keyboard_tab EIDAS 2014/0910 ET

whereas esitab:

definitions:

Artikkel 7

E-identimise süsteemidest teavitamise tingimused

E-identimise süsteemist saab vastavalt artikli 9 lõikele 1 teavitada juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	e-identimise süsteemi kuuluv e-identimise vahend on väljastatud: i) teatava liikmesriigi poolt; ii) teavitava liikmesriigi volituse alusel või iii) sõltumatult teavitavast liikmesriigist ning see liikmesriik tunnustab seda;

b)	e-identimise süsteemi kuuluvat e-identimise vahendit saab kasutada juurdepääsuks vähemalt ühele teenusele, mida osutab avaliku sektori asutus ja mis eeldab teavitavas liikmesriigis e-identimist;

c)	e-identimise süsteem ja selle kohaselt väljastatud e-identimise vahend vastavad vähemalt ühe usaldusväärsuse taseme nõuetele, mis on sätestatud artikli 8 lõikes 3 osutatud rakendusaktis;

d)

teavitav liikmesriik tagab, et ainulaadsed kõnealust isikut tähistavad isikutuvastusandmed omistatakse artikli 3 punktis 1 osutatud füüsilisele või juriidilisele isikule sellesse süsteemi kuuluva e-identimise vahendi väljastamisel kooskõlas tehniliste kirjelduste, standardite ja menetlustega, mis on artikli 8 lõikes 3 osutatud rakendusaktis ette nähtud asjakohase usaldusväärsuse taseme jaoks;

e)

sellesse süsteemi kuuluvat e-identimise vahendit väljastav osaline tagab e-identimise vahendi omistamise käesoleva artikli punktis d osutatud isikule kooskõlas tehniliste kirjelduste, standardite ja menetlustega, mis on artikli 8 lõikes 3 osutatud rakendusaktis ette nähtud asjakohase usaldusväärsuse taseme jaoks;

f)

teavitav liikmesriik tagab internetipõhise autentimise võimaluse nii, et teise liikmesriigi territooriumil asuv tuginev isik saab kinnitada elektrooniliselt saadud isikutuvastusandmeid. Teavitav liikmesriik võib kindlaks määrata kõnealusee autentimise kasutustingimused tuginevatele isikutele, kes ei ole avaliku sektori asutused. Piiriülene autentimine on tasuta, kui autenditakse avaliku sektori asutuse internetipõhist teenust. Liikmesriigid ei kehtesta autentimiskavatsusega tuginevate isikute suhtes ebaproportsionaalseid tehnilisi tingimusi, mis takistavad või raskendavad märkimisväärselt teavitatud e-identimise süsteemide koosvõimet;

g)	vähemalt kuus kuud enne artikli 9 lõike 1 kohast teavitamist esitab teavitav liikmesriik teistele liikmesriikidele artikli 12 lõikest 5 tuleneva kohustuse täitmiseks selle süsteemi kirjelduse artikli 12 lõikes 7 osutatud rakendusaktidega kehtestatud menetluskorra kohaselt;

h)	e-identimise süsteem vastab artikli 12 lõikes 8 osutatud rakendusaktis sätestatud nõuetele.

Artikkel 17

Järelevalveasutus

1.   Liikmesriigid määravad järelevalveasutuse, mis asub nende territooriumil või, vastastikusel kokkuleppel teise liikmesriigiga, kõnealuses teises liikmesriigis asuva järelevalveasutuse. Nimetatud asutus vastutab määravas liikmesriigis järelevalveülesannete täitmise eest.

Järelevalveasutustele antakse nende ülesannete täitmiseks vajalikud volitused ja piisavad vahendid.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile enda poolt määratud järelevalveasutuste nimed ja aadressid.

3.   Järelevalveasutuse ülesandeks on:

a)

teostada eelneva ja järgneva järelevalve käigus määrava liikmesriigi territooriumil asuvate kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate üle järelevalvet selle tagamiseks, et kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad ja nende osutatavad kvalifitseeritud usaldusteenused vastaksid käesolevas määruses sätestatud nõuetele;

b)

võtta järgneva järelevalve käigus vajaduse korral meetmeid määrava liikmesriigi territooriumil asuvate kvalifitseerimata usaldusteenuse osutajate suhtes, kui järelevalveasutusele teatatakse, et kvalifitseerimata usaldusteenuse osutajad või nende osutatavad usaldusteenused ei vasta väidetavalt käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

4.   Lõike 3 kohaldamisel ja tulenevalt selles sätestatud piirangutest on järelevalveasutuse ülesanne eelkõige:

a)	teha koostööd teiste järelevalveasutustega ja anda neile abi kooskõlas artikliga 18;

b)	analüüsida artikli 20 lõikes 1 ja artikli 21 lõikes 1 osutatud vastavushindamisaruandeid;

c)	teavitada teisi järelevalveasutusi ja üldsust turvarikkumistest ja tervikluse kaost kooskõlas artikli 19 lõikega 2;

d)	anda komisjonile aru oma põhitegevusest kooskõlas käesoleva artikli lõikega 6;

e)	korraldada auditeid või paluda vastavushindamisasutusel teostada kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate vastavushindamine kooskõlas artikli 20 lõikega 2;

f)	teha andmekaitseasutustega koostööd, eelkõige teavitades neid põhjendamatu viivituseta kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate auditite tulemustest, kui näib, et isikuandmete kaitse eeskirju on rikutud;

g)	anda usaldusteenuse osutajatele ja nende osutatavatele teenustele kvalifitseeritud staatus ning võtta see staatus ära kooskõlas artiklitega 20 ja 21;

h)	teavitada artikli 22 lõikes 3 osutatud riigisiseste usaldusnimekirjade eest vastutavat asutust oma otsustest anda kvalifitseeritud staatus või võtta see ära, välja arvatud juhul, kui kõnealune asutus on samuti järelevalveasutus;

i)	kontrollida lõpetamiskava käsitlevate sätete olemasolu ja nõuetekohast kohaldamist juhtudel, kui kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad lõpetavad oma tegevuse, sealhulgas seda, kuidas teave hoitakse kättesaadavana kooskõlas artikli 24 lõike 2 punktiga h;

j)	nõuda usaldusteenuse osutajatelt käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmata jätmise heastamist.

5.   Liikmesriigid võivad nõuda, et järelevalveasutus looks, haldaks ja ajakohastaks usaldusteenuste infrastruktuuri kooskõlas siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustega.

6.   Iga järelevalveasutus esitab igal aastal 31. märtsiks komisjonile aruande oma eelmise kalendriaasta põhitegevuse kohta ning kokkuvõtte usaldusteenuse osutajatelt artikli 19 lõike 2 kohaselt saadud rikkumisteadetest.

7.   Komisjon teeb lõikes 6 osutatud aastaaruande liikmesriikidele kättesaadavaks.

8.   Komisjon võib rakendusaktidega määrata kindlaks lõikes 6 osutatud aruande formaadid ja menetlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 19

Usaldusteenuse osutajate suhtes kohaldatavad turvanõuded

1.   Kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata usaldusteenuse osutajad võtavad asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, et ohjata nende osutatavate usaldusteenuste turvalisusega seotud riske. Tehnoloogia viimaseid arenguid arvesse võttes tagatakse nende meetmetega riski astmele vastav turvalisuse tase. Eelkõige võetakse meetmeid turvaintsidentide vältimiseks ja nende mõju minimeerimiseks ning sidusrühmade teavitamiseks intsidentide kahjulikust mõjust.

2.   Kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata usaldusteenuse osutajad teavitavad järelevalveasutust ning vajaduse korral teisi asjakohaseid asutusi, nagu infoturbe eest vastutav pädev riiklik asutus või andmekaitseasutus, igast turvarikkumisest või tervikluse kaost, millel on märkimisväärne mõju osutatavale usaldusteenusele või selles sisalduvatele isikuandmetele, tehes seda põhjendamatu viivituseta, ent igal juhul 24 tunni jooksul pärast sellest teadasaamist.

Kui turvarikkumisel või tervikluse kaol on tõenäoliselt kahjulik mõju füüsilisele või juriidilisele isikule, kellele usaldusteenus on osutatud, teavitab usaldusteenuse osutaja põhjendamatu viivituseta ka füüsilist või juriidilist isikut turvarikkumisest või tervikluse kaost.

Kui see on asjakohane ja eelkõige juhul, kui turvarikkumine või tervikluse kadu hõlmab kahte või enamat liikmesriiki, teavitab teavitatud järelevalveasutus teiste asjaomaste liikmesriikide järelevalveasutusi ning ENISA-t.

Kui teavitatud järelevalveasutus leiab, et turvarikkumise või tervikluse kao avalikustamine on avalikes huvides, teavitab ta üldsust või nõuab üldsuse teavitamist asjaomaselt usaldusteenuse osutajalt.

3.   Järelevalveasutus esitab ENISA-le kord aastas kokkuvõtte usaldusteenuse osutajatelt saadud turvarikkumise või tervikluse kao teadetest.

4.   Komisjon võib rakendusaktidega:

a)	täpsustada lähemalt lõikes 1 osutatud meetmeid ning

b)	määrata kindlaks lõike 2 kohaldamisega seotud formaadid ja menetlused, sealhulgas tähtajad.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   JAGU

Kvalifitseeritud usaldusteenus

Artikkel 49

Läbivaatamine

Komisjon vaatab läbi käesoleva määruse kohaldamise ja annab sellest Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru hiljemalt 1. juuliks 2020. Komisjon hindab eelkõige seda, kas on asjakohane muuta käesoleva määruse kohaldamisala või selle erisätteid, sealhulgas artiklit 6, artikli 7 punkti f ja artikleid 34, 43, 44 ja 45, võttes arvesse käesoleva määruse kohaldamisel saadud kogemusi ning tehnoloogia, turu ja õiguse arengut.

Asjakohasel juhul lisatakse esimeses lõigus osutatud aruandele seadusandlikud ettepanekud.

Lisaks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga nelja aasta järel pärast esimeses lõigus osutatud aruande esitamist aruande selle kohta, kuidas on edenenud käesoleva määruse eesmärkide saavutamine.

Artikkel 51

Üleminekumeetmed

1.   Selliseid turvalisi allkirja andmise vahendeid, mille vastavus on direktiivi 1999/93/EÜ artikli 3 lõike 4 kohaselt kindlaks määratud, käsitatakse käesoleva määruse kohaselt kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahenditena.

2.   Direktiivi 1999/93/EÜ alusel füüsilistele isikutele väljastatud kvalifitseeritud sertifikaate käsitatakse käesoleva määruse kohaselt e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaatidena kuni nende kehtivuse lõpuni.

3.   Direktiivi 1999/93/EÜ alusel kvalifitseeritud sertifikaate väljastav sertifitseerimisteenuste osutaja esitab järelevalveasutusele võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 1. juulil 2017 vastavushindamisaruande. Kuni sellise vastavushindamisaruande esitamiseni ja selle hindamise lõpuleviimiseni järelevalveasutuse poolt käsitatakse asjaomast sertifitseerimisteenuse osutajat käesoleva määruse kohase kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajana.

4.   Kui direktiivi 1999/93/EÜ alusel kvalifitseeritud sertifikaate väljastav sertifitseerimisteenuste osutaja ei esita järelevalveasutusele lõikes 3 osutatud tähtaja jooksul vastavushindamisaruannet, ei käsitata seda sertifitseerimisteenuste osutajat alates 2. juulist 2017 käesoleva määruse kohase kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajana.