keyboard_tab EIDAS 2014/0910 ET

whereas liikmesriik:

• whereas (8) 1
• whereas (9) 1
• whereas (10) 1
• whereas (12) 3
• whereas (13) 3
• whereas (14) 1
• whereas (15) 1
• whereas (17) 2
• whereas (20) 2
• whereas (22) 1
• whereas (25) 1
• whereas (30) 1
• whereas (33) 1
• whereas (39) 1
• whereas (40) 2
• whereas (42) 2
• whereas (50) 3
• whereas (53) 1
• whereas (75) 1

definitions:

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse liikmesriikide poolt teavitatud e-identimise süsteemide ja liidus asuvate usaldusteenuse osutajate suhtes.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata selliste usaldusteenuste osutamise suhtes, mida kasutatakse eranditult suletud süsteemides, mis tulenevad siseriiklikust õigusest või määratletud osalejate kogumi vahelistest kokkulepetest.

3.   Käesolev määrus ei mõjuta siseriiklikku või liidu õigust, mis reguleerib lepingute sõlmimist ja kehtivust või muude juriidiliste või menetluskohustuste tekkimist ja kehtivust seoses vorminõuetega.

Artikkel 7

E-identimise süsteemidest teavitamise tingimused

E-identimise süsteemist saab vastavalt artikli 9 lõikele 1 teavitada juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	e-identimise süsteemi kuuluv e-identimise vahend on väljastatud: i) teatava liikmesriigi poolt; ii) teavitava liikmesriigi volituse alusel või iii) sõltumatult teavitavast liikmesriigist ning see liikmesriik tunnustab seda;

b)	e-identimise süsteemi kuuluvat e-identimise vahendit saab kasutada juurdepääsuks vähemalt ühele teenusele, mida osutab avaliku sektori asutus ja mis eeldab teavitavas liikmesriigis e-identimist;

c)	e-identimise süsteem ja selle kohaselt väljastatud e-identimise vahend vastavad vähemalt ühe usaldusväärsuse taseme nõuetele, mis on sätestatud artikli 8 lõikes 3 osutatud rakendusaktis;

d)

teavitav liikmesriik tagab, et ainulaadsed kõnealust isikut tähistavad isikutuvastusandmed omistatakse artikli 3 punktis 1 osutatud füüsilisele või juriidilisele isikule sellesse süsteemi kuuluva e-identimise vahendi väljastamisel kooskõlas tehniliste kirjelduste, standardite ja menetlustega, mis on artikli 8 lõikes 3 osutatud rakendusaktis ette nähtud asjakohase usaldusväärsuse taseme jaoks;

e)

sellesse süsteemi kuuluvat e-identimise vahendit väljastav osaline tagab e-identimise vahendi omistamise käesoleva artikli punktis d osutatud isikule kooskõlas tehniliste kirjelduste, standardite ja menetlustega, mis on artikli 8 lõikes 3 osutatud rakendusaktis ette nähtud asjakohase usaldusväärsuse taseme jaoks;

f)

teavitav liikmesriik tagab internetipõhise autentimise võimaluse nii, et teise liikmesriigi territooriumil asuv tuginev isik saab kinnitada elektrooniliselt saadud isikutuvastusandmeid. Teavitav liikmesriik võib kindlaks määrata kõnealusee autentimise kasutustingimused tuginevatele isikutele, kes ei ole avaliku sektori asutused. Piiriülene autentimine on tasuta, kui autenditakse avaliku sektori asutuse internetipõhist teenust. Liikmesriigid ei kehtesta autentimiskavatsusega tuginevate isikute suhtes ebaproportsionaalseid tehnilisi tingimusi, mis takistavad või raskendavad märkimisväärselt teavitatud e-identimise süsteemide koosvõimet;

g)	vähemalt kuus kuud enne artikli 9 lõike 1 kohast teavitamist esitab teavitav liikmesriik teistele liikmesriikidele artikli 12 lõikest 5 tuleneva kohustuse täitmiseks selle süsteemi kirjelduse artikli 12 lõikes 7 osutatud rakendusaktidega kehtestatud menetluskorra kohaselt;

h)	e-identimise süsteem vastab artikli 12 lõikes 8 osutatud rakendusaktis sätestatud nõuetele.

Artikkel 9

Teavitamine

1.   Teavitav liikmesriik edastab komisjonile järgmise teabe ja põhjendamatu viivituseta selle iga hilisema muudatuse:

a)	e-identimise süsteemi kirjeldus. kaasa arvatud selle usaldusväärsuse tase ja sellesse süsteemi kuuluvate e-identimise vahendite väljastaja(d);

b)	kohaldatav järelevalvekord ja järgmine vastutuskorda puudutav teave: i) e-identimise vahendit väljastav osaline ning ii) autentimismenetlust läbiviiv osaline;

c)	teavitatud e-identimise süsteemi eest vastutav asutus või vastutavad asutused;

d)	teave ainulaadsete isikutuvastusandmete registreerimist haldava üksuse või haldavate üksuste kohta;

e)	kirjeldus, kuidas täidetakse artikli 12 lõikes 8 osutatud rakendusaktis sätestatud nõuded;

f)	artikli 7 punktis f osutatud autentimise kirjeldus;

g)	teavitatud e-identimise süsteemi, autentimise või asjaomase ohustatud osa peatamise või tühistamise kord.

2.   Üks aasta pärast artikli 8 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 8 osutatud rakendusaktide kohaldamise alguskuupäeva avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas nimekirja e-identimise süsteemidest, millest on teavitatud vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, ja nendega seotud põhiteabe.

3.   Kui komisjoni teavitatakse pärast lõikes 2 osutatud ajavahemiku möödumist, avaldab ta Euroopa Liidu Teatajas lõikes 2 osutatud nimekirja muudatused kahe kuu jooksul alates kõnealuse teate saamise kuupäevast.

4.   liikmesriik võib komisjonile esitada taotluse jätta selle liikmesriigi poolt teavitatud e-identimise süsteem lõikes 2 osutatud nimekirjast välja. Komisjon avaldab vastavad nimekirja muudatused Euroopa Liidu Teatajas ühe kuu jooksul pärast liikmesriigilt taotluse saamist.

5.   Komisjon võib rakendusaktidega kindlaks määrata lõikes 1 osutatud teavitamise asjaolud, formaadid ja menetlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 10

Turvarikkumine

1.   Kui artikli 9 lõike 1 kohaselt teavitatud e-identimise süsteemi või artikli 7 punktis f osutatud autentimist rikutakse või see on osaliselt ohustatud viisil, mis mõjutab selle süsteemi piiriülese autentimise usaldusväärsust, peatab või tühistab teavitav liikmesriik viivitamata selle piiriülese autentimise või asjaomaste ohustatud osade toimimise ning teavitab sellest teisi liikmesriike ja komisjoni.

2.   Pärast lõikes 1 osutatud rikkumise või ohu kõrvaldamist taastab teavitav liikmesriik piiriülese autentimise ning teavitab sellest ilma põhjendamatu viivituseta teisi liikmesriike ja komisjoni.

3.   Kui lõikes 1 osutatud rikkumist või ohtu ei kõrvaldata kolme kuu jooksul alates peatamisest või tühistamisest, teatab teavitav liikmesriik e-identimise süsteemi kasutamise lõpetamisest teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Komisjon avaldab põhjendamatu viivituseta Euroopa Liidu Teatajas artikli 9 lõikes 2 osutatud nimekirjas tehtud muudatused.

Artikkel 11

Vastutus

1.   Teavitav liikmesriik vastutab füüsilisele või juriidilisele isikule tahtlikult või ettevaatamatusest tekitatud kahju eest, mis tuleneb artikli 7 punktides d ja f sätestatud kohustuste täitmata jätmisest piiriüleses tehingus.

2.   E-identimise vahendit väljastav osaline vastutab füüsilisele või juriidilisele isikule tahtlikult või ettevaatamatusest tekitatud kahju eest, mis tuleneb artikli 7 punktis e sätestatud kohustuste täitmata jätmisest piiriüleses tehingus.

3.   Autentimismenetlust läbiviiv osaline vastutab füüsilisele või juriidilisele isikule tahtlikult või ettevaatamatusest tekitatud kahju eest, mis tuleneb artikli 7 punktis f sätestatud autentimise nõuetekohase toimimise tagamata jätmisest piiriüleses tehingus.

4.   Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse kooskõlas siseriiklike vastutust käsitlevate eeskirjadega.

5.   Lõiked 1, 2 ja 3 ei piira osaliste siseriikliku õiguse kohast vastutust tehingutes, milles kasutatakse artikli 9 lõike 1 kohaselt teavitatud e-identimise süsteemi kuuluvaid e-identimise vahendeid.

Artikkel 12

Koostöö ja koosvõime

1.   Artikli 9 lõike 1 kohaselt teavitatud riiklikud e-identimise süsteemid peavad olema koosvõimelised.

2.   Lõike 1 kohaldamise eesmärgil luuakse koosvõime raamistik.

3.   Koosvõime raamistik peab vastama järgmistele nõuetele:

a)	see on tehnoloogiliselt neutraalne ja ei diskrimineeri asjaomases liikmesriigis ühtegi konkreetset siseriiklikku e-identimise tehnilist lahendust;

b)	see vastab võimaluse korral Euroopa ja rahvusvahelistele standarditele;

c)	see hõlbustab lõimitud eraelukaitse põhimõtte rakendamist ning

d)	see tagab isikuandmete töötlemise kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ.

4.   Koosvõime raamistik koosneb järgmisest:

a)	viide artiklis 8 sätestatud usaldusväärsuse tasemetega seotud tehnilistele miinimumnõuetele;

b)	teavitatud e-identimise süsteemide siseriiklike usaldusväärsuse tasemete seostamine artikli 8 kohaste usaldusväärsuse tasemetega;

c)	viide ette nähtud tehnilise koosvõime miinimumnõuetele;

d)	viide e-identimise süsteemidest kättesaadavatele minimaalsele hulgale isikutuvastamisandmetele, mis tähistavad ainuüksi üht füüsilist või juriidilist isikut;

e)	menetluseeskirjad;

f)	vaidluste lahendamise kord ning

g)	ühised toimimise turvalisuse standardid.

5.   Liikmesriigid teevad koostööd seoses järgmisega:

a)	koosvõime artikli 9 lõike 1 kohaselt teavitatud e-identimise süsteemide ja nende e-identimise süsteemide vahel, millest liikmesriigid kavatsevad teavitada, ning

b)	e-identimise süsteemide turvalisus.

6.   liikmesriikide vaheline koostöö hõlmab järgmist:

a)	teabe, kogemuste ja heade tavade vahetamine e-identimise süsteemide ning eelkõige koosvõime ja usaldusväärsuse tasemetega seotud tehniliste nõuete kohta;

b)	teabe, kogemuste ja heade tavade vahetamine artiklis 8 sätestatud e-identimise süsteemide usaldusväärsuse tasemetega töötamise kohta;

c)	käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate e-identimise süsteemide vastastikune hindamine ning

d)	e-identimise sektoris toimuvate asjakohaste arengute analüüsimine.

7.   Komisjon kehtestab hiljemalt 18. märtsiks 2015 rakendusaktidega vajaliku menetluskorra lõigetes 5 ja 6 osutatud liikmesriikidevahelise koostöö hõlbustamiseks, et edendada usalduse ja turvalisuse kõrget taset, mis vastab riski astmele.

8.   Selleks et näha ette ühtsed tingimused lõikest 1 tuleneva nõude rakendamiseks, võtab komisjon hiljemalt 18. septembriks 2015 lõikes 3 sätestatud kriteeriumite kohaselt ja liikmesriikidevahelise koostöö tulemusi arvesse võttes vastu rakendusaktid lõikes 4 sätestatud koosvõime raamistiku kohta.

9.   Käesoleva artikli lõigetes 7 ja 8 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

III   PEATÜKK

USALDUSTEENUSED

1.   JAGU

Üldsätted

Artikkel 17

Järelevalveasutus

1.   Liikmesriigid määravad järelevalveasutuse, mis asub nende territooriumil või, vastastikusel kokkuleppel teise liikmesriigiga, kõnealuses teises liikmesriigis asuva järelevalveasutuse. Nimetatud asutus vastutab määravas liikmesriigis järelevalveülesannete täitmise eest.

Järelevalveasutustele antakse nende ülesannete täitmiseks vajalikud volitused ja piisavad vahendid.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile enda poolt määratud järelevalveasutuste nimed ja aadressid.

3.   Järelevalveasutuse ülesandeks on:

a)

teostada eelneva ja järgneva järelevalve käigus määrava liikmesriigi territooriumil asuvate kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate üle järelevalvet selle tagamiseks, et kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad ja nende osutatavad kvalifitseeritud usaldusteenused vastaksid käesolevas määruses sätestatud nõuetele;

b)

võtta järgneva järelevalve käigus vajaduse korral meetmeid määrava liikmesriigi territooriumil asuvate kvalifitseerimata usaldusteenuse osutajate suhtes, kui järelevalveasutusele teatatakse, et kvalifitseerimata usaldusteenuse osutajad või nende osutatavad usaldusteenused ei vasta väidetavalt käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

4.   Lõike 3 kohaldamisel ja tulenevalt selles sätestatud piirangutest on järelevalveasutuse ülesanne eelkõige:

a)	teha koostööd teiste järelevalveasutustega ja anda neile abi kooskõlas artikliga 18;

b)	analüüsida artikli 20 lõikes 1 ja artikli 21 lõikes 1 osutatud vastavushindamisaruandeid;

c)	teavitada teisi järelevalveasutusi ja üldsust turvarikkumistest ja tervikluse kaost kooskõlas artikli 19 lõikega 2;

d)	anda komisjonile aru oma põhitegevusest kooskõlas käesoleva artikli lõikega 6;

e)	korraldada auditeid või paluda vastavushindamisasutusel teostada kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate vastavushindamine kooskõlas artikli 20 lõikega 2;

f)	teha andmekaitseasutustega koostööd, eelkõige teavitades neid põhjendamatu viivituseta kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate auditite tulemustest, kui näib, et isikuandmete kaitse eeskirju on rikutud;

g)	anda usaldusteenuse osutajatele ja nende osutatavatele teenustele kvalifitseeritud staatus ning võtta see staatus ära kooskõlas artiklitega 20 ja 21;

h)	teavitada artikli 22 lõikes 3 osutatud riigisiseste usaldusnimekirjade eest vastutavat asutust oma otsustest anda kvalifitseeritud staatus või võtta see ära, välja arvatud juhul, kui kõnealune asutus on samuti järelevalveasutus;

i)	kontrollida lõpetamiskava käsitlevate sätete olemasolu ja nõuetekohast kohaldamist juhtudel, kui kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad lõpetavad oma tegevuse, sealhulgas seda, kuidas teave hoitakse kättesaadavana kooskõlas artikli 24 lõike 2 punktiga h;

j)	nõuda usaldusteenuse osutajatelt käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmata jätmise heastamist.

5.   Liikmesriigid võivad nõuda, et järelevalveasutus looks, haldaks ja ajakohastaks usaldusteenuste infrastruktuuri kooskõlas siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustega.

6.   Iga järelevalveasutus esitab igal aastal 31. märtsiks komisjonile aruande oma eelmise kalendriaasta põhitegevuse kohta ning kokkuvõtte usaldusteenuse osutajatelt artikli 19 lõike 2 kohaselt saadud rikkumisteadetest.

7.   Komisjon teeb lõikes 6 osutatud aastaaruande liikmesriikidele kättesaadavaks.

8.   Komisjon võib rakendusaktidega määrata kindlaks lõikes 6 osutatud aruande formaadid ja menetlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 18

Vastastikune abi

1.   Järelevalveasutused teevad koostööd heade tavade vahetamiseks.

Järelevalveasutus annab teiselt järelevalveasutuselt saadud põhjendatud taotluse korral kõnealusele asutusele abi, et järelevalveasutuste tegevus saaks toimuda järjepidevalt. Vastastikune abi võib hõlmata eelkõige teabenõudeid ja järelevalvemeetmeid, näiteks taotlusi artiklites 20 ja 21 osutatud vastavushindamisaruannetega seotud kontrollide läbiviimiseks.

2.   Järelevalveasutus, kellele abitaotlus on adresseeritud, võib taotluse täitmisest keelduda mis tahes järgmisel alusel:

a)	järelevalveasutus ei ole pädev taotletavat abi andma;

b)	taotletav abi ei ole proportsionaalne järelevalveasutuse poolt kooskõlas artikliga 17 teostatava järelevalvega;

c)	taotletava abi andmine oleks vastuolus käesoleva määrusega.

3.   Kui see on asjakohane, võivad liikmesriigid anda oma vastavatele järelevalveasutustele volitused korraldada ühiseid uurimisi, millesse on kaasatud teiste liikmesriikide järelevalveasutuste töötajad. Asjaomased liikmesriigid lepivad kokku sellise ühistegevuse korra ja protseduurid ning kehtestavad need oma riigi õiguse kohaselt.

Artikkel 19

Usaldusteenuse osutajate suhtes kohaldatavad turvanõuded

1.   Kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata usaldusteenuse osutajad võtavad asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, et ohjata nende osutatavate usaldusteenuste turvalisusega seotud riske. Tehnoloogia viimaseid arenguid arvesse võttes tagatakse nende meetmetega riski astmele vastav turvalisuse tase. Eelkõige võetakse meetmeid turvaintsidentide vältimiseks ja nende mõju minimeerimiseks ning sidusrühmade teavitamiseks intsidentide kahjulikust mõjust.

2.   Kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata usaldusteenuse osutajad teavitavad järelevalveasutust ning vajaduse korral teisi asjakohaseid asutusi, nagu infoturbe eest vastutav pädev riiklik asutus või andmekaitseasutus, igast turvarikkumisest või tervikluse kaost, millel on märkimisväärne mõju osutatavale usaldusteenusele või selles sisalduvatele isikuandmetele, tehes seda põhjendamatu viivituseta, ent igal juhul 24 tunni jooksul pärast sellest teadasaamist.

Kui turvarikkumisel või tervikluse kaol on tõenäoliselt kahjulik mõju füüsilisele või juriidilisele isikule, kellele usaldusteenus on osutatud, teavitab usaldusteenuse osutaja põhjendamatu viivituseta ka füüsilist või juriidilist isikut turvarikkumisest või tervikluse kaost.

Kui see on asjakohane ja eelkõige juhul, kui turvarikkumine või tervikluse kadu hõlmab kahte või enamat liikmesriiki, teavitab teavitatud järelevalveasutus teiste asjaomaste liikmesriikide järelevalveasutusi ning ENISA-t.

Kui teavitatud järelevalveasutus leiab, et turvarikkumise või tervikluse kao avalikustamine on avalikes huvides, teavitab ta üldsust või nõuab üldsuse teavitamist asjaomaselt usaldusteenuse osutajalt.

3.   Järelevalveasutus esitab ENISA-le kord aastas kokkuvõtte usaldusteenuse osutajatelt saadud turvarikkumise või tervikluse kao teadetest.

4.   Komisjon võib rakendusaktidega:

a)	täpsustada lähemalt lõikes 1 osutatud meetmeid ning

b)	määrata kindlaks lõike 2 kohaldamisega seotud formaadid ja menetlused, sealhulgas tähtajad.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   JAGU

Kvalifitseeritud usaldusteenus

Artikkel 22

Usaldusnimekirjad

1.   Iga liikmesriik koostab, haldab ja avaldab usaldusnimekirju, mis sisaldavad teavet tema vastutusalasse kuuluvate kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate ja nende osutatavate kvalifitseeritud usaldusteenuste kohta.

2.   Liikmesriigid koostavad elektrooniliselt allkirjastatud või e-templiga varustatud, lõikes 1 osutatud usaldusnimekirjad, haldavad neid ja avaldavad need turvalisel viisil ja automaatseks töötlemiseks sobivas formaadis.

3.   Liikmesriigid edastavad komisjonile põhjendamatu viivituseta teabe, mis hõlmab riigisiseste usaldusnimekirjade koostamise, haldamise ja avaldamise eest vastutavat asutust, kõnealuste nimekirjade avaldamise koha üksikasju, nimekirjade allkirjastamiseks või templiga varustamiseks kasutatavaid sertifikaate ning nimekirjade mis tahes muudatusi.

4.   Komisjon teeb lõikes 3 osutatud teabe turvalise kanali kaudu avalikkusele kättesaadavaks automaatseks töötlemiseks sobivas, elektrooniliselt allkirjastatud või e-templiga varustatud formaadis.

5.   Komisjon täpsustab hiljemalt 18. septembriks 2015 rakendusaktidega lõikes 1 osutatud teabe ning määrab kindlaks lõigete 1–4 kohaldamisega seotud usaldusnimekirjade tehnilised kirjeldused ja formaadid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 25

E-allkirjade õiguslik toime

1.   E-allkirja ei tunnistata õiguslikult kehtetuks ega kohtumenetlustes tõenduskõlbmatuks ainuüksi seetõttu, et see on elektroonilisel kujul või ei vasta kvalifitseeritud e-allkirjadele esitatavatele nõuetele.

2.   Kvalifitseeritud e-allkirjal on käsitsi kirjutatud allkirjaga samaväärne õiguslik toime.

3.   Ühes liikmesriigis väljastatud kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevat kvalifitseeritud e-allkirja tunnustatakse kvalifitseeritud e-allkirjana ka kõikides teistes liikmesriikides.

Artikkel 27

E-allkirjad avalikus teenistuses

1.   Kui liikmesriik nõuab avaliku sektori asutuse poolt või tema nimel osutatava internetipõhise teenuse kasutamiseks täiustatud e-allkirja, tunnustab see liikmesriik täiustatud e-allkirju, e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevaid täiustatud e-allkirju ja kvalifitseeritud e-allkirju, mis on antud vähemalt lõikes 5 osutatud formaadis või rakendusaktides määratletud meetodeid kasutades.

2.   Kui liikmesriik nõuab avaliku sektori asutuse poolt või tema nimel osutatava internetipõhise teenuse kasutamiseks kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevat täiustatud e-allkirja, tunnustab see liikmesriik kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevaid täiustatud e-allkirju ja kvalifitseeritud e-allkirju, mis on antud vähemalt lõikes 5 osutatud formaadis või rakendusaktides määratletud meetodeid kasutades.

3.   Liikmesriigid ei nõua avaliku sektori asutuse poolt osutatava internetipõhise teenuse piiriüleseks kasutamiseks e-allkirja, mille tagatistase on kõrgem kui kvalifitseeritud e-allkirjal.

4.   Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada täiustatud e-allkirjade standardite viitenumbrid. Kui täiustatud e-allkiri vastab neile standarditele, loetakse see käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 26 täiustatud e-allkirjadele sätestatud nõuetele vastavaks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5.   Komisjon võtab kehtivaid tavasid, standardeid ja liidu õigusakte arvestades hiljemalt 18. septembriks 2015 vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks täiustatud e-allkirjade standardformaadid või alternatiivsete formaatide kasutamise korral standardmeetodid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 30

Kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendite sertifitseerimine

1.   Kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendite vastavust II lisas sätestatud nõuetele sertifitseerivad liikmesriikide määratud asjakohased avalik-õiguslikud või eraõiguslikud asutused.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste nimed ja aadressid. Komisjon teeb selle teabe liikmesriikidele kättesaadavaks.

3.   Lõikes 1 osutatud sertifitseerimine põhineb ühel järgmistest võimalustest:

a)	turvalisuse hindamise protsess, mis on tehtud kooskõlas ühega standarditest selliste infotehnoloogiatoodete turvalisuse hindamiseks, mis on kantud kooskõlas teise lõiguga koostatud nimekirja, või

b)

punktis a osutatust erinev protsess, tingimusel et selles protsessis kasutatakse samaväärseid turvatasemeid ning et lõikes 1 osutatud avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus teatab sellest protsessist komisjonile. Seda protsessi võib kasutada üksnes punktis a osutatud standardite puudumisel või juhul kui käimas on punktis a osutatud turvalisuse hindamise protsess.

Komisjon koostab rakendusaktidega punktis a osutatud infotehnoloogiatoodete turvalisuse hindamise standardite nimekirja. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.   Komisjonile on õigus võtta kooskõlas artikliga 47 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada konkreetsed kriteeriumid, millele käesoleva artikli lõikes 1 osutatud määratud asutused peavad vastama.

Artikkel 35

E-templi õiguslik toime

1.   E-templit ei käsitata õigusliku toimeta ega kohtumenetlustes kõlbmatu tõendina ainuüksi seetõttu, et see on elektroonilises vormis või ei vasta kvalifitseeritud e-templitele esitatavatele nõuetele.

2.   Kvalifitseeritud e-templi puhul eeldatakse sellega seotud andmete terviklust ja nende andmete päritolu õigsust.

3.   Ühes liikmesriigis väljastatud kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevat kvalifitseeritud e-templit tunnustatakse kvalifitseeritud e-templina ka kõikides teistes liikmesriikides.

Artikkel 37

E-templid avalikus teenistuses

1.   Kui liikmesriik nõuab avaliku sektori asutuse poolt või tema nimel osutatava internetipõhise teenuse kasutamiseks täiustatud e-templit, tunnustab see liikmesriik täiustatud e-templeid, e-templi kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevaid täiustatud e-templeid ja kvalifitseeritud e-templeid, mis on loodud vähemalt lõikes 5 osutatud formaadis või rakendusaktides määratletud meetodeid kasutades.

2.   Kui liikmesriik nõuab avaliku sektori asutuse poolt või tema nimel osutatava internetipõhise teenuse kasutamiseks kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevat täiustatud e-templit, tunnustab see liikmesriik kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevaid täiustatud e-templeid ja kvalifitseeritud e-templeid, mis on loodud vähemalt lõikes 5 osutatud formaadis või rakendusaktides määratletud meetodeid kasutades.

3.   Liikmesriigid ei nõua avaliku sektori asutuse poolt osutatava internetipõhise teenuse piiriüleseks kasutamiseks e-templit, mille turvatase on kõrgem kui kvalifitseeritud e-templil.

4.   Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada täiustatud e-templite standardite viitenumbrid. Kui täiustatud e-tempel vastab neile standarditele, loetakse see käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 36 täiustatud e-templitele sätestatud nõuetele vastavaks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5.   Komisjon võtab kehtivaid tavasid, standardeid ja liidu õigusakte arvestades hiljemalt 18. septembriks 2015 vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks täiustatud e-templite standardformaadid või alternatiivsete formaatide kasutamise korral standardmeetodid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 41

E-ajatempli õiguslik toime

1.   E-ajatemplit ei tunnistata õiguslikult kehtetuks ega kohtumenetlustes tõenduskõlbmatuks ainuüksi seetõttu, et see on elektroonilisel kujul või ei vasta kvalifitseeritud e-ajatemplitele esitatavatele nõuetele.

2.   Kvalifitseeritud e-ajatempli suhtes kehtib sellega osutatava kuupäeva ja ajahetke täpsuse ja kõnealuse kuupäeva ja ajahetkega seotud andmete tervikluse eeldus.

3.   Ühes liikmesriigis väljastatud kvalifitseeritud e-ajatemplit tunnustatakse kvalifitseeritud e-ajatemplina kõikides liikmesriikides.

Artikkel 52

Jõustumine

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2016, välja arvatud järgmised sätted:

a)

artikli 8 lõiget 3, artikli 9 lõiget 5, artikli 12 lõikeid 2–9, artikli 17 lõiget 8, artikli 19 lõiget 4, artikli 20 lõiget 4, artikli 21 lõiget 4, artikli 22 lõiget 5, artikli 23 lõiget 3, artikli 24 lõiget 5, artikli 27 lõikeid 4 ja 5, artikli 28 lõiget 6, artikli 29 lõiget 2, artikli 30 lõikeid 3 ja 4, artikli 31 lõiget 3, artikli 32 lõiget 3, artikli 33 lõiget 2, artikli 34 lõiget 2, artikli 37 lõikeid 4 ja 5, artikli 38 lõiget 6, artikli 42 lõiget 2, artikli 44 lõiget 2, artikli 45 lõiget 2 ning artikleid 47 ja 48 kohaldatakse alates 17. septembrist 2014;

b)	artiklit 7, artikli 8 lõikeid 1 ja 2, artikleid 9, 10 ja 11 ning artikli 12 lõiget 1 kohaldatakse alates artikli 8 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 8 osutatud rakendusaktide kohaldamise alguskuupäevast;

c)	artiklit 6 kohaldatakse kolm aastat alates artikli 8 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 8 osutatud rakendusaktide kohaldamise alguskuupäevast.

3.   Kui teadaantud e-identimise süsteem on nimekirjas, mille komisjon avaldab artikli 9 kohaselt enne käesoleva artikli lõike 2 punktis c osutatud kuupäeva, tunnustatakse selle süsteemi kohast e-identimise vahendit vastavalt artiklile 6 hiljemalt 12 kuud pärast vastava süsteemi avaldamist, kuid mitte enne käesoleva artikli lõike 2 punktis c osutatud kuupäeva.

4.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 punkti c kohaldamist, võib liikmesriik otsustada, et muu liikmesriigi poolt artikli 9 lõike 1 kohaselt teada antud e-identimise süsteemi kohaseid e-identimise vahendeid tunnustatakse esimesena nimetatud liikmesriigis alates artikli 8 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 8 osutatud rakendusaktide kohaldamise kuupäevast. Asjaomased liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni. Komisjon avalikustab nimetatud teabe.

---

(1)  ELT C 351, 15.11.2012, lk 73.

(2)  Euroopa Parlamendi 3. aprilli 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiiv 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta (EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12).

(4)  ELT C 50 E, 21.2.2012, lk 1.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(8)  Nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsus 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 23, 27.1.2010, lk 35).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(10)  Komisjoni 16. oktoobri 2009. aasta otsus 2009/767/EÜ, millega kehtestatakse meetmed elektrooniliste haldustoimingute kasutamise lihtsustamiseks nn ühtsete kontaktpunktide kaudu, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 274, 20.10.2009, lk 36).

(11)  Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta otsus 2011/130/EL, millega kehtestatakse pädevate asutuste poolt elektrooniliselt allkirjastatud dokumentide piiriülese töötlemise miinimumnõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 53, 26.2.2011, lk 66).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(14)  ELT C 28, 30.1.2013, lk 6.

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL, milles käsitletakse riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/18/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

---

---

---

---