search


keyboard_tab Digital Market Act 2022/1925 ET

BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf

2022/1925 ET cercato: 'millel' . Output generated live by software developed by IusOnDemand srl


expand index millel:


whereas millel:


definitions:


cloud tag: and the number of total unique words without stopwords is: 1438

 

Artikkel 4

Pääsuvalitseja staatuse läbivaatamine

1.   Komisjon võib taotluse korral või omal algatusel artikli 3 kohaselt vastu võetud määramisotsuse igal ajal läbi vaadata, seda muuta või selle kehtetuks tunnistada ühel järgmistest põhjustest:

a)

asjaolud, millel määramisotsus põhineb, on oluliselt muutunud;

b)

määramisotsus tehti ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe alusel.

2.   Komisjon vaatab korrapäraselt ja vähemalt iga kolme aasta tagant läbi, kas pääsuvalitsejad vastavad endiselt artikli 3 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Läbivaatamisel uuritakse ka, kas on vaja muuta pääsuvalitseja nende põhiplatvormiteenuste loetelu, mis on eraldi võetuna olulised juurdepääsuteed, mille abil ärikasutajad jõuavad lõppkasutajateni, nagu on osutatud artikli 3 lõike 1 punktis b. Läbivaatamisel ei ole pääsuvalitseja kohustuste suhtes peatavat mõju.

Samuti uurib komisjon vähemalt kord aastas, kas on uusi põhiplatvormiteenuseid osutavaid ettevõtjaid, kes vastavad kõnealustele nõuetele.

Kui komisjon leiab esimese lõigu kohase läbivaatamise põhjal, et asjaolud, mille alusel määrati põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja pääsuvalitsejaks, on muutunud, võtab ta vastu otsuse, millega kinnitatakse või muudetakse määramisotsust või tunnistatakse see kehtetuks.

3.   Komisjon avaldab ja ajakohastab järjepidevalt pääsuvalitsejate ja selliste põhiplatvormiteenuste loetelu, mille puhul pääsuvalitsejad peavad täitma III peatükis sätestatud kohustusi.

III PEATÜKK

PÄÄSUVALITSEJATE TAVAD, MIS PIIRAVAD KONKURENTSILE AVATUST VÕI ON EBAAUSAD

Artikkel 6

Pääsuvalitsejate kohustused, mida võidakse artikli 8 kohaselt täpsustada

1.   Pääsuvalitseja täidab kõiki käesolevas artiklis sätestatud kohustusi oma kõigi põhiplatvormiteenuste puhul, mis on loetletud määramisotsuses artikli 3 lõike 9 kohaselt.

2.   Pääsuvalitseja ei kasuta ärikasutajatega konkureerides andmeid, mis ei ole üldsusele kättesaadavad ning mille on loonud või esitanud kõnealused ärikasutajad siis, kui nad on kasutanud asjaomaseid põhiplatvormiteenuseid või teenuseid, mida osutatakse koos asjaomaste põhiplatvormiteenustega või nende toetamiseks, sealhulgas andmeid, mille on loonud või esitanud nende ärikasutajate kliendid.

Esimese lõigu kohaldamisel hõlmavad andmed, mis ei ole üldsusele kättesaadavad, igasuguseid ärikasutajate loodud koond- ja koondamata andmeid, mida saab tuletada ärikasutajate või nende klientide äritegevusest või selle kaudu koguda, sealhulgas klõpsamisi, otsinguid, vaatamisi ja kõnet käsitlevaid andmeid, pääsuvalitseja asjaomastes põhiplatvormiteenustes või teenustes, mida osutatakse koos asjaomaste põhiplatvormiteenustega või nende toetamiseks.

3.   Pääsuvalitseja lubab ja tehniliselt võimaldab lõppkasutajatel hõlpsasti desinstallida kõik tarkvararakendused pääsuvalitseja operatsioonisüsteemist, ilma et see piiraks kõnealuse pääsuvalitseja võimalust piirata selliste tarkvararakenduste desinstallimist, mis on hädavajalikud operatsioonisüsteemi või seadme toimimiseks ja mida kolmandad isikud ei saa tehniliselt eraldiseisvana pakkuda.

Pääsuvalitseja lubab ja tehniliselt võimaldab lõppkasutajatel hõlpsasti muuta pääsuvalitseja operatsioonisüsteemi, virtuaalassistendi ja veebibrauseri vaikeseadeid, mis suunavad või juhivad lõppkasutajaid pääsuvalitseja pakutavate toodete ja teenuste juurde. See hõlmab lõppkasutajatele valiku pakkumist, kui nad kasutavad esmakordselt artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetletud pääsuvalitseja veebipõhist otsingumootorit, virtuaalassistenti või veebibrauserit, võimaldades neil valida peamiste kättesaadavate teenuseosutajate loetelust veebipõhise otsingumootori, virtuaalassistendi või veebibrauseri, mille juurde pääsuvalitseja operatsioonisüsteem kasutajaid vaikevalikuna suunab või juhib, ning veebipõhise otsingumootori, mille juurde pääsuvalitseja virtuaalassistent ja veebibrauser kasutajaid vaikevalikuna suunavad või juhivad.

4.   Pääsuvalitseja lubab ja tehniliselt võimaldab installida ja tõhusalt kasutada kolmanda isiku tarkvararakendusi või tarkvararakenduste poode, mis kasutavad pääsuvalitseja operatsioonisüsteemi või on sellega koostalitluses, ning võimaldab nendele tarkvararakendustele või tarkvararakenduste poodidele juurdepääsu ka muul viisil kui kõnealuse pääsuvalitseja asjaomaste põhiplatvormiteenuste kaudu. Kui see on kohaldatav, ei takista pääsuvalitseja allalaaditud kolmanda isiku tarkvararakendustel või tarkvararakenduste poodidel pakkuda lõppkasutajatele võimalust otsustada, kas nad soovivad määrata kõnealuse allalaaditud tarkvararakenduse või tarkvararakenduste poe oma vaikevalikuks. Pääsuvalitseja tagab, et nendel lõppkasutajatel, kes otsustavad määrata kõnealuse allalaaditud tarkvararakenduse või tarkvararakenduste poe oma vaikevalikuks, on tehniliselt võimalik seda muudatust hõlpsasti teha.

Pääsuvalitsejat ei takistata võtmast meetmeid, kui need on rangelt vajalikud ja proportsionaalsed selle tagamiseks, et kolmanda isiku tarkvararakendused või tarkvararakenduste poed ei ohusta pääsuvalitseja pakutava riistvara või operatsioonisüsteemi terviklust, tingimusel et pääsuvalitseja neid meetmeid neid igakülgselt põhjendab.

Lisaks ei takistata pääsuvalitsejat rakendamast meetmeid ja seadeid, kui need on rangelt vajalikud ja proportsionaalsed, välja arvatud vaikeseaded, mis võimaldavad lõppkasutajatel tõhusalt kaitsta turvalisust seoses kolmanda isiku tarkvararakenduste või tarkvararakenduste poodidega, tingimusel et pääsuvalitseja neid meetmeid ja seadeid, välja arvatud vaikeseaded, igakülgselt põhjendab.

5.   Pääsuvalitseja ei eelista järjestamisel pääsuvalitseja enda pakutavaid teenuseid ja tooteid sarnastele teenustele või toodetele, mida pakub kolmas isik. Pääsuvalitseja kohaldab sellise järjestamise ning sellega seotud indekseerimise ja veebisorimise suhtes läbipaistvaid, õiglasi ja mittediskrimineerivaid tingimusi.

6.   Pääsuvalitseja ei piira tehniliselt ega muul viisil lõppkasutajate võimalust vahetada ja tellida eri tarkvararakendusi ja -teenuseid, millele juurde pääsemiseks kasutatakse pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuseid, sealhulgas mis puudutab lõppkasutajate internetiühenduse teenuste valimist.

7.   Pääsuvalitseja võimaldab teenuseosutajatele ja riistvarapakkujatele tasuta tõhusat koostalitlusvõimet samade riist- ja tarkvarafunktsioonidega, mis on kättesaadavad pääsuvalitseja pakutavate teenuste või riistvara jaoks ning millele pääsetakse juurde või mida juhitakse artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetletud operatsioonisüsteemi või virtuaalassistendi kaudu, ning koostalitlusvõime eesmärgil juurdepääsu sellistele funktsioonidele. Lisaks võimaldab pääsuvalitseja ärikasutajatele ja alternatiivsetele teenuseosutajatele, kes osutavad põhiplatvormiteenustega koos või nende toetamiseks osutatavaid teenuseid, tasuta tõhusat koostalitlusvõimet samade operatsioonisüsteemi, riist- või tarkvarafunktsioonidega, mis on kättesaadavad kõnealusele pääsuvalitsejale või mida ta kasutab selliste teenuste osutamisel, olenemata sellest, kas need funktsioonid on osa operatsioonisüsteemist, ning koostalitlusvõime eesmärgil juurdepääsu sellistele funktsioonidele.

Pääsuvalitsejat ei takistata võtmast rangelt vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid selle tagamiseks, et koostalitlusvõime ei ohusta pääsuvalitseja pakutava operatsioonisüsteemi, virtuaalassistendi, riistvara- või tarkvarafunktsioonide terviklust, tingimusel et pääsuvalitseja selliseid meetmeid igakülgselt põhjendab.

8.   Pääsuvalitseja annab reklaamijatele ja avaldajatele ning reklaamijate ja avaldajate volitatud kolmandatele isikutele nende taotluse korral tasuta juurdepääsu pääsuvalitseja tulemuste mõõtmise vahenditele ning andmetele, mida reklaamijad ja avaldajad vajavad reklaamiruumi, sealhulgas koond- ja koondamata andmete sõltumatuks kontrollimiseks. Sellised andmed esitatakse viisil, mis võimaldab reklaamijatel ja avaldajatel kasutada oma kontrolli- ja mõõtevahendeid, et hinnata pääsuvalitseja osutatavate põhiplatvormiteenuste tulemuslikkust.

9.   Pääsuvalitseja võimaldab lõppkasutajatele ja lõppkasutaja volitatud kolmandatele isikutele nende taotluse korral selliste andmete tõhusa tasuta ülekantavuse, mille on esitanud lõppkasutaja või mis on loodud lõppkasutaja tegevuse tulemusena asjaomase põhiplatvormiteenuse kasutamise raames, võimaldades sealhulgas tasuta vahendid sellise andmete ülekantavuse tõhusa rakendamise edendamiseks ning pakkudes pidevat ja reaalajas juurdepääsu sellistele andmetele.

10.   Pääsuvalitseja annab ärikasutajatele ja ärikasutaja volitatud kolmandatele isikutele nende taotluse korral tasuta tõhusa, kvaliteetse, pideva ja reaalajas juurdepääsu sellistele koond- ja koondamata andmetele, sealhulgas isikuandmetele (samuti nende kasutamise võimaluse), mida esitavad või loovad asjaomaste põhiplatvormiteenuste või koos asjaomaste põhiplatvormiteenustega või nende toetamiseks osutatavate teenuste kasutamise käigus kõnealused ärikasutajad ja nende ärikasutajate pakutavaid tooteid või teenuseid kasutavad lõppkasutajad. Seoses isikuandmetega annab pääsuvalitseja juurdepääsu isikuandmetele ja kasutab neid üksnes juhul, kui andmed on vahetult seotud lõppkasutaja poolse selliste toodete ja teenuste kasutamisega, mida asjaomane ärikasutaja asjaomase põhiplatvormiteenuse kaudu pakub, ning kui lõppkasutaja annab nõusoleku selliste andmete jagamiseks.

11.   Pääsuvalitseja annab kõigile kolmandast isikust ettevõtjatele, kes pakuvad veebipõhist otsingumootorit, nende taotluse korral õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu järjestamist, päringuid, klõpsamisi ja vaatamisi käsitlevatele andmetele, mis on seotud lõppkasutajate tehtud tasuta ja tasuliste otsingutega tema veebipõhistes otsingumootorites. Kõik sellised päringute, klõpsamiste ja vaatamistega seotud andmed, mis on isikuandmed, on anonüümitud.

12.   Pääsuvalitseja kohaldab õiglasi, mõistlikke ja mittediskrimineerivaid üldtingimusi seoses ärikasutajate juurdepääsuga tema tarkvararakenduste poodidele, veebipõhistele otsingumootoritele ja veebipõhistele sotsiaalvõrguteenustele, mis on loetletud artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses.

Sel eesmärgil avaldab pääsuvalitseja juurdepääsu üldtingimused, sealhulgas alternatiivse vaidluste lahendamise mehhanismi.

Komisjon hindab, kas avaldatud juurdepääsu üldtingimused vastavad käesolevale lõikele.

13.   Pääsuvalitseja ei kehtesta ebaproportsionaalseid üldtingimusi põhiplatvormiteenuse osutamise lõpetamiseks. Pääsuvalitseja tagab, et lõpetamistingimusi saab kasutada põhjendamatute raskusteta.

Artikkel 8

Pääsuvalitsejate kohustuste täitmine

1.   Pääsuvalitseja tagab käesoleva määruse artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustuste täitmise ja tõendab seda. Meetmed, mida pääsuvalitseja rakendab nendes artiklites sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks, peavad olema käesoleva määruse eesmärkide ja asjaomase kohustuse eesmärgi saavutamiseks tõhusad. Pääsuvalitseja tagab, et nende meetmete rakendamisel järgitakse kohaldatavat õigust, eelkõige määrust (EL) 2016/679, direktiivi 2002/58/EÜ, küberturvalisust, tarbijakaitset ja tooteohutust käsitlevaid õigusakte ning ligipääsetavusnõudeid.

2.   Komisjon võib omal algatusel või pääsuvalitseja taotluse korral vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 algatada artikli 20 kohaselt menetluse.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakti, milles täpsustatakse meetmed, mida asjaomane pääsuvalitseja peab võtma, et tõhusalt täita artiklites 6 ja 7 sätestatud kohustusi. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega kuue kuu jooksul alates artikli 20 kohase menetluse algatamisest.

Kui komisjon algatab omal algatusel menetluse kõrvalehoidmise kohta vastavalt artiklile 13, võivad asjaomased meetmed olla seotud artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustustega.

3.   Pääsuvalitseja võib taotleda komisjonilt protsessis osalemist, et teha kindlaks, kas meetmed, mida kõnealune pääsuvalitseja kavatseb rakendada või on rakendanud artiklite 6 ja 7 järgimise tagamiseks, on pääsuvalitseja konkreetseid asjaolusid silmas pidades asjaomase kohustuse eesmärgi saavutamiseks tõhusad. Komisjonil on õigus otsustada, kas ta osaleb sellises protsessis, järgides võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse ja hea halduse põhimõtet.

Oma taotluses esitab pääsuvalitseja põhjendused, et selgitada meetmeid, mida ta kavatseb rakendada või on rakendanud. Lisaks esitab pääsuvalitseja oma põhjenduste mittekonfidentsiaalse versiooni, mida võib jagada kolmandate isikutega vastavalt lõikele 6.

4.   Käesoleva artikli lõiked 2 ja 3 ei piira artiklite 29, 30 ja 31 kohaseid komisjoni volitusi.

5.   Lõike 2 kohase otsuse vastuvõtmiseks esitab komisjon oma esialgsed järeldused pääsuvalitsejale kolme kuu jooksul alates artikli 20 kohase menetluse algatamisest. Esialgsetes järeldustes selgitab komisjon meetmeid, mille võtmist ta kaalub või mida tema arvates peaks võtma asjaomane pääsuvalitseja, et esialgsetele järeldustele tõhusalt reageerida.

6.   Et võimaldada huvitatud kolmandatel isikutel tõhusalt märkusi esitada, avaldab komisjon pääsuvalitsejale lõike 5 kohaselt esialgsete järelduste edastamisel või pärast seda niipea kui võimalik asja ja selliste meetmete mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, mille võtmist ta kaalub või mida tema arvates peaks võtma asjaomane pääsuvalitseja. Komisjon määrab kindlaks mõistliku tähtaja, mille jooksul kõnealused märkused tuleb esitada.

7.   Lõike 2 kohaste meetmete täpsustamisel tagab komisjon, et meetmed on käesoleva määruse ja asjaomase kohustuse eesmärkide saavutamiseks tõhusad ning pääsuvalitseja ja asjaomase teenusega seotud asjaolusid arvesse võttes proportsionaalsed.

8.   Artikli 6 lõigetest 11 ja 12 tulenevate kohustuste täpsustamiseks hindab komisjon ka seda, kas kavandatud või rakendatud meetmetega tagatakse, et ärikasutajate õiguste ja kohustuste vahel ei esine enam tasakaalustamatust ning et need meetmed ise ei anna pääsuvalitsejale eelist, mis on ebaproportsionaalne teenuse suhtes, mida pääsuvalitseja ärikasutajatele osutab.

9.   Komisjon võib taotluse korral või omal algatusel otsustada, et lõike 2 kohast menetlust alustatakse uuesti, kui:

a)

asjaolud, millel otsus põhineb, on oluliselt muutunud, või

b)

otsus tehti ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe alusel või

c)

otsuses täpsustatud meetmed ei ole tõhusad.

Artikkel 9

Peatamine

1.   Kui pääsuvalitseja tõendab põhjendatud taotluses, et artiklis 5, 6 või 7 sätestatud konkreetse kohustuse täitmine põhiplatvormiteenuse puhul, mis on loetletud artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses, ohustaks erandlike asjaolude tõttu, mis ei sõltu pääsuvalitsejast, tema tegevuse majanduslikku elujõulisust liidus, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, milles sätestatakse komisjoni otsus peatada erandkorras tervikuna või osaliselt selle konkreetse kohustuse kohaldamine, millele osutati kõnealuses põhjendatud taotluses (edaspidi „peatamisotsus“). Kõnealuses rakendusaktis põhjendab komisjon oma peatamisotsust, tuues välja peatamist õigustavad erandlikud asjaolud. Kõnealuse rakendusakti ulatus ja kestus piirdub sellega, mis on vajalik pääsuvalitseja elujõulisusele avalduva ohu kõrvaldamiseks. Komisjon seab eesmärgiks võtta kõnealune rakendusakt vastu viivitamata ja hiljemalt kolme kuu jooksul pärast täielikult põhjendatud taotluse saamist. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Kui lõike 1 kohaselt nähakse ette kohustuse kohaldamise peatamine, vaatab komisjon oma peatamisotsuse läbi igal aastal, kui kõnealuses otsuses ei ole seatud lühemat ajavahemikku. Pärast sellist läbivaatamist komisjon kas lõpetab erandi kohaldamise täielikult või osaliselt või otsustab, et lõikes 1 esitatud tingimused on endiselt täidetud.

3.   Pakilistel juhtudel võib komisjon pääsuvalitseja põhjendatud taotluse korral peatada ajutiselt konkreetse lõikes 1 osutatud kohustuse kohaldamise ühe või mitme konkreetse põhiplatvormiteenuse suhtes juba enne nimetatud lõike kohase otsuse tegemist. Sellise taotluse võib esitada ja rahuldada igal ajal, kuni komisjon teeb lõike 1 kohase hindamise.

4.   Lõigetes 1 ja 3 osutatud taotluse hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse konkreetse kohustuse täitmise mõju asjaomase pääsuvalitseja tegevuse majanduslikule elujõulisusele liidus ja samuti mõju kolmandatele isikutele, eelkõige VKEdele ja tarbijatele. Peatamise suhtes võidakse kohaldada komisjoni kindlaks määratud tingimusi ja kohustusi, et tagada õiglane tasakaal kõnealuste huvide ja käesoleva määruse eesmärkide vahel.

Artikkel 14

Koondumisest teavitamise kohustus

1.   Pääsuvalitseja teavitab komisjoni igast kavandatavast koondumisest määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 3 tähenduses, kui ühinevad üksused osutavad või koondumise objekt osutab põhiplatvormiteenust või muud digisektoris pakutavat teenust või võimaldab andmete kogumist, olenemata sellest, kas sellest tuleb teatada komisjonile kõnealuse määruse alusel või liikmesriigi pädevale konkurentsiasutusele riigisiseste ühinemisreeglite alusel.

Pääsuvalitseja teavitab komisjoni sellisest koondumisest enne selle läbiviimist ning pärast kokkuleppe sõlmimist, avaliku pakkumise väljakuulutamist või aktsiate kontrollpaki omandamist.

2.   Teabes, mille pääsuvalitseja esitab lõike 1 kohaselt, kirjeldatakse vähemalt koondumisega seotud ettevõtjaid, nende aastakäivet liidus ja kogu maailmas, nende tegevusvaldkondi, sealhulgas koondumisega vahetult seotud tegevust, lepingu tehinguväärtust või selle hinnangulist suurust ning esitatakse koondumise kokkuvõte, sealhulgas selle olemusest ja põhjendustest, samuti koondumisega seotud liikmesriikide loetelu.

Pääsuvalitseja esitatavas teabes kirjeldatakse ka kõigi asjaomaste põhiplatvormiteenuste aastakäivet liidus, iga-aastaste aktiivsete ärikasutajate arvu ja igakuiste aktiivsete lõppkasutajate arvu.

3.   Kui pärast koondumist, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 1, vastab veel mõni põhiplatvormiteenus eraldi artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud künnistele, teavitab asjaomane pääsuvalitseja sellest komisjoni kahe kuu jooksul pärast koondumist ja esitab komisjonile artikli 3 lõikes 2 osutatud teabe.

4.   Komisjon teavitab liikmesriikide pädevaid asutusi lõike 1 kohaselt saadud teabest ning avaldab igal aastal selliste omandamiste loetelu, millest pääsuvalitsejad on talle kõnealuse lõike kohaselt teatanud.

Komisjon arvestab ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

5.   Liikmesriikide pädevad asutused võivad kasutada käesoleva artikli lõike 1 kohaselt saadud teavet, et taotleda komisjonilt koondumiste läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklile 22.

Artikkel 15

Auditeerimiskohustus

1.   Pääsuvalitseja esitab kuue kuu jooksul pärast tema artikli 3 kohast määramist komisjonile sõltumatult auditeeritud tarbijate profiilianalüüsi selliste meetodite kirjelduse, mida pääsuvalitseja kasutab oma artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetletud põhiplatvormiteenuste puhul või nende raames. Komisjon edastab selle auditeeritud kirjelduse Euroopa Andmekaitsenõukogule.

2.   Komisjon võib võtta vastu rakendusakti, millele on osutatud artikli 46 lõike 1 punktis g, et töötada välja auditi metoodika ja kord.

3.   Pääsuvalitseja teeb üldsusele kättesaadavaks lõikes 1 osutatud auditeeritud kirjelduse ülevaate. Seda tehes on pääsuvalitsejal õigus võtta arvesse vajadust kaitsta oma ärisaladusi. Pääsuvalitseja ajakohastab kõnealust kirjeldust ja selle ülevaadet vähemalt kord aastas.

IV PEATÜKK

TURU-UURING

Artikkel 16

Turu-uuringu algatamine

1.   Kui komisjon kavatseb teha artiklite 17, 18 ja 19 kohaste otsuste võimaliku vastuvõtmisega seoses turu-uuringu, võtab ta vastu otsuse turu-uuringu algatamise kohta.

2.   Olenemata lõikest 1 võib komisjon enne kõnealuse lõike kohase turu-uuringu algatamist kasutada oma käesolevast määrusest tulenevaid uurimisvolitusi.

3.   Lõikes 1 osutatud otsuses tuleb täpsustada järgmine:

a)

turu-uuringu algatamise kuupäev;

b)

selle küsimuse kirjeldus, millega turu-uuring on seotud;

c)

turu-uuringu eesmärk.

4.   Komisjon võib lõpetatud turu-uuringu uuesti algatada, kui:

a)

asjaolud, millel artikli 17, 18 või 19 kohaselt vastu võetud otsus põhineb, on oluliselt muutunud, või

b)

artikli 17, 18 või 19 kohaselt vastu võetud otsus põhines ebatäielikul, ebaõigel või eksitaval teabel.

5.   Komisjon võib paluda ühel või mitmel liikmesriigi pädeval asutusel teda turu-uuringus abistada.

Artikkel 25

Võetavad kohustused

1.   Kui asjaomane pääsuvalitseja pakub artikli 18 kohase menetluse käigus, et ta võtab kohustusi asjaomaste põhiplatvormiteenuste osas, et tagada artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustuste täitmine, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, et muuta need kohustused kõnealuse pääsuvalitseja jaoks siduvaks ning teha teatavaks, et meetmete võtmiseks ei ole enam alust. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Komisjon võib taotluse korral või omal algatusel alustada vastava otsuse alusel menetlust uuesti, kui:

a)

asjaolud, millel otsus põhineb, on oluliselt muutunud;

b)

asjaomase pääsuvalitseja tegevus on vastuolus tema võetud kohustustega;

c)

otsus tehti osaliste esitatud ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe alusel;

d)

kohustused ei ole tõhusad.

3.   Kui komisjon leiab, et asjaomase pääsuvalitseja pakutud kohustustega ei suudeta tagada artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustuste tõhusat täitmist, selgitab ta asjaomase menetluse lõpetamise otsuses põhjuseid, miks neid kohustusi ei muudeta siduvaks.

Artikkel 54

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 2. maist 2023.

Artikli 3 lõikeid 6 ja 7 ning artikleid 40, 46, 47, 48, 49 ja 50 kohaldatakse alates 1. novembrist 2022 ning artikleid 42 ja 43 kohaldatakse alates 25. juunist 2023.

Sellele vaatamata, kui 25. juuni 2023 eelneb käesoleva artikli teises lõigus osutatud kohaldamise alguskuupäevale, lükatakse artiklite 42 ja 43 kohaldamine edasi, kuni käesoleva artikli teises lõigus osutatud kohaldamise alguskuupäevani.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 14. september 2022

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BEK


(1)  ELT C 286, 16.7.2021, lk 64.

(2)  ELT C 440, 29.10.2021, lk 67.

(3)  Euroopa Parlamendi 5. juuli 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 18. juuli 2022. aasta otsus.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.7.2019, lk 57).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ (ELT L 130, 17.5.2019, lk 92).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).

(12)  Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(18)  Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

(19)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (ELT L 409, 4.12.2020, lk 1).

(22)  ELT C 147, 26.4.2021, lk 4.

(23)  Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).


LISA

A.   Üldine teave

1.

Käesoleva lisa eesmärk on täpsustada metoodikat, millega tehakse kindlaks ja arvutatakse iga artikli 2 punktis 2 loetletud põhiplatvormiteenuse aktiivsed lõppkasutajad ja aktiivsed ärikasutajad. Selle alusel saab ettevõtja hinnata, kas tema põhiplatvormiteenused vastavad artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud kvantitatiivsetele künnistele ja vastaksid seega eeldatavasti artikli 3 lõike 1 punktis b sätestatud nõudele. Selline võrdlusalus on samamoodi asjakohane ka artikli 3 lõike 8 kohase laiema hindamise puhul. Ettevõtja ülesanne on saavutada parim võimalik lähendus kooskõlas käesolevas lisas sätestatud ühiste põhimõtete ja eriomase metoodikaga. Miski käesolevas lisas ei takista komisjoni käesoleva määruse asjakohastes sätetes kindlaks määratud tähtaegade jooksul nõudmast, et põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja esitaks teavet, mis on vajalik aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate kindlakstegemiseks ja arvutamiseks. Miski käesolevas lisas ei tohiks kujutada endast õiguslikku alust kasutajate jälgimiseks. Samuti ei piira käesolevas lisas esitatud metoodika ühegi käesolevas määruses, eriti artikli 3 lõigetes 3 ja 8 ning artikli 13 lõikes 3 sätestatud kohustuse täitmist. Eelkõige tähendab artikli 13 lõikes 3 sätestatud kohustuste nõutav täitmine ka aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate kindlakstegemist ja arvutamist kas täpse mõõtmise või parima kättesaadava lähenduse põhjal, mis on kooskõlas põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja tegeliku kindlakstegemis- ja arvutusvõimega asjaomasel ajahetkel. Need mõõtmised või parimad kättesaadavad lähendused on kooskõlas artikli 15 alusel teatatud mõõtmiste või lähendustega ja hõlmavad neid.

2.

Artikli 2 punktides 20 ja 21 on sätestatud mõistete „lõppkasutaja“ ja „ärikasutaja“ määratlused, mis on ühised kõigile põhiplatvormiteenustele.

3.

Aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate kindlakstegemiseks ning nende arvu kindlakstegemiseks viidatakse käesolevas lisas mõistele „kordumatud kasutajad“. Mõiste „kordumatud kasutajad“ hõlmab asjaomase põhiplatvormiteenuse aktiivseid lõppkasutajaid ja aktiivseid ärikasutajaid konkreetsel ajavahemikul (näiteks aktiivsete lõppkasutajate puhul kuu ja aktiivsete ärikasutajate puhul aasta), keda võetakse arvesse ainult üks kord, olenemata sellest, mitu korda nad selle ajavahemiku jooksul asjaomase põhiplatvormiteenusega kokku puutusid. See ei mõjuta asjaolu, et sama füüsiline või juriidiline isik võib samal ajal olla eri põhiplatvormiteenuste aktiivne lõppkasutaja või aktiivne ärikasutaja.

B.   Aktiivsed lõppkasutajad

1.

Kordumatute kasutajate arv tehakse aktiivsete lõppkasutajate puhul kindlaks vastavalt kõige täpsematele näitajatele, mille teatab ettevõtja, kes osutab mõnda põhiplatvormiteenust, pidades silmas eeskätt järgmist.

a)

Leitakse, et andmete kogumine põhiplatvormiteenuste kasutamise kohta keskkondadest, kuhu tuleb registreeruda või sisse logida, kujutaks endast esmapilgul kõige väiksemat dubleerimise riski, näiteks seoses kasutajate käitumisega eri seadmetes või platvormidel. Seega esitab ettevõtja vastava põhiplatvormiteenuse kordumatute lõppkasutajate arvu kohta anonüümitud koondandmed, mis põhinevad keskkondadel, kuhu tuleb registreeruda või sisse logida, kui sellised andmed on olemas

b)

Põhiplatvormiteenuste puhul, millele lõppkasutajad pääsevad juurde ka väljaspool keskkondi, kuhu tuleb registreeruda või sisse logida, esitab ettevõtja lisaks anonüümitud koondandmed vastava põhiplatvormiteenuse kordumatute lõppkasutajate arvu kohta, mis hõlmavad ka lõppkasutajaid väljaspool registreerumist või sisselogimist eeldavaid keskkondi, tuginedes alternatiivsetele näitajatele, nagu IP-aadressid, küpsised või muud tunnused, näiteks raadiosagedustuvastuse märgised, tingimusel et need aadressid või tunnused on põhiplatvormiteenuste osutamiseks objektiivselt vajalikud.

2.

Aktiivsete lõppkasutajate arv kuus põhineb aktiivsete lõppkasutajate kuu keskmisel arvul majandusaasta suurima osa jooksul. Mõiste „majandusaasta suurim osa“ eesmärk on võimaldada põhiplatvormiteenust osutaval ettevõtjal asjaomase aasta erandlikud arvnäitajad välja jätta. Erandlikud arvnäitajad on oma olemuselt arvnäitajad, mis jäävad märkimisväärselt väljapoole normaalväärtusi ja prognoositavaid väärtusi. Kasutajate aktiivsuse ootamatu tõus või langus, mis esineb majandusaasta ühe kuu jooksul, on näide sellest, mida võiks käsitada kõnealuse erandliku arvnäitajana. Erandlike arvnäitajatena ei käsitata selliseid näitajaid, mis on seotud iga-aastaste korduvate nähtustega, näiteks iga-aastase soodusmüügiga.

C.   Aktiivsed ärikasutajad

Kordumatute kasutajate arv tehakse aktiivsete ärikasutajate puhul asjakohasel juhul kindlaks konto tasandil, mispuhul iga eraldi ärikonto on seotud ettevõtja osutatava põhiplatvormiteenuse kasutamisega, olles seega vastava põhiplatvormiteenuse kordumatu ärikasutaja. Kui mõistet „ärikonto“ vastava põhiplatvormiteenuse puhul ei kohaldata, teeb asjaomane põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja kordumatute ärikasutajate arvu kindlaks, osutades asjaomasele ettevõtjale.

D.   Teabe esitamine

1.

Ettevõtja, kes esitab komisjonile artikli 3 lõike 3 kohaselt teabe iga põhiplatvormiteenuse aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate arvu kohta, vastutab selle teabe täielikkuse ja õigsuse tagamise eest. Sellega seoses tuleb silmas pidada järgmist

a)

Ettevõtja vastutab asjaomase põhiplatvormiteenuse kohta andmete esitamise eest, hoidudes aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate arvu ala- ja ülehindamisest (näiteks kui kasutajad pääsevad põhiplatvormiteenustele juurde eri platvormide või seadmete kaudu).

b)

Ettevõtja vastutab täpsete ja kokkuvõtlike selgituste andmise eest, mis puudutab teabe saamiseks kasutatavaid meetodeid, ning asjaomase põhiplatvormiteenuse aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate arvu ala- või ülehindamise riski ja sellise riski maandamiseks kasutatavate lahenduste eest.

c)

Kui komisjonil on kahtlusi põhiplatvormiteenust osutava ettevõtja esitatava teabe õigsuse suhtes, esitab ettevõtja teabe, mis põhineb alternatiivsetel näitajatel.

2.

Aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate arvu kindlakstegemisel tuleb silmas pidada järgmist

a)

Ühte või mitut põhiplatvormiteenust osutav ettevõtja ei liigita artikli 2 punkti 2 kohaselt samasse põhiplatvormiteenuste kategooriasse kuuluvaid põhiplatvormiteenuseid eraldiseisvaks peamiselt seetõttu, et neid osutatakse erinevate domeeninimede (kas riigidomeenid või geneerilised tippdomeenid) või geograafiliste tunnuste kaudu.

b)

Ühte või mitut põhiplatvormiteenust osutav ettevõtja liigitab eraldiseisvaks sellised põhiplatvormiteenused, mida kasutatavad nende lõppkasutajad või ärikasutajad või mõlemad erinevatel eesmärkidel, isegi kui nende lõppkasutajad või ärikasutajad võivad olla samad ning isegi kui need kuuluvad artikli 2 punkti 2 kohaselt samasse põhiplatvormiteenuste kategooriasse.

c)

Ühte või mitut põhiplatvormiteenust osutav ettevõtja liigitab eraldiseisvaks sellised põhiplatvormiteenused, mida asjaomane ettevõtja pakub integreeritult, kuid

i)

mis ei kuulu artikli 2 punkti 2 kohaselt samasse põhiplatvormiteenuste kategooriasse või

ii)

mida kasutavad nende lõppkasutajad või ärikasutajad või mõlemad erinevatel eesmärkidel, isegi kui nende lõppkasutajad ja ärikasutajad võivad olla samad ning isegi kui need kuuluvad artikli 2 punkti 2 kohaselt samasse põhiplatvormiteenuste kategooriasse.

E.   Erimõisted

Allpool esitatud tabelis on esitatud mõistete „aktiivsed lõppkasutajad“ ja „aktiivsed ärikasutajad“ konkreetsed määratlused iga põhiplatvormiteenuse puhul.

Põhiplatvormiteenus

Aktiivsed lõppkasutajad

Aktiivsed ärikasutajad

Veebipõhised vahendusteenused

Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid veebipõhist vahendusteenust vähemalt üks kord kuus, näiteks aktiivse sisselogimise, päringu tegemise, klõpsamise või kerimise teel, või sõlmisid vähemalt üks kord kuus veebipõhise vahendusteenuse kaudu tehingu.

Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kellel oli aasta jooksul veebipõhises vahendusteenuses loetellu kantud vähemalt üks artikkel või kes sõlmisid aasta jooksul veebipõhise vahendusteenuse võimaldatava tehingu.

Veebipõhised otsingumootorid

Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid veebipõhist otsingumootorit vähemalt üks kord kuus, näiteks päringut tehes.

Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kellel on äriveebisait (st kaubanduslikul või kutsealasel otstarbel kasutatav veebisait), mida on aasta jooksul indekseeritud veebipõhise otsingumootoriga või mis on veebipõhise otsingumootori indeksi osa.

Veebipõhised sotsiaalvõrguteenused

Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid veebipõhist sotsiaalvõrguteenust vähemalt üks kord kuus, näiteks aktiivse sisselogimise, lehekülje avamise, kerimise, klõpsamise, laikimise, päringu tegemise, postitamise või kommenteerimise teel.

Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kes on kantud veebipõhises sotsiaalvõrguteenuses olevasse ettevõtjate loetellu või kellel on veebipõhises sotsiaalvõrguteenuses ärikonto ning kes on teenust vähemalt üks kord aastas mis tahes viisil kasutanud, näiteks aktiivse sisselogimise, lehekülje avamise, kerimise, klõpsamise, laikimise, päringu tegemise, postitamise, kommenteerimise või ettevõtjatele mõeldud vahendite kasutamise teel.

Videojagamisplatvormi teenused

Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid videojagamisplatvormi teenust vähemalt üks kord kuus, näiteks audiovisuaalse sisu osa esitamise, päringu tegemise või audiovisuaalse sisu üksuse üleslaadimise teel, sealhulgas eelkõige seoses kasutajate loodud videotega.

Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kes on aasta jooksul pakkunud vähemalt ühte audiovisuaalse sisu üksust, mis on videojagamisplatvormi teenuse kaudu üles laaditud või mida on selle kaudu esitatud.

Numbrivaba isikutevahelise side teenused

Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes vähemalt üks kord kuus algatasid numbrivaba isikutevahelise side teenuse kaudu sidesessiooni või selles mis tahes viisil osalesid.

Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kes vähemalt üks kord aastas kasutasid numbrivaba isikutevahelise side teenuse kaudu lõppkasutajaga otseside pidamiseks ärikontot või algatasid selleks teenuse kaudu muul viisil side või osalesid selles.

Operatsioonisüsteemid

Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid operatsioonisüsteemiga varustatud seadet, mis on aktiveeritud või mida on ajakohastatud või kasutatud vähemalt üks kord kuus.

Selliste kordumatute arendajate arv, kes aasta jooksul andsid välja vähemalt ühe tarkvararakenduse või -programmi, mis kasutab operatsioonisüsteemi programmeerimiskeelt või tarkvaraarendusvahendeid või mille käitamiseks operatsioonisüsteemi mis tahes viisil kasutatakse, või ajakohastasid või pakkusid sellist tarkvararakendust või -programmi.

Virtuaalassistent

Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid virtuaalassistenti vähemalt üks kord kuus mis tahes viisil, näiteks selle aktiveerimise, sellelt küsimuste küsimise, sellele käsku andes teenusele juurdepääsu saamise või nutikodu seadme juhtimise teel.

Selliste kordumatute arendajate arv, kes aasta jooksul pakkusid vähemalt ühte virtuaalassistendi tarkvararakendust või funktsiooni, mis teeb olemasoleva tarkvararakenduse virtuaalassistendi kaudu kättesaadavaks.

Veebibrauserid

Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid veebibrauserit vähemalt üks kord kuus, näiteks veebibrauseri URLi rea kaudu päringu tegemise või sellele veebisaidi aadressi sisestamise teel.

Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kelle äriveebisaiti (st kaubanduslikul või kutsealasel otstarbel kasutatavat veebisaiti) on veebibrauseri kaudu külastatud vähemalt kord aastas või kes pakkusid aasta jooksul veebibrauseris kasutatavat pistikprogrammi, laiendust või lisandprogrammi.

Pilvandmetöötlusteenused

Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid asjaomase pilvandmetöötlusteenuste osutaja pilvandmetöötlusteenust vähemalt üks kord kuus, tasudes selle eest mis tahes viisil, olenemata sellest, kas tasumine toimus samal kuul.

Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kes pakkusid aasta jooksul pilvandmetöötlusteenuseid, mille majutamiseks kasutati asjaomase pilvandmetöötlusteenuste osutaja pilvetaristut.

Internetireklaamiteenused

Reklaamipinna müük omaniku arvel:

selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes on reklaamiga kokku puutunud vähemalt üks kord kuus.

Reklaamivahendusteenused (sh reklaamivõrgud, reklaamibörsid ja kõik muud reklaamivahendusteenused):

selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes on reklaamiga kokku puutunud vähemalt üks kord kuus sellisel viisil, mis käivitas reklaamivahendusteenuse.

Reklaamipinna müük omaniku arvel:

selliste kordumatute reklaamijate arv, kelle vähemalt ühte reklaami on aasta jooksul esitatud.

Reklaamivahendusteenused (sh reklaamivõrgud, reklaamibörsid ja kõik muud reklaamivahendusteenused):

selliste kordumatute ärikasutajate arv (sh reklaamijad, avaldajad või muud vahendajad), kes aasta jooksul suhtlesid reklaamivahendusteenuse kaudu või keda selle kaudu teenindati.



whereas









keyboard_arrow_down