search


keyboard_tab Digital Market Act 2022/1925 ET

BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf

2022/1925 ET cercato: 'läbi' . Output generated live by software developed by IusOnDemand srl


expand index läbi:


whereas läbi:


definitions:


cloud tag: and the number of total unique words without stopwords is: 1818

 

Artikkel 4

Pääsuvalitseja staatuse läbivaatamine

1.   Komisjon võib taotluse korral või omal algatusel artikli 3 kohaselt vastu võetud määramisotsuse igal ajal läbi vaadata, seda muuta või selle kehtetuks tunnistada ühel järgmistest põhjustest:

a)

asjaolud, millel määramisotsus põhineb, on oluliselt muutunud;

b)

määramisotsus tehti ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe alusel.

2.   Komisjon vaatab korrapäraselt ja vähemalt iga kolme aasta tagant läbi, kas pääsuvalitsejad vastavad endiselt artikli 3 lõikes 1 sätestatud tingimustele. läbivaatamisel uuritakse ka, kas on vaja muuta pääsuvalitseja nende põhiplatvormiteenuste loetelu, mis on eraldi võetuna olulised juurdepääsuteed, mille abil ärikasutajad jõuavad lõppkasutajateni, nagu on osutatud artikli 3 lõike 1 punktis b. läbivaatamisel ei ole pääsuvalitseja kohustuste suhtes peatavat mõju.

Samuti uurib komisjon vähemalt kord aastas, kas on uusi põhiplatvormiteenuseid osutavaid ettevõtjaid, kes vastavad kõnealustele nõuetele.

Kui komisjon leiab esimese lõigu kohase läbivaatamise põhjal, et asjaolud, mille alusel määrati põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja pääsuvalitsejaks, on muutunud, võtab ta vastu otsuse, millega kinnitatakse või muudetakse määramisotsust või tunnistatakse see kehtetuks.

3.   Komisjon avaldab ja ajakohastab järjepidevalt pääsuvalitsejate ja selliste põhiplatvormiteenuste loetelu, mille puhul pääsuvalitsejad peavad täitma III peatükis sätestatud kohustusi.

III PEATÜKK

PÄÄSUVALITSEJATE TAVAD, MIS PIIRAVAD KONKURENTSILE AVATUST VÕI ON EBAAUSAD

Artikkel 6

Pääsuvalitsejate kohustused, mida võidakse artikli 8 kohaselt täpsustada

1.   Pääsuvalitseja täidab kõiki käesolevas artiklis sätestatud kohustusi oma kõigi põhiplatvormiteenuste puhul, mis on loetletud määramisotsuses artikli 3 lõike 9 kohaselt.

2.   Pääsuvalitseja ei kasuta ärikasutajatega konkureerides andmeid, mis ei ole üldsusele kättesaadavad ning mille on loonud või esitanud kõnealused ärikasutajad siis, kui nad on kasutanud asjaomaseid põhiplatvormiteenuseid või teenuseid, mida osutatakse koos asjaomaste põhiplatvormiteenustega või nende toetamiseks, sealhulgas andmeid, mille on loonud või esitanud nende ärikasutajate kliendid.

Esimese lõigu kohaldamisel hõlmavad andmed, mis ei ole üldsusele kättesaadavad, igasuguseid ärikasutajate loodud koond- ja koondamata andmeid, mida saab tuletada ärikasutajate või nende klientide äritegevusest või selle kaudu koguda, sealhulgas klõpsamisi, otsinguid, vaatamisi ja kõnet käsitlevaid andmeid, pääsuvalitseja asjaomastes põhiplatvormiteenustes või teenustes, mida osutatakse koos asjaomaste põhiplatvormiteenustega või nende toetamiseks.

3.   Pääsuvalitseja lubab ja tehniliselt võimaldab lõppkasutajatel hõlpsasti desinstallida kõik tarkvararakendused pääsuvalitseja operatsioonisüsteemist, ilma et see piiraks kõnealuse pääsuvalitseja võimalust piirata selliste tarkvararakenduste desinstallimist, mis on hädavajalikud operatsioonisüsteemi või seadme toimimiseks ja mida kolmandad isikud ei saa tehniliselt eraldiseisvana pakkuda.

Pääsuvalitseja lubab ja tehniliselt võimaldab lõppkasutajatel hõlpsasti muuta pääsuvalitseja operatsioonisüsteemi, virtuaalassistendi ja veebibrauseri vaikeseadeid, mis suunavad või juhivad lõppkasutajaid pääsuvalitseja pakutavate toodete ja teenuste juurde. See hõlmab lõppkasutajatele valiku pakkumist, kui nad kasutavad esmakordselt artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetletud pääsuvalitseja veebipõhist otsingumootorit, virtuaalassistenti või veebibrauserit, võimaldades neil valida peamiste kättesaadavate teenuseosutajate loetelust veebipõhise otsingumootori, virtuaalassistendi või veebibrauseri, mille juurde pääsuvalitseja operatsioonisüsteem kasutajaid vaikevalikuna suunab või juhib, ning veebipõhise otsingumootori, mille juurde pääsuvalitseja virtuaalassistent ja veebibrauser kasutajaid vaikevalikuna suunavad või juhivad.

4.   Pääsuvalitseja lubab ja tehniliselt võimaldab installida ja tõhusalt kasutada kolmanda isiku tarkvararakendusi või tarkvararakenduste poode, mis kasutavad pääsuvalitseja operatsioonisüsteemi või on sellega koostalitluses, ning võimaldab nendele tarkvararakendustele või tarkvararakenduste poodidele juurdepääsu ka muul viisil kui kõnealuse pääsuvalitseja asjaomaste põhiplatvormiteenuste kaudu. Kui see on kohaldatav, ei takista pääsuvalitseja allalaaditud kolmanda isiku tarkvararakendustel või tarkvararakenduste poodidel pakkuda lõppkasutajatele võimalust otsustada, kas nad soovivad määrata kõnealuse allalaaditud tarkvararakenduse või tarkvararakenduste poe oma vaikevalikuks. Pääsuvalitseja tagab, et nendel lõppkasutajatel, kes otsustavad määrata kõnealuse allalaaditud tarkvararakenduse või tarkvararakenduste poe oma vaikevalikuks, on tehniliselt võimalik seda muudatust hõlpsasti teha.

Pääsuvalitsejat ei takistata võtmast meetmeid, kui need on rangelt vajalikud ja proportsionaalsed selle tagamiseks, et kolmanda isiku tarkvararakendused või tarkvararakenduste poed ei ohusta pääsuvalitseja pakutava riistvara või operatsioonisüsteemi terviklust, tingimusel et pääsuvalitseja neid meetmeid neid igakülgselt põhjendab.

Lisaks ei takistata pääsuvalitsejat rakendamast meetmeid ja seadeid, kui need on rangelt vajalikud ja proportsionaalsed, välja arvatud vaikeseaded, mis võimaldavad lõppkasutajatel tõhusalt kaitsta turvalisust seoses kolmanda isiku tarkvararakenduste või tarkvararakenduste poodidega, tingimusel et pääsuvalitseja neid meetmeid ja seadeid, välja arvatud vaikeseaded, igakülgselt põhjendab.

5.   Pääsuvalitseja ei eelista järjestamisel pääsuvalitseja enda pakutavaid teenuseid ja tooteid sarnastele teenustele või toodetele, mida pakub kolmas isik. Pääsuvalitseja kohaldab sellise järjestamise ning sellega seotud indekseerimise ja veebisorimise suhtes läbipaistvaid, õiglasi ja mittediskrimineerivaid tingimusi.

6.   Pääsuvalitseja ei piira tehniliselt ega muul viisil lõppkasutajate võimalust vahetada ja tellida eri tarkvararakendusi ja -teenuseid, millele juurde pääsemiseks kasutatakse pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuseid, sealhulgas mis puudutab lõppkasutajate internetiühenduse teenuste valimist.

7.   Pääsuvalitseja võimaldab teenuseosutajatele ja riistvarapakkujatele tasuta tõhusat koostalitlusvõimet samade riist- ja tarkvarafunktsioonidega, mis on kättesaadavad pääsuvalitseja pakutavate teenuste või riistvara jaoks ning millele pääsetakse juurde või mida juhitakse artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetletud operatsioonisüsteemi või virtuaalassistendi kaudu, ning koostalitlusvõime eesmärgil juurdepääsu sellistele funktsioonidele. Lisaks võimaldab pääsuvalitseja ärikasutajatele ja alternatiivsetele teenuseosutajatele, kes osutavad põhiplatvormiteenustega koos või nende toetamiseks osutatavaid teenuseid, tasuta tõhusat koostalitlusvõimet samade operatsioonisüsteemi, riist- või tarkvarafunktsioonidega, mis on kättesaadavad kõnealusele pääsuvalitsejale või mida ta kasutab selliste teenuste osutamisel, olenemata sellest, kas need funktsioonid on osa operatsioonisüsteemist, ning koostalitlusvõime eesmärgil juurdepääsu sellistele funktsioonidele.

Pääsuvalitsejat ei takistata võtmast rangelt vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid selle tagamiseks, et koostalitlusvõime ei ohusta pääsuvalitseja pakutava operatsioonisüsteemi, virtuaalassistendi, riistvara- või tarkvarafunktsioonide terviklust, tingimusel et pääsuvalitseja selliseid meetmeid igakülgselt põhjendab.

8.   Pääsuvalitseja annab reklaamijatele ja avaldajatele ning reklaamijate ja avaldajate volitatud kolmandatele isikutele nende taotluse korral tasuta juurdepääsu pääsuvalitseja tulemuste mõõtmise vahenditele ning andmetele, mida reklaamijad ja avaldajad vajavad reklaamiruumi, sealhulgas koond- ja koondamata andmete sõltumatuks kontrollimiseks. Sellised andmed esitatakse viisil, mis võimaldab reklaamijatel ja avaldajatel kasutada oma kontrolli- ja mõõtevahendeid, et hinnata pääsuvalitseja osutatavate põhiplatvormiteenuste tulemuslikkust.

9.   Pääsuvalitseja võimaldab lõppkasutajatele ja lõppkasutaja volitatud kolmandatele isikutele nende taotluse korral selliste andmete tõhusa tasuta ülekantavuse, mille on esitanud lõppkasutaja või mis on loodud lõppkasutaja tegevuse tulemusena asjaomase põhiplatvormiteenuse kasutamise raames, võimaldades sealhulgas tasuta vahendid sellise andmete ülekantavuse tõhusa rakendamise edendamiseks ning pakkudes pidevat ja reaalajas juurdepääsu sellistele andmetele.

10.   Pääsuvalitseja annab ärikasutajatele ja ärikasutaja volitatud kolmandatele isikutele nende taotluse korral tasuta tõhusa, kvaliteetse, pideva ja reaalajas juurdepääsu sellistele koond- ja koondamata andmetele, sealhulgas isikuandmetele (samuti nende kasutamise võimaluse), mida esitavad või loovad asjaomaste põhiplatvormiteenuste või koos asjaomaste põhiplatvormiteenustega või nende toetamiseks osutatavate teenuste kasutamise käigus kõnealused ärikasutajad ja nende ärikasutajate pakutavaid tooteid või teenuseid kasutavad lõppkasutajad. Seoses isikuandmetega annab pääsuvalitseja juurdepääsu isikuandmetele ja kasutab neid üksnes juhul, kui andmed on vahetult seotud lõppkasutaja poolse selliste toodete ja teenuste kasutamisega, mida asjaomane ärikasutaja asjaomase põhiplatvormiteenuse kaudu pakub, ning kui lõppkasutaja annab nõusoleku selliste andmete jagamiseks.

11.   Pääsuvalitseja annab kõigile kolmandast isikust ettevõtjatele, kes pakuvad veebipõhist otsingumootorit, nende taotluse korral õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu järjestamist, päringuid, klõpsamisi ja vaatamisi käsitlevatele andmetele, mis on seotud lõppkasutajate tehtud tasuta ja tasuliste otsingutega tema veebipõhistes otsingumootorites. Kõik sellised päringute, klõpsamiste ja vaatamistega seotud andmed, mis on isikuandmed, on anonüümitud.

12.   Pääsuvalitseja kohaldab õiglasi, mõistlikke ja mittediskrimineerivaid üldtingimusi seoses ärikasutajate juurdepääsuga tema tarkvararakenduste poodidele, veebipõhistele otsingumootoritele ja veebipõhistele sotsiaalvõrguteenustele, mis on loetletud artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses.

Sel eesmärgil avaldab pääsuvalitseja juurdepääsu üldtingimused, sealhulgas alternatiivse vaidluste lahendamise mehhanismi.

Komisjon hindab, kas avaldatud juurdepääsu üldtingimused vastavad käesolevale lõikele.

13.   Pääsuvalitseja ei kehtesta ebaproportsionaalseid üldtingimusi põhiplatvormiteenuse osutamise lõpetamiseks. Pääsuvalitseja tagab, et lõpetamistingimusi saab kasutada põhjendamatute raskusteta.

Artikkel 9

Peatamine

1.   Kui pääsuvalitseja tõendab põhjendatud taotluses, et artiklis 5, 6 või 7 sätestatud konkreetse kohustuse täitmine põhiplatvormiteenuse puhul, mis on loetletud artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses, ohustaks erandlike asjaolude tõttu, mis ei sõltu pääsuvalitsejast, tema tegevuse majanduslikku elujõulisust liidus, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, milles sätestatakse komisjoni otsus peatada erandkorras tervikuna või osaliselt selle konkreetse kohustuse kohaldamine, millele osutati kõnealuses põhjendatud taotluses (edaspidi „peatamisotsus“). Kõnealuses rakendusaktis põhjendab komisjon oma peatamisotsust, tuues välja peatamist õigustavad erandlikud asjaolud. Kõnealuse rakendusakti ulatus ja kestus piirdub sellega, mis on vajalik pääsuvalitseja elujõulisusele avalduva ohu kõrvaldamiseks. Komisjon seab eesmärgiks võtta kõnealune rakendusakt vastu viivitamata ja hiljemalt kolme kuu jooksul pärast täielikult põhjendatud taotluse saamist. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Kui lõike 1 kohaselt nähakse ette kohustuse kohaldamise peatamine, vaatab komisjon oma peatamisotsuse läbi igal aastal, kui kõnealuses otsuses ei ole seatud lühemat ajavahemikku. Pärast sellist läbivaatamist komisjon kas lõpetab erandi kohaldamise täielikult või osaliselt või otsustab, et lõikes 1 esitatud tingimused on endiselt täidetud.

3.   Pakilistel juhtudel võib komisjon pääsuvalitseja põhjendatud taotluse korral peatada ajutiselt konkreetse lõikes 1 osutatud kohustuse kohaldamise ühe või mitme konkreetse põhiplatvormiteenuse suhtes juba enne nimetatud lõike kohase otsuse tegemist. Sellise taotluse võib esitada ja rahuldada igal ajal, kuni komisjon teeb lõike 1 kohase hindamise.

4.   Lõigetes 1 ja 3 osutatud taotluse hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse konkreetse kohustuse täitmise mõju asjaomase pääsuvalitseja tegevuse majanduslikule elujõulisusele liidus ja samuti mõju kolmandatele isikutele, eelkõige VKEdele ja tarbijatele. Peatamise suhtes võidakse kohaldada komisjoni kindlaks määratud tingimusi ja kohustusi, et tagada õiglane tasakaal kõnealuste huvide ja käesoleva määruse eesmärkide vahel.

Artikkel 10

Rahvatervise ja avaliku julgeolekuga seotud põhjustel tehtavad erandid

1.   Komisjon võib pääsuvalitseja põhjendatud taotluse korral või omal algatusel võtta vastu rakendusakti, milles sätestatakse komisjoni otsus vabastada kõnealune pääsuvalitseja täielikult või osaliselt artiklis 5, 6 või 7 sätestatud konkreetsest kohustusest, mis on seotud artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetletud põhiplatvormiteenusega, kui selline erand on õigustatud käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud põhjustel (edaspidi „erandi tegemise otsus“). Komisjon võtab erandi tegemise otsuse vastu hiljemalt kolme kuu jooksul pärast täielikult põhjendatud taotluse saamist ning esitab põhjendused, milles selgitatakse erandi tegemise põhjuseid. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Kui lõike 1 kohaselt tehakse erand, vaatab komisjon erandi tegemise otsuse läbi, kui erandi tegemise põhjust enam ei ole, või vähemalt kord aastas. Pärast sellist läbivaatamist komisjon kas lõpetab erandi kohaldamise täielikult või osaliselt või otsustab, et lõike 1 tingimused on endiselt täidetud.

3.   Lõike 1 kohase erandi võib teha üksnes rahvatervise või avaliku julgeolekuga seotud põhjustel.

4.   Pakilistel juhtudel võib komisjon pääsuvalitseja põhjendatud taotluse korral või omal algatusel peatada ajutiselt konkreetse lõikes 1 osutatud kohustuse kohaldamise ühe või mitme konkreetse põhiplatvormiteenuse suhtes juba enne nimetatud lõike kohase otsuse tegemist. Sellise taotluse võib esitada ja rahuldada igal ajal, kuni komisjon teeb lõike 1 kohase hindamise.

5.   Lõigetes 1 ja 4 osutatud taotluse hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse konkreetse kohustuse täitmise mõju lõikes 3 loetletud alustele ning asjaomasele pääsuvalitsejale ja kolmandatele isikutele. Komisjon võib peatamise suhtes kohaldada tingimusi ja kohustusi, et tagada õiglane tasakaal lõikes 3 loetletud alustest tulenevate eesmärkide ning käesoleva määruse eesmärkide vahel.

Artikkel 11

Aruandlus

1.   Pääsuvalitseja esitab kuue kuu jooksul pärast tema artikli 3 kohast määramist ning kooskõlas artikli 3 lõikega 10 komisjonile aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult ja läbipaistvalt meetmeid, mida ta on rakendanud, et tagada artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustuste täitmine.

2.   Pääsuvalitseja avaldab lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul aruande mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte ja esitab selle komisjonile.

Pääsuvalitseja ajakohastab kõnealust aruannet ja selle mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet vähemalt kord aastas.

Komisjon teeb oma veebisaidil kättesaadavaks lingi kõnealusele mittekonfidentsiaalsele kokkuvõttele.

Artikkel 14

Koondumisest teavitamise kohustus

1.   Pääsuvalitseja teavitab komisjoni igast kavandatavast koondumisest määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 3 tähenduses, kui ühinevad üksused osutavad või koondumise objekt osutab põhiplatvormiteenust või muud digisektoris pakutavat teenust või võimaldab andmete kogumist, olenemata sellest, kas sellest tuleb teatada komisjonile kõnealuse määruse alusel või liikmesriigi pädevale konkurentsiasutusele riigisiseste ühinemisreeglite alusel.

Pääsuvalitseja teavitab komisjoni sellisest koondumisest enne selle läbiviimist ning pärast kokkuleppe sõlmimist, avaliku pakkumise väljakuulutamist või aktsiate kontrollpaki omandamist.

2.   Teabes, mille pääsuvalitseja esitab lõike 1 kohaselt, kirjeldatakse vähemalt koondumisega seotud ettevõtjaid, nende aastakäivet liidus ja kogu maailmas, nende tegevusvaldkondi, sealhulgas koondumisega vahetult seotud tegevust, lepingu tehinguväärtust või selle hinnangulist suurust ning esitatakse koondumise kokkuvõte, sealhulgas selle olemusest ja põhjendustest, samuti koondumisega seotud liikmesriikide loetelu.

Pääsuvalitseja esitatavas teabes kirjeldatakse ka kõigi asjaomaste põhiplatvormiteenuste aastakäivet liidus, iga-aastaste aktiivsete ärikasutajate arvu ja igakuiste aktiivsete lõppkasutajate arvu.

3.   Kui pärast koondumist, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 1, vastab veel mõni põhiplatvormiteenus eraldi artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud künnistele, teavitab asjaomane pääsuvalitseja sellest komisjoni kahe kuu jooksul pärast koondumist ja esitab komisjonile artikli 3 lõikes 2 osutatud teabe.

4.   Komisjon teavitab liikmesriikide pädevaid asutusi lõike 1 kohaselt saadud teabest ning avaldab igal aastal selliste omandamiste loetelu, millest pääsuvalitsejad on talle kõnealuse lõike kohaselt teatanud.

Komisjon arvestab ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

5.   Liikmesriikide pädevad asutused võivad kasutada käesoleva artikli lõike 1 kohaselt saadud teavet, et taotleda komisjonilt koondumiste läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklile 22.

Artikkel 17

Turu-uuring pääsuvalitseja määramiseks

1.   Komisjon võib teha turu-uuringu, et selgitada välja, kas põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja tuleks määrata artikli 3 lõike 8 kohaselt pääsuvalitsejaks, või selleks, et teha kindlaks põhiplatvormiteenused, mis loetletakse määramisotsuses artikli 3 lõike 9 kohaselt. Komisjon püüab oma turu-uuringu lõpule viia 12 kuu jooksul pärast artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäeva; oma turu-uuringu lõpuleviimiseks võtab komisjon vastu rakendusakti, milles esitatakse komisjoni otsus. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohase turu-uuringu käigus püüab komisjon edastada esialgsed järeldused asjaomasele põhiplatvormiteenuseid osutavale ettevõtjale kuue kuu jooksul alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäevast. Esialgsetes järeldustes selgitab komisjon, kas tema esialgse seisukoha järgi on asjakohane, et kõnealune ettevõtja määratakse artikli 3 lõike 8 kohaselt pääsuvalitsejaks ning asjaomased põhiplatvormiteenused kantakse loetellu vastavalt artikli 3 lõikele 9.

3.   Kui põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja vastab artikli 3 lõikes 2 sätestatud künnistele, kuid on artikli 3 lõike 5 kohaselt esitanud sellised piisavalt põhjendatud argumendid, mis seavad ilmselgelt kahtluse alla artikli 3 lõikes 2 sätestatud eelduse, püüab komisjon viia turu-uuringu lõpule viie kuu jooksul alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäevast.

Sellisel juhul püüab komisjon edastada oma esialgsed järeldused vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 asjaomasele ettevõtjale kolme kuu jooksul alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäevast.

4.   Kui komisjon määrab artikli 3 lõike 8 kohaselt pääsuvalitsejaks sellise põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja, kellel ei ole veel oma tegevusalal kindlat ja püsivat turupositsiooni, kuid kes tõenäoliselt saavutab sellise positsiooni lähitulevikus, võib ta teatada, et sellise pääsuvalitseja suhtes kohaldatakse üksnes ühte või mitut artikli 5 lõigetes 3–6 ning artikli 6 lõigetes 4, 7, 9, 10 ja 13 sätestatud kohustust, nagu on täpsustatud määramisotsuses. Komisjon teatab, et kohaldatakse üksnes neid kohustusi, mis on asjakohased ja vajalikud vältimaks seda, et asjaomane pääsuvalitseja saavutab ebaausate vahendite abil oma tegevusalal kindla ja püsiva positsiooni. Komisjon vaatab kõnealuse määramise asjaolud läbi artiklis 4 sätestatud korras.

Artikkel 18

Süsteemse kohustuste mittetäitmisega seotud turu-uuring

1.   Komisjon võib teha turu-uuringu, et selgitada välja, kas pääsuvalitseja on jätnud kohustused süsteemselt täitmata. Komisjon viib selle turu-uuringu lõpule 12 kuu jooksul alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäevast. Kui turu-uuringust ilmneb, et pääsuvalitseja on süsteemselt rikkunud ühte või mitut artiklis 5, 6 või 7 sätestatud kohustust ning on seoses artikli 3 lõikes 1 sätestatud nõuetega oma pääsuvalitseja positsiooni säilitanud, seda tugevdanud või laiendanud, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, millega kehtestatakse kõnealuse pääsuvalitseja suhtes tegevusega seotud või struktuurilised parandusmeetmed, mis on proportsionaalsed ja vajalikud käesoleva määruse tõhusa järgimise tagamiseks. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kehtestatud parandusmeede võib hõlmata – kui selline parandusmeede on proportsionaalne ja vajalik, et säilitada või taastada õiglus ja konkurentsile avatus, mida süsteemne kohustuste mittetäitmine mõjutab – keeldu piiratud ajavahemikul koonduda määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 3 tähenduses kõnealuste põhiplatvormiteenuste või muude digisektoris osutatavate teenuste puhul või teenuste puhul, mis võimaldavad koguda andmeid, mida süsteemne kohustuste mittetäitmine mõjutab.

3.   Pääsuvalitsejat käsitatakse artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustuste süsteemse mittetäitjana siis, kui komisjon on teinud artikli 29 alusel pääsuvalitseja suhtes vähemalt kolm selle põhiplatvormiteenusega seotud täitmata jätmist käsitlevat otsust kaheksa aasta jooksul enne turu-uuringu algatamise otsuse vastuvõtmist seoses käesoleva artikli kohase otsuse võimaliku vastuvõtmisega.

4.   Komisjon esitab oma esialgsed järeldused asjaomasele pääsuvalitsejale kuue kuu jooksul alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäevast. Oma esialgsetes järeldustes selgitab komisjon, kas tema esialgse seisukoha järgi on käesoleva artikli lõike 1 tingimused täidetud ning milliseid parandusmeetmeid ta esialgu vajalikuks ja proportsionaalseks peab.

5.   Et võimaldada huvitatud kolmandatel isikutel tõhusalt märkusi esitada, avaldab komisjon samal ajal lõike 4 kohase esialgsete järelduste esitamisega pääsuvalitsejale või pärast seda niipea kui võimalik juhtumi mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte ja parandusmeetmed, mille võtmist ta kaalub. Komisjon määrab kindlaks mõistliku tähtaja, mille jooksul kõnealused märkused tuleb esitada.

6.   Kui komisjon kavatseb võtta vastu käesoleva artikli lõike 1 kohase otsuse, muutes siduvaks pääsuvalitseja poolt artikli 25 kohaselt pakutud kohustused, avaldab ta mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte juhtumi kohta ja kohustuste põhisisu. Huvitatud kolmandad isikud võivad esitada oma märkused mõistliku ajavahemiku jooksul, mille määrab kindlaks komisjon.

7.   Komisjon võib turu-uuringu käigus selle kestust pikendada, kui selline pikendamine on objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalne. Pikendada võib tähtaega, mille jooksul komisjon peab esitama oma esialgsed järeldused, või lõpliku otsuse vastuvõtmise tähtaega. Käesoleva lõike kohaste pikenduste kogukestus ei tohi ületada kuut kuud.

8.   Tagamaks, et pääsuvalitseja täidab artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustusi tõhusalt, vaatab komisjon kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2 kehtestatud parandusmeetmed korrapäraselt läbi. Komisjonil on õigus neid parandusmeetmeid muuta, kui ta teeb uue turu-uuringuga kindlaks, et meetmed ei ole tõhusad.

Artikkel 21

Teabetaotlused

1.   Komisjon võib käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks nõuda lihttaotluse või otsusega, et ettevõtjad või ettevõtjate ühendused esitaksid kogu vajaliku teabe. Lihttaotluse või otsusega võib komisjon samuti nõuda juurdepääsu ettevõtjate andmetele ja algoritmidele ning testidega seotud teabele ja nõuda nende kohta selgitusi.

2.   Kui komisjon saadab ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele lihtteabetaotluse, märgib ta selles taotluses õigusliku aluse ja eesmärgi, täpsustab, millist teavet nõutakse, ning määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja ja märgib artiklis 30 sätestatud trahvid, mida kohaldatakse ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe või selgituse esitamise eest.

3.   Kui komisjon nõuab ettevõtjatelt ja ettevõtjate ühendustelt teavet oma otsusega, märgib ta õigusliku aluse ja taotluse eesmärgi, täpsustab, millist teavet nõutakse, ning määrab kindlaks tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada. Kui komisjon nõuab ettevõtjatelt juurdepääsu andmetele, algoritmidele ja testidega seotud teabele, teeb ta teatavaks taotluse eesmärgi ning määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja. Ta annab ka teavet artiklis 30 sätestatud trahvide kohta ning annab teavet artiklis 31 sätestatud sunniraha kohta või määrab need. Samuti annab ta teada õigusest lasta otsus Euroopa Kohtus läbi vaadata.

4.   Ettevõtjad või ettevõtjate ühendused või nende esindajad esitavad nõutud teabe asjaomase ettevõtja või ettevõtjate ühenduse nimel. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad teavet esitada oma klientide nimel. Kui esitatud teave on ebatäielik, ebaõige või eksitav, jäävad täielikult vastutavaks kliendid.

5.   Liikmesriikide pädevad asutused esitavad komisjoni taotluse korral talle kogu nende valduses oleva teabe, mis on vajalik käesoleva määrusega komisjonile pandud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 23

Õigus teha kontrolle

1.   Komisjon võib käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks teha ettevõtja või ettevõtjate ühenduse suhtes kõik vajalikud kontrollid.

2.   Komisjoni poolt kontrolli tegemiseks volitatud ametnikel ja teistel kaasasolevatel isikutel on õigus:

a)

siseneda ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste ruumidesse, territooriumile ja transpordivahenditesse;

b)

kontrollida raamatupidamis- ja muid äridokumente olenemata sellest, millisel andmekandjal neid hoitakse;

c)

teha või saada mis tahes kujul koopiaid või väljavõtteid kõnealustest raamatupidamis- või muudest dokumentidest;

d)

nõuda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus võimaldaks juurdepääsu oma organisatsioonile, toimimisele, IT-süsteemile, algoritmidele, andmete töötlemisele ja äritavadele ning selgitaks neid, ja jäädvustada või dokumenteerida antud selgitused mis tahes tehniliste vahenditega;

e)

pitseerida äriruume ning raamatupidamis- või muid dokumente kontrolli tegemise ajaks ja selleks vajalikus ulatuses;

f)

küsida ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajalt või töötajalt selgitusi kontrolli sisu ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning vastused mis tahes tehniliste vahenditega jäädvustada.

3.   Komisjon võib kontrolli tegemiseks taotleda abi ka audiitoritelt või ekspertidelt, kelle ta on artikli 26 lõike 2 kohaselt määranud, samuti selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädevalt asutuselt, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.

4.   Kontrollide käigus võivad komisjon, tema määratud audiitorid või eksperdid ning selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, nõuda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus annaks juurdepääsu oma organisatsioonile, toimimisele, IT-süsteemile, algoritmidele, andmete töötlemisele ja äritavadele ning selgitaks neid. Komisjon ja tema määratud audiitorid või eksperdid ning selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, võivad esitada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajale või töötajale küsimusi.

5.   Komisjoni poolt kontrolli tegemiseks volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud kasutavad oma õigusi kirjaliku volituse esitamisel, kus on nimetatud kontrolli sisu ja eesmärk ning artiklis 30 ette nähtud trahvid, mida kohaldatakse juhul, kui nõutavad raamatupidamis- või muud äridokumendid esitatakse puudulikult või vastused käesoleva artikli lõigete 2 ja 4 alusel esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad. Aegsasti enne kontrolli teatab komisjon kontrollist selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädevale asutusele, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.

6.   Ettevõtjad ja ettevõtjate ühendused peavad võimaldama komisjoni otsusega määratud kontrolle. Selles otsuses täpsustatakse kontrolli sisu ja eesmärk, määratakse selle alguskuupäev, antakse teavet artiklites 30 ja 31 ette nähtud trahvide ja sunniraha kohta ning osutatakse õigusele esitada kõnealune otsus läbivaatamiseks Euroopa Kohtule.

7.   Selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädeva asutuse, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, või komisjoni taotluse korral võivad komisjoni volitatud ametnikke ja teisi kaasasolevaid isikuid aktiivselt abistada kõnealuse pädeva asutuse ametnikud ja tema volitatud või määratud isikud. Selleks on neil käesoleva artikli lõigetes 2 ja 4 sätestatud volitused.

8.   Kui komisjoni volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud leiavad, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus ei nõustu käesoleva artikli kohaselt nõutava kontrolliga, peab asjaomane liikmesriik andma neile vajalikku abi, taotledes kontrolli tegemiseks asjakohasel juhul abi politseilt või samaväärselt täitevasutuselt.

9.   Kui liikmesriigi õigusnormide kohaselt on käesoleva artikli lõikes 8 ette nähtud abi osutamiseks vaja kohtuasutuse luba, taotleb seda luba komisjon või liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, või taotlevad seda nende asutuste volitatud ametnikud. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

10.   Käesoleva artikli lõikes 9 osutatud loa taotlemisel teeb liikmesriigi kohtuasutus kindlaks, et komisjoni otsus on autentne ning kavandatud sunnimeetmed ei ole kontrolli sisu seisukohalt meelevaldsed ega liigsed. Sunnimeetmete proportsionaalsuse kontrollimisel võib liikmesriigi kohtuasutus paluda komisjonilt otse või liikmesriigi pädeva asutuse kaudu, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, üksikasjalikke selgitusi eelkõige nende põhjuste kohta, miks komisjoni kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, samuti kahtlustatava rikkumise raskuse ja asjaomase ettevõtja osalemise laadi kohta. Liikmesriigi kohtuasutus ei tohi vaidlustada kontrolli vajalikkust ega nõuda, et talle esitataks komisjoni toimikus sisalduv teave. Komisjoni otsuse seaduslikkuse võib läbi vaadata ainult Euroopa Kohus.

Artikkel 28

Vastavuskontrolli funktsioon

1.   Pääsuvalitsejad võtavad kasutusele vastavuskontrolli funktsiooni, mis on pääsuvalitseja operatiivfunktsioonidest sõltumatu ja mida rakendavad üks või mitu vastavuskontrolli spetsialisti, sealhulgas vastavuskontrolli funktsiooni juht.

2.   Pääsuvalitseja tagab, et lõikes 1 osutatud vastavuskontrolli funktsioonil on piisavad volitused, staatus ja vahendid ning juurdepääs pääsuvalitseja juhtorganile, et jälgida pääsuvalitseja vastavust käesolevale määrusele.

3.   Pääsuvalitseja juhtorgan tagab, et lõike 1 kohaselt määratud vastavuskontrolli spetsialistidel on lõikes 5 osutatud ülesannete täitmiseks vajalik kutsekvalifikatsioon, oskusteave, kogemus ja suutlikkus.

Pääsuvalitseja juhtorgan tagab samuti, et vastavuskontrolli funktsiooni juht on sõltumatu kõrgem juht, kellel on selge vastutus vastavuskontrolli funktsiooni eest.

4.   Vastavuskontrolli funktsiooni juht annab aru otse pääsuvalitseja juhtorganile ning võib tõstatada probleeme ja hoiatada seda organit, kui tekib käesoleva määruse täitmata jätmise oht, ilma et see piiraks juhtorgani kohustusi järelevalve- ja juhtimisfunktsioonide täitmisel.

Vastavuskontrolli funktsiooni juhti ei vabastata ametist ilma pääsuvalitseja juhtorgani eelneva heakskiiduta.

5.   Pääsuvalitseja poolt lõike 1 kohaselt määratud vastavuskontrolli spetsialistidel on järgmised ülesanded:

a)

korraldada ja jälgida pääsuvalitsejate selliseid meetmeid ja tegevust, mille eesmärk on tagada käesoleva määruse järgimine, ning teha nende üle järelevalvet;

b)

teavitada ja nõustada pääsuvalitseja juhtkonda ja töötajaid seoses käesoleva määruse järgimisega;

c)

kui see on asjakohane, jälgida artikli 25 kohaselt siduvaks muudetud kohustuste täitmist, ilma et see piiraks komisjoni võimalust määrata sõltumatuid väliseksperte vastavalt artikli 26 lõikele 2;

d)

teha käesoleva määruse kohaldamisel koostööd komisjoniga.

6.   Pääsuvalitsejad edastavad komisjonile vastavuskontrolli funktsiooni juhi nime ja kontaktandmed.

7.   Pääsuvalitseja juhtorgan määrab kindlaks pääsuvalitseja juhtimiskorra, mis tagab vastavuskontrolli funktsiooni sõltumatuse, sealhulgas ülesannete jaotuse pääsuvalitseja töökorralduses ja huvide konfliktide ennetamise, ning teeb selle rakendamise üle järelevalvet ja vastutab selle rakendamise eest.

8.   Juhtorgan kinnitab ja vaatab korrapäraselt vähemalt kord aastas läbi käesoleva määruse järgimise, haldamise ja seire strateegiad ja põhimõtted.

9.   Juhtorgan pühendab piisavalt aega käesoleva määruse järgimise haldamisele ja seirele. Juhtorgan osaleb aktiivselt käesoleva määruse haldamise ja selle täitmise tagamisega seotud otsuste tegemises ning tagab, et selle jaoks on eraldatud piisavad vahendid.

Artikkel 32

Karistuste määramisega seotud aegumistähtajad

1.   Artiklite 30 ja 31 kohastel komisjoni volitustel on viie aasta pikkune aegumistähtaeg.

2.   Aegumistähtaega hakatakse arvestama rikkumise toimepaneku päevast. Jätkuvate või korduvate rikkumiste puhul hakatakse aegumistähtaega arvestama rikkumise lõppemise päevast.

3.   Komisjoni võetavad meetmed, mille eesmärk on algatada rikkumise suhtes turu-uuring või menetlus, katkestavad trahvide või sunniraha määramisega seotud aegumistähtaja. Aegumistähtaeg katkeb kuupäevast, mil sellisest meetmest teatatakse vähemalt ühele rikkumises osalenud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele. Aegumistähtaja katkestavad eelkõige järgmised meetmed:

a)

komisjoni teabetaotlused;

b)

komisjoni poolt oma ametnikele antud kirjalikud kontrollivolitused;

c)

menetluse algatamine komisjoni poolt vastavalt artiklile 20.

4.   Kui aegumistähtaeg katkeb, hakatakse seda iga kord uuesti arvestama. Aegumistähtaeg lõpeb hiljemalt päeval, mil lõpeb kahekordse aegumistähtajaga võrdne ajavahemik, ilma et komisjon oleks määranud trahvi või sunniraha. Kõnealune tähtaeg pikeneb aja võrra, mille jooksul oli aegumistähtaeg vastavalt lõikele 5 peatatud.

5.   Trahvide või sunniraha määramisega seotud aegumistähtaja kulgemine peatatakse komisjoni otsuse Euroopa Kohtus läbivaatamise ajaks.

Artikkel 45

läbivaatamine Euroopa Kohtus

ELi toimimise lepingu artikli 261 kohaselt on Euroopa Kohtul täielik pädevus vaadata läbi otsused, millega komisjon on määranud trahve või sunniraha. Ta võib määratud trahvi või sunniraha tühistada, seda vähendada või suurendada.

Artikkel 53

läbivaatamine

1.   Hiljemalt 3. maiks 2026 ja seejärel iga kolme aasta tagant hindab komisjon käesolevat määrust ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele selle kohta aruande.

2.   Hindamiste puhul vaadeldakse, kas on saavutatud käesoleva määruse eesmärgid, mis käsitlevad konkurentsile avatud ja õiglaste turgude tagamist, ning hinnatakse käesoleva määruse mõju ärikasutajatele, eelkõige VKEdele, ja lõppkasutajatele. Lisaks hindab komisjon, kas artikli 7 kohaldamisala võib laiendada veebipõhistele sotsiaalvõrguteenustele.

3.   Hindamiste käigus tehakse kindlaks, kas on vaja muuta õigusnorme, mis puudutavad muu hulgas artikli 2 punktis 2 sätestatud põhiplatvormiteenuste loetelu, artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustusi ja nende täitmist, tagamaks et digiturud on kõikjal liidus konkurentsile avatud ja õiglased. Komisjon võtab pärast hindamisi asjakohaseid meetmeid, mis võivad muu hulgas hõlmata seadusandlikke ettepanekuid.

4.   Liikmesriikide pädevad asutused esitavad kogu nende valduses oleva asjakohase teabe, mida komisjon võib lõikes 1 osutatud aruande koostamiseks nõuda.

Artikkel 54

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 2. maist 2023.

Artikli 3 lõikeid 6 ja 7 ning artikleid 40, 46, 47, 48, 49 ja 50 kohaldatakse alates 1. novembrist 2022 ning artikleid 42 ja 43 kohaldatakse alates 25. juunist 2023.

Sellele vaatamata, kui 25. juuni 2023 eelneb käesoleva artikli teises lõigus osutatud kohaldamise alguskuupäevale, lükatakse artiklite 42 ja 43 kohaldamine edasi, kuni käesoleva artikli teises lõigus osutatud kohaldamise alguskuupäevani.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 14. september 2022

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BEK


(1)  ELT C 286, 16.7.2021, lk 64.

(2)  ELT C 440, 29.10.2021, lk 67.

(3)  Euroopa Parlamendi 5. juuli 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 18. juuli 2022. aasta otsus.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.7.2019, lk 57).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ (ELT L 130, 17.5.2019, lk 92).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).

(12)  Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(18)  Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

(19)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (ELT L 409, 4.12.2020, lk 1).

(22)  ELT C 147, 26.4.2021, lk 4.

(23)  Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).


LISA

A.   Üldine teave

1.

Käesoleva lisa eesmärk on täpsustada metoodikat, millega tehakse kindlaks ja arvutatakse iga artikli 2 punktis 2 loetletud põhiplatvormiteenuse aktiivsed lõppkasutajad ja aktiivsed ärikasutajad. Selle alusel saab ettevõtja hinnata, kas tema põhiplatvormiteenused vastavad artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud kvantitatiivsetele künnistele ja vastaksid seega eeldatavasti artikli 3 lõike 1 punktis b sätestatud nõudele. Selline võrdlusalus on samamoodi asjakohane ka artikli 3 lõike 8 kohase laiema hindamise puhul. Ettevõtja ülesanne on saavutada parim võimalik lähendus kooskõlas käesolevas lisas sätestatud ühiste põhimõtete ja eriomase metoodikaga. Miski käesolevas lisas ei takista komisjoni käesoleva määruse asjakohastes sätetes kindlaks määratud tähtaegade jooksul nõudmast, et põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja esitaks teavet, mis on vajalik aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate kindlakstegemiseks ja arvutamiseks. Miski käesolevas lisas ei tohiks kujutada endast õiguslikku alust kasutajate jälgimiseks. Samuti ei piira käesolevas lisas esitatud metoodika ühegi käesolevas määruses, eriti artikli 3 lõigetes 3 ja 8 ning artikli 13 lõikes 3 sätestatud kohustuse täitmist. Eelkõige tähendab artikli 13 lõikes 3 sätestatud kohustuste nõutav täitmine ka aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate kindlakstegemist ja arvutamist kas täpse mõõtmise või parima kättesaadava lähenduse põhjal, mis on kooskõlas põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja tegeliku kindlakstegemis- ja arvutusvõimega asjaomasel ajahetkel. Need mõõtmised või parimad kättesaadavad lähendused on kooskõlas artikli 15 alusel teatatud mõõtmiste või lähendustega ja hõlmavad neid.

2.

Artikli 2 punktides 20 ja 21 on sätestatud mõistete „lõppkasutaja“ ja „ärikasutaja“ määratlused, mis on ühised kõigile põhiplatvormiteenustele.

3.

Aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate kindlakstegemiseks ning nende arvu kindlakstegemiseks viidatakse käesolevas lisas mõistele „kordumatud kasutajad“. Mõiste „kordumatud kasutajad“ hõlmab asjaomase põhiplatvormiteenuse aktiivseid lõppkasutajaid ja aktiivseid ärikasutajaid konkreetsel ajavahemikul (näiteks aktiivsete lõppkasutajate puhul kuu ja aktiivsete ärikasutajate puhul aasta), keda võetakse arvesse ainult üks kord, olenemata sellest, mitu korda nad selle ajavahemiku jooksul asjaomase põhiplatvormiteenusega kokku puutusid. See ei mõjuta asjaolu, et sama füüsiline või juriidiline isik võib samal ajal olla eri põhiplatvormiteenuste aktiivne lõppkasutaja või aktiivne ärikasutaja.

B.   Aktiivsed lõppkasutajad

1.

Kordumatute kasutajate arv tehakse aktiivsete lõppkasutajate puhul kindlaks vastavalt kõige täpsematele näitajatele, mille teatab ettevõtja, kes osutab mõnda põhiplatvormiteenust, pidades silmas eeskätt järgmist.

a)

Leitakse, et andmete kogumine põhiplatvormiteenuste kasutamise kohta keskkondadest, kuhu tuleb registreeruda või sisse logida, kujutaks endast esmapilgul kõige väiksemat dubleerimise riski, näiteks seoses kasutajate käitumisega eri seadmetes või platvormidel. Seega esitab ettevõtja vastava põhiplatvormiteenuse kordumatute lõppkasutajate arvu kohta anonüümitud koondandmed, mis põhinevad keskkondadel, kuhu tuleb registreeruda või sisse logida, kui sellised andmed on olemas

b)

Põhiplatvormiteenuste puhul, millele lõppkasutajad pääsevad juurde ka väljaspool keskkondi, kuhu tuleb registreeruda või sisse logida, esitab ettevõtja lisaks anonüümitud koondandmed vastava põhiplatvormiteenuse kordumatute lõppkasutajate arvu kohta, mis hõlmavad ka lõppkasutajaid väljaspool registreerumist või sisselogimist eeldavaid keskkondi, tuginedes alternatiivsetele näitajatele, nagu IP-aadressid, küpsised või muud tunnused, näiteks raadiosagedustuvastuse märgised, tingimusel et need aadressid või tunnused on põhiplatvormiteenuste osutamiseks objektiivselt vajalikud.

2.

Aktiivsete lõppkasutajate arv kuus põhineb aktiivsete lõppkasutajate kuu keskmisel arvul majandusaasta suurima osa jooksul. Mõiste „majandusaasta suurim osa“ eesmärk on võimaldada põhiplatvormiteenust osutaval ettevõtjal asjaomase aasta erandlikud arvnäitajad välja jätta. Erandlikud arvnäitajad on oma olemuselt arvnäitajad, mis jäävad märkimisväärselt väljapoole normaalväärtusi ja prognoositavaid väärtusi. Kasutajate aktiivsuse ootamatu tõus või langus, mis esineb majandusaasta ühe kuu jooksul, on näide sellest, mida võiks käsitada kõnealuse erandliku arvnäitajana. Erandlike arvnäitajatena ei käsitata selliseid näitajaid, mis on seotud iga-aastaste korduvate nähtustega, näiteks iga-aastase soodusmüügiga.

C.   Aktiivsed ärikasutajad

Kordumatute kasutajate arv tehakse aktiivsete ärikasutajate puhul asjakohasel juhul kindlaks konto tasandil, mispuhul iga eraldi ärikonto on seotud ettevõtja osutatava põhiplatvormiteenuse kasutamisega, olles seega vastava põhiplatvormiteenuse kordumatu ärikasutaja. Kui mõistet „ärikonto“ vastava põhiplatvormiteenuse puhul ei kohaldata, teeb asjaomane põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja kordumatute ärikasutajate arvu kindlaks, osutades asjaomasele ettevõtjale.

D.   Teabe esitamine

1.

Ettevõtja, kes esitab komisjonile artikli 3 lõike 3 kohaselt teabe iga põhiplatvormiteenuse aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate arvu kohta, vastutab selle teabe täielikkuse ja õigsuse tagamise eest. Sellega seoses tuleb silmas pidada järgmist

a)

Ettevõtja vastutab asjaomase põhiplatvormiteenuse kohta andmete esitamise eest, hoidudes aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate arvu ala- ja ülehindamisest (näiteks kui kasutajad pääsevad põhiplatvormiteenustele juurde eri platvormide või seadmete kaudu).

b)

Ettevõtja vastutab täpsete ja kokkuvõtlike selgituste andmise eest, mis puudutab teabe saamiseks kasutatavaid meetodeid, ning asjaomase põhiplatvormiteenuse aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate arvu ala- või ülehindamise riski ja sellise riski maandamiseks kasutatavate lahenduste eest.

c)

Kui komisjonil on kahtlusi põhiplatvormiteenust osutava ettevõtja esitatava teabe õigsuse suhtes, esitab ettevõtja teabe, mis põhineb alternatiivsetel näitajatel.

2.

Aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate arvu kindlakstegemisel tuleb silmas pidada järgmist

a)

Ühte või mitut põhiplatvormiteenust osutav ettevõtja ei liigita artikli 2 punkti 2 kohaselt samasse põhiplatvormiteenuste kategooriasse kuuluvaid põhiplatvormiteenuseid eraldiseisvaks peamiselt seetõttu, et neid osutatakse erinevate domeeninimede (kas riigidomeenid või geneerilised tippdomeenid) või geograafiliste tunnuste kaudu.

b)

Ühte või mitut põhiplatvormiteenust osutav ettevõtja liigitab eraldiseisvaks sellised põhiplatvormiteenused, mida kasutatavad nende lõppkasutajad või ärikasutajad või mõlemad erinevatel eesmärkidel, isegi kui nende lõppkasutajad või ärikasutajad võivad olla samad ning isegi kui need kuuluvad artikli 2 punkti 2 kohaselt samasse põhiplatvormiteenuste kategooriasse.

c)

Ühte või mitut põhiplatvormiteenust osutav ettevõtja liigitab eraldiseisvaks sellised põhiplatvormiteenused, mida asjaomane ettevõtja pakub integreeritult, kuid

i)

mis ei kuulu artikli 2 punkti 2 kohaselt samasse põhiplatvormiteenuste kategooriasse või

ii)

mida kasutavad nende lõppkasutajad või ärikasutajad või mõlemad erinevatel eesmärkidel, isegi kui nende lõppkasutajad ja ärikasutajad võivad olla samad ning isegi kui need kuuluvad artikli 2 punkti 2 kohaselt samasse põhiplatvormiteenuste kategooriasse.

E.   Erimõisted

Allpool esitatud tabelis on esitatud mõistete „aktiivsed lõppkasutajad“ ja „aktiivsed ärikasutajad“ konkreetsed määratlused iga põhiplatvormiteenuse puhul.

Põhiplatvormiteenus

Aktiivsed lõppkasutajad

Aktiivsed ärikasutajad

Veebipõhised vahendusteenused

Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid veebipõhist vahendusteenust vähemalt üks kord kuus, näiteks aktiivse sisselogimise, päringu tegemise, klõpsamise või kerimise teel, või sõlmisid vähemalt üks kord kuus veebipõhise vahendusteenuse kaudu tehingu.

Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kellel oli aasta jooksul veebipõhises vahendusteenuses loetellu kantud vähemalt üks artikkel või kes sõlmisid aasta jooksul veebipõhise vahendusteenuse võimaldatava tehingu.

Veebipõhised otsingumootorid

Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid veebipõhist otsingumootorit vähemalt üks kord kuus, näiteks päringut tehes.

Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kellel on äriveebisait (st kaubanduslikul või kutsealasel otstarbel kasutatav veebisait), mida on aasta jooksul indekseeritud veebipõhise otsingumootoriga või mis on veebipõhise otsingumootori indeksi osa.

Veebipõhised sotsiaalvõrguteenused

Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid veebipõhist sotsiaalvõrguteenust vähemalt üks kord kuus, näiteks aktiivse sisselogimise, lehekülje avamise, kerimise, klõpsamise, laikimise, päringu tegemise, postitamise või kommenteerimise teel.

Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kes on kantud veebipõhises sotsiaalvõrguteenuses olevasse ettevõtjate loetellu või kellel on veebipõhises sotsiaalvõrguteenuses ärikonto ning kes on teenust vähemalt üks kord aastas mis tahes viisil kasutanud, näiteks aktiivse sisselogimise, lehekülje avamise, kerimise, klõpsamise, laikimise, päringu tegemise, postitamise, kommenteerimise või ettevõtjatele mõeldud vahendite kasutamise teel.

Videojagamisplatvormi teenused

Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid videojagamisplatvormi teenust vähemalt üks kord kuus, näiteks audiovisuaalse sisu osa esitamise, päringu tegemise või audiovisuaalse sisu üksuse üleslaadimise teel, sealhulgas eelkõige seoses kasutajate loodud videotega.

Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kes on aasta jooksul pakkunud vähemalt ühte audiovisuaalse sisu üksust, mis on videojagamisplatvormi teenuse kaudu üles laaditud või mida on selle kaudu esitatud.

Numbrivaba isikutevahelise side teenused

Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes vähemalt üks kord kuus algatasid numbrivaba isikutevahelise side teenuse kaudu sidesessiooni või selles mis tahes viisil osalesid.

Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kes vähemalt üks kord aastas kasutasid numbrivaba isikutevahelise side teenuse kaudu lõppkasutajaga otseside pidamiseks ärikontot või algatasid selleks teenuse kaudu muul viisil side või osalesid selles.

Operatsioonisüsteemid

Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid operatsioonisüsteemiga varustatud seadet, mis on aktiveeritud või mida on ajakohastatud või kasutatud vähemalt üks kord kuus.

Selliste kordumatute arendajate arv, kes aasta jooksul andsid välja vähemalt ühe tarkvararakenduse või -programmi, mis kasutab operatsioonisüsteemi programmeerimiskeelt või tarkvaraarendusvahendeid või mille käitamiseks operatsioonisüsteemi mis tahes viisil kasutatakse, või ajakohastasid või pakkusid sellist tarkvararakendust või -programmi.

Virtuaalassistent

Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid virtuaalassistenti vähemalt üks kord kuus mis tahes viisil, näiteks selle aktiveerimise, sellelt küsimuste küsimise, sellele käsku andes teenusele juurdepääsu saamise või nutikodu seadme juhtimise teel.

Selliste kordumatute arendajate arv, kes aasta jooksul pakkusid vähemalt ühte virtuaalassistendi tarkvararakendust või funktsiooni, mis teeb olemasoleva tarkvararakenduse virtuaalassistendi kaudu kättesaadavaks.

Veebibrauserid

Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid veebibrauserit vähemalt üks kord kuus, näiteks veebibrauseri URLi rea kaudu päringu tegemise või sellele veebisaidi aadressi sisestamise teel.

Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kelle äriveebisaiti (st kaubanduslikul või kutsealasel otstarbel kasutatavat veebisaiti) on veebibrauseri kaudu külastatud vähemalt kord aastas või kes pakkusid aasta jooksul veebibrauseris kasutatavat pistikprogrammi, laiendust või lisandprogrammi.

Pilvandmetöötlusteenused

Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid asjaomase pilvandmetöötlusteenuste osutaja pilvandmetöötlusteenust vähemalt üks kord kuus, tasudes selle eest mis tahes viisil, olenemata sellest, kas tasumine toimus samal kuul.

Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kes pakkusid aasta jooksul pilvandmetöötlusteenuseid, mille majutamiseks kasutati asjaomase pilvandmetöötlusteenuste osutaja pilvetaristut.

Internetireklaamiteenused

Reklaamipinna müük omaniku arvel:

selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes on reklaamiga kokku puutunud vähemalt üks kord kuus.

Reklaamivahendusteenused (sh reklaamivõrgud, reklaamibörsid ja kõik muud reklaamivahendusteenused):

selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes on reklaamiga kokku puutunud vähemalt üks kord kuus sellisel viisil, mis käivitas reklaamivahendusteenuse.

Reklaamipinna müük omaniku arvel:

selliste kordumatute reklaamijate arv, kelle vähemalt ühte reklaami on aasta jooksul esitatud.

Reklaamivahendusteenused (sh reklaamivõrgud, reklaamibörsid ja kõik muud reklaamivahendusteenused):

selliste kordumatute ärikasutajate arv (sh reklaamijad, avaldajad või muud vahendajad), kes aasta jooksul suhtlesid reklaamivahendusteenuse kaudu või keda selle kaudu teenindati.



whereas









keyboard_arrow_down