keyboard_tab Digital Market Act 2022/1925 ET

1.   Pääsuvalitseja täidab kõiki käesolevas artiklis sätestatud kohustusi oma kõigi põhiplatvormiteenuste puhul, mis on loetletud määramisotsuses artikli 3 lõike 9 kohaselt.

2.   Pääsuvalitseja ei tohi teha järgmist:

a)	töödelda internetireklaamiteenuste osutamise eesmärgil selliste lõppkasutajate isikuandmeid, kes kasutavad pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuseid kasutavate kolmandate isikute teenuseid;

b)	kombineerida asjaomase põhiplatvormiteenuse kaudu saadud isikuandmeid muude põhiplatvormiteenuste või muude pääsuvalitseja osutatavate teenuste kaudu saadud isikuandmetega või kolmandate isikute teenustest pärinevate isikuandmetega;

c)	ristkasutada asjaomase põhiplatvormiteenuse kaudu saadud isikuandmeid muude teenuste puhul, mida pääsuvalitseja eraldi osutab, sealhulgas muude põhiplatvormiteenuste puhul, ja vastupidi, ning

d)	logida lõppkasutajaid sisse pääsuvalitseja muudesse teenustesse, et kombineerida isikuandmeid,

välja arvatud juhul, kui lõppkasutajale on antud konkreetne valikuvõimalus ja ta on andnud oma nõusoleku määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 11 ja artikli 7 tähenduses.

Kui lõppkasutaja on keeldunud esimese lõigu kohaldamiseks nõusoleku andmisest või on nõusoleku tagasi võtnud, ei korda pääsuvalitseja oma palvet samal eesmärgil nõusoleku andmiseks rohkem kui üks kord aasta jooksul.

Käesolev lõige ei piira pääsuvalitseja võimalust tugineda määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punktidele c, d ja e, kui see on asjakohane.

3.   Pääsuvalitseja ei takista ärikasutajatel pakkumast lõppkasutajatele samu tooteid või teenuseid kolmanda isiku veebipõhiste vahendusteenuste kaudu või nende oma veebipõhise otsemüügikanali kaudu hindadega või tingimustel, mis erinevad hindadest või tingimustest, mida pakutakse pääsuvalitseja veebipõhiste vahendusteenuste kaudu.

4.   Pääsuvalitseja võimaldab ärikasutajatel tasuta edastada ja reklaamida tema põhiplatvormiteenuse või muude kanalite kaudu saadud lõppkasutajatele pakkumisi, sealhulgas erinevatel tingimustel, ja sõlmida nende lõppkasutajatega lepinguid, olenemata sellest, kas nad kasutavad selleks pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuseid.

5.   Pääsuvalitseja võimaldab lõppkasutajatel oma põhiplatvormiteenuste kaudu sisule, tellimustele, funktsioonidele või muudele toodetele juurde pääseda ning neid kasutada, kasutades ärikasutaja tarkvararakendust, sealhulgas juhul, kui kõnealused lõppkasutajad on need tooted saanud asjaomaselt ärikasutajalt pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuseid kasutamata.

6.   Pääsuvalitseja ei takista ega piira otse või kaudselt ärikasutajatel ja lõppkasutajatel pöörduda pääsuvalitseja tegevusega seotud küsimustes, mis puudutavad pääsuvalitseja poolset asjaomase liidu või liikmesriigi õiguse rikkumist, asjaomase ametiasutuse, sealhulgas liikmesriigi kohtu poole. See ei piira ärikasutajate ja pääsuvalitsejate õigust määrata oma lepingutes kindlaks seaduslike kaebuste menetlemise mehhanismide kasutustingimusi.

7.   Pääsuvalitseja ei nõua, et lõppkasutajad kasutaksid või et ärikasutajad kasutaksid või pakuksid identimisteenust, brauserimootorit või makseteenust või tehnilisi teenuseid, mis toetavad kõnealuse pääsuvalitseja makseteenuste osutamist, näiteks rakendusesiseste ostude tegemiseks mõeldud maksesüsteemi, või tagaksid sellega koostalitluse selliste teenuste puhul, mida ärikasutajad osutavad kõnealuse pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuseid kasutades.

8.   Pääsuvalitseja ei nõua ärikasutajatelt või lõppkasutajatelt artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetletud või artikli 3 lõike 2 punktis b esitatud künnistele vastava muu põhiplatvormiteenuse tellimist või selle kasutajaks registreerumist eeltingimusena, mis võimaldab neil kõnealuse pääsuvalitseja nimetatud artikli kohaselt loetletud põhiplatvormiteenuseid kasutada või neile juurde pääseda või registreeruda nende liikmeks või kasutajaks.

9.   Pääsuvalitseja annab igale reklaamijale, kellele ta osutab internetireklaamiteenuseid, või reklaamija taotluse korral reklaamija volitatud kolmandatele isikutele iga päev tasuta teavet iga reklaami kohta, mille reklaamija on avaldanud, seoses järgmisega:

a)	kõnealuse reklaamija makstud hind ja tasud, sealhulgas võimalikud mahaarvamised ja lisatasud iga asjaomase internetireklaamiteenuse eest, mida pääsuvalitseja osutab;

b)	avaldaja saadud tasu, sealhulgas võimalikud mahaarvamised ja lisatasud, kui avaldaja on selleks nõusoleku andnud, ning

c)	näitajad, mille alusel iga hind ning saadud ja makstud tasu arvutatakse.

Kui avaldaja ei anna nõusolekut saadud tasu käsitleva teabe jagamiseks, nagu on osutatud esimese lõigu punktis b, annab pääsuvalitseja igale reklaamijale tasuta teavet kõnealuse avaldaja poolt asjaomaste reklaamidega seoses saadud päeva keskmise tasu kohta, sealhulgas võimalike mahaarvamiste ja lisatasude kohta.

10.   Pääsuvalitseja annab igale avaldajale, kellele ta osutab internetireklaamiteenuseid, või avaldaja taotluse korral avaldaja volitatud kolmandatele isikutele iga päev tasuta teavet iga reklaami kohta, mis on kuvatud avaldaja reklaamiruumis, seoses järgmisega:

a)	kõnealuse avaldaja saadud ja makstud tasu, sealhulgas võimalikud mahaarvamised ja lisatasud, iga asjaomase internetireklaamiteenuse eest, mida pääsuvalitseja osutab;

b)	reklaamija makstud tasu, sealhulgas võimalikud mahaarvamised ja lisatasud, kui reklaamija on selleks nõusoleku andnud, ning

c)	näitajad, mille alusel iga hind ning tasu arvutatakse.

Kui reklaamija ei anna nõusolekut teabe jagamiseks, annab pääsuvalitseja igale avaldajale tasuta teavet kõnealuse reklaamija poolt asjaomaste reklaamidega seoses makstud päeva keskmise tasu kohta, sealhulgas võimalike mahaarvamiste ja lisatasude kohta.

1.   Komisjon võib teha turu-uuringu, et selgitada välja, kas pääsuvalitseja on jätnud kohustused süsteemselt täitmata. Komisjon viib selle turu-uuringu lõpule 12 kuu jooksul alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäevast. Kui turu-uuringust ilmneb, et pääsuvalitseja on süsteemselt rikkunud ühte või mitut artiklis 5, 6 või 7 sätestatud kohustust ning on seoses artikli 3 lõikes 1 sätestatud nõuetega oma pääsuvalitseja positsiooni säilitanud, seda tugevdanud või laiendanud, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, millega kehtestatakse kõnealuse pääsuvalitseja suhtes tegevusega seotud või struktuurilised parandusmeetmed, mis on proportsionaalsed ja vajalikud käesoleva määruse tõhusa järgimise tagamiseks. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kehtestatud parandusmeede võib hõlmata – kui selline parandusmeede on proportsionaalne ja vajalik, et säilitada või taastada õiglus ja konkurentsile avatus, mida süsteemne kohustuste mittetäitmine mõjutab – keeldu piiratud ajavahemikul koonduda määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 3 tähenduses kõnealuste põhiplatvormiteenuste või muude digisektoris osutatavate teenuste puhul või teenuste puhul, mis võimaldavad koguda andmeid, mida süsteemne kohustuste mittetäitmine mõjutab.

3.   Pääsuvalitsejat käsitatakse artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustuste süsteemse mittetäitjana siis, kui komisjon on teinud artikli 29 alusel pääsuvalitseja suhtes vähemalt kolm selle põhiplatvormiteenusega seotud täitmata jätmist käsitlevat otsust kaheksa aasta jooksul enne turu-uuringu algatamise otsuse vastuvõtmist seoses käesoleva artikli kohase otsuse võimaliku vastuvõtmisega.

4.   Komisjon esitab oma esialgsed järeldused asjaomasele pääsuvalitsejale kuue kuu jooksul alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäevast. Oma esialgsetes järeldustes selgitab komisjon, kas tema esialgse seisukoha järgi on käesoleva artikli lõike 1 tingimused täidetud ning milliseid parandusmeetmeid ta esialgu vajalikuks ja proportsionaalseks peab.

5.   Et võimaldada huvitatud kolmandatel isikutel tõhusalt märkusi esitada, avaldab komisjon samal ajal lõike 4 kohase esialgsete järelduste esitamisega pääsuvalitsejale või pärast seda niipea kui võimalik juhtumi mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte ja parandusmeetmed, mille võtmist ta kaalub. Komisjon määrab kindlaks mõistliku tähtaja, mille jooksul kõnealused märkused tuleb esitada.

6.   Kui komisjon kavatseb võtta vastu käesoleva artikli lõike 1 kohase otsuse, muutes siduvaks pääsuvalitseja poolt artikli 25 kohaselt pakutud kohustused, avaldab ta mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte juhtumi kohta ja kohustuste põhisisu. Huvitatud kolmandad isikud võivad esitada oma märkused mõistliku ajavahemiku jooksul, mille määrab kindlaks komisjon.

7.   Komisjon võib turu-uuringu käigus selle kestust pikendada, kui selline pikendamine on objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalne. Pikendada võib tähtaega, mille jooksul komisjon peab esitama oma esialgsed järeldused, või lõpliku otsuse vastuvõtmise tähtaega. Käesoleva lõike kohaste pikenduste kogukestus ei tohi ületada kuut kuud.

8.   Tagamaks, et pääsuvalitseja täidab artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustusi tõhusalt, vaatab komisjon kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2 kehtestatud parandusmeetmed korrapäraselt läbi. Komisjonil on õigus neid parandusmeetmeid muuta, kui ta teeb uue turu-uuringuga kindlaks, et meetmed ei ole tõhusad.

1.   Komisjon võib käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks teha ettevõtja või ettevõtjate ühenduse suhtes kõik vajalikud kontrollid.

2.   Komisjoni poolt kontrolli tegemiseks volitatud ametnikel ja teistel kaasasolevatel isikutel on õigus:

a)	siseneda ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste ruumidesse, territooriumile ja transpordivahenditesse;

b)	kontrollida raamatupidamis- ja muid äridokumente olenemata sellest, millisel andmekandjal neid hoitakse;

c)	teha või saada mis tahes kujul koopiaid või väljavõtteid kõnealustest raamatupidamis- või muudest dokumentidest;

d)	nõuda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus võimaldaks juurdepääsu oma organisatsioonile, toimimisele, IT-süsteemile, algoritmidele, andmete töötlemisele ja äritavadele ning selgitaks neid, ja jäädvustada või dokumenteerida antud selgitused mis tahes tehniliste vahenditega;

e)	pitseerida äriruume ning raamatupidamis- või muid dokumente kontrolli tegemise ajaks ja selleks vajalikus ulatuses;

f)	küsida ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajalt või töötajalt selgitusi kontrolli sisu ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning vastused mis tahes tehniliste vahenditega jäädvustada.

3.   Komisjon võib kontrolli tegemiseks taotleda abi ka audiitoritelt või ekspertidelt, kelle ta on artikli 26 lõike 2 kohaselt määranud, samuti selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädevalt asutuselt, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.

4.   Kontrollide käigus võivad komisjon, tema määratud audiitorid või eksperdid ning selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, nõuda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus annaks juurdepääsu oma organisatsioonile, toimimisele, IT-süsteemile, algoritmidele, andmete töötlemisele ja äritavadele ning selgitaks neid. Komisjon ja tema määratud audiitorid või eksperdid ning selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, võivad esitada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajale või töötajale küsimusi.

5.   Komisjoni poolt kontrolli tegemiseks volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud kasutavad oma õigusi kirjaliku volituse esitamisel, kus on nimetatud kontrolli sisu ja eesmärk ning artiklis 30 ette nähtud trahvid, mida kohaldatakse juhul, kui nõutavad raamatupidamis- või muud äridokumendid esitatakse puudulikult või vastused käesoleva artikli lõigete 2 ja 4 alusel esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad. Aegsasti enne kontrolli teatab komisjon kontrollist selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädevale asutusele, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.

6.   Ettevõtjad ja ettevõtjate ühendused peavad võimaldama komisjoni otsusega määratud kontrolle. Selles otsuses täpsustatakse kontrolli sisu ja eesmärk, määratakse selle alguskuupäev, antakse teavet artiklites 30 ja 31 ette nähtud trahvide ja sunniraha kohta ning osutatakse õigusele esitada kõnealune otsus läbivaatamiseks Euroopa Kohtule.

7.   Selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädeva asutuse, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, või komisjoni taotluse korral võivad komisjoni volitatud ametnikke ja teisi kaasasolevaid isikuid aktiivselt abistada kõnealuse pädeva asutuse ametnikud ja tema volitatud või määratud isikud. Selleks on neil käesoleva artikli lõigetes 2 ja 4 sätestatud volitused.

8.   Kui komisjoni volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud leiavad, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus ei nõustu käesoleva artikli kohaselt nõutava kontrolliga, peab asjaomane liikmesriik andma neile vajalikku abi, taotledes kontrolli tegemiseks asjakohasel juhul abi politseilt või samaväärselt täitevasutuselt.

9.   Kui liikmesriigi õigusnormide kohaselt on käesoleva artikli lõikes 8 ette nähtud abi osutamiseks vaja kohtuasutuse luba, taotleb seda luba komisjon või liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, või taotlevad seda nende asutuste volitatud ametnikud. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

10.   Käesoleva artikli lõikes 9 osutatud loa taotlemisel teeb liikmesriigi kohtuasutus kindlaks, et komisjoni otsus on autentne ning kavandatud sunnimeetmed ei ole kontrolli sisu seisukohalt meelevaldsed ega liigsed. Sunnimeetmete proportsionaalsuse kontrollimisel võib liikmesriigi kohtuasutus paluda komisjonilt otse või liikmesriigi pädeva asutuse kaudu, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, üksikasjalikke selgitusi eelkõige nende põhjuste kohta, miks komisjoni kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, samuti kahtlustatava rikkumise raskuse ja asjaomase ettevõtja osalemise laadi kohta. Liikmesriigi kohtuasutus ei tohi vaidlustada kontrolli vajalikkust ega nõuda, et talle esitataks komisjoni toimikus sisalduv teave. Komisjoni otsuse seaduslikkuse võib läbi vaadata ainult Euroopa Kohus.

1.   Pääsuvalitsejad võtavad kasutusele vastavuskontrolli funktsiooni, mis on pääsuvalitseja operatiivfunktsioonidest sõltumatu ja mida rakendavad üks või mitu vastavuskontrolli spetsialisti, sealhulgas vastavuskontrolli funktsiooni juht.

2.   Pääsuvalitseja tagab, et lõikes 1 osutatud vastavuskontrolli funktsioonil on piisavad volitused, staatus ja vahendid ning juurdepääs pääsuvalitseja juhtorganile, et jälgida pääsuvalitseja vastavust käesolevale määrusele.

3.   Pääsuvalitseja juhtorgan tagab, et lõike 1 kohaselt määratud vastavuskontrolli spetsialistidel on lõikes 5 osutatud ülesannete täitmiseks vajalik kutsekvalifikatsioon, oskusteave, kogemus ja suutlikkus.

Pääsuvalitseja juhtorgan tagab samuti, et vastavuskontrolli funktsiooni juht on sõltumatu kõrgem juht, kellel on selge vastutus vastavuskontrolli funktsiooni eest.

4.   Vastavuskontrolli funktsiooni juht annab aru otse pääsuvalitseja juhtorganile ning võib tõstatada probleeme ja hoiatada seda organit, kui tekib käesoleva määruse täitmata jätmise oht, ilma et see piiraks juhtorgani kohustusi järelevalve- ja juhtimisfunktsioonide täitmisel.

Vastavuskontrolli funktsiooni juhti ei vabastata ametist ilma pääsuvalitseja juhtorgani eelneva heakskiiduta.

5.   Pääsuvalitseja poolt lõike 1 kohaselt määratud vastavuskontrolli spetsialistidel on järgmised ülesanded:

a)	korraldada ja jälgida pääsuvalitsejate selliseid meetmeid ja tegevust, mille eesmärk on tagada käesoleva määruse järgimine, ning teha nende üle järelevalvet;

b)	teavitada ja nõustada pääsuvalitseja juhtkonda ja töötajaid seoses käesoleva määruse järgimisega;

c)	kui see on asjakohane, jälgida artikli 25 kohaselt siduvaks muudetud kohustuste täitmist, ilma et see piiraks komisjoni võimalust määrata sõltumatuid väliseksperte vastavalt artikli 26 lõikele 2;

d)	teha käesoleva määruse kohaldamisel koostööd komisjoniga.

6.   Pääsuvalitsejad edastavad komisjonile vastavuskontrolli funktsiooni juhi nime ja kontaktandmed.

7.   Pääsuvalitseja juhtorgan määrab kindlaks pääsuvalitseja juhtimiskorra, mis tagab vastavuskontrolli funktsiooni sõltumatuse, sealhulgas ülesannete jaotuse pääsuvalitseja töökorralduses ja huvide konfliktide ennetamise, ning teeb selle rakendamise üle järelevalvet ja vastutab selle rakendamise eest.

8.   Juhtorgan kinnitab ja vaatab korrapäraselt vähemalt kord aastas läbi käesoleva määruse järgimise, haldamise ja seire strateegiad ja põhimõtted.

9.   Juhtorgan pühendab piisavalt aega käesoleva määruse järgimise haldamisele ja seirele. Juhtorgan osaleb aktiivselt käesoleva määruse haldamise ja selle täitmise tagamisega seotud otsuste tegemises ning tagab, et selle jaoks on eraldatud piisavad vahendid.

1.   Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles esitatakse komisjoni järeldus täitmata jätmise kohta (edaspidi „täitmata jätmist käsitlev otsus“), kui ta leiab, et pääsuvalitseja ei täida üht või mitut järgmistest:

a)	artiklis 5, 6 või 7 sätestatud kohustusi;

b)	artikli 8 lõike 2 kohaselt vastu võetud otsuses komisjoni poolt täpsustatud meetmeid;

c)	artikli 18 lõike 1 alusel ette nähtud parandusmeetmeid;

d)	artikli 24 alusel määratud ajutisi meetmeid või

e)	artikli 25 kohaselt õiguslikult siduvaks muudetud kohustusi.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Komisjon püüab võtta täitmata jätmist käsitleva otsuse vastu 12 kuu jooksul alates artikli 20 kohase menetluse algatamisest.

3.   Enne täitmata jätmist käsitleva otsuse vastuvõtmist edastab komisjon asjaomasele pääsuvalitsejale oma esialgsed järeldused. Nendes esialgsetes järeldustes selgitab komisjon meetmeid, mille võtmist ta kaalub või mida tema arvates peaks võtma pääsuvalitseja, et esialgsetele järeldustele tõhusalt reageerida.

4.   Kui komisjon kavatseb võtta vastu täitmata jätmist käsitleva otsuse, võib ta konsulteerida kolmandate isikutega.

5.   Täitmata jätmist käsitlevas otsuses annab komisjon pääsuvalitsejale korralduse lõpetada mittetäitmine asjakohase tähtaja jooksul ning selgitada, kuidas ta kavatseb kõnealust otsust täita.

6.   Pääsuvalitseja esitab komisjonile nende meetmete kirjelduse, mida ta on võtnud, et tagada täitmata jätmist käsitleva otsuse täitmine.

7.   Kui komisjon otsustab täitmata jätmist käsitleva otsuse vastu võtmata jätta, lõpetab ta menetluse otsusega.

1.   Komisjon võib täitmata jätmist käsitleva otsusega määrata pääsuvalitsejale trahve, mille summa ei ületa 10 % pääsuvalitseja eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest, kui ta leiab, et asjaomane pääsuvalitseja tahtlikult või ettevaatamatusest ei täida:

a)	artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustusi;

b)	artikli 8 lõike 2 kohaselt vastu võetud otsuses komisjoni poolt täpsustatud meetmeid;

c)	artikli 18 lõike 1 alusel ette nähtud parandusmeetmeid;

d)	artikli 24 kohaselt määratud ajutisi meetmeid või

e)	artikli 25 kohaselt õiguslikult siduvaks muudetud kohustusi.

2.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 võib komisjon määrata täitmata jätmist käsitleva otsusega pääsuvalitsejale trahvi, mis moodustab kuni 20 % pääsuvalitseja eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest, kui ta leiab, et pääsuvalitseja on toime pannud artiklis 5, 6 või 7 sätestatud kohustuse sama või sarnase rikkumise seoses sama põhiplatvormiteenusega, kui rikkumine, mis tehti kindlaks kaheksa eelneva aasta jooksul vastu võetud täitmata jätmist käsitlevas otsuses.

3.   Komisjon võib võtta vastu otsuse, millega määratakse ettevõtjatele, sealhulgas asjakohasel juhul pääsuvalitsejatele, ning ettevõtjate ühendustele trahve, mis ei ületa 1 % nende eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest, kui nad tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu:

a)	ei esita tähtajaks teavet, mida on vaja, et hinnata nende pääsuvalitsejaks määramist vastavalt artiklile 3, või esitavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet;

b)	ei täida kohustust teavitada komisjoni vastavalt artikli 3 lõikele 3;

c)	ei esita artikli 14 kohaselt nõutavat teavet või esitavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet;

d)	ei esita artikli 15 kohaselt nõutavat kirjeldust või esitavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet;

e)	ei võimalda juurdepääsu andmetele, algoritmidele ega testidega seotud teabele vastavalt artikli 21 lõikele 3;

f)	ei anna nõutavat teavet selleks määratud tähtaja jooksul vastavalt artikli 21 lõikele 3 või ei anna nõutavat teavet või selgitusi või annavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet või selgitusi vastavalt artiklile 21 või küsitluse käigus vastavalt artiklile 22;

g)	ei paranda komisjoni määratud tähtaja jooksul esindaja või töötaja esitatud ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet või ei esita või keelduvad esitamast täielikku teavet asjaolude kohta, mis on seotud artikli 23 kohase kontrolli sisu ja eesmärgiga;

h)	keelduvad võimaldamast artikli 23 kohast kontrolli;

i)	ei täida komisjoni poolt vastavalt artiklile 26 kehtestatud kohustusi;

j)	ei võta kasutusele artikli 28 kohast vastavuskontrolli funktsiooni või

k)	ei täida artikli 34 lõike 4 kohaseid komisjoni toimikule juurdepääsu tingimusi.

4.   Trahvisumma kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse rikkumise raskust, kestust ja korduvust ning lõike 3 kohaselt määratavate trahvide puhul menetluses põhjustatud viivitust.

5.   Kui ettevõtjate ühendusele määratakse trahv selle liikmete üleilmse käibe alusel ja see ühendus on maksejõuetu, on ta kohustatud nõudma ühenduse liikmetelt osamakseid trahvisumma tasumiseks.

Kui neid osamakseid ei ole ettevõtjate ühendusele tasutud komisjoni määratud tähtaja jooksul, võib komisjon nõuda trahvi tasumist otse ükskõik milliselt ettevõtjalt, kelle esindajad olid selle ühenduse asjaomaste otsuseid tegevate organite liikmed.

Pärast teise lõigu alusel makse nõudmist võib komisjon nõuda lõppmakse tegemist igalt ettevõtjate ühenduse liikmelt, kui see on vajalik trahvi täieliku tasumise tagamiseks.

Komisjon ei nõua teise või kolmanda lõigu alusel trahvi tasumist ettevõtjatelt, kes tõendavad, et nad ei ole rakendanud ettevõtjate ühenduse otsust, millega rikuti käesolevat määrust, ning kas ei teadnud selle olemasolust või on sellest teadlikult distantseerunud juba enne, kui komisjon algatas artikli 20 kohase menetluse.

Ühegi ettevõtja rahaline kohustus trahvi tasumisel ei tohi ületada 20 % tema eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest.

1.   Artiklite 30 ja 31 kohastel komisjoni volitustel on viie aasta pikkune aegumistähtaeg.

2.   Aegumistähtaega hakatakse arvestama rikkumise toimepaneku päevast. Jätkuvate või korduvate rikkumiste puhul hakatakse aegumistähtaega arvestama rikkumise lõppemise päevast.

3.   Komisjoni võetavad meetmed, mille eesmärk on algatada rikkumise suhtes turu-uuring või menetlus, katkestavad trahvide või sunniraha määramisega seotud aegumistähtaja. Aegumistähtaeg katkeb kuupäevast, mil sellisest meetmest teatatakse vähemalt ühele rikkumises osalenud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele. Aegumistähtaja katkestavad eelkõige järgmised meetmed:

a)	komisjoni teabetaotlused;

b)	komisjoni poolt oma ametnikele antud kirjalikud kontrollivolitused;

c)	menetluse algatamine komisjoni poolt vastavalt artiklile 20.

4.   Kui aegumistähtaeg katkeb, hakatakse seda iga kord uuesti arvestama. Aegumistähtaeg lõpeb hiljemalt päeval, mil lõpeb kahekordse aegumistähtajaga võrdne ajavahemik, ilma et komisjon oleks määranud trahvi või sunniraha. Kõnealune tähtaeg pikeneb aja võrra, mille jooksul oli aegumistähtaeg vastavalt lõikele 5 peatatud.

5.   Trahvide või sunniraha määramisega seotud aegumistähtaja kulgemine peatatakse komisjoni otsuse Euroopa Kohtus läbivaatamise ajaks.

1.   Komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, teevad omavahel koostööd ning teavitavad üksteist oma vastavast täitmise tagamise alasest tegevusest Euroopa konkurentsivõrgustiku kaudu. Neil on õigus esitada üksteisele teavet seoses faktiliste või õiguslike asjaoludega, sealhulgas konfidentsiaalset teavet. Kui pädev asutus ei ole Euroopa konkurentsivõrgustiku liige, teeb komisjon vajalikud korraldused koostööks ja teabevahetuseks seoses juhtudega, mis puudutavad käesoleva määruse täitmist ja artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmist selliste asutuste poolt. Komisjon võib kehtestada sellise korra rakendusaktiga, nagu on osutatud artikli 46 lõike 1 punktis l.

2.   Kui liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, kavatseb algatada pääsuvalitsejate suhtes artikli 1 lõikes 6 osutatud liikmesriigi õigusaktidel põhineva uurimise, teavitab ta komisjoni kirjalikult esimesest ametlikust uurimistoimingust enne või vahetult pärast sellise toimingu algust. Selle teabe võib teha kättesaadavaks ka teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.

3.   Kui liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, kavatseb kehtestada pääsuvalitsejatele kohustusi artikli 1 lõikes 6 osutatud liikmesriigi õigusaktide alusel, edastab ta hiljemalt 30 päeva enne meetme vastuvõtmist komisjonile selle kavandi, milles on esitatud meetme võtmise põhjused. Ajutiste meetmete korral edastab liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, komisjonile kavandatud meetmed niipea kui võimalik ja hiljemalt kohe pärast selliste meetmete vastuvõtmist. Selle teabe võib teha kättesaadavaks ka teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.

4.   Lõigetes 2 ja 3 ette nähtud teavitamismehhanisme ei kohaldata otsuste suhtes, mis on kavandatud riigisiseste ühinemisreeglite alusel.

5.   Käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt vahetatavat teavet vahetatakse ja kasutatakse üksnes käesoleva määruse ja artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise tagamise koordineerimiseks.

6.   Komisjon võib paluda liikmesriikide pädevatel asutustel, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, toetada käesoleva määruse kohast komisjoni turu-uuringut.

7.   Kui liikmesriigi pädeval asutusel, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, on liikmesriigi õiguse kohaselt selleks pädevus ja uurimisvolitused, võib ta omal algatusel uurida käesoleva määruse artiklite 5, 6 ja 7 võimalikku täitmata jätmist oma territooriumil. Enne esimese ametliku uurimistoimingu tegemist teavitab kõnealune asutus sellest kirjalikult komisjoni.

Menetluse algatamine komisjoni poolt vastavalt artiklile 20 vabastab liikmesriikide pädevad asutused, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, võimalusest selline uurimine korraldada või see lõpule viia, kui see on juba pooleli. Need asutused esitavad oma uurimise tulemused komisjonile, et toetada komisjoni kui ainsat käesoleva määruse täitmise tagajat.

1.   Käesoleva määruse kohaldamist puudutavas menetluses võib liikmesriigi kohus paluda, et komisjon edastaks talle oma valduses oleva teabe või arvamuse käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimuste kohta.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile koopia igast kirjalikust otsusest, mille liikmesriigi kohus käesoleva määruse kohaldamise kohta teeb. Koopia edastatakse kohe pärast seda, kui pooltele on kirjalikult esitatud kohtuotsuse terviktekst.

3.   Kui see on käesoleva määruse ühtseks kohaldamiseks vajalik, võib komisjon omal algatusel esitada liikmesriigi kohtule kirjalikud märkused. Asjaomase kohtu loal võib ta esitada ka suulisi märkusi.

4.   Komisjon võib üksnes märkuste koostamise eesmärgil nõuda, et asjaomane liikmesriigi kohus edastaks talle juhtumi hindamiseks vajalikud dokumendid või tagaks nende edastamise.

5.   Liikmesriigi kohus ei tee otsust, mis on vastuolus käesoleva määruse alusel vastu võetud komisjoni otsusega. Liikmesriigi kohus peab hoiduma ka selliste otsuste tegemisest, mis võivad olla vastuolus otsusega, mille komisjon kavatseb teha käesoleva määruse alusel enda algatatud menetluse raames. Sellega seoses võib liikmesriigi kohus kaaluda oma menetluse peatamist. See ei piira liikmesriigi kohtu võimalust taotleda ELi toimimise lepingu artikli 267 alusel eelotsust.

1.   Komisjon avaldab artiklite 3 ja 4, artikli 8 lõike 2, artiklite 9, 10, 16–20 ja 24, artikli 25 lõike 1 ning artiklite 29, 30 ja 31 alusel tehtud otsused. Avaldamisel esitatakse poolte nimed ja otsuse põhisisu, sealhulgas määratud karistused.

2.   Avaldamisel võetakse arvesse pääsuvalitsejate või kolmandate isikute õigustatud huvi kaitsta oma konfidentsiaalset teavet.

1.   Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, milles sätestatakse üksikasjalik kord järgmise kohaldamiseks:

a)	artikli 3 kohaste teadete ja esildiste vorm, sisu ning muud üksikasjad;

b)	nende tehniliste meetmete vorm, sisu ja muud üksikasjad, mida pääsuvalitsejad peavad rakendama, et tagada artikli 5, 6 või 7 järgimine;

c)	numbrivaba isikutevahelise side teenuste koostalitlusvõime rakendamise tegevus- ja tehniline kord vastavalt artiklile 7;

d)	artikli 8 lõike 3 kohase põhjendatud taotluse vorm, sisu ning muud üksikasjad;

e)	artiklite 9 ja 10 kohaste põhjendatud taotluste vorm, sisu ning muud üksikasjad;

f)	artikli 11 kohaselt esitatavate kohustuste täitmist käsitlevate aruannete vorm, sisu ning muud üksikasjad;

g)

artikli 15 lõikes 1 ette nähtud tarbijate profiilianalüüsi koostamiseks kasutatavate meetodite auditeeritud kirjelduse metoodika ja menetlus; sel eesmärgil rakendusakti eelnõu väljatöötamisel konsulteerib komisjon Euroopa Andmekaitseinspektoriga ning võib konsulteerida Euroopa Andmekaitsenõukogu, kodanikuühiskonna ja muude asjaomaste ekspertidega;

h)	artiklite 14 ja 15 kohaste teadete ja esildiste vorm, sisu ning muud üksikasjad;

i)	artiklite 17, 18 ja 19 kohaste turu-uuringutega seotud menetluste ning artiklite 24, 25 ja 29 kohaste menetluste praktiline kord;

j)	artiklis 34 ette nähtud õiguse olla ära kuulatud kasutamise praktiline kord;

k)	artiklis 34 ette nähtud avalikustamistingimustega seotud praktiline kord;

l)	artiklites 37 ja 38 osutatud komisjoni ja liikmesriikide asutuste vahelise koostöö ja koordineerimise praktiline kord ning

m)	tähtaegade arvutamise ja pikendamise praktiline kord.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 punktides a–k ja punktis m osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Käesoleva artikli lõike 1 punktis l osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Enne lõike 1 kohase rakendusakti vastuvõtmist avaldab komisjon selle eelnõu ning palub kõigil huvitatud pooltel esitada oma märkused tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui üks kuu.