keyboard_tab Digital Market Act 2022/1925 ET

1.   Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles esitatakse komisjoni järeldus täitmata jätmise kohta (edaspidi „täitmata jätmist käsitlev otsus“), kui ta leiab, et pääsuvalitseja ei täida üht või mitut järgmistest:

a)	artiklis 5, 6 või 7 sätestatud kohustusi;

b)	artikli 8 lõike 2 kohaselt vastu võetud otsuses komisjoni poolt täpsustatud meetmeid;

c)	artikli 18 lõike 1 alusel ette nähtud parandusmeetmeid;

d)	artikli 24 alusel määratud ajutisi meetmeid või

e)	artikli 25 kohaselt õiguslikult siduvaks muudetud kohustusi.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Komisjon püüab võtta täitmata jätmist käsitleva otsuse vastu 12 kuu jooksul alates artikli 20 kohase menetluse algatamisest.

3.   Enne täitmata jätmist käsitleva otsuse vastuvõtmist edastab komisjon asjaomasele pääsuvalitsejale oma esialgsed järeldused. Nendes esialgsetes järeldustes selgitab komisjon meetmeid, mille võtmist ta kaalub või mida tema arvates peaks võtma pääsuvalitseja, et esialgsetele järeldustele tõhusalt reageerida.

4.   Kui komisjon kavatseb võtta vastu täitmata jätmist käsitleva otsuse, võib ta konsulteerida kolmandate isikutega.

5.   Täitmata jätmist käsitlevas otsuses annab komisjon pääsuvalitsejale korralduse lõpetada mittetäitmine asjakohase tähtaja jooksul ning selgitada, kuidas ta kavatseb kõnealust otsust täita.

6.   Pääsuvalitseja esitab komisjonile nende meetmete kirjelduse, mida ta on võtnud, et tagada täitmata jätmist käsitleva otsuse täitmine.

7.   Kui komisjon otsustab täitmata jätmist käsitleva otsuse vastu võtmata jätta, lõpetab ta menetluse otsusega.

1.   Enne artikli 8, artikli 9 lõike 1, artikli 10 lõike 1, artiklite 17, 18, 24, 25, 29 ja 30 ning artikli 31 lõike 2 kohase otsuse vastuvõtmist annab komisjon asjaomasele pääsuvalitsejale või ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele võimaluse esitada oma seisukohad järgmistes küsimustes:

a)	komisjoni esialgsed järeldused, sealhulgas kõik komisjoni esitatud vastuväited, ning

b)	meetmed, mida komisjon võib kavatseda võtta käesoleva lõike punktis a osutatud esialgsete järelduste põhjal.

2.   Asjaomased pääsuvalitsejad, ettevõtjad ja ettevõtjate ühendused võivad esitada komisjonile oma seisukohad komisjoni esialgsete järelduste kohta tähtaja jooksul, mille komisjon on oma esialgsetes järeldustes määranud ja mis ei tohi olla lühem kui 14 päeva.

3.   Komisjoni otsused võivad põhineda üksnes sellistel esialgsetel järeldustel, sealhulgas kõik komisjoni esitatud vastuväited, mille kohta asjaomastel pääsuvalitsejatel, ettevõtjatel ja ettevõtjate ühendustel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

4.   Igas menetluses tagatakse täielikult asjaomase pääsuvalitseja või ettevõtja või ettevõtjate ühenduse õigus kaitsele. Asjaomasel pääsuvalitsejal, ettevõtjal või ettevõtjate ühendusel on õigus tutvuda komisjoni toimikuga vastavalt avalikustamistingimustele, võttes arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Kui pooled ei jõua kokkuleppele, võib komisjon võtta vastu otsuseid, milles määratakse kindlaks kõnealused avalikustamistingimused. Komisjoni toimikule juurdepääsu õigus ei hõlma juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele ega komisjoni või liikmesriikide pädevate asutuste sisekasutuseks mõeldud dokumentidele. Eelkõige ei kehti juurdepääsuõigus komisjoni ja liikmesriikide pädevate asutuste kirjavahetuse kohta. Käesolev lõige ei takista komisjonil avalikustada ja kasutada teavet, kui see on vajalik rikkumise tõendamiseks.

1.   Komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, teevad omavahel koostööd ning teavitavad üksteist oma vastavast täitmise tagamise alasest tegevusest Euroopa konkurentsivõrgustiku kaudu. Neil on õigus esitada üksteisele teavet seoses faktiliste või õiguslike asjaoludega, sealhulgas konfidentsiaalset teavet. Kui pädev asutus ei ole Euroopa konkurentsivõrgustiku liige, teeb komisjon vajalikud korraldused koostööks ja teabevahetuseks seoses juhtudega, mis puudutavad käesoleva määruse täitmist ja artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmist selliste asutuste poolt. Komisjon võib kehtestada sellise korra rakendusaktiga, nagu on osutatud artikli 46 lõike 1 punktis l.

2.   Kui liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, kavatseb algatada pääsuvalitsejate suhtes artikli 1 lõikes 6 osutatud liikmesriigi õigusaktidel põhineva uurimise, teavitab ta komisjoni kirjalikult esimesest ametlikust uurimistoimingust enne või vahetult pärast sellise toimingu algust. Selle teabe võib teha kättesaadavaks ka teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.

3.   Kui liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, kavatseb kehtestada pääsuvalitsejatele kohustusi artikli 1 lõikes 6 osutatud liikmesriigi õigusaktide alusel, edastab ta hiljemalt 30 päeva enne meetme vastuvõtmist komisjonile selle kavandi, milles on esitatud meetme võtmise põhjused. Ajutiste meetmete korral edastab liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, komisjonile kavandatud meetmed niipea kui võimalik ja hiljemalt kohe pärast selliste meetmete vastuvõtmist. Selle teabe võib teha kättesaadavaks ka teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.

4.   Lõigetes 2 ja 3 ette nähtud teavitamismehhanisme ei kohaldata otsuste suhtes, mis on kavandatud riigisiseste ühinemisreeglite alusel.

5.   Käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt vahetatavat teavet vahetatakse ja kasutatakse üksnes käesoleva määruse ja artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise tagamise koordineerimiseks.

6.   Komisjon võib paluda liikmesriikide pädevatel asutustel, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, toetada käesoleva määruse kohast komisjoni turu-uuringut.

7.   Kui liikmesriigi pädeval asutusel, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, on liikmesriigi õiguse kohaselt selleks pädevus ja uurimisvolitused, võib ta omal algatusel uurida käesoleva määruse artiklite 5, 6 ja 7 võimalikku täitmata jätmist oma territooriumil. Enne esimese ametliku uurimistoimingu tegemist teavitab kõnealune asutus sellest kirjalikult komisjoni.

Menetluse algatamine komisjoni poolt vastavalt artiklile 20 vabastab liikmesriikide pädevad asutused, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, võimalusest selline uurimine korraldada või see lõpule viia, kui see on juba pooleli. Need asutused esitavad oma uurimise tulemused komisjonile, et toetada komisjoni kui ainsat käesoleva määruse täitmise tagajat.

1.   Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, milles sätestatakse üksikasjalik kord järgmise kohaldamiseks:

a)	artikli 3 kohaste teadete ja esildiste vorm, sisu ning muud üksikasjad;

b)	nende tehniliste meetmete vorm, sisu ja muud üksikasjad, mida pääsuvalitsejad peavad rakendama, et tagada artikli 5, 6 või 7 järgimine;

c)	numbrivaba isikutevahelise side teenuste koostalitlusvõime rakendamise tegevus- ja tehniline kord vastavalt artiklile 7;

d)	artikli 8 lõike 3 kohase põhjendatud taotluse vorm, sisu ning muud üksikasjad;

e)	artiklite 9 ja 10 kohaste põhjendatud taotluste vorm, sisu ning muud üksikasjad;

f)	artikli 11 kohaselt esitatavate kohustuste täitmist käsitlevate aruannete vorm, sisu ning muud üksikasjad;

g)

artikli 15 lõikes 1 ette nähtud tarbijate profiilianalüüsi koostamiseks kasutatavate meetodite auditeeritud kirjelduse metoodika ja menetlus; sel eesmärgil rakendusakti eelnõu väljatöötamisel konsulteerib komisjon Euroopa Andmekaitseinspektoriga ning võib konsulteerida Euroopa Andmekaitsenõukogu, kodanikuühiskonna ja muude asjaomaste ekspertidega;

h)	artiklite 14 ja 15 kohaste teadete ja esildiste vorm, sisu ning muud üksikasjad;

i)	artiklite 17, 18 ja 19 kohaste turu-uuringutega seotud menetluste ning artiklite 24, 25 ja 29 kohaste menetluste praktiline kord;

j)	artiklis 34 ette nähtud õiguse olla ära kuulatud kasutamise praktiline kord;

k)	artiklis 34 ette nähtud avalikustamistingimustega seotud praktiline kord;

l)	artiklites 37 ja 38 osutatud komisjoni ja liikmesriikide asutuste vahelise koostöö ja koordineerimise praktiline kord ning

m)	tähtaegade arvutamise ja pikendamise praktiline kord.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 punktides a–k ja punktis m osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Käesoleva artikli lõike 1 punktis l osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Enne lõike 1 kohase rakendusakti vastuvõtmist avaldab komisjon selle eelnõu ning palub kõigil huvitatud pooltel esitada oma märkused tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui üks kuu.

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 3 lõigetes 6 ja 7 ning artikli 12 lõigetes 1, 3 ja 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. novembrist 2022. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõigetes 6 ja 7 ning artikli 12 lõigetes 1, 3 ja 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 3 lõigete 6 ja 7 ning artikli 12 lõigete 1, 3 ja 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.