Digital Market Act 2022/1925 ET

BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf

2022/1925 ET cercato: 'parlamendi' . Output generated live by software developed by IusOnDemand srl

expand index parlamendi:

whereas parlamendi:

definitions:

cloud tag:

and the number of total unique words without stopwords is: 1380

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„pääsuvalitseja“ – põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja, kes on määratud artikli 3 kohaselt;

„põhiplatvormiteenus“ – iga järgmine teenus:

a)	veebipõhine vahendusteenus;

b)	veebipõhine otsingumootor;

c)	veebipõhine sotsiaalvõrguteenus;

d)	videojagamisplatvormi teenus;

e)	numbrivaba isikutevahelise side teenus;

f)	operatsioonisüsteem;

g)	veebibrauser;

h)	virtuaalassistent;

i)	pilvandmetöötlusteenus;

j)	punktides a–i loetletud põhiplatvormiteenust osutava ettevõtja osutatav internetireklaamiteenus, sealhulgas igasugused reklaamivõrgud, reklaamibörsid ja muud reklaamivahendusteenused;

3)	„infoühiskonna teenus“ – direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 1 lõike 1 punktis b määratletud teenus;

4)	„digisektor“ – infoühiskonna teenuste abil või vahendusel pakutavate toodete ja teenuste sektor;

5)	„veebipõhised vahendusteenused“ – määruse (EL) 2019/1150 artikli 2 punktis 2 määratletud veebipõhised vahendusteenused;

6)	„veebipõhine otsingumootor“ – määruse (EL) 2019/1150 artikli 2 punktis 5 määratletud veebipõhine otsingumootor;

7)	„veebipõhine sotsiaalvõrguteenus“ – platvorm, mis võimaldab lõppkasutajatel üksteisega ühendust pidada ja suhelda, sisu jagada ning avastada teisi kasutajaid ja muud sisu mitme seadme kaudu, eelkõige vestluste, postituste, videote ja soovituste vormis;

8)	„videojagamisplatvormi teenus“ – direktiivi 2010/13/EL artikli 1 lõike 1 punktis aa määratletud videojagamisplatvormi teenus;

9)	„numbrivaba isikutevahelise side teenus“ – direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 7 määratletud numbrivaba isikutevahelise side teenus;

10)	„operatsioonisüsteem“ – süsteemitarkvara, mis kontrollib riist- või tarkvara põhifunktsioone ja võimaldab tarkvararakendusi kasutada;

11)	„veebibrauser“ – tarkvararakendus, mis võimaldab lõppkasutajatel pääseda juurde veebisisule ja suhelda veebisisuga, mida majutatakse serverites, mis on ühendatud selliste võrkudega nagu internet, sealhulgas eraldiseisvad veebibrauserid ja tarkvarasse integreeritud veebibrauserid või muu sarnane;

12)

„virtuaalassistent“ – tarkvara, mis suudab töödelda nõudmisi, ülesandeid või küsimusi, sealhulgas neid, mis põhinevad audio-, visuaalsel või kirjalikul sisendil, žestidel või liikumistel, ning mis nende nõudmiste, ülesannete või küsimuste alusel võimaldab juurdepääsu muudele teenustele või kontrollib ühendatud füüsilisi seadmeid;

13)	„pilvandmetöötlusteenus“ – Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1148 (24) artikli 4 punktis 19 määratletud pilvandmetöötlusteenus;

14)	„tarkvararakenduste poed“ – veebipõhiste vahendusteenuste liik, mille puhul keskendutakse tarkvararakendustele kui vahendatavale tootele või teenusele;

15)	„tarkvararakendus“ – digitoode või -teenus, mida kasutatakse operatsioonisüsteemis;

16)	„makseteenus“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 3 määratletud makseteenus;

17)	„makseteenust toetav tehniline teenus“ – teenus direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 3 punkti j tähenduses;

18)	„rakendusesiseste ostude tegemiseks mõeldud maksesüsteem“ – tarkvararakendus, teenus või kasutajaliides, mis hõlbustab digitaalse sisu või digiteenuste ostmist tarkvararakenduses, sealhulgas sisu, tellimused, eriomadused või funktsioonid, ning selliste ostude eest tasumist;

19)	„identimisteenus“ – koos põhiplatvormiteenustega või nende toetamiseks osutatav teenus, mis võimaldab mis tahes viisil kontrollida lõpp- või ärikasutajate isikusamasust, olenemata kasutatavast tehnoloogiast;

20)	„lõppkasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab põhiplatvormiteenuseid muul viisil kui ärikasutajana;

21)	„ärikasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb äri- või kutsetegevuse raames ja kasutab põhiplatvormiteenuseid lõppkasutajatele kaupade või teenuste pakkumiseks või selle käigus;

22)

„järjestus“ – suhteline edemus, mis on antud veebipõhiste vahendusteenuste, veebipõhiste sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormi teenuste või virtuaalassistentide kaudu pakutavatele kaupadele või teenustele, või tähtsus, mille veebipõhine otsingumootor annab otsingutulemustele, kui veebipõhiseid vahendusteenuseid, veebipõhiseid sotsiaalvõrguteenuseid või videojagamisplatvormi teenuseid osutavad või virtuaalassistente või veebipõhiseid otsingumootoreid pakkuvad ettevõtjad neid vastavalt esitavad, järjestavad ja edastavad, olenemata kõnealuseks esitamiseks, järjestamiseks või edastamiseks kasutatavatest tehnoloogilistest vahenditest ja sellest, kas esitatakse või edastatakse ainult üks tulemus;

23)

„otsingutulemused“ – mis tahes vormis teave, sealhulgas tekst, graafiline kujutis, hääl- või muu väljund, mis esitatakse päringule vastuseks ja on sellega seotud, olenemata sellest, kas esitatud teave on tasuline või tasuta tulemus, otsene vastus või iga toode, teenus või teave, mida pakutakse seoses orgaaniliste tulemustega või esitatakse koos nendega või mis on osaliselt või täielikult nendesse integreeritud;

24)	„andmed“ – tegevuse, faktide või teabe ning nende kogumi digitaalne väljendus, mis võib muu hulgas olla heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestis;

25)	„isikuandmed“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 määratletud isikuandmed;

26)	„isikustamata andmed“ – muud andmed kui isikuandmed;

27)	„ettevõtja“ – majandustegevusega tegelev üksus, olenemata selle õiguslikust staatustest ja rahastamisviisist, sealhulgas kõik sidusettevõtjad või seotud ettevõtjad, kes moodustavad kontserni, kus üks ettevõtja kontrollib otse või kaudselt teist;

28)	„kontroll“ – võimalus ettevõtjat otsustavalt mõjutada määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 3 lõike 2 tähenduses;

29)	„koostalitlusvõime“ – võime vahetada teavet ja kasutada vastastikku teavet, mida on vahetatud liideste või muude lahenduste kaudu, nii et kõik riist- või tarkvaraelemendid töötaksid koos muu riist- ja tarkvaraga ning kasutajatega kõigil ettenähtud viisidel;

30)	„käive“ – ettevõtja saadud summa määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 5 lõike 1 tähenduses;

31)	„profiilianalüüs“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 4 määratletud profiilianalüüs;

32)	„nõusolek“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 11 määratletud nõusolek;

33)	„liikmesriigi kohus“ – liikmesriigi kohus ELi toimimise lepingu artikli 267 tähenduses.

II PEATÜKK

PÄÄSUVALITSEJAD

Artikkel 19

Uusi teenuseid ja tavasid käsitlev turu-uuring

1. Komisjon võib teha turu-uuringu, et selgitada välja, kas üks või mitu digisektori teenust tuleks lisada artikli 2 punktis 2 sätestatud põhiplatvormiteenuste loetellu, või et teha kindlaks tavad, mis piiravad põhiplatvormiteenuste avatust konkurentsile või mis on ebaausad ning mida ei ole käesolevas määruses tõhusalt käsitletud. Komisjon võtab oma hinnangus arvesse ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaste digiturge käsitlevate menetluste kõiki asjakohaseid järeldusi ja muid asjakohaseid arengusuundi.

2. Komisjon võib lõike 1 kohast turu-uuringut tehes konsulteerida kolmandate isikutega, sealhulgas uuritavate digisektori teenuste ärikasutajate ja lõppkasutajatega ning selliste ärikasutajate ja lõppkasutajatega, kelle suhtes rakendatakse uuritavaid tavasid.

3. Komisjon avaldab oma järeldused aruandes 18 kuu jooksul alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäevast.

Kõnealune aruanne esitatakse Euroopa parlamendile ja nõukogule ning asjakohasel juhul lisatakse sellele:

a)	seadusandlik ettepanek muuta käesolevat määrust, et lisada artikli 2 punktis 2 sätestatud põhiplatvormiteenuste loetellu täiendavaid digisektori teenuseid või lisada III peatükki uusi kohustusi, või

b)	delegeeritud õigusakti eelnõu, millega täiendatakse käesolevat määrust seoses artiklites 5 ja 6 sätestatud kohustustega, või delegeeritud õigusakti eelnõu, millega muudetakse või täiendatakse käesolevat määrust seoses artiklis 7 sätestatud kohustustega, nagu on ette nähtud artiklis 12.

Asjakohasel juhul võidakse käesoleva lõike teise lõigu punktis a osutatud seadusandlikus ettepanekus käesoleva määruse muutmiseks teha samuti ettepanek jätta artikli 2 punktis 2 sätestatud põhiplatvormiteenuste loetelust välja olemasolevaid teenuseid või jätta artiklist 5, 6 või 7 välja olemasolevaid kohustusi.

V PEATÜKK

UURIMIS-, TÄITMISE TAGAMISE JA SEIREVOLITUSED

Artikkel 35

Iga-aastane aruandlus

1. Komisjon esitab Euroopa parlamendile ja nõukogule iga-aastase aruande käesoleva määruse rakendamise ja selle eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta.

2. Lõikes 1 osutatud aruanne hõlmab järgmist:

a)	kokkuvõte komisjoni tegevusest, sealhulgas võetud meetmetest ja tehtud otsustest ning käimasolevatest turu-uuringutest, mis on seotud käesoleva määrusega;

b)	käesolevast määrusest tulenevate kohustuste pääsuvalitsejate poolse täitmise seirel põhinevad järeldused;

c)	artiklis 15 osutatud auditeeritud kirjelduse hinnang;

d)	ülevaade komisjoni ja liikmesriikide asutuste tehtud koostööst seoses käesoleva määrusega;

e)	ülevaade digivaldkonna reguleerijate kõrgetasemelise töörühma tegevusest ja ülesannetest, mis hõlmab teavet selle kohta, kuidas tuleb rakendada töörühma soovitusi käesoleva määruse täitmise tagamise kohta.

3. Komisjon avaldab aruande oma veebisaidil.

Artikkel 40

Kõrgetasemeline töörühm

1. Komisjon moodustab digiturgude määruse kõrgetasemelise töörühma (edaspidi „kõrgetasemeline töörühm“).

2. Kõrgetasemeline töörühm koosneb järgmistest Euroopa organitest ja võrgustikest:

a)	Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Amet,

b)	Euroopa Andmekaitseinspektor ja Euroopa Andmekaitsenõukogu,

c)	Euroopa konkurentsivõrgustik,

d)	tarbijakaitsealase koostöö võrgustik ning

e)	audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa reguleerivate asutuste rühm.

3. Igal lõikes 2 osutatud Euroopa organil ja võrgustikul on kõrgetasemelises töörühmas võrdne arv esindajaid. Kõrgetasemelisel töörühmal on maksimaalselt 30 liiget.

4. Komisjon tagab kõrgetasemelisel töörühmale sekretariaaditeenuste osutamise, et hõlbustada rühma tööd. Kõrgetasemelise töörühma eesistuja on komisjon, kes osaleb selle koosolekutel. Kõrgetasemeline töörühm tuleb komisjoni taotluse korral kokku vähemalt üks kord kalendriaastas. Komisjon kutsub töörühma koosoleku konkreetse küsimuse käsitlemiseks kokku ka siis, kui töörühma kuuluvate liikmete enamus seda taotleb.

5. Kõrgetasemeline töörühm võib anda komisjonile nõu ja eksperditeadmisi oma liikmete pädevusse kuuluvates valdkondades, sealhulgas:

a)	nõuandeid ja soovitusi, mille kohta liikmetel on eksperditeadmised käesoleva määruse rakendamise või täitmise tagamisega seotud üldistes küsimustes, või

b)	nõuandeid ja eksperditeadmisi, millega edendatakse eri õigusakte hõlmavat järjekindlat regulatiivset käsitust.

6. Kõrgetasemeline töörühm võib eelkõige kindlaks teha ja hinnata praegust ja võimalikku koostoimet käesoleva määruse ja valdkondlike õigusnormide vahel, mida kohaldavad liikmesriikide asutused, kellest koosnevad lõikes 2 osutatud Euroopa organid ja võrgustikud, ning esitada komisjonile igal aastal aruande, milles esitatakse kõnealune hinnang ja tehakse kindlaks võimalikud õigusnormide koostoimega seotud küsimused. Sellisele aruandele võidakse lisada soovitused, mille eesmärk on liikuda järjekindlate valdkondadeüleste käsituste ja sünergia suunas käesoleva määruse ja muude valdkondlike õigusnormide rakendamise puhul. Aruanne edastatakse Euroopa parlamendile ja nõukogule.

7. Uusi teenuseid ja tavasid käsitlevate turu-uuringute puhul võib kõrgetasemeline töörühm jagada komisjoniga eksperditeadmisi käesoleva määruse õigusnormide muutmise, nende lisamise või väljajätmise vajaduse kohta, tagamaks et digiturud on kõikjal liidus konkurentsile avatud ja õiglased.

Artikkel 49

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 3 lõigetes 6 ja 7 ning artikli 12 lõigetes 1, 3 ja 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. novembrist 2022. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõigetes 6 ja 7 ning artikli 12 lõigetes 1, 3 ja 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 3 lõigete 6 ja 7 ning artikli 12 lõigete 1, 3 ja 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 51

Direktiivi (EL) 2019/1937 muutmine

Direktiivi (EL) 2019/1937 lisa I osa punkti J lisatakse järgmine alapunkt:

„iv)	Euroopa parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus) (ELT L 265, 21.9.2022, lk 1).“

Artikkel 52

Direktiivi (EL) 2020/1828 muutmine

Direktiivi (EL) 2020/1828 I lisasse lisatakse järgmine punkt:

„67)	Euroopa parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus) (ELT L 265, 21.9.2022, lk 1).“

Artikkel 53

Läbivaatamine

1. Hiljemalt 3. maiks 2026 ja seejärel iga kolme aasta tagant hindab komisjon käesolevat määrust ja esitab Euroopa parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele selle kohta aruande.

2. Hindamiste puhul vaadeldakse, kas on saavutatud käesoleva määruse eesmärgid, mis käsitlevad konkurentsile avatud ja õiglaste turgude tagamist, ning hinnatakse käesoleva määruse mõju ärikasutajatele, eelkõige VKEdele, ja lõppkasutajatele. Lisaks hindab komisjon, kas artikli 7 kohaldamisala võib laiendada veebipõhistele sotsiaalvõrguteenustele.

3. Hindamiste käigus tehakse kindlaks, kas on vaja muuta õigusnorme, mis puudutavad muu hulgas artikli 2 punktis 2 sätestatud põhiplatvormiteenuste loetelu, artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustusi ja nende täitmist, tagamaks et digiturud on kõikjal liidus konkurentsile avatud ja õiglased. Komisjon võtab pärast hindamisi asjakohaseid meetmeid, mis võivad muu hulgas hõlmata seadusandlikke ettepanekuid.

4. Liikmesriikide pädevad asutused esitavad kogu nende valduses oleva asjakohase teabe, mida komisjon võib lõikes 1 osutatud aruande koostamiseks nõuda.

Artikkel 54

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 2. maist 2023.

Artikli 3 lõikeid 6 ja 7 ning artikleid 40, 46, 47, 48, 49 ja 50 kohaldatakse alates 1. novembrist 2022 ning artikleid 42 ja 43 kohaldatakse alates 25. juunist 2023.

Sellele vaatamata, kui 25. juuni 2023 eelneb käesoleva artikli teises lõigus osutatud kohaldamise alguskuupäevale, lükatakse artiklite 42 ja 43 kohaldamine edasi, kuni käesoleva artikli teises lõigus osutatud kohaldamise alguskuupäevani.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 14. september 2022

Euroopa parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BEK

(1) ELT C 286, 16.7.2021, lk 64.

(2) ELT C 440, 29.10.2021, lk 67.

(3) Euroopa parlamendi 5. juuli 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 18. juuli 2022. aasta otsus.

(4) Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(5) Euroopa parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.7.2019, lk 57).

(6) Euroopa parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(7) Euroopa parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).

(8) Euroopa parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1).

(9) Euroopa parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

(10) Euroopa parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ (ELT L 130, 17.5.2019, lk 92).

(11) Euroopa parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).

(12) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29).

(13) Euroopa parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).

(14) Euroopa parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).

(15) Euroopa parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).

(16) Euroopa parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(17) Euroopa parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(18) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

(19) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(20) Euroopa parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

(21) Euroopa parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (ELT L 409, 4.12.2020, lk 1).

(22) ELT C 147, 26.4.2021, lk 4.

(23) Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).

(24) Euroopa parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).

LISA

A. Üldine teave

Käesoleva lisa eesmärk on täpsustada metoodikat, millega tehakse kindlaks ja arvutatakse iga artikli 2 punktis 2 loetletud põhiplatvormiteenuse aktiivsed lõppkasutajad ja aktiivsed ärikasutajad. Selle alusel saab ettevõtja hinnata, kas tema põhiplatvormiteenused vastavad artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud kvantitatiivsetele künnistele ja vastaksid seega eeldatavasti artikli 3 lõike 1 punktis b sätestatud nõudele. Selline võrdlusalus on samamoodi asjakohane ka artikli 3 lõike 8 kohase laiema hindamise puhul. Ettevõtja ülesanne on saavutada parim võimalik lähendus kooskõlas käesolevas lisas sätestatud ühiste põhimõtete ja eriomase metoodikaga. Miski käesolevas lisas ei takista komisjoni käesoleva määruse asjakohastes sätetes kindlaks määratud tähtaegade jooksul nõudmast, et põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja esitaks teavet, mis on vajalik aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate kindlakstegemiseks ja arvutamiseks. Miski käesolevas lisas ei tohiks kujutada endast õiguslikku alust kasutajate jälgimiseks. Samuti ei piira käesolevas lisas esitatud metoodika ühegi käesolevas määruses, eriti artikli 3 lõigetes 3 ja 8 ning artikli 13 lõikes 3 sätestatud kohustuse täitmist. Eelkõige tähendab artikli 13 lõikes 3 sätestatud kohustuste nõutav täitmine ka aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate kindlakstegemist ja arvutamist kas täpse mõõtmise või parima kättesaadava lähenduse põhjal, mis on kooskõlas põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja tegeliku kindlakstegemis- ja arvutusvõimega asjaomasel ajahetkel. Need mõõtmised või parimad kättesaadavad lähendused on kooskõlas artikli 15 alusel teatatud mõõtmiste või lähendustega ja hõlmavad neid.

Artikli 2 punktides 20 ja 21 on sätestatud mõistete „lõppkasutaja“ ja „ärikasutaja“ määratlused, mis on ühised kõigile põhiplatvormiteenustele.

Aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate kindlakstegemiseks ning nende arvu kindlakstegemiseks viidatakse käesolevas lisas mõistele „kordumatud kasutajad“. Mõiste „kordumatud kasutajad“ hõlmab asjaomase põhiplatvormiteenuse aktiivseid lõppkasutajaid ja aktiivseid ärikasutajaid konkreetsel ajavahemikul (näiteks aktiivsete lõppkasutajate puhul kuu ja aktiivsete ärikasutajate puhul aasta), keda võetakse arvesse ainult üks kord, olenemata sellest, mitu korda nad selle ajavahemiku jooksul asjaomase põhiplatvormiteenusega kokku puutusid. See ei mõjuta asjaolu, et sama füüsiline või juriidiline isik võib samal ajal olla eri põhiplatvormiteenuste aktiivne lõppkasutaja või aktiivne ärikasutaja.

B. Aktiivsed lõppkasutajad

Kordumatute kasutajate arv tehakse aktiivsete lõppkasutajate puhul kindlaks vastavalt kõige täpsematele näitajatele, mille teatab ettevõtja, kes osutab mõnda põhiplatvormiteenust, pidades silmas eeskätt järgmist.

Leitakse, et andmete kogumine põhiplatvormiteenuste kasutamise kohta keskkondadest, kuhu tuleb registreeruda või sisse logida, kujutaks endast esmapilgul kõige väiksemat dubleerimise riski, näiteks seoses kasutajate käitumisega eri seadmetes või platvormidel. Seega esitab ettevõtja vastava põhiplatvormiteenuse kordumatute lõppkasutajate arvu kohta anonüümitud koondandmed, mis põhinevad keskkondadel, kuhu tuleb registreeruda või sisse logida, kui sellised andmed on olemas

Põhiplatvormiteenuste puhul, millele lõppkasutajad pääsevad juurde ka väljaspool keskkondi, kuhu tuleb registreeruda või sisse logida, esitab ettevõtja lisaks anonüümitud koondandmed vastava põhiplatvormiteenuse kordumatute lõppkasutajate arvu kohta, mis hõlmavad ka lõppkasutajaid väljaspool registreerumist või sisselogimist eeldavaid keskkondi, tuginedes alternatiivsetele näitajatele, nagu IP-aadressid, küpsised või muud tunnused, näiteks raadiosagedustuvastuse märgised, tingimusel et need aadressid või tunnused on põhiplatvormiteenuste osutamiseks objektiivselt vajalikud.

Aktiivsete lõppkasutajate arv kuus põhineb aktiivsete lõppkasutajate kuu keskmisel arvul majandusaasta suurima osa jooksul. Mõiste „majandusaasta suurim osa“ eesmärk on võimaldada põhiplatvormiteenust osutaval ettevõtjal asjaomase aasta erandlikud arvnäitajad välja jätta. Erandlikud arvnäitajad on oma olemuselt arvnäitajad, mis jäävad märkimisväärselt väljapoole normaalväärtusi ja prognoositavaid väärtusi. Kasutajate aktiivsuse ootamatu tõus või langus, mis esineb majandusaasta ühe kuu jooksul, on näide sellest, mida võiks käsitada kõnealuse erandliku arvnäitajana. Erandlike arvnäitajatena ei käsitata selliseid näitajaid, mis on seotud iga-aastaste korduvate nähtustega, näiteks iga-aastase soodusmüügiga.

C. Aktiivsed ärikasutajad

Kordumatute kasutajate arv tehakse aktiivsete ärikasutajate puhul asjakohasel juhul kindlaks konto tasandil, mispuhul iga eraldi ärikonto on seotud ettevõtja osutatava põhiplatvormiteenuse kasutamisega, olles seega vastava põhiplatvormiteenuse kordumatu ärikasutaja. Kui mõistet „ärikonto“ vastava põhiplatvormiteenuse puhul ei kohaldata, teeb asjaomane põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja kordumatute ärikasutajate arvu kindlaks, osutades asjaomasele ettevõtjale.

D. Teabe esitamine

Ettevõtja, kes esitab komisjonile artikli 3 lõike 3 kohaselt teabe iga põhiplatvormiteenuse aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate arvu kohta, vastutab selle teabe täielikkuse ja õigsuse tagamise eest. Sellega seoses tuleb silmas pidada järgmist

a)	Ettevõtja vastutab asjaomase põhiplatvormiteenuse kohta andmete esitamise eest, hoidudes aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate arvu ala- ja ülehindamisest (näiteks kui kasutajad pääsevad põhiplatvormiteenustele juurde eri platvormide või seadmete kaudu).

Ettevõtja vastutab täpsete ja kokkuvõtlike selgituste andmise eest, mis puudutab teabe saamiseks kasutatavaid meetodeid, ning asjaomase põhiplatvormiteenuse aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate arvu ala- või ülehindamise riski ja sellise riski maandamiseks kasutatavate lahenduste eest.

c)	Kui komisjonil on kahtlusi põhiplatvormiteenust osutava ettevõtja esitatava teabe õigsuse suhtes, esitab ettevõtja teabe, mis põhineb alternatiivsetel näitajatel.

Aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate arvu kindlakstegemisel tuleb silmas pidada järgmist

Ühte või mitut põhiplatvormiteenust osutav ettevõtja ei liigita artikli 2 punkti 2 kohaselt samasse põhiplatvormiteenuste kategooriasse kuuluvaid põhiplatvormiteenuseid eraldiseisvaks peamiselt seetõttu, et neid osutatakse erinevate domeeninimede (kas riigidomeenid või geneerilised tippdomeenid) või geograafiliste tunnuste kaudu.

Ühte või mitut põhiplatvormiteenust osutav ettevõtja liigitab eraldiseisvaks sellised põhiplatvormiteenused, mida kasutatavad nende lõppkasutajad või ärikasutajad või mõlemad erinevatel eesmärkidel, isegi kui nende lõppkasutajad või ärikasutajad võivad olla samad ning isegi kui need kuuluvad artikli 2 punkti 2 kohaselt samasse põhiplatvormiteenuste kategooriasse.

Ühte või mitut põhiplatvormiteenust osutav ettevõtja liigitab eraldiseisvaks sellised põhiplatvormiteenused, mida asjaomane ettevõtja pakub integreeritult, kuid

i)	mis ei kuulu artikli 2 punkti 2 kohaselt samasse põhiplatvormiteenuste kategooriasse või

ii)	mida kasutavad nende lõppkasutajad või ärikasutajad või mõlemad erinevatel eesmärkidel, isegi kui nende lõppkasutajad ja ärikasutajad võivad olla samad ning isegi kui need kuuluvad artikli 2 punkti 2 kohaselt samasse põhiplatvormiteenuste kategooriasse.

E. Erimõisted

Allpool esitatud tabelis on esitatud mõistete „aktiivsed lõppkasutajad“ ja „aktiivsed ärikasutajad“ konkreetsed määratlused iga põhiplatvormiteenuse puhul.

Põhiplatvormiteenus	Aktiivsed lõppkasutajad	Aktiivsed ärikasutajad
Veebipõhised vahendusteenused	Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid veebipõhist vahendusteenust vähemalt üks kord kuus, näiteks aktiivse sisselogimise, päringu tegemise, klõpsamise või kerimise teel, või sõlmisid vähemalt üks kord kuus veebipõhise vahendusteenuse kaudu tehingu.	Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kellel oli aasta jooksul veebipõhises vahendusteenuses loetellu kantud vähemalt üks artikkel või kes sõlmisid aasta jooksul veebipõhise vahendusteenuse võimaldatava tehingu.
Veebipõhised otsingumootorid	Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid veebipõhist otsingumootorit vähemalt üks kord kuus, näiteks päringut tehes.	Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kellel on äriveebisait (st kaubanduslikul või kutsealasel otstarbel kasutatav veebisait), mida on aasta jooksul indekseeritud veebipõhise otsingumootoriga või mis on veebipõhise otsingumootori indeksi osa.
Veebipõhised sotsiaalvõrguteenused	Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid veebipõhist sotsiaalvõrguteenust vähemalt üks kord kuus, näiteks aktiivse sisselogimise, lehekülje avamise, kerimise, klõpsamise, laikimise, päringu tegemise, postitamise või kommenteerimise teel.	Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kes on kantud veebipõhises sotsiaalvõrguteenuses olevasse ettevõtjate loetellu või kellel on veebipõhises sotsiaalvõrguteenuses ärikonto ning kes on teenust vähemalt üks kord aastas mis tahes viisil kasutanud, näiteks aktiivse sisselogimise, lehekülje avamise, kerimise, klõpsamise, laikimise, päringu tegemise, postitamise, kommenteerimise või ettevõtjatele mõeldud vahendite kasutamise teel.
Videojagamisplatvormi teenused	Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid videojagamisplatvormi teenust vähemalt üks kord kuus, näiteks audiovisuaalse sisu osa esitamise, päringu tegemise või audiovisuaalse sisu üksuse üleslaadimise teel, sealhulgas eelkõige seoses kasutajate loodud videotega.	Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kes on aasta jooksul pakkunud vähemalt ühte audiovisuaalse sisu üksust, mis on videojagamisplatvormi teenuse kaudu üles laaditud või mida on selle kaudu esitatud.
Numbrivaba isikutevahelise side teenused	Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes vähemalt üks kord kuus algatasid numbrivaba isikutevahelise side teenuse kaudu sidesessiooni või selles mis tahes viisil osalesid.	Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kes vähemalt üks kord aastas kasutasid numbrivaba isikutevahelise side teenuse kaudu lõppkasutajaga otseside pidamiseks ärikontot või algatasid selleks teenuse kaudu muul viisil side või osalesid selles.
Operatsioonisüsteemid	Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid operatsioonisüsteemiga varustatud seadet, mis on aktiveeritud või mida on ajakohastatud või kasutatud vähemalt üks kord kuus.	Selliste kordumatute arendajate arv, kes aasta jooksul andsid välja vähemalt ühe tarkvararakenduse või -programmi, mis kasutab operatsioonisüsteemi programmeerimiskeelt või tarkvaraarendusvahendeid või mille käitamiseks operatsioonisüsteemi mis tahes viisil kasutatakse, või ajakohastasid või pakkusid sellist tarkvararakendust või -programmi.
Virtuaalassistent	Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid virtuaalassistenti vähemalt üks kord kuus mis tahes viisil, näiteks selle aktiveerimise, sellelt küsimuste küsimise, sellele käsku andes teenusele juurdepääsu saamise või nutikodu seadme juhtimise teel.	Selliste kordumatute arendajate arv, kes aasta jooksul pakkusid vähemalt ühte virtuaalassistendi tarkvararakendust või funktsiooni, mis teeb olemasoleva tarkvararakenduse virtuaalassistendi kaudu kättesaadavaks.
Veebibrauserid	Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid veebibrauserit vähemalt üks kord kuus, näiteks veebibrauseri URLi rea kaudu päringu tegemise või sellele veebisaidi aadressi sisestamise teel.	Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kelle äriveebisaiti (st kaubanduslikul või kutsealasel otstarbel kasutatavat veebisaiti) on veebibrauseri kaudu külastatud vähemalt kord aastas või kes pakkusid aasta jooksul veebibrauseris kasutatavat pistikprogrammi, laiendust või lisandprogrammi.
Pilvandmetöötlusteenused	Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid asjaomase pilvandmetöötlusteenuste osutaja pilvandmetöötlusteenust vähemalt üks kord kuus, tasudes selle eest mis tahes viisil, olenemata sellest, kas tasumine toimus samal kuul.	Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kes pakkusid aasta jooksul pilvandmetöötlusteenuseid, mille majutamiseks kasutati asjaomase pilvandmetöötlusteenuste osutaja pilvetaristut.
Internetireklaamiteenused	Reklaamipinna müük omaniku arvel: selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes on reklaamiga kokku puutunud vähemalt üks kord kuus. Reklaamivahendusteenused (sh reklaamivõrgud, reklaamibörsid ja kõik muud reklaamivahendusteenused): selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes on reklaamiga kokku puutunud vähemalt üks kord kuus sellisel viisil, mis käivitas reklaamivahendusteenuse.	Reklaamipinna müük omaniku arvel: selliste kordumatute reklaamijate arv, kelle vähemalt ühte reklaami on aasta jooksul esitatud. Reklaamivahendusteenused (sh reklaamivõrgud, reklaamibörsid ja kõik muud reklaamivahendusteenused): selliste kordumatute ärikasutajate arv (sh reklaamijad, avaldajad või muud vahendajad), kes aasta jooksul suhtlesid reklaamivahendusteenuse kaudu või keda selle kaudu teenindati.

whereas

keyboard_tab Digital Market Act 2022/1925 ET

Digital Market Act 2022/1925 ET