keyboard_tab Digital Market Act 2022/1925 ET

1.   Komisjon võib taotluse korral või omal algatusel artikli 3 kohaselt vastu võetud määramisotsuse igal ajal läbi vaadata, seda muuta või selle kehtetuks tunnistada ühel järgmistest põhjustest:

a)	asjaolud, millel määramisotsus põhineb, on oluliselt muutunud;

b)	määramisotsus tehti ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe alusel.

2.   Komisjon vaatab korrapäraselt ja vähemalt iga kolme aasta tagant läbi, kas pääsuvalitsejad vastavad endiselt artikli 3 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Läbivaatamisel uuritakse ka, kas on vaja muuta pääsuvalitseja nende põhiplatvormiteenuste loetelu, mis on eraldi võetuna olulised juurdepääsuteed, mille abil ärikasutajad jõuavad lõppkasutajateni, nagu on osutatud artikli 3 lõike 1 punktis b. Läbivaatamisel ei ole pääsuvalitseja kohustuste suhtes peatavat mõju.

Samuti uurib komisjon vähemalt kord aastas, kas on uusi põhiplatvormiteenuseid osutavaid ettevõtjaid, kes vastavad kõnealustele nõuetele.

Kui komisjon leiab esimese lõigu kohase läbivaatamise põhjal, et asjaolud, mille alusel määrati põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja pääsuvalitsejaks, on muutunud, võtab ta vastu otsuse, millega kinnitatakse või muudetakse määramisotsust või tunnistatakse see kehtetuks.

3.   Komisjon avaldab ja ajakohastab järjepidevalt pääsuvalitsejate ja selliste põhiplatvormiteenuste loetelu, mille puhul pääsuvalitsejad peavad täitma III peatükis sätestatud kohustusi.

1.   Pääsuvalitseja täidab kõiki käesolevas artiklis sätestatud kohustusi oma kõigi põhiplatvormiteenuste puhul, mis on loetletud määramisotsuses artikli 3 lõike 9 kohaselt.

2.   Pääsuvalitseja ei tohi teha järgmist:

a)	töödelda internetireklaamiteenuste osutamise eesmärgil selliste lõppkasutajate isikuandmeid, kes kasutavad pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuseid kasutavate kolmandate isikute teenuseid;

b)	kombineerida asjaomase põhiplatvormiteenuse kaudu saadud isikuandmeid muude põhiplatvormiteenuste või muude pääsuvalitseja osutatavate teenuste kaudu saadud isikuandmetega või kolmandate isikute teenustest pärinevate isikuandmetega;

c)	ristkasutada asjaomase põhiplatvormiteenuse kaudu saadud isikuandmeid muude teenuste puhul, mida pääsuvalitseja eraldi osutab, sealhulgas muude põhiplatvormiteenuste puhul, ja vastupidi, ning

d)	logida lõppkasutajaid sisse pääsuvalitseja muudesse teenustesse, et kombineerida isikuandmeid,

välja arvatud juhul, kui lõppkasutajale on antud konkreetne valikuvõimalus ja ta on andnud oma nõusoleku määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 11 ja artikli 7 tähenduses.

Kui lõppkasutaja on keeldunud esimese lõigu kohaldamiseks nõusoleku andmisest või on nõusoleku tagasi võtnud, ei korda pääsuvalitseja oma palvet samal eesmärgil nõusoleku andmiseks rohkem kui üks kord aasta jooksul.

Käesolev lõige ei piira pääsuvalitseja võimalust tugineda määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punktidele c, d ja e, kui see on asjakohane.

3.   Pääsuvalitseja ei takista ärikasutajatel pakkumast lõppkasutajatele samu tooteid või teenuseid kolmanda isiku veebipõhiste vahendusteenuste kaudu või nende oma veebipõhise otsemüügikanali kaudu hindadega või tingimustel, mis erinevad hindadest või tingimustest, mida pakutakse pääsuvalitseja veebipõhiste vahendusteenuste kaudu.

4.   Pääsuvalitseja võimaldab ärikasutajatel tasuta edastada ja reklaamida tema põhiplatvormiteenuse või muude kanalite kaudu saadud lõppkasutajatele pakkumisi, sealhulgas erinevatel tingimustel, ja sõlmida nende lõppkasutajatega lepinguid, olenemata sellest, kas nad kasutavad selleks pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuseid.

5.   Pääsuvalitseja võimaldab lõppkasutajatel oma põhiplatvormiteenuste kaudu sisule, tellimustele, funktsioonidele või muudele toodetele juurde pääseda ning neid kasutada, kasutades ärikasutaja tarkvararakendust, sealhulgas juhul, kui kõnealused lõppkasutajad on need tooted saanud asjaomaselt ärikasutajalt pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuseid kasutamata.

6.   Pääsuvalitseja ei takista ega piira otse või kaudselt ärikasutajatel ja lõppkasutajatel pöörduda pääsuvalitseja tegevusega seotud küsimustes, mis puudutavad pääsuvalitseja poolset asjaomase liidu või liikmesriigi õiguse rikkumist, asjaomase ametiasutuse, sealhulgas liikmesriigi kohtu poole. See ei piira ärikasutajate ja pääsuvalitsejate õigust määrata oma lepingutes kindlaks seaduslike kaebuste menetlemise mehhanismide kasutustingimusi.

7.   Pääsuvalitseja ei nõua, et lõppkasutajad kasutaksid või et ärikasutajad kasutaksid või pakuksid identimisteenust, brauserimootorit või makseteenust või tehnilisi teenuseid, mis toetavad kõnealuse pääsuvalitseja makseteenuste osutamist, näiteks rakendusesiseste ostude tegemiseks mõeldud maksesüsteemi, või tagaksid sellega koostalitluse selliste teenuste puhul, mida ärikasutajad osutavad kõnealuse pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuseid kasutades.

8.   Pääsuvalitseja ei nõua ärikasutajatelt või lõppkasutajatelt artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetletud või artikli 3 lõike 2 punktis b esitatud künnistele vastava muu põhiplatvormiteenuse tellimist või selle kasutajaks registreerumist eeltingimusena, mis võimaldab neil kõnealuse pääsuvalitseja nimetatud artikli kohaselt loetletud põhiplatvormiteenuseid kasutada või neile juurde pääseda või registreeruda nende liikmeks või kasutajaks.

9.   Pääsuvalitseja annab igale reklaamijale, kellele ta osutab internetireklaamiteenuseid, või reklaamija taotluse korral reklaamija volitatud kolmandatele isikutele iga päev tasuta teavet iga reklaami kohta, mille reklaamija on avaldanud, seoses järgmisega:

a)	kõnealuse reklaamija makstud hind ja tasud, sealhulgas võimalikud mahaarvamised ja lisatasud iga asjaomase internetireklaamiteenuse eest, mida pääsuvalitseja osutab;

b)	avaldaja saadud tasu, sealhulgas võimalikud mahaarvamised ja lisatasud, kui avaldaja on selleks nõusoleku andnud, ning

c)	näitajad, mille alusel iga hind ning saadud ja makstud tasu arvutatakse.

Kui avaldaja ei anna nõusolekut saadud tasu käsitleva teabe jagamiseks, nagu on osutatud esimese lõigu punktis b, annab pääsuvalitseja igale reklaamijale tasuta teavet kõnealuse avaldaja poolt asjaomaste reklaamidega seoses saadud päeva keskmise tasu kohta, sealhulgas võimalike mahaarvamiste ja lisatasude kohta.

10.   Pääsuvalitseja annab igale avaldajale, kellele ta osutab internetireklaamiteenuseid, või avaldaja taotluse korral avaldaja volitatud kolmandatele isikutele iga päev tasuta teavet iga reklaami kohta, mis on kuvatud avaldaja reklaamiruumis, seoses järgmisega:

a)	kõnealuse avaldaja saadud ja makstud tasu, sealhulgas võimalikud mahaarvamised ja lisatasud, iga asjaomase internetireklaamiteenuse eest, mida pääsuvalitseja osutab;

b)	reklaamija makstud tasu, sealhulgas võimalikud mahaarvamised ja lisatasud, kui reklaamija on selleks nõusoleku andnud, ning

c)	näitajad, mille alusel iga hind ning tasu arvutatakse.

Kui reklaamija ei anna nõusolekut teabe jagamiseks, annab pääsuvalitseja igale avaldajale tasuta teavet kõnealuse reklaamija poolt asjaomaste reklaamidega seoses makstud päeva keskmise tasu kohta, sealhulgas võimalike mahaarvamiste ja lisatasude kohta.

1.   Pääsuvalitseja täidab kõiki käesolevas artiklis sätestatud kohustusi oma kõigi põhiplatvormiteenuste puhul, mis on loetletud määramisotsuses artikli 3 lõike 9 kohaselt.

2.   Pääsuvalitseja ei kasuta ärikasutajatega konkureerides andmeid, mis ei ole üldsusele kättesaadavad ning mille on loonud või esitanud kõnealused ärikasutajad siis, kui nad on kasutanud asjaomaseid põhiplatvormiteenuseid või teenuseid, mida osutatakse koos asjaomaste põhiplatvormiteenustega või nende toetamiseks, sealhulgas andmeid, mille on loonud või esitanud nende ärikasutajate kliendid.

Esimese lõigu kohaldamisel hõlmavad andmed, mis ei ole üldsusele kättesaadavad, igasuguseid ärikasutajate loodud koond- ja koondamata andmeid, mida saab tuletada ärikasutajate või nende klientide äritegevusest või selle kaudu koguda, sealhulgas klõpsamisi, otsinguid, vaatamisi ja kõnet käsitlevaid andmeid, pääsuvalitseja asjaomastes põhiplatvormiteenustes või teenustes, mida osutatakse koos asjaomaste põhiplatvormiteenustega või nende toetamiseks.

3.   Pääsuvalitseja lubab ja tehniliselt võimaldab lõppkasutajatel hõlpsasti desinstallida kõik tarkvararakendused pääsuvalitseja operatsioonisüsteemist, ilma et see piiraks kõnealuse pääsuvalitseja võimalust piirata selliste tarkvararakenduste desinstallimist, mis on hädavajalikud operatsioonisüsteemi või seadme toimimiseks ja mida kolmandad isikud ei saa tehniliselt eraldiseisvana pakkuda.

Pääsuvalitseja lubab ja tehniliselt võimaldab lõppkasutajatel hõlpsasti muuta pääsuvalitseja operatsioonisüsteemi, virtuaalassistendi ja veebibrauseri vaikeseadeid, mis suunavad või juhivad lõppkasutajaid pääsuvalitseja pakutavate toodete ja teenuste juurde. See hõlmab lõppkasutajatele valiku pakkumist, kui nad kasutavad esmakordselt artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetletud pääsuvalitseja veebipõhist otsingumootorit, virtuaalassistenti või veebibrauserit, võimaldades neil valida peamiste kättesaadavate teenuseosutajate loetelust veebipõhise otsingumootori, virtuaalassistendi või veebibrauseri, mille juurde pääsuvalitseja operatsioonisüsteem kasutajaid vaikevalikuna suunab või juhib, ning veebipõhise otsingumootori, mille juurde pääsuvalitseja virtuaalassistent ja veebibrauser kasutajaid vaikevalikuna suunavad või juhivad.

4.   Pääsuvalitseja lubab ja tehniliselt võimaldab installida ja tõhusalt kasutada kolmanda isiku tarkvararakendusi või tarkvararakenduste poode, mis kasutavad pääsuvalitseja operatsioonisüsteemi või on sellega koostalitluses, ning võimaldab nendele tarkvararakendustele või tarkvararakenduste poodidele juurdepääsu ka muul viisil kui kõnealuse pääsuvalitseja asjaomaste põhiplatvormiteenuste kaudu. Kui see on kohaldatav, ei takista pääsuvalitseja allalaaditud kolmanda isiku tarkvararakendustel või tarkvararakenduste poodidel pakkuda lõppkasutajatele võimalust otsustada, kas nad soovivad määrata kõnealuse allalaaditud tarkvararakenduse või tarkvararakenduste poe oma vaikevalikuks. Pääsuvalitseja tagab, et nendel lõppkasutajatel, kes otsustavad määrata kõnealuse allalaaditud tarkvararakenduse või tarkvararakenduste poe oma vaikevalikuks, on tehniliselt võimalik seda muudatust hõlpsasti teha.

Pääsuvalitsejat ei takistata võtmast meetmeid, kui need on rangelt vajalikud ja proportsionaalsed selle tagamiseks, et kolmanda isiku tarkvararakendused või tarkvararakenduste poed ei ohusta pääsuvalitseja pakutava riistvara või operatsioonisüsteemi terviklust, tingimusel et pääsuvalitseja neid meetmeid neid igakülgselt põhjendab.

Lisaks ei takistata pääsuvalitsejat rakendamast meetmeid ja seadeid, kui need on rangelt vajalikud ja proportsionaalsed, välja arvatud vaikeseaded, mis võimaldavad lõppkasutajatel tõhusalt kaitsta turvalisust seoses kolmanda isiku tarkvararakenduste või tarkvararakenduste poodidega, tingimusel et pääsuvalitseja neid meetmeid ja seadeid, välja arvatud vaikeseaded, igakülgselt põhjendab.

5.   Pääsuvalitseja ei eelista järjestamisel pääsuvalitseja enda pakutavaid teenuseid ja tooteid sarnastele teenustele või toodetele, mida pakub kolmas isik. Pääsuvalitseja kohaldab sellise järjestamise ning sellega seotud indekseerimise ja veebisorimise suhtes läbipaistvaid, õiglasi ja mittediskrimineerivaid tingimusi.

6.   Pääsuvalitseja ei piira tehniliselt ega muul viisil lõppkasutajate võimalust vahetada ja tellida eri tarkvararakendusi ja -teenuseid, millele juurde pääsemiseks kasutatakse pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuseid, sealhulgas mis puudutab lõppkasutajate internetiühenduse teenuste valimist.

7.   Pääsuvalitseja võimaldab teenuseosutajatele ja riistvarapakkujatele tasuta tõhusat koostalitlusvõimet samade riist- ja tarkvarafunktsioonidega, mis on kättesaadavad pääsuvalitseja pakutavate teenuste või riistvara jaoks ning millele pääsetakse juurde või mida juhitakse artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetletud operatsioonisüsteemi või virtuaalassistendi kaudu, ning koostalitlusvõime eesmärgil juurdepääsu sellistele funktsioonidele. Lisaks võimaldab pääsuvalitseja ärikasutajatele ja alternatiivsetele teenuseosutajatele, kes osutavad põhiplatvormiteenustega koos või nende toetamiseks osutatavaid teenuseid, tasuta tõhusat koostalitlusvõimet samade operatsioonisüsteemi, riist- või tarkvarafunktsioonidega, mis on kättesaadavad kõnealusele pääsuvalitsejale või mida ta kasutab selliste teenuste osutamisel, olenemata sellest, kas need funktsioonid on osa operatsioonisüsteemist, ning koostalitlusvõime eesmärgil juurdepääsu sellistele funktsioonidele.

Pääsuvalitsejat ei takistata võtmast rangelt vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid selle tagamiseks, et koostalitlusvõime ei ohusta pääsuvalitseja pakutava operatsioonisüsteemi, virtuaalassistendi, riistvara- või tarkvarafunktsioonide terviklust, tingimusel et pääsuvalitseja selliseid meetmeid igakülgselt põhjendab.

8.   Pääsuvalitseja annab reklaamijatele ja avaldajatele ning reklaamijate ja avaldajate volitatud kolmandatele isikutele nende taotluse korral tasuta juurdepääsu pääsuvalitseja tulemuste mõõtmise vahenditele ning andmetele, mida reklaamijad ja avaldajad vajavad reklaamiruumi, sealhulgas koond- ja koondamata andmete sõltumatuks kontrollimiseks. Sellised andmed esitatakse viisil, mis võimaldab reklaamijatel ja avaldajatel kasutada oma kontrolli- ja mõõtevahendeid, et hinnata pääsuvalitseja osutatavate põhiplatvormiteenuste tulemuslikkust.

9.   Pääsuvalitseja võimaldab lõppkasutajatele ja lõppkasutaja volitatud kolmandatele isikutele nende taotluse korral selliste andmete tõhusa tasuta ülekantavuse, mille on esitanud lõppkasutaja või mis on loodud lõppkasutaja tegevuse tulemusena asjaomase põhiplatvormiteenuse kasutamise raames, võimaldades sealhulgas tasuta vahendid sellise andmete ülekantavuse tõhusa rakendamise edendamiseks ning pakkudes pidevat ja reaalajas juurdepääsu sellistele andmetele.

10.   Pääsuvalitseja annab ärikasutajatele ja ärikasutaja volitatud kolmandatele isikutele nende taotluse korral tasuta tõhusa, kvaliteetse, pideva ja reaalajas juurdepääsu sellistele koond- ja koondamata andmetele, sealhulgas isikuandmetele (samuti nende kasutamise võimaluse), mida esitavad või loovad asjaomaste põhiplatvormiteenuste või koos asjaomaste põhiplatvormiteenustega või nende toetamiseks osutatavate teenuste kasutamise käigus kõnealused ärikasutajad ja nende ärikasutajate pakutavaid tooteid või teenuseid kasutavad lõppkasutajad. Seoses isikuandmetega annab pääsuvalitseja juurdepääsu isikuandmetele ja kasutab neid üksnes juhul, kui andmed on vahetult seotud lõppkasutaja poolse selliste toodete ja teenuste kasutamisega, mida asjaomane ärikasutaja asjaomase põhiplatvormiteenuse kaudu pakub, ning kui lõppkasutaja annab nõusoleku selliste andmete jagamiseks.

11.   Pääsuvalitseja annab kõigile kolmandast isikust ettevõtjatele, kes pakuvad veebipõhist otsingumootorit, nende taotluse korral õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu järjestamist, päringuid, klõpsamisi ja vaatamisi käsitlevatele andmetele, mis on seotud lõppkasutajate tehtud tasuta ja tasuliste otsingutega tema veebipõhistes otsingumootorites. Kõik sellised päringute, klõpsamiste ja vaatamistega seotud andmed, mis on isikuandmed, on anonüümitud.

12.   Pääsuvalitseja kohaldab õiglasi, mõistlikke ja mittediskrimineerivaid üldtingimusi seoses ärikasutajate juurdepääsuga tema tarkvararakenduste poodidele, veebipõhistele otsingumootoritele ja veebipõhistele sotsiaalvõrguteenustele, mis on loetletud artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses.

Sel eesmärgil avaldab pääsuvalitseja juurdepääsu üldtingimused, sealhulgas alternatiivse vaidluste lahendamise mehhanismi.

Komisjon hindab, kas avaldatud juurdepääsu üldtingimused vastavad käesolevale lõikele.

13.   Pääsuvalitseja ei kehtesta ebaproportsionaalseid üldtingimusi põhiplatvormiteenuse osutamise lõpetamiseks. Pääsuvalitseja tagab, et lõpetamistingimusi saab kasutada põhjendamatute raskusteta.

1.   Kui pääsuvalitseja osutab artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetletud numbrivaba isikutevahelise side teenuseid, tagab ta oma numbrivaba isikutevahelise side teenuste põhifunktsioonide koostalitlusvõime muu liidus numbrivaba isikutevahelise side teenuseid pakkuva või pakkuda kavatseva teenuseosutaja numbrivaba isikutevahelise side teenustega, pakkudes taotluse korral ja tasuta vajalikke tehnilisi liideseid või sarnaseid lahendusi, mis soodustavad koostalitlusvõimet.

2.   Pääsuvalitseja tagab vähemalt järgmiste lõikes 1 osutatud põhifunktsioonide koostalitlusvõime, kui pääsuvalitseja pakub ise kõnealuseid põhifunktsioone oma lõppkasutajatele:

a)	pärast artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetlemist: i) otspunkt-tekstsõnumivahetus kahe individuaalse lõppkasutaja vahel; ii) kujutiste, häälsõnumite, videote ja muude lisatud failide jagamine kahe individuaalse lõppkasutaja vahelise otspunktside käigus;

b)	kahe aasta jooksul pärast määramist: i) otspunkt-tekstsõnumivahetus individuaalsete lõppkasutajate rühmades; ii) kujutiste, häälsõnumite, videote ja muude lisatud failide jagamine rühmavestluse ja individuaalse lõppkasutaja vahelise otspunktside käigus;

c)

nelja aasta jooksul pärast määramist: i) otspunkt-häälkõned kahe individuaalse lõppkasutaja vahel; ii) otspunkt-videokõned kahe individuaalse lõppkasutaja vahel; iii) otspunkt-häälkõned rühmavestluse ja individuaalse lõppkasutaja vahel; iv) otspunkt-videokõned rühmavestluse ja individuaalse lõppkasutaja vahel.

3.   Turvalisuse tase, sealhulgas asjakohasel juhul otspunktkrüpteerimine, mida pääsuvalitseja pakub oma lõppkasutajatele, säilitatakse kõigi koostalitlusvõimeliste teenuste puhul.

4.   Pääsuvalitseja avaldab standardpakkumise, milles määratakse kindlaks tema numbrivaba isikutevahelise side teenuste puhul rakendatava koostalitlusvõime tehnilised üksikasjad ja üldtingimused, sealhulgas asjakohased üksikasjad turvalisuse taseme ning otspunktkrüpteerimise kohta. Pääsuvalitseja avaldab selle standardpakkumise artikli 3 lõikes 10 sätestatud ajavahemiku jooksul ja ajakohastab seda vajaduse korral.

5.   Pärast lõike 4 kohast standardpakkumise avaldamist võib iga teenuseosutaja, kes pakub või kavatseb pakkuda liidus numbrivaba isikutevahelise side teenuseid, taotleda koostalitlust pääsuvalitseja osutatavate numbrivaba isikutevahelise side teenustega. Selline taotlus võib hõlmata mõningaid või kõiki lõikes 2 loetletud põhifunktsioone. Pääsuvalitseja täidab kõik mõistlikud koostalitlustaotlused hiljemalt kolme kuu jooksul pärast sellise taotluse saamist, muutes taotletud põhifunktsioonid toimivaks.

6.   Komisjon võib pääsuvalitseja põhjendatud taotluse korral erandkorras pikendada lõike 2 või 5 kohaste nõuete täitmise tähtaegu, kui pääsuvalitseja tõendab, et see on vajalik tõhusa koostalitlusvõime tagamiseks ja vajaliku turvalisuse taseme, sealhulgas asjakohasel juhul otspunktkrüpteerimise säilitamiseks.

7.   Pääsuvalitseja numbrivaba isikutevahelise side teenuste lõppkasutajatele ja taotluse esitanud numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutaja lõppkasutajatele jääb vabadus otsustada, kas nad kasutavad koostalitlusvõimelisi põhifunktsioone, mida pääsuvalitseja võib lõike 1 kohaselt pakkuda.

8.   Pääsuvalitseja kogub ja vahetab koostalitlustaotluse esitanud numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutajaga üksnes selliseid lõppkasutajate isikuandmeid, mis on rangelt vajalikud tõhusa koostalitlusvõime pakkumiseks. Igasuguse lõppkasutajate isikuandmete kogumise ja vahetamise puhul järgitakse täiel määral määrust (EL) 2016/679 ja direktiivi 2002/58/EÜ.

9.   Pääsuvalitsejat ei takistata võtmast meetmeid tagamaks, et koostalitlusvõimet taotlevad kolmandad isikud, kes osutavad numbrivaba isikutevahelise side teenuseid, ei ohusta pääsuvalitseja teenuste terviklust, turvalisust ja privaatsust, kui sellised meetmed on rangelt vajalikud ja proportsionaalsed ning pääsuvalitseja neid igakülgselt põhjendab.

1.   Pääsuvalitseja tagab käesoleva määruse artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustuste täitmise ja tõendab seda. Meetmed, mida pääsuvalitseja rakendab nendes artiklites sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks, peavad olema käesoleva määruse eesmärkide ja asjaomase kohustuse eesmärgi saavutamiseks tõhusad. Pääsuvalitseja tagab, et nende meetmete rakendamisel järgitakse kohaldatavat õigust, eelkõige määrust (EL) 2016/679, direktiivi 2002/58/EÜ, küberturvalisust, tarbijakaitset ja tooteohutust käsitlevaid õigusakte ning ligipääsetavusnõudeid.

2.   Komisjon võib omal algatusel või pääsuvalitseja taotluse korral vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 algatada artikli 20 kohaselt menetluse.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakti, milles täpsustatakse meetmed, mida asjaomane pääsuvalitseja peab võtma, et tõhusalt täita artiklites 6 ja 7 sätestatud kohustusi. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega kuue kuu jooksul alates artikli 20 kohase menetluse algatamisest.

Kui komisjon algatab omal algatusel menetluse kõrvalehoidmise kohta vastavalt artiklile 13, võivad asjaomased meetmed olla seotud artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustustega.

3.   Pääsuvalitseja võib taotleda komisjonilt protsessis osalemist, et teha kindlaks, kas meetmed, mida kõnealune pääsuvalitseja kavatseb rakendada või on rakendanud artiklite 6 ja 7 järgimise tagamiseks, on pääsuvalitseja konkreetseid asjaolusid silmas pidades asjaomase kohustuse eesmärgi saavutamiseks tõhusad. Komisjonil on õigus otsustada, kas ta osaleb sellises protsessis, järgides võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse ja hea halduse põhimõtet.

Oma taotluses esitab pääsuvalitseja põhjendused, et selgitada meetmeid, mida ta kavatseb rakendada või on rakendanud. Lisaks esitab pääsuvalitseja oma põhjenduste mittekonfidentsiaalse versiooni, mida võib jagada kolmandate isikutega vastavalt lõikele 6.

4.   Käesoleva artikli lõiked 2 ja 3 ei piira artiklite 29, 30 ja 31 kohaseid komisjoni volitusi.

5.   Lõike 2 kohase otsuse vastuvõtmiseks esitab komisjon oma esialgsed järeldused pääsuvalitsejale kolme kuu jooksul alates artikli 20 kohase menetluse algatamisest. Esialgsetes järeldustes selgitab komisjon meetmeid, mille võtmist ta kaalub või mida tema arvates peaks võtma asjaomane pääsuvalitseja, et esialgsetele järeldustele tõhusalt reageerida.

6.   Et võimaldada huvitatud kolmandatel isikutel tõhusalt märkusi esitada, avaldab komisjon pääsuvalitsejale lõike 5 kohaselt esialgsete järelduste edastamisel või pärast seda niipea kui võimalik asja ja selliste meetmete mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, mille võtmist ta kaalub või mida tema arvates peaks võtma asjaomane pääsuvalitseja. Komisjon määrab kindlaks mõistliku tähtaja, mille jooksul kõnealused märkused tuleb esitada.

7.   Lõike 2 kohaste meetmete täpsustamisel tagab komisjon, et meetmed on käesoleva määruse ja asjaomase kohustuse eesmärkide saavutamiseks tõhusad ning pääsuvalitseja ja asjaomase teenusega seotud asjaolusid arvesse võttes proportsionaalsed.

8.   Artikli 6 lõigetest 11 ja 12 tulenevate kohustuste täpsustamiseks hindab komisjon ka seda, kas kavandatud või rakendatud meetmetega tagatakse, et ärikasutajate õiguste ja kohustuste vahel ei esine enam tasakaalustamatust ning et need meetmed ise ei anna pääsuvalitsejale eelist, mis on ebaproportsionaalne teenuse suhtes, mida pääsuvalitseja ärikasutajatele osutab.

9.   Komisjon võib taotluse korral või omal algatusel otsustada, et lõike 2 kohast menetlust alustatakse uuesti, kui:

a)	asjaolud, millel otsus põhineb, on oluliselt muutunud, või

b)	otsus tehti ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe alusel või

c)	otsuses täpsustatud meetmed ei ole tõhusad.

1.   Kui pääsuvalitseja tõendab põhjendatud taotluses, et artiklis 5, 6 või 7 sätestatud konkreetse kohustuse täitmine põhiplatvormiteenuse puhul, mis on loetletud artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses, ohustaks erandlike asjaolude tõttu, mis ei sõltu pääsuvalitsejast, tema tegevuse majanduslikku elujõulisust liidus, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, milles sätestatakse komisjoni otsus peatada erandkorras tervikuna või osaliselt selle konkreetse kohustuse kohaldamine, millele osutati kõnealuses põhjendatud taotluses (edaspidi „peatamisotsus“). Kõnealuses rakendusaktis põhjendab komisjon oma peatamisotsust, tuues välja peatamist õigustavad erandlikud asjaolud. Kõnealuse rakendusakti ulatus ja kestus piirdub sellega, mis on vajalik pääsuvalitseja elujõulisusele avalduva ohu kõrvaldamiseks. Komisjon seab eesmärgiks võtta kõnealune rakendusakt vastu viivitamata ja hiljemalt kolme kuu jooksul pärast täielikult põhjendatud taotluse saamist. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Kui lõike 1 kohaselt nähakse ette kohustuse kohaldamise peatamine, vaatab komisjon oma peatamisotsuse läbi igal aastal, kui kõnealuses otsuses ei ole seatud lühemat ajavahemikku. Pärast sellist läbivaatamist komisjon kas lõpetab erandi kohaldamise täielikult või osaliselt või otsustab, et lõikes 1 esitatud tingimused on endiselt täidetud.

3.   Pakilistel juhtudel võib komisjon pääsuvalitseja põhjendatud taotluse korral peatada ajutiselt konkreetse lõikes 1 osutatud kohustuse kohaldamise ühe või mitme konkreetse põhiplatvormiteenuse suhtes juba enne nimetatud lõike kohase otsuse tegemist. Sellise taotluse võib esitada ja rahuldada igal ajal, kuni komisjon teeb lõike 1 kohase hindamise.

4.   Lõigetes 1 ja 3 osutatud taotluse hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse konkreetse kohustuse täitmise mõju asjaomase pääsuvalitseja tegevuse majanduslikule elujõulisusele liidus ja samuti mõju kolmandatele isikutele, eelkõige VKEdele ja tarbijatele. Peatamise suhtes võidakse kohaldada komisjoni kindlaks määratud tingimusi ja kohustusi, et tagada õiglane tasakaal kõnealuste huvide ja käesoleva määruse eesmärkide vahel.

1.   Komisjon võib pääsuvalitseja põhjendatud taotluse korral või omal algatusel võtta vastu rakendusakti, milles sätestatakse komisjoni otsus vabastada kõnealune pääsuvalitseja täielikult või osaliselt artiklis 5, 6 või 7 sätestatud konkreetsest kohustusest, mis on seotud artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetletud põhiplatvormiteenusega, kui selline erand on õigustatud käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud põhjustel (edaspidi „erandi tegemise otsus“). Komisjon võtab erandi tegemise otsuse vastu hiljemalt kolme kuu jooksul pärast täielikult põhjendatud taotluse saamist ning esitab põhjendused, milles selgitatakse erandi tegemise põhjuseid. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Kui lõike 1 kohaselt tehakse erand, vaatab komisjon erandi tegemise otsuse läbi, kui erandi tegemise põhjust enam ei ole, või vähemalt kord aastas. Pärast sellist läbivaatamist komisjon kas lõpetab erandi kohaldamise täielikult või osaliselt või otsustab, et lõike 1 tingimused on endiselt täidetud.

3.   Lõike 1 kohase erandi võib teha üksnes rahvatervise või avaliku julgeolekuga seotud põhjustel.

4.   Pakilistel juhtudel võib komisjon pääsuvalitseja põhjendatud taotluse korral või omal algatusel peatada ajutiselt konkreetse lõikes 1 osutatud kohustuse kohaldamise ühe või mitme konkreetse põhiplatvormiteenuse suhtes juba enne nimetatud lõike kohase otsuse tegemist. Sellise taotluse võib esitada ja rahuldada igal ajal, kuni komisjon teeb lõike 1 kohase hindamise.

5.   Lõigetes 1 ja 4 osutatud taotluse hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse konkreetse kohustuse täitmise mõju lõikes 3 loetletud alustele ning asjaomasele pääsuvalitsejale ja kolmandatele isikutele. Komisjon võib peatamise suhtes kohaldada tingimusi ja kohustusi, et tagada õiglane tasakaal lõikes 3 loetletud alustest tulenevate eesmärkide ning käesoleva määruse eesmärkide vahel.

1.   Komisjon võib käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks nõuda lihttaotluse või otsusega, et ettevõtjad või ettevõtjate ühendused esitaksid kogu vajaliku teabe. Lihttaotluse või otsusega võib komisjon samuti nõuda juurdepääsu ettevõtjate andmetele ja algoritmidele ning testidega seotud teabele ja nõuda nende kohta selgitusi.

2.   Kui komisjon saadab ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele lihtteabetaotluse, märgib ta selles taotluses õigusliku aluse ja eesmärgi, täpsustab, millist teavet nõutakse, ning määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja ja märgib artiklis 30 sätestatud trahvid, mida kohaldatakse ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe või selgituse esitamise eest.

3.   Kui komisjon nõuab ettevõtjatelt ja ettevõtjate ühendustelt teavet oma otsusega, märgib ta õigusliku aluse ja taotluse eesmärgi, täpsustab, millist teavet nõutakse, ning määrab kindlaks tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada. Kui komisjon nõuab ettevõtjatelt juurdepääsu andmetele, algoritmidele ja testidega seotud teabele, teeb ta teatavaks taotluse eesmärgi ning määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja. Ta annab ka teavet artiklis 30 sätestatud trahvide kohta ning annab teavet artiklis 31 sätestatud sunniraha kohta või määrab need. Samuti annab ta teada õigusest lasta otsus Euroopa Kohtus läbi vaadata.

4.   Ettevõtjad või ettevõtjate ühendused või nende esindajad esitavad nõutud teabe asjaomase ettevõtja või ettevõtjate ühenduse nimel. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad teavet esitada oma klientide nimel. Kui esitatud teave on ebatäielik, ebaõige või eksitav, jäävad täielikult vastutavaks kliendid.

5.   Liikmesriikide pädevad asutused esitavad komisjoni taotluse korral talle kogu nende valduses oleva teabe, mis on vajalik käesoleva määrusega komisjonile pandud ülesannete täitmiseks.

1.   Komisjon võib käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks küsitleda kõiki füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes nõustuvad, et neid küsitletakse eesmärgiga koguda teavet uuritava küsimuse kohta. Komisjonil on õigus sellised küsitlused mis tahes tehniliste vahendite abil jäädvustada.

2.   Kui käesoleva artikli lõike 1 kohane küsitlus korraldatakse ettevõtja ruumides, teavitab komisjon selle liikmesriigi, mille territooriumil küsitlus toimub, pädevat asutust, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise. Kõnealuse asutuse taotluse korral võivad selle ametnikud abistada komisjoni volitatud ametnikke ja teisi kaasasolevaid isikuid küsitluse korraldamisel.

1.   Komisjon võib käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks teha ettevõtja või ettevõtjate ühenduse suhtes kõik vajalikud kontrollid.

2.   Komisjoni poolt kontrolli tegemiseks volitatud ametnikel ja teistel kaasasolevatel isikutel on õigus:

a)	siseneda ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste ruumidesse, territooriumile ja transpordivahenditesse;

b)	kontrollida raamatupidamis- ja muid äridokumente olenemata sellest, millisel andmekandjal neid hoitakse;

c)	teha või saada mis tahes kujul koopiaid või väljavõtteid kõnealustest raamatupidamis- või muudest dokumentidest;

d)	nõuda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus võimaldaks juurdepääsu oma organisatsioonile, toimimisele, IT-süsteemile, algoritmidele, andmete töötlemisele ja äritavadele ning selgitaks neid, ja jäädvustada või dokumenteerida antud selgitused mis tahes tehniliste vahenditega;

e)	pitseerida äriruume ning raamatupidamis- või muid dokumente kontrolli tegemise ajaks ja selleks vajalikus ulatuses;

f)	küsida ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajalt või töötajalt selgitusi kontrolli sisu ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning vastused mis tahes tehniliste vahenditega jäädvustada.

3.   Komisjon võib kontrolli tegemiseks taotleda abi ka audiitoritelt või ekspertidelt, kelle ta on artikli 26 lõike 2 kohaselt määranud, samuti selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädevalt asutuselt, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.

4.   Kontrollide käigus võivad komisjon, tema määratud audiitorid või eksperdid ning selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, nõuda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus annaks juurdepääsu oma organisatsioonile, toimimisele, IT-süsteemile, algoritmidele, andmete töötlemisele ja äritavadele ning selgitaks neid. Komisjon ja tema määratud audiitorid või eksperdid ning selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, võivad esitada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajale või töötajale küsimusi.

5.   Komisjoni poolt kontrolli tegemiseks volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud kasutavad oma õigusi kirjaliku volituse esitamisel, kus on nimetatud kontrolli sisu ja eesmärk ning artiklis 30 ette nähtud trahvid, mida kohaldatakse juhul, kui nõutavad raamatupidamis- või muud äridokumendid esitatakse puudulikult või vastused käesoleva artikli lõigete 2 ja 4 alusel esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad. Aegsasti enne kontrolli teatab komisjon kontrollist selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädevale asutusele, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.

6.   Ettevõtjad ja ettevõtjate ühendused peavad võimaldama komisjoni otsusega määratud kontrolle. Selles otsuses täpsustatakse kontrolli sisu ja eesmärk, määratakse selle alguskuupäev, antakse teavet artiklites 30 ja 31 ette nähtud trahvide ja sunniraha kohta ning osutatakse õigusele esitada kõnealune otsus läbivaatamiseks Euroopa Kohtule.

7.   Selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädeva asutuse, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, või komisjoni taotluse korral võivad komisjoni volitatud ametnikke ja teisi kaasasolevaid isikuid aktiivselt abistada kõnealuse pädeva asutuse ametnikud ja tema volitatud või määratud isikud. Selleks on neil käesoleva artikli lõigetes 2 ja 4 sätestatud volitused.

8.   Kui komisjoni volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud leiavad, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus ei nõustu käesoleva artikli kohaselt nõutava kontrolliga, peab asjaomane liikmesriik andma neile vajalikku abi, taotledes kontrolli tegemiseks asjakohasel juhul abi politseilt või samaväärselt täitevasutuselt.

9.   Kui liikmesriigi õigusnormide kohaselt on käesoleva artikli lõikes 8 ette nähtud abi osutamiseks vaja kohtuasutuse luba, taotleb seda luba komisjon või liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, või taotlevad seda nende asutuste volitatud ametnikud. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

10.   Käesoleva artikli lõikes 9 osutatud loa taotlemisel teeb liikmesriigi kohtuasutus kindlaks, et komisjoni otsus on autentne ning kavandatud sunnimeetmed ei ole kontrolli sisu seisukohalt meelevaldsed ega liigsed. Sunnimeetmete proportsionaalsuse kontrollimisel võib liikmesriigi kohtuasutus paluda komisjonilt otse või liikmesriigi pädeva asutuse kaudu, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, üksikasjalikke selgitusi eelkõige nende põhjuste kohta, miks komisjoni kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, samuti kahtlustatava rikkumise raskuse ja asjaomase ettevõtja osalemise laadi kohta. Liikmesriigi kohtuasutus ei tohi vaidlustada kontrolli vajalikkust ega nõuda, et talle esitataks komisjoni toimikus sisalduv teave. Komisjoni otsuse seaduslikkuse võib läbi vaadata ainult Euroopa Kohus.

1.   Kui asjaomane pääsuvalitseja pakub artikli 18 kohase menetluse käigus, et ta võtab kohustusi asjaomaste põhiplatvormiteenuste osas, et tagada artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustuste täitmine, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, et muuta need kohustused kõnealuse pääsuvalitseja jaoks siduvaks ning teha teatavaks, et meetmete võtmiseks ei ole enam alust. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Komisjon võib taotluse korral või omal algatusel alustada vastava otsuse alusel menetlust uuesti, kui:

a)	asjaolud, millel otsus põhineb, on oluliselt muutunud;

b)	asjaomase pääsuvalitseja tegevus on vastuolus tema võetud kohustustega;

c)	otsus tehti osaliste esitatud ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe alusel;

d)	kohustused ei ole tõhusad.

3.   Kui komisjon leiab, et asjaomase pääsuvalitseja pakutud kohustustega ei suudeta tagada artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustuste tõhusat täitmist, selgitab ta asjaomase menetluse lõpetamise otsuses põhjuseid, miks neid kohustusi ei muudeta siduvaks.

1.   Komisjon võib võtta vastu otsuse, millega määratakse ettevõtjatele, sealhulgas asjakohasel juhul pääsuvalitsejatele, ning ettevõtjate ühendustele sunniraha, mille summa ei ületa 5 % nende eelmise majandusaasta keskmisest üleilmsest päevakäibest (arvestatuna otsuses määratud kuupäevast), et sundida neid:

a)	järgima meetmeid, mille komisjon on kindlaks määranud artikli 8 lõike 2 kohaselt vastu võetud otsuses;

b)	täitma artikli 18 lõike 1 kohast otsust;

c)	esitama õiget ja täielikku teavet tähtaja jooksul, mis on artikli 21 alusel tehtud otsuse kohaselt esitatud teabetaotluses ette nähtud;

d)	tagama juurdepääsu ettevõtjate andmetele, algoritmidele ja testidega seotud teabele vastusena artikli 21 lõike 3 kohasele taotlusele ning andma nende kohta selgitusi, nagu on nõutud artikli 21 kohases otsuses;

e)	võimaldama artikli 23 alusel tehtud otsuses määratud kontrolli;

f)	järgima artikli 24 kohast otsust ajutiste meetmete määramise kohta;

g)	täitma artikli 25 lõike 1 kohase otsusega õiguslikult siduvaks muudetud kohustusi;

h)	täitma artikli 29 lõike 1 kohast otsust.

2.   Kui ettevõtjad või ettevõtjate ühendused on täitnud kohustuse, mille täitmiseks sunniraha määrati, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, millega määratakse sunniraha lõppsumma esialgses otsuses ettenähtud sunnirahast väiksemana. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

1.   Artiklite 30 ja 31 kohastel komisjoni volitustel on viie aasta pikkune aegumistähtaeg.

2.   Aegumistähtaega hakatakse arvestama rikkumise toimepaneku päevast. Jätkuvate või korduvate rikkumiste puhul hakatakse aegumistähtaega arvestama rikkumise lõppemise päevast.

3.   Komisjoni võetavad meetmed, mille eesmärk on algatada rikkumise suhtes turu-uuring või menetlus, katkestavad trahvide või sunniraha määramisega seotud aegumistähtaja. Aegumistähtaeg katkeb kuupäevast, mil sellisest meetmest teatatakse vähemalt ühele rikkumises osalenud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele. Aegumistähtaja katkestavad eelkõige järgmised meetmed:

a)	komisjoni teabetaotlused;

b)	komisjoni poolt oma ametnikele antud kirjalikud kontrollivolitused;

c)	menetluse algatamine komisjoni poolt vastavalt artiklile 20.

4.   Kui aegumistähtaeg katkeb, hakatakse seda iga kord uuesti arvestama. Aegumistähtaeg lõpeb hiljemalt päeval, mil lõpeb kahekordse aegumistähtajaga võrdne ajavahemik, ilma et komisjon oleks määranud trahvi või sunniraha. Kõnealune tähtaeg pikeneb aja võrra, mille jooksul oli aegumistähtaeg vastavalt lõikele 5 peatatud.

5.   Trahvide või sunniraha määramisega seotud aegumistähtaja kulgemine peatatakse komisjoni otsuse Euroopa Kohtus läbivaatamise ajaks.

1.   Komisjoni õigusel nõuda artiklite 30 ja 31 alusel tehtud otsuste täitmist on viie aasta pikkune aegumistähtaeg.

2.   Aegumistähtaega hakatakse arvestama alates lõpliku otsuse tegemise päevast.

3.   Karistuste täitmisele pööramise aegumistähtaeg katkeb,

a)	kui teatatakse otsusest muuta trahvi või sunniraha algset summat või otsusest jätta sellise muutmise taotlus rahuldamata või

b)	kui komisjon või tema taotluse alusel tegutsev liikmesriik võtab meetmeid, mille eesmärk on pöörata trahv või sunniraha täitmisele.

4.   Kui aegumistähtaeg katkeb, hakatakse seda iga kord uuesti arvestama.

5.   Karistuste täitmisele pööramise aegumistähtaeg peatub nii kauaks, kui:

a)	on lubatud maksetähtaja alusel või

b)	peatatakse makse sissenõudmine vastavalt Euroopa Kohtu otsusele või liikmesriigi kohtu otsusele.

1.   Komisjon moodustab digiturgude määruse kõrgetasemelise töörühma (edaspidi „kõrgetasemeline töörühm“).

2.   Kõrgetasemeline töörühm koosneb järgmistest Euroopa organitest ja võrgustikest:

a)	Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Amet,

b)	Euroopa Andmekaitseinspektor ja Euroopa Andmekaitsenõukogu,

c)	Euroopa konkurentsivõrgustik,

d)	tarbijakaitsealase koostöö võrgustik ning

e)	audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa reguleerivate asutuste rühm.

3.   Igal lõikes 2 osutatud Euroopa organil ja võrgustikul on kõrgetasemelises töörühmas võrdne arv esindajaid. Kõrgetasemelisel töörühmal on maksimaalselt 30 liiget.

4.   Komisjon tagab kõrgetasemelisel töörühmale sekretariaaditeenuste osutamise, et hõlbustada rühma tööd. Kõrgetasemelise töörühma eesistuja on komisjon, kes osaleb selle koosolekutel. Kõrgetasemeline töörühm tuleb komisjoni taotluse korral kokku vähemalt üks kord kalendriaastas. Komisjon kutsub töörühma koosoleku konkreetse küsimuse käsitlemiseks kokku ka siis, kui töörühma kuuluvate liikmete enamus seda taotleb.

5.   Kõrgetasemeline töörühm võib anda komisjonile nõu ja eksperditeadmisi oma liikmete pädevusse kuuluvates valdkondades, sealhulgas:

a)	nõuandeid ja soovitusi, mille kohta liikmetel on eksperditeadmised käesoleva määruse rakendamise või täitmise tagamisega seotud üldistes küsimustes, või

b)	nõuandeid ja eksperditeadmisi, millega edendatakse eri õigusakte hõlmavat järjekindlat regulatiivset käsitust.

6.   Kõrgetasemeline töörühm võib eelkõige kindlaks teha ja hinnata praegust ja võimalikku koostoimet käesoleva määruse ja valdkondlike õigusnormide vahel, mida kohaldavad liikmesriikide asutused, kellest koosnevad lõikes 2 osutatud Euroopa organid ja võrgustikud, ning esitada komisjonile igal aastal aruande, milles esitatakse kõnealune hinnang ja tehakse kindlaks võimalikud õigusnormide koostoimega seotud küsimused. Sellisele aruandele võidakse lisada soovitused, mille eesmärk on liikuda järjekindlate valdkondadeüleste käsituste ja sünergia suunas käesoleva määruse ja muude valdkondlike õigusnormide rakendamise puhul. Aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

7.   Uusi teenuseid ja tavasid käsitlevate turu-uuringute puhul võib kõrgetasemeline töörühm jagada komisjoniga eksperditeadmisi käesoleva määruse õigusnormide muutmise, nende lisamise või väljajätmise vajaduse kohta, tagamaks et digiturud on kõikjal liidus konkurentsile avatud ja õiglased.

1.   Kolm või enam liikmesriiki võivad taotleda komisjonilt artikli 17 kohase turu-uuringu algatamist, sest nende arvates on alust kahtlustada, et ettevõtja tuleks määrata pääsuvalitsejaks.

2.   Üks või mitu liikmesriiki võib taotleda komisjonilt artikli 18 kohase turu-uuringu algatamist, sest nende arvates on alust kahtlustada, et pääsuvalitseja on süsteemselt rikkunud ühte või mitut artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustust ning on seoses artikli 3 lõikes 1 sätestatud nõuetega oma pääsuvalitseja positsiooni säilitanud, seda tugevdanud või laiendanud.

3.   Kolm või enam liikmesriiki võivad taotleda komisjonilt artikli 19 kohase turu-uuringu tegemist, sest nende arvates on alust kahtlustada järgmist:

a)	artikli 2 punktis 2 sätestatud põhiplatvormiteenuste loetellu tuleks lisada üks või mitu digisektori teenust või

b)	ühte või mitut tava ei käsitleta käesolevas määruses tõhusalt ning need võivad piirata põhiplatvormiteenuse konkurentsile avatust või olla ebaausad.

4.   Liikmesriigid esitavad lõigete 1, 2 ja 3 kohaste taotluse toetuseks tõendid. Lõike 3 kohaste taotluste puhul võivad sellised tõendid sisaldada teavet uute toodete, teenuste, tarkvara või funktsioonide pakkumise kohta, mis tõstatab konkurentsile avatuse või õiglusega seotud küsimusi, olenemata sellest, kas neid rakendatakse olemasolevate põhiplatvormiteenuste raames või muul viisil.

5.   Nelja kuu jooksul pärast käesoleva artikli kohase taotluse saamist uurib komisjon, kas lõike 1, 2 või 3 kohase turu-uuringu algatamiseks on mõistlik alus. Komisjon avaldab oma hindamistulemused.

1.   Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, milles sätestatakse üksikasjalik kord järgmise kohaldamiseks:

a)	artikli 3 kohaste teadete ja esildiste vorm, sisu ning muud üksikasjad;

b)	nende tehniliste meetmete vorm, sisu ja muud üksikasjad, mida pääsuvalitsejad peavad rakendama, et tagada artikli 5, 6 või 7 järgimine;

c)	numbrivaba isikutevahelise side teenuste koostalitlusvõime rakendamise tegevus- ja tehniline kord vastavalt artiklile 7;

d)	artikli 8 lõike 3 kohase põhjendatud taotluse vorm, sisu ning muud üksikasjad;

e)	artiklite 9 ja 10 kohaste põhjendatud taotluste vorm, sisu ning muud üksikasjad;

f)	artikli 11 kohaselt esitatavate kohustuste täitmist käsitlevate aruannete vorm, sisu ning muud üksikasjad;

g)

artikli 15 lõikes 1 ette nähtud tarbijate profiilianalüüsi koostamiseks kasutatavate meetodite auditeeritud kirjelduse metoodika ja menetlus; sel eesmärgil rakendusakti eelnõu väljatöötamisel konsulteerib komisjon Euroopa Andmekaitseinspektoriga ning võib konsulteerida Euroopa Andmekaitsenõukogu, kodanikuühiskonna ja muude asjaomaste ekspertidega;

h)	artiklite 14 ja 15 kohaste teadete ja esildiste vorm, sisu ning muud üksikasjad;

i)	artiklite 17, 18 ja 19 kohaste turu-uuringutega seotud menetluste ning artiklite 24, 25 ja 29 kohaste menetluste praktiline kord;

j)	artiklis 34 ette nähtud õiguse olla ära kuulatud kasutamise praktiline kord;

k)	artiklis 34 ette nähtud avalikustamistingimustega seotud praktiline kord;

l)	artiklites 37 ja 38 osutatud komisjoni ja liikmesriikide asutuste vahelise koostöö ja koordineerimise praktiline kord ning

m)	tähtaegade arvutamise ja pikendamise praktiline kord.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 punktides a–k ja punktis m osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Käesoleva artikli lõike 1 punktis l osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Enne lõike 1 kohase rakendusakti vastuvõtmist avaldab komisjon selle eelnõu ning palub kõigil huvitatud pooltel esitada oma märkused tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui üks kuu.