search

keyboard_tab EIDAS 2014/0910 ET

 BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf

2014/0910 ET cercato: 'teavitav' . Output generated live by software developed by IusOnDemand srl


just index teavitav:


whereas teavitav:


definitions:


cloud tag: and the number of total unique words without stopwords is: 749

 

Artikkel 7

E-identimise süsteemidest teavitamise tingimused

E-identimise süsteemist saab vastavalt artikli 9 lõikele 1 teavitada juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

e-identimise süsteemi kuuluv e-identimise vahend on väljastatud:

i)

teatava liikmesriigi poolt;

ii)

teavitava liikmesriigi volituse alusel või

iii)

sõltumatult teavitavast liikmesriigist ning see liikmesriik tunnustab seda;

b)

e-identimise süsteemi kuuluvat e-identimise vahendit saab kasutada juurdepääsuks vähemalt ühele teenusele, mida osutab avaliku sektori asutus ja mis eeldab teavitavas liikmesriigis e-identimist;

c)

e-identimise süsteem ja selle kohaselt väljastatud e-identimise vahend vastavad vähemalt ühe usaldusväärsuse taseme nõuetele, mis on sätestatud artikli 8 lõikes 3 osutatud rakendusaktis;

d)

teavitav liikmesriik tagab, et ainulaadsed kõnealust isikut tähistavad isikutuvastusandmed omistatakse artikli 3 punktis 1 osutatud füüsilisele või juriidilisele isikule sellesse süsteemi kuuluva e-identimise vahendi väljastamisel kooskõlas tehniliste kirjelduste, standardite ja menetlustega, mis on artikli 8 lõikes 3 osutatud rakendusaktis ette nähtud asjakohase usaldusväärsuse taseme jaoks;

e)

sellesse süsteemi kuuluvat e-identimise vahendit väljastav osaline tagab e-identimise vahendi omistamise käesoleva artikli punktis d osutatud isikule kooskõlas tehniliste kirjelduste, standardite ja menetlustega, mis on artikli 8 lõikes 3 osutatud rakendusaktis ette nähtud asjakohase usaldusväärsuse taseme jaoks;

f)

teavitav liikmesriik tagab internetipõhise autentimise võimaluse nii, et teise liikmesriigi territooriumil asuv tuginev isik saab kinnitada elektrooniliselt saadud isikutuvastusandmeid.

teavitav liikmesriik võib kindlaks määrata kõnealusee autentimise kasutustingimused tuginevatele isikutele, kes ei ole avaliku sektori asutused. Piiriülene autentimine on tasuta, kui autenditakse avaliku sektori asutuse internetipõhist teenust.

Liikmesriigid ei kehtesta autentimiskavatsusega tuginevate isikute suhtes ebaproportsionaalseid tehnilisi tingimusi, mis takistavad või raskendavad märkimisväärselt teavitatud e-identimise süsteemide koosvõimet;

g)

vähemalt kuus kuud enne artikli 9 lõike 1 kohast teavitamist esitab teavitav liikmesriik teistele liikmesriikidele artikli 12 lõikest 5 tuleneva kohustuse täitmiseks selle süsteemi kirjelduse artikli 12 lõikes 7 osutatud rakendusaktidega kehtestatud menetluskorra kohaselt;

h)

e-identimise süsteem vastab artikli 12 lõikes 8 osutatud rakendusaktis sätestatud nõuetele.

Artikkel 9

Teavitamine

1.   teavitav liikmesriik edastab komisjonile järgmise teabe ja põhjendamatu viivituseta selle iga hilisema muudatuse:

a)

e-identimise süsteemi kirjeldus. kaasa arvatud selle usaldusväärsuse tase ja sellesse süsteemi kuuluvate e-identimise vahendite väljastaja(d);

b)

kohaldatav järelevalvekord ja järgmine vastutuskorda puudutav teave:

i)

e-identimise vahendit väljastav osaline ning

ii)

autentimismenetlust läbiviiv osaline;

c)

teavitatud e-identimise süsteemi eest vastutav asutus või vastutavad asutused;

d)

teave ainulaadsete isikutuvastusandmete registreerimist haldava üksuse või haldavate üksuste kohta;

e)

kirjeldus, kuidas täidetakse artikli 12 lõikes 8 osutatud rakendusaktis sätestatud nõuded;

f)

artikli 7 punktis f osutatud autentimise kirjeldus;

g)

teavitatud e-identimise süsteemi, autentimise või asjaomase ohustatud osa peatamise või tühistamise kord.

2.   Üks aasta pärast artikli 8 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 8 osutatud rakendusaktide kohaldamise alguskuupäeva avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas nimekirja e-identimise süsteemidest, millest on teavitatud vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, ja nendega seotud põhiteabe.

3.   Kui komisjoni teavitatakse pärast lõikes 2 osutatud ajavahemiku möödumist, avaldab ta Euroopa Liidu Teatajas lõikes 2 osutatud nimekirja muudatused kahe kuu jooksul alates kõnealuse teate saamise kuupäevast.

4.   Liikmesriik võib komisjonile esitada taotluse jätta selle liikmesriigi poolt teavitatud e-identimise süsteem lõikes 2 osutatud nimekirjast välja. Komisjon avaldab vastavad nimekirja muudatused Euroopa Liidu Teatajas ühe kuu jooksul pärast liikmesriigilt taotluse saamist.

5.   Komisjon võib rakendusaktidega kindlaks määrata lõikes 1 osutatud teavitamise asjaolud, formaadid ja menetlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 10

Turvarikkumine

1.   Kui artikli 9 lõike 1 kohaselt teavitatud e-identimise süsteemi või artikli 7 punktis f osutatud autentimist rikutakse või see on osaliselt ohustatud viisil, mis mõjutab selle süsteemi piiriülese autentimise usaldusväärsust, peatab või tühistab teavitav liikmesriik viivitamata selle piiriülese autentimise või asjaomaste ohustatud osade toimimise ning teavitab sellest teisi liikmesriike ja komisjoni.

2.   Pärast lõikes 1 osutatud rikkumise või ohu kõrvaldamist taastab teavitav liikmesriik piiriülese autentimise ning teavitab sellest ilma põhjendamatu viivituseta teisi liikmesriike ja komisjoni.

3.   Kui lõikes 1 osutatud rikkumist või ohtu ei kõrvaldata kolme kuu jooksul alates peatamisest või tühistamisest, teatab teavitav liikmesriik e-identimise süsteemi kasutamise lõpetamisest teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Komisjon avaldab põhjendamatu viivituseta Euroopa Liidu Teatajas artikli 9 lõikes 2 osutatud nimekirjas tehtud muudatused.

Artikkel 11

Vastutus

1.   teavitav liikmesriik vastutab füüsilisele või juriidilisele isikule tahtlikult või ettevaatamatusest tekitatud kahju eest, mis tuleneb artikli 7 punktides d ja f sätestatud kohustuste täitmata jätmisest piiriüleses tehingus.

2.   E-identimise vahendit väljastav osaline vastutab füüsilisele või juriidilisele isikule tahtlikult või ettevaatamatusest tekitatud kahju eest, mis tuleneb artikli 7 punktis e sätestatud kohustuste täitmata jätmisest piiriüleses tehingus.

3.   Autentimismenetlust läbiviiv osaline vastutab füüsilisele või juriidilisele isikule tahtlikult või ettevaatamatusest tekitatud kahju eest, mis tuleneb artikli 7 punktis f sätestatud autentimise nõuetekohase toimimise tagamata jätmisest piiriüleses tehingus.

4.   Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse kooskõlas siseriiklike vastutust käsitlevate eeskirjadega.

5.   Lõiked 1, 2 ja 3 ei piira osaliste siseriikliku õiguse kohast vastutust tehingutes, milles kasutatakse artikli 9 lõike 1 kohaselt teavitatud e-identimise süsteemi kuuluvaid e-identimise vahendeid.

Artikkel 13

Vastutus ja tõendamiskoormis

1.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, vastutavad usaldusteenuse osutajad füüsilisele või juriidilisele isikule tahtlikult või ettevaatamatusest tekitatud kahju eest, mis tuleneb käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmata jätmisest.

Kvalifitseerimata usaldusteenuse osutaja tegevuse tahtlikkuse või ettevaatamatuse tõendamise kohustus lasub füüsilisel või juriidilisel isikul, kes väidab, et talle on põhjustatud esimeses lõigus osutatud kahju.

Eeldatakse, et kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja on tegutsenud tahtlikult või ettevaatamatusest, kui nimetatud kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja ei tõesta, et esimeses lõigus osutatud kahju põhjustati ilma selle kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja tahtliku või ettevaatamatu tegutsemiseta.

2.   Kui usaldusteenuse osutajad teavitavad oma kliente eelnevalt nõuetekohaselt nende poolt osutatavate teenuste kasutamise piirangutest ja need piirangud on kolmandatele isikutele arusaadavad, siis ei vastuta usaldusteenuse osutajad kahju eest, mis tuleneb osutatud piiranguid ületavast teenuste kasutamisest.

3.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse kooskõlas siseriiklike vastutust käsitlevate eeskirjadega.

Artikkel 19

Usaldusteenuse osutajate suhtes kohaldatavad turvanõuded

1.   Kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata usaldusteenuse osutajad võtavad asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, et ohjata nende osutatavate usaldusteenuste turvalisusega seotud riske. Tehnoloogia viimaseid arenguid arvesse võttes tagatakse nende meetmetega riski astmele vastav turvalisuse tase. Eelkõige võetakse meetmeid turvaintsidentide vältimiseks ja nende mõju minimeerimiseks ning sidusrühmade teavitamiseks intsidentide kahjulikust mõjust.

2.   Kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata usaldusteenuse osutajad teavitavad järelevalveasutust ning vajaduse korral teisi asjakohaseid asutusi, nagu infoturbe eest vastutav pädev riiklik asutus või andmekaitseasutus, igast turvarikkumisest või tervikluse kaost, millel on märkimisväärne mõju osutatavale usaldusteenusele või selles sisalduvatele isikuandmetele, tehes seda põhjendamatu viivituseta, ent igal juhul 24 tunni jooksul pärast sellest teadasaamist.

Kui turvarikkumisel või tervikluse kaol on tõenäoliselt kahjulik mõju füüsilisele või juriidilisele isikule, kellele usaldusteenus on osutatud, teavitab usaldusteenuse osutaja põhjendamatu viivituseta ka füüsilist või juriidilist isikut turvarikkumisest või tervikluse kaost.

Kui see on asjakohane ja eelkõige juhul, kui turvarikkumine või tervikluse kadu hõlmab kahte või enamat liikmesriiki, teavitab teavitatud järelevalveasutus teiste asjaomaste liikmesriikide järelevalveasutusi ning ENISA-t.

Kui teavitatud järelevalveasutus leiab, et turvarikkumise või tervikluse kao avalikustamine on avalikes huvides, teavitab ta üldsust või nõuab üldsuse teavitamist asjaomaselt usaldusteenuse osutajalt.

3.   Järelevalveasutus esitab ENISA-le kord aastas kokkuvõtte usaldusteenuse osutajatelt saadud turvarikkumise või tervikluse kao teadetest.

4.   Komisjon võib rakendusaktidega:

a)

täpsustada lähemalt lõikes 1 osutatud meetmeid ning

b)

määrata kindlaks lõike 2 kohaldamisega seotud formaadid ja menetlused, sealhulgas tähtajad.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   JAGU

Kvalifitseeritud usaldusteenus

Artikkel 52

Jõustumine

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2016, välja arvatud järgmised sätted:

a)

artikli 8 lõiget 3, artikli 9 lõiget 5, artikli 12 lõikeid 2–9, artikli 17 lõiget 8, artikli 19 lõiget 4, artikli 20 lõiget 4, artikli 21 lõiget 4, artikli 22 lõiget 5, artikli 23 lõiget 3, artikli 24 lõiget 5, artikli 27 lõikeid 4 ja 5, artikli 28 lõiget 6, artikli 29 lõiget 2, artikli 30 lõikeid 3 ja 4, artikli 31 lõiget 3, artikli 32 lõiget 3, artikli 33 lõiget 2, artikli 34 lõiget 2, artikli 37 lõikeid 4 ja 5, artikli 38 lõiget 6, artikli 42 lõiget 2, artikli 44 lõiget 2, artikli 45 lõiget 2 ning artikleid 47 ja 48 kohaldatakse alates 17. septembrist 2014;

b)

artiklit 7, artikli 8 lõikeid 1 ja 2, artikleid 9, 10 ja 11 ning artikli 12 lõiget 1 kohaldatakse alates artikli 8 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 8 osutatud rakendusaktide kohaldamise alguskuupäevast;

c)

artiklit 6 kohaldatakse kolm aastat alates artikli 8 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 8 osutatud rakendusaktide kohaldamise alguskuupäevast.

3.   Kui teadaantud e-identimise süsteem on nimekirjas, mille komisjon avaldab artikli 9 kohaselt enne käesoleva artikli lõike 2 punktis c osutatud kuupäeva, tunnustatakse selle süsteemi kohast e-identimise vahendit vastavalt artiklile 6 hiljemalt 12 kuud pärast vastava süsteemi avaldamist, kuid mitte enne käesoleva artikli lõike 2 punktis c osutatud kuupäeva.

4.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 punkti c kohaldamist, võib liikmesriik otsustada, et muu liikmesriigi poolt artikli 9 lõike 1 kohaselt teada antud e-identimise süsteemi kohaseid e-identimise vahendeid tunnustatakse esimesena nimetatud liikmesriigis alates artikli 8 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 8 osutatud rakendusaktide kohaldamise kuupäevast. Asjaomased liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni. Komisjon avalikustab nimetatud teabe.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuli 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GOZI

(1)  ELT C 351, 15.11.2012, lk 73.

(2)  Euroopa Parlamendi 3. aprilli 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiiv 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta (EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12).

(4)  ELT C 50 E, 21.2.2012, lk 1.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(8)  Nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsus 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 23, 27.1.2010, lk 35).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(10)  Komisjoni 16. oktoobri 2009. aasta otsus 2009/767/EÜ, millega kehtestatakse meetmed elektrooniliste haldustoimingute kasutamise lihtsustamiseks nn ühtsete kontaktpunktide kaudu, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 274, 20.10.2009, lk 36).

(11)  Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta otsus 2011/130/EL, millega kehtestatakse pädevate asutuste poolt elektrooniliselt allkirjastatud dokumentide piiriülese töötlemise miinimumnõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 53, 26.2.2011, lk 66).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(14)  ELT C 28, 30.1.2013, lk 6.

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL, milles käsitletakse riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/18/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

I LISA

NÕUDED E-ALLKIRJA KVALIFITSEERITUD SERTIFIKAATIDELE

E-allkirja kvalifitseeritud sertifikaadid peavad sisaldama järgmist:

a)

vähemalt automaatseks töötlemiseks sobivas formaadis märge selle kohta, et sertifikaat on väljastatud e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaadina;

b)

kvalifitseeritud sertifikaate väljastava kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajat üheselt mõistetavalt tähistavad andmed, mis sisaldavad vähemalt selle liikmesriigi nime, kus kõnealune teenuseosutaja asub, ning

—

kui tegemist on juriidilise isikuga: nimi ja kui see on asjakohane, siis registrinumber, nagu see on esitatud ametlikes dokumentides,

—

kui tegemist on füüsilise isikuga: isiku nimi;

c)

vähemalt allkirja andja nimi või varjunimi; kui kasutatakse varjunime, on varjunime kasutus selgesti näidatud;

d)

e-allkirja valideerimisandmed, mis vastavad e-allkirja andmiseks vajalikele andmetele;

e)

üksikasjalikud andmed sertifikaadi kehtivusaja alguse ja lõpu kohta;

f)

kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajale omistatud ainukordne sertifikaadi tunnuskood;

g)

väljastava kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja täiustatud e-allkiri või täiustatud e-tempel;

h)

koht, kus punktis g osutatud täiustatud e-allkirja või täiustatud e-templit kinnitav sertifikaat on tasuta kättesaadav;

i)

nende teenuste koht, mille abil on võimalik uurida kvalifitseeritud sertifikaadi kehtivust;

j)

kui e-allkirja valideerimisandmetega seotud e-allkirja andmiseks vajalikud andmed asuvad kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendis, siis vähemalt automaatseks töötlemiseks sobivas formaadis asjakohane viide kõnealusele kohale.

II LISA

NÕUDED KVALIFITSEERITUD E-ALLKIRJA ANDMISE VAHENDITELE

1.

Kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendid tagavad asjakohaste tehniliste ja menetluslike vahendite abil vähemalt selle, et:

a)

e-allkirja andmiseks kasutatavate e-allkirja andmiseks vajalike andmete konfidentsiaalsus on piisavalt tagatud;

b)

e-allkirja andmiseks kasutatavad e-allkirja andmiseks vajalikud andmed võivad reaalselt esineda ainult ühe korra;

c)

on piisavalt kindel, et e-allkirja andmiseks kasutatavaid e-allkirja andmiseks vajalikke andmeid ei saa tuletada ja et e-allkiri on piisavalt kaitstud praegu kättesaadava tehnoloogia abil võltsimise vastu;

d)

õiguspärane allkirja andja saab e-allkirja andmiseks kasutatavaid e-allkirja andmiseks vajalikke andmeid piisavalt kaitsta, et teised isikud ei saaks neid kasutada.

2.

Kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendid ei tohi muuta allkirjastatavaid andmeid ega takistada selliste andmete esitamist allkirja andjale enne allkirja andmist.

3.

E-allkirja andmiseks vajalikke andmeid võib allkirja andja nimel luua või hallata üksnes kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja.

4.

Ilma et see piiraks punkti 1 alapunkti d kohaldamist, võib kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja, kes haldab e-allkirja andmiseks vajalikke andmeid allkirja andja nimel, dubleerida e-allkirja andmiseks vajalikud andmed üksnes varukoopiate omamiseks, eeldusel et on täidetud järgmised tingimused:

a)

dubleeritud andmekogumi turvatase peab olema sama mis algsel andmekogumil;

b)

dubleeritud andmekogumite arv ei ületa teenuse järjepidevuse tagamiseks vajalikku miinimumi.

III LISA

NÕUDED E-TEMPLITE KVALIFITSEERITUD SERTIFIKAATIDELE

E-templite kvalifitseeritud sertifikaadid peavad sisaldama järgmist:

a)

vähemalt automaatseks töötlemiseks sobivas formaadis märge selle kohta, et sertifikaat on väljastatud e-templi kvalifitseeritud sertifikaadina;

b)

kvalifitseeritud sertifikaate väljastava kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajat üheselt mõistetavalt tähistavad andmed, mis sisaldavad vähemalt selle liikmesriigi nime, kus teenuseosutaja asub, ning

—

kui tegemist on juriidilise isikuga: nimi ja kui see on asjakohane, siis registrinumber, nagu see on esitatud ametlikes dokumentides,

—

kui tegemist on füüsilise isikuga: isiku nimi;

c)

vähemalt e-templi andja nimi ja kui see on asjakohane, siis registrinumber, nagu see on esitatud ametlikes dokumentides;

d)

e-templi valideerimisandmed, mis vastavad e-templi loomiseks vajalikele andmetele;

e)

üksikasjalikud andmed sertifikaadi kehtivusaja alguse ja lõpu kohta;

f)

kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajale omistatud ainukordne sertifikaadi tunnuskood;

g)

väljastava kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja täiustatud e-allkiri või täiustatud e-tempel;

h)

koht, kus punktis g osutatud täiustatud e-allkirja või täiustatud e-templit kinnitav sertifikaat on tasuta kättesaadav;

i)

nende teenuste koht, mille abil on võimalik uurida kvalifitseeritud sertifikaadi kehtivust;

j)

kui e-templi valideerimisandmetega seotud e-templi loomiseks vajalikud andmed asuvad kvalifitseeritud e-templi loomise vahendis, siis vähemalt automaatseks töötlemiseks sobivas formaadis asjakohane viide kõnealusele kohale.

IV LISA

NÕUDED VEEBISAIDI AUTENTIMISE KVALIFITSEERITUD SERTIFIKAATIDELE

Kvalifitseeritud sertifikaadid veebisaidi autentimiseks peavad sisaldama järgmist:

a)

vähemalt automaatseks töötlemiseks sobivas formaadis märge selle kohta, et sertifikaat on väljastatud veebisaidi autentimise kvalifitseeritud sertifikaadina;

b)

kvalifitseeritud sertifikaate väljastava kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajat üheselt mõistetavalt tähistavad andmed, mis sisaldavad vähemalt selle liikmesriigi nime, kus teenuseosutaja asub, ning

—

kui tegemist on juriidilise isikuga: nimi ja kui see on asjakohane, siis registrinumber, nagu see on esitatud ametlikes dokumentides,

—

kui tegemist on füüsilise isikuga: isiku nimi;

c)

kui tegemist on füüsilise isikuga: vähemalt selle isiku nimi või varjunimi, kellele sertifikaat on väljastatud. Kui kasutatakse varjunime, on varjunime kasutus selgesti näidatud;

kui tegemist on juriidilise isikuga: vähemalt selle juriidilise isiku nimi, kellele sertifikaat on väljastatud, ja kui see on asjakohane, siis registrinumber, nagu see on esitatud ametlikes dokumentides;

d)

selle füüsilise või juriidilise isiku aadressi elemendid, kellele sertifikaat on väljastatud, sealhulgas vähemalt linn ja riik; kui see on asjakohane, siis sellisel kujul, nagu need on esitatud ametlikes dokumentides;

e)

selle domeeni nimi/nende domeenide nimed, mida haldab füüsiline või juriidiline isik, kellele sertifikaat on väljastatud;

f)

üksikasjalikud andmed sertifikaadi kehtivusaja alguse ja lõpu kohta;

g)

kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajale omistatud ainukordne sertifikaadi tunnuskood;

h)

väljastava kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja täiustatud e-allkiri või täiustatud e-tempel;

i)

koht, kus punktis h osutatud täiustatud e-allkirja või täiustatud e-templit kinnitav sertifikaat on tasuta kättesaadav;

j)

nende sertifikaadi kehtivusega seotud teenuste koht, mille abil on võimalik uurida kvalifitseeritud sertifikaadi kehtivust.

whereas
keyboard_arrow_down