda iga kord uuesti arvestama.

5.   Karistuste täitmisele pööramise aegumistähtaeg peatub nii kauaks, kui:

1.   Enne artikli 8, artikli 9 lõike 1, artikli 10 lõike 1, artiklite 17, 18, 24, 25, 29 ja 30 ning artikli 31 lõike 2 kohase otsuse vastuvõtmist annab komisjon asjaomasele pääsuvalitsejale või ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele võimaluse esitada oma seisukohad järgmistes küsimustes:

2.   Asjaomased pääsuvalitsejad, ettevõtjad ja ettevõtjate ühendused võivad esitada komisjonile oma seisukohad komisjoni esialgsete järelduste kohta tähtaja jooksul, mille komisjon on oma esialgsetes järeldustes määranud ja mis ei tohi olla lühem kui 14 päeva.

3.   Komisjoni otsused võivad põhineda üksnes sellistel esialgsetel järeldustel, sealhulgas kõik komisjoni esitatud vastuväited, mille kohta asjaomastel pääsuvalitsejatel, ettevõtjatel ja ettevõtjate ühendustel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

4.   Igas menetluses tagatakse täielikult asjaomase pääsuvalitseja või ettevõtja või ettevõtjate ühenduse õigus kaitsele. Asjaomasel pääsuvalitsejal, ettevõtjal või ettevõtjate ühendusel on õigus tutvuda komisjoni toimikuga vastavalt avalikustamistingimustele, võttes arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Kui pooled ei jõua kokkuleppele, võib komisjon võtta vastu otsuseid, milles määratakse kindlaks kõnealused avalikustamistingimused. Komisjoni toimikule juurdepääsu õigus ei hõlma juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele ega komisjoni või liikmesriikide pädevate asutuste sisekasutuseks mõeldud dokumentidele. Eelkõige ei kehti juurdepääsuõigus komisjoni ja liikmesriikide pädevate asutuste kirjavahetuse kohta. Käesolev lõige ei takista komisjonil avalikustada ja kasutada teavet, kui see on vajalik rikkumise tõendamiseks.

1.   Käesoleva määruse kohaldamist puudutavas menetluses võib liikmesriigi kohus paluda, et komisjon edastaks talle oma valduses oleva teabe või arvamuse käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimuste kohta.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile koopia igast kirjalikust otsusest, mille liikmesriigi kohus käesoleva määruse kohaldamise kohta teeb. Koopia edastatakse kohe pärast seda, kui pooltele on kirjalikult esitatud kohtuotsuse terviktekst.

3.   Kui see on käesoleva määruse ühtseks kohaldamiseks vajalik, võib komisjon omal algatusel esitada liikmesriigi kohtule kirjalikud märkused. Asjaomase kohtu loal võib ta esitada ka suulisi märkusi.

4.   Komisjon võib üksnes märkuste koostamise eesmärgil nõuda, et asjaomane liikmesriigi kohus edastaks talle juhtumi hindamiseks vajalikud dokumendid või tagaks nende edastamise.

5.   Liikmesriigi kohus ei tee otsust, mis on vastuolus käesoleva määruse alusel vastu võetud komisjoni otsusega. Liikmesriigi kohus peab hoiduma ka selliste otsuste tegemisest, mis võivad olla vastuolus otsusega, mille komisjon kavatseb teha käesoleva määruse alusel enda algatatud menetluse raames. Sellega seoses võib liikmesriigi kohus kaaluda oma menetluse peatamist. See ei piira liikmesriigi kohtu võimalust taotleda ELi toimimise lepingu artikli 267 alusel eelotsust.

1.   Komisjon avaldab artiklite 3 ja 4, artikli 8 lõike 2, artiklite 9, 10, 16–20 ja 24, artikli 25 lõike 1 ning artiklite 29, 30 ja 31 alusel tehtud otsused. Avaldamisel esitatakse poolte nimed ja otsuse põhisisu, sealhulgas määratud karistused.

2.   Avaldamisel võetakse arvesse pääsuvalitsejate või kolmandate isikute õigustatud huvi kaitsta oma konfidentsiaalset teavet.

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 3 lõigetes 6 ja 7 ning artikli 12 lõigetes 1, 3 ja 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. novembrist 2022. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõigetes 6 ja 7 ning artikli 12 lõigetes 1, 3 ja 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 3 lõigete 6 ja 7 ning artikli 12 lõigete 1, 3 ja 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1.   Komisjoni abistab komitee (digiturgude nõuandekomitee). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul komitee eesistuja nii otsustab või komitee liikmete lihtenamus seda taotleb.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.   Komisjon edastab komitee arvamuse koos kõnealuse otsusega üksikotsuse adressaadile. Ta avaldab arvamuse koos üksikotsusega, võttes arvesse õigustatud huvi kaitsta ametisaladust.