keyboard_tab Digital Market Act 2022/1925 ET

1.   Komisjon võib käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks nõuda lihttaotluse või otsusega, et ettevõtjad või ettevõtjate ühendused esitaksid kogu vajaliku teabe. Lihttaotluse või otsusega võib komisjon samuti nõuda juurdepääsu ettevõtjate andmetele ja algoritmidele ning testidega seotud teabele ja nõuda nende kohta selgitusi.

2.   Kui komisjon saadab ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele lihtteabetaotluse, märgib ta selles taotluses õigusliku aluse ja eesmärgi, täpsustab, millist teavet nõutakse, ning määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja ja märgib artiklis 30 sätestatud trahvid, mida kohaldatakse ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe või selgituse esitamise eest.

3.   Kui komisjon nõuab ettevõtjatelt ja ettevõtjate ühendustelt teavet oma otsusega, märgib ta õigusliku aluse ja taotluse eesmärgi, täpsustab, millist teavet nõutakse, ning määrab kindlaks tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada. Kui komisjon nõuab ettevõtjatelt juurdepääsu andmetele, algoritmidele ja testidega seotud teabele, teeb ta teatavaks taotluse eesmärgi ning määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja. Ta annab ka teavet artiklis 30 sätestatud trahvide kohta ning annab teavet artiklis 31 sätestatud sunniraha kohta või määrab need. Samuti annab ta teada õigusest lasta otsus Euroopa Kohtus läbi vaadata.

4.   Ettevõtjad või ettevõtjate ühendused või nende esindajad esitavad nõutud teabe asjaomase ettevõtja või ettevõtjate ühenduse nimel. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad teavet esitada oma klientide nimel. Kui esitatud teave on ebatäielik, ebaõige või eksitav, jäävad täielikult vastutavaks kliendid.

5.   Liikmesriikide pädevad asutused esitavad komisjoni taotluse korral talle kogu nende valduses oleva teabe, mis on vajalik käesoleva määrusega komisjonile pandud ülesannete täitmiseks.

1.   Komisjon võib käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks teha ettevõtja või ettevõtjate ühenduse suhtes kõik vajalikud kontrollid.

2.   Komisjoni poolt kontrolli tegemiseks volitatud ametnikel ja teistel kaasasolevatel isikutel on õigus:

a)	siseneda ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste ruumidesse, territooriumile ja transpordivahenditesse;

b)	kontrollida raamatupidamis- ja muid äridokumente olenemata sellest, millisel andmekandjal neid hoitakse;

c)	teha või saada mis tahes kujul koopiaid või väljavõtteid kõnealustest raamatupidamis- või muudest dokumentidest;

d)	nõuda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus võimaldaks juurdepääsu oma organisatsioonile, toimimisele, IT-süsteemile, algoritmidele, andmete töötlemisele ja äritavadele ning selgitaks neid, ja jäädvustada või dokumenteerida antud selgitused mis tahes tehniliste vahenditega;

e)	pitseerida äriruume ning raamatupidamis- või muid dokumente kontrolli tegemise ajaks ja selleks vajalikus ulatuses;

f)	küsida ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajalt või töötajalt selgitusi kontrolli sisu ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning vastused mis tahes tehniliste vahenditega jäädvustada.

3.   Komisjon võib kontrolli tegemiseks taotleda abi ka audiitoritelt või ekspertidelt, kelle ta on artikli 26 lõike 2 kohaselt määranud, samuti selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädevalt asutuselt, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.

4.   Kontrollide käigus võivad komisjon, tema määratud audiitorid või eksperdid ning selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, nõuda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus annaks juurdepääsu oma organisatsioonile, toimimisele, IT-süsteemile, algoritmidele, andmete töötlemisele ja äritavadele ning selgitaks neid. Komisjon ja tema määratud audiitorid või eksperdid ning selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, võivad esitada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajale või töötajale küsimusi.

5.   Komisjoni poolt kontrolli tegemiseks volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud kasutavad oma õigusi kirjaliku volituse esitamisel, kus on nimetatud kontrolli sisu ja eesmärk ning artiklis 30 ette nähtud trahvid, mida kohaldatakse juhul, kui nõutavad raamatupidamis- või muud äridokumendid esitatakse puudulikult või vastused käesoleva artikli lõigete 2 ja 4 alusel esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad. Aegsasti enne kontrolli teatab komisjon kontrollist selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädevale asutusele, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.

6.   Ettevõtjad ja ettevõtjate ühendused peavad võimaldama komisjoni otsusega määratud kontrolle. Selles otsuses täpsustatakse kontrolli sisu ja eesmärk, määratakse selle alguskuupäev, antakse teavet artiklites 30 ja 31 ette nähtud trahvide ja sunniraha kohta ning osutatakse õigusele esitada kõnealune otsus läbivaatamiseks Euroopa Kohtule.

7.   Selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädeva asutuse, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, või komisjoni taotluse korral võivad komisjoni volitatud ametnikke ja teisi kaasasolevaid isikuid aktiivselt abistada kõnealuse pädeva asutuse ametnikud ja tema volitatud või määratud isikud. Selleks on neil käesoleva artikli lõigetes 2 ja 4 sätestatud volitused.

8.   Kui komisjoni volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud leiavad, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus ei nõustu käesoleva artikli kohaselt nõutava kontrolliga, peab asjaomane liikmesriik andma neile vajalikku abi, taotledes kontrolli tegemiseks asjakohasel juhul abi politseilt või samaväärselt täitevasutuselt.

9.   Kui liikmesriigi õigusnormide kohaselt on käesoleva artikli lõikes 8 ette nähtud abi osutamiseks vaja kohtuasutuse luba, taotleb seda luba komisjon või liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, või taotlevad seda nende asutuste volitatud ametnikud. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

10.   Käesoleva artikli lõikes 9 osutatud loa taotlemisel teeb liikmesriigi kohtuasutus kindlaks, et komisjoni otsus on autentne ning kavandatud sunnimeetmed ei ole kontrolli sisu seisukohalt meelevaldsed ega liigsed. Sunnimeetmete proportsionaalsuse kontrollimisel võib liikmesriigi kohtuasutus paluda komisjonilt otse või liikmesriigi pädeva asutuse kaudu, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, üksikasjalikke selgitusi eelkõige nende põhjuste kohta, miks komisjoni kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, samuti kahtlustatava rikkumise raskuse ja asjaomase ettevõtja osalemise laadi kohta. Liikmesriigi kohtuasutus ei tohi vaidlustada kontrolli vajalikkust ega nõuda, et talle esitataks komisjoni toimikus sisalduv teave. Komisjoni otsuse seaduslikkuse võib läbi vaadata ainult Euroopa Kohus.

1.   Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles esitatakse komisjoni järeldus täitmata jätmise kohta (edaspidi „täitmata jätmist käsitlev otsus“), kui ta leiab, et pääsuvalitseja ei täida üht või mitut järgmistest:

a)	artiklis 5, 6 või 7 sätestatud kohustusi;

b)	artikli 8 lõike 2 kohaselt vastu võetud otsuses komisjoni poolt täpsustatud meetmeid;

c)	artikli 18 lõike 1 alusel ette nähtud parandusmeetmeid;

d)	artikli 24 alusel määratud ajutisi meetmeid või

e)	artikli 25 kohaselt õiguslikult siduvaks muudetud kohustusi.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Komisjon püüab võtta täitmata jätmist käsitleva otsuse vastu 12 kuu jooksul alates artikli 20 kohase menetluse algatamisest.

3.   Enne täitmata jätmist käsitleva otsuse vastuvõtmist edastab komisjon asjaomasele pääsuvalitsejale oma esialgsed järeldused. Nendes esialgsetes järeldustes selgitab komisjon meetmeid, mille võtmist ta kaalub või mida tema arvates peaks võtma pääsuvalitseja, et esialgsetele järeldustele tõhusalt reageerida.

4.   Kui komisjon kavatseb võtta vastu täitmata jätmist käsitleva otsuse, võib ta konsulteerida kolmandate isikutega.

5.   Täitmata jätmist käsitlevas otsuses annab komisjon pääsuvalitsejale korralduse lõpetada mittetäitmine asjakohase tähtaja jooksul ning selgitada, kuidas ta kavatseb kõnealust otsust täita.

6.   Pääsuvalitseja esitab komisjonile nende meetmete kirjelduse, mida ta on võtnud, et tagada täitmata jätmist käsitleva otsuse täitmine.

7.   Kui komisjon otsustab täitmata jätmist käsitleva otsuse vastu võtmata jätta, lõpetab ta menetluse otsusega.

1.   Komisjon võib täitmata jätmist käsitleva otsusega määrata pääsuvalitsejale trahve, mille summa ei ületa 10 % pääsuvalitseja eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest, kui ta leiab, et asjaomane pääsuvalitseja tahtlikult või ettevaatamatusest ei täida:

a)	artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustusi;

b)	artikli 8 lõike 2 kohaselt vastu võetud otsuses komisjoni poolt täpsustatud meetmeid;

c)	artikli 18 lõike 1 alusel ette nähtud parandusmeetmeid;

d)	artikli 24 kohaselt määratud ajutisi meetmeid või

e)	artikli 25 kohaselt õiguslikult siduvaks muudetud kohustusi.

2.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 võib komisjon määrata täitmata jätmist käsitleva otsusega pääsuvalitsejale trahvi, mis moodustab kuni 20 % pääsuvalitseja eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest, kui ta leiab, et pääsuvalitseja on toime pannud artiklis 5, 6 või 7 sätestatud kohustuse sama või sarnase rikkumise seoses sama põhiplatvormiteenusega, kui rikkumine, mis tehti kindlaks kaheksa eelneva aasta jooksul vastu võetud täitmata jätmist käsitlevas otsuses.

3.   Komisjon võib võtta vastu otsuse, millega määratakse ettevõtjatele, sealhulgas asjakohasel juhul pääsuvalitsejatele, ning ettevõtjate ühendustele trahve, mis ei ületa 1 % nende eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest, kui nad tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu:

a)	ei esita tähtajaks teavet, mida on vaja, et hinnata nende pääsuvalitsejaks määramist vastavalt artiklile 3, või esitavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet;

b)	ei täida kohustust teavitada komisjoni vastavalt artikli 3 lõikele 3;

c)	ei esita artikli 14 kohaselt nõutavat teavet või esitavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet;

d)	ei esita artikli 15 kohaselt nõutavat kirjeldust või esitavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet;

e)	ei võimalda juurdepääsu andmetele, algoritmidele ega testidega seotud teabele vastavalt artikli 21 lõikele 3;

f)	ei anna nõutavat teavet selleks määratud tähtaja jooksul vastavalt artikli 21 lõikele 3 või ei anna nõutavat teavet või selgitusi või annavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet või selgitusi vastavalt artiklile 21 või küsitluse käigus vastavalt artiklile 22;

g)	ei paranda komisjoni määratud tähtaja jooksul esindaja või töötaja esitatud ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet või ei esita või keelduvad esitamast täielikku teavet asjaolude kohta, mis on seotud artikli 23 kohase kontrolli sisu ja eesmärgiga;

h)	keelduvad võimaldamast artikli 23 kohast kontrolli;

i)	ei täida komisjoni poolt vastavalt artiklile 26 kehtestatud kohustusi;

j)	ei võta kasutusele artikli 28 kohast vastavuskontrolli funktsiooni või

k)	ei täida artikli 34 lõike 4 kohaseid komisjoni toimikule juurdepääsu tingimusi.

4.   Trahvisumma kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse rikkumise raskust, kestust ja korduvust ning lõike 3 kohaselt määratavate trahvide puhul menetluses põhjustatud viivitust.

5.   Kui ettevõtjate ühendusele määratakse trahv selle liikmete üleilmse käibe alusel ja see ühendus on maksejõuetu, on ta kohustatud nõudma ühenduse liikmetelt osamakseid trahvisumma tasumiseks.

Kui neid osamakseid ei ole ettevõtjate ühendusele tasutud komisjoni määratud tähtaja jooksul, võib komisjon nõuda trahvi tasumist otse ükskõik milliselt ettevõtjalt, kelle esindajad olid selle ühenduse asjaomaste otsuseid tegevate organite liikmed.

Pärast teise lõigu alusel makse nõudmist võib komisjon nõuda lõppmakse tegemist igalt ettevõtjate ühenduse liikmelt, kui see on vajalik trahvi täieliku tasumise tagamiseks.

Komisjon ei nõua teise või kolmanda lõigu alusel trahvi tasumist ettevõtjatelt, kes tõendavad, et nad ei ole rakendanud ettevõtjate ühenduse otsust, millega rikuti käesolevat määrust, ning kas ei teadnud selle olemasolust või on sellest teadlikult distantseerunud juba enne, kui komisjon algatas artikli 20 kohase menetluse.

Ühegi ettevõtja rahaline kohustus trahvi tasumisel ei tohi ületada 20 % tema eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest.

1.   Komisjon võib võtta vastu otsuse, millega määratakse ettevõtjatele, sealhulgas asjakohasel juhul pääsuvalitsejatele, ning ettevõtjate ühendustele sunniraha, mille summa ei ületa 5 % nende eelmise majandusaasta keskmisest üleilmsest päevakäibest (arvestatuna otsuses määratud kuupäevast), et sundida neid:

a)	järgima meetmeid, mille komisjon on kindlaks määranud artikli 8 lõike 2 kohaselt vastu võetud otsuses;

b)	täitma artikli 18 lõike 1 kohast otsust;

c)	esitama õiget ja täielikku teavet tähtaja jooksul, mis on artikli 21 alusel tehtud otsuse kohaselt esitatud teabetaotluses ette nähtud;

d)	tagama juurdepääsu ettevõtjate andmetele, algoritmidele ja testidega seotud teabele vastusena artikli 21 lõike 3 kohasele taotlusele ning andma nende kohta selgitusi, nagu on nõutud artikli 21 kohases otsuses;

e)	võimaldama artikli 23 alusel tehtud otsuses määratud kontrolli;

f)	järgima artikli 24 kohast otsust ajutiste meetmete määramise kohta;

g)	täitma artikli 25 lõike 1 kohase otsusega õiguslikult siduvaks muudetud kohustusi;

h)	täitma artikli 29 lõike 1 kohast otsust.

2.   Kui ettevõtjad või ettevõtjate ühendused on täitnud kohustuse, mille täitmiseks sunniraha määrati, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, millega määratakse sunniraha lõppsumma esialgses otsuses ettenähtud sunnirahast väiksemana. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

1.   Käesoleva määruse kohaldamist puudutavas menetluses võib liikmesriigi kohus paluda, et komisjon edastaks talle oma valduses oleva teabe või arvamuse käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimuste kohta.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile koopia igast kirjalikust otsusest, mille liikmesriigi kohus käesoleva määruse kohaldamise kohta teeb. Koopia edastatakse kohe pärast seda, kui pooltele on kirjalikult esitatud kohtuotsuse terviktekst.

3.   Kui see on käesoleva määruse ühtseks kohaldamiseks vajalik, võib komisjon omal algatusel esitada liikmesriigi kohtule kirjalikud märkused. Asjaomase kohtu loal võib ta esitada ka suulisi märkusi.

4.   Komisjon võib üksnes märkuste koostamise eesmärgil nõuda, et asjaomane liikmesriigi kohus edastaks talle juhtumi hindamiseks vajalikud dokumendid või tagaks nende edastamise.

5.   Liikmesriigi kohus ei tee otsust, mis on vastuolus käesoleva määruse alusel vastu võetud komisjoni otsusega. Liikmesriigi kohus peab hoiduma ka selliste otsuste tegemisest, mis võivad olla vastuolus otsusega, mille komisjon kavatseb teha käesoleva määruse alusel enda algatatud menetluse raames. Sellega seoses võib liikmesriigi kohus kaaluda oma menetluse peatamist. See ei piira liikmesriigi kohtu võimalust taotleda ELi toimimise lepingu artikli 267 alusel eelotsust.

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 3 lõigetes 6 ja 7 ning artikli 12 lõigetes 1, 3 ja 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. novembrist 2022. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõigetes 6 ja 7 ning artikli 12 lõigetes 1, 3 ja 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 3 lõigete 6 ja 7 ning artikli 12 lõigete 1, 3 ja 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1.   Komisjoni abistab komitee (digiturgude nõuandekomitee). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul komitee eesistuja nii otsustab või komitee liikmete lihtenamus seda taotleb.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.   Komisjon edastab komitee arvamuse koos kõnealuse otsusega üksikotsuse adressaadile. Ta avaldab arvamuse koos üksikotsusega, võttes arvesse õigustatud huvi kaitsta ametisaladust.