search


keyboard_tab Digital Market Act 2022/1925 ET

BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf

2022/1925 ET cercato: 'hiljemalt' . Output generated live by software developed by IusOnDemand srl




whereas hiljemalt:


definitions:


cloud tag: and the number of total unique words without stopwords is: 924

 

Artikkel 3

Pääsuvalitseja määramine

1.   Ettevõtja määratakse pääsuvalitsejaks, kui:

a)

tal on märkimisväärne mõju siseturule;

b)

ta osutab põhiplatvormiteenust, mis on ärikasutajate jaoks oluline juurdepääsutee lõppkasutajateni jõudmiseks, ning

c)

tal on oma tegevuses kindel ja püsiv positsioon või on tõenäoline, et ta saavutab sellise positsiooni lähitulevikus.

2.   Eeldatakse, et ettevõtja vastab lõikes 1 sätestatud nõuetele järgmistel juhtudel:

a)

lõike 1 punkti a osas, kui tema aastakäive liidus on viimase kolme majandusaasta jooksul olnud igal aastal vähemalt 7,5 miljardit eurot või kui tema keskmine turukapitalisatsioon või samaväärne õiglane turuväärtus oli viimase majandusaasta jooksul vähemalt 75 miljardit eurot ning kui ta osutab sama põhiplatvormiteenust vähemalt kolmes liikmesriigis;

b)

lõike 1 punkti b osas, kui tema osutatud põhiplatvormiteenusel oli viimasel majandusaastal kuus vähemalt 45 miljonit aktiivset lõppkasutajat, kelle tegevus- või asukoht on liidus ning aastas vähemalt 10 000 aktiivset ärikasutajat, kelle tegevuskoht on liidus, kes on kindlaks tehtud ja arvestatud vastavalt lisas esitatud metoodikale ja näitajatele;

c)

lõike 1 punkti c osas, kui käesoleva lõike punktis b sätestatud künnised on täidetud igal kolmel viimasel majandusaastal.

3.   Kui põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja vastab kõigile lõikes 2 sätestatud künnistele, teatab ta sellest komisjonile viivitamata ja igal juhul kahe kuu jooksul pärast kõnealuste künniste täitmist ning esitab talle lõikes 2 kindlaks määratud asjakohase teabe. Kõnealune teade hõlmab lõikes 2 kindlaks määratud asjakohast teavet ettevõtja iga sellise põhiplatvormiteenuse kohta, mille puhul on täidetud lõike 2 punktis b sätestatud künnised. Kui sellise ettevõtja, kes on varem määratud pääsuvalitsejaks, osutatav uus põhiplatvormiteenus vastab lõike 2 punktides b ja c sätestatud künnistele, teavitab kõnealune ettevõtja sellest komisjoni kahe kuu jooksul pärast nende künniste täitmist.

Kui põhiplatvormiteenust osutav ettevõtja ei teavita komisjoni käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt ega esita komisjoni poolt artikli 21 kohases teabetaotluses määratud tähtaja jooksul kogu asjakohast teavet, mida komisjonil on vaja asjaomase ettevõtja pääsuvalitsejaks määramiseks vastavalt käesoleva artikli lõikele 4, on komisjonil endiselt õigus määrata kõnealune ettevõtja pääsuvalitsejaks, tuginedes komisjonile kättesaadavale teabele.

Kui põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja täidab käesoleva lõike teise lõigu kohase teabetaotluse või kui teave esitatakse pärast nimetatud lõigus osutatud tähtaja möödumist, kohaldab komisjon lõikes 4 sätestatud menetlust.

4.   Komisjon määrab põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt 45 tööpäeva jooksul pärast lõikes 3 osutatud täieliku teabe saamist põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja, kes täidab kõik lõikes 2 sätestatud künnised, pääsuvalitsejaks.

5.   Põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja võib oma teatega esitada piisavalt põhjendatud argumendid selle kohta, et olukorras, milles asjaomast põhiplatvormiteenust osutatakse, ei vasta ta erandlikult lõikes 1 esitatud tingimustele, kuigi ta täidab kõik lõikes 2 esitatud künnised.

Kui komisjon leiab, et põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja poolt esimese lõigu kohaselt esitatud argumendid ei ole piisavalt põhjendatud, sest need ei sea ilmselgelt kahtluse alla käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud eeldusi, võib ta need argumendid lõikes 4 osutatud tähtaja jooksul tagasi lükata, kohaldamata artikli 17 lõikes 3 sätestatud menetlust.

Kui põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja esitab sellised piisavalt põhjendatud argumendid, mis seavad ilmselgelt kahtluse alla käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud eeldused, võib komisjon, olenemata käesoleva lõike esimesest lõigust, algatada käesoleva artikli lõikes 4 osutatud tähtaja jooksul artikli 17 lõikes 3 sätestatud menetluse.

Kui komisjon jõuab järeldusele, et põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja ei suutnud tõendada, et tema osutatavad asjaomased põhiplatvormiteenused ei vasta käesoleva artikli lõike 1 nõuetele, määrab ta selle ettevõtja pääsuvalitsejaks vastavalt artikli 17 lõikes 3 sätestatud menetlusele.

6.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, täpsustades käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud kvantitatiivsetele künnistele vastavuse kindlaksmääramise metoodikat ning kohandades seda metoodikat vajaduse korral korrapäraselt turu ja tehnoloogia arengule.

7.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, ajakohastades lisas esitatud metoodikat ja näitajate loetelu.

8.   Komisjon määrab artiklis 17 sätestatud korras pääsuvalitsejaks iga põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja, kes vastab kõigile käesoleva artikli lõikes 1 esitatud tingimustele, kuid ei vasta kõigile käesoleva artikli lõikes 2 esitatud künnistele.

Selleks võtab komisjon arvesse mõningaid või kõiki järgmisi elemente, niivõrd kui need on asjaomase põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja puhul asjakohased:

a)

kõnealuse ettevõtja suurus, sealhulgas käive ja turukapitalisatsioon, tegevus ja positsioon;

b)

selliste ärikasutajate arv, kes kasutavad põhiplatvormiteenust, et jõuda lõppkasutajateni, ja lõppkasutajate arv;

c)

võrguefekt ja andmepõhised eelised, eelkõige seoses sellega, mis puudutab kõnealuse ettevõtja juurdepääsu isikuandmetele ja isikustamata andmetele ning nende kogumist või analüüsivõimekust;

d)

mastaabi- ja mitmekülgsusega seotud mõju, millest ettevõtja kasu saab, sealhulgas seoses andmetega ja asjakohasel juhul ettevõtja tegevusega väljaspool liitu;

e)

ärikasutaja või lõppkasutaja seotus, sealhulgas platvormi vahetamise kulud ja tegevuse kallutatus, mis vähendab ärikasutajate ja lõppkasutajate suutlikkust platvormi vahetada või kasutada mitut platvormi;

f)

põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja konglomeraadile omane struktuur või vertikaalne integratsioon, mis võimaldab kõnealusel ettevõtjal näiteks rakendada ristsubsideerimist, kombineerida eri allikatest pärinevaid andmeid või võimendada oma positsiooni, või

g)

äritegevuse või teenuse muud struktuursed omadused.

Käesoleva lõike kohasel hindamisel võtab komisjon arvesse eeldatavaid suundumusi, mis on seotud teises lõigus loetletud elementidega, sealhulgas kavandatavaid koondumisi, mis hõlmavad teist ettevõtjat, kes osutab põhiplatvormiteenuseid või muid teenuseid digisektoris või võimaldab andmete kogumist.

Kui põhiplatvormiteenust osutav ettevõtja, kes ei vasta lõikes 2 esitatud kvantitatiivsetele künnistele, ei järgi olulisel määral komisjoni korraldusel rakendatavaid uurimismeetmeid ning ei järgi neid ka pärast seda, kui kõnealusel ettevõtjal on palutud mõistliku aja jooksul neid järgida ja märkused esitada, võib komisjon määrata selle ettevõtja pääsuvalitsejaks komisjonile kättesaadavate andmete alusel.

9.   Iga ettevõtja puhul, kes on lõike 4 või 8 kohaselt määratud pääsuvalitsejaks, loetleb komisjon määramisotsuses asjaomased põhiplatvormiteenused, mida ettevõtja osutab ja mis on eraldi võetuna olulised juurdepääsuteed, mille abil ärikasutajad jõuavad lõppkasutajateni, nagu on osutatud lõike 1 punktis b.

10.   Pääsuvalitseja täidab artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustused kuue kuu jooksul pärast seda, kui põhiplatvormiteenus on loetletud määramisotsuses vastavalt käesoleva artikli lõikele 9.

Artikkel 7

Pääsuvalitsejate kohustus seoses numbrivaba isikutevahelise side teenuste koostalitlusvõimega

1.   Kui pääsuvalitseja osutab artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetletud numbrivaba isikutevahelise side teenuseid, tagab ta oma numbrivaba isikutevahelise side teenuste põhifunktsioonide koostalitlusvõime muu liidus numbrivaba isikutevahelise side teenuseid pakkuva või pakkuda kavatseva teenuseosutaja numbrivaba isikutevahelise side teenustega, pakkudes taotluse korral ja tasuta vajalikke tehnilisi liideseid või sarnaseid lahendusi, mis soodustavad koostalitlusvõimet.

2.   Pääsuvalitseja tagab vähemalt järgmiste lõikes 1 osutatud põhifunktsioonide koostalitlusvõime, kui pääsuvalitseja pakub ise kõnealuseid põhifunktsioone oma lõppkasutajatele:

a)

pärast artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetlemist:

i)

otspunkt-tekstsõnumivahetus kahe individuaalse lõppkasutaja vahel;

ii)

kujutiste, häälsõnumite, videote ja muude lisatud failide jagamine kahe individuaalse lõppkasutaja vahelise otspunktside käigus;

b)

kahe aasta jooksul pärast määramist:

i)

otspunkt-tekstsõnumivahetus individuaalsete lõppkasutajate rühmades;

ii)

kujutiste, häälsõnumite, videote ja muude lisatud failide jagamine rühmavestluse ja individuaalse lõppkasutaja vahelise otspunktside käigus;

c)

nelja aasta jooksul pärast määramist:

i)

otspunkt-häälkõned kahe individuaalse lõppkasutaja vahel;

ii)

otspunkt-videokõned kahe individuaalse lõppkasutaja vahel;

iii)

otspunkt-häälkõned rühmavestluse ja individuaalse lõppkasutaja vahel;

iv)

otspunkt-videokõned rühmavestluse ja individuaalse lõppkasutaja vahel.

3.   Turvalisuse tase, sealhulgas asjakohasel juhul otspunktkrüpteerimine, mida pääsuvalitseja pakub oma lõppkasutajatele, säilitatakse kõigi koostalitlusvõimeliste teenuste puhul.

4.   Pääsuvalitseja avaldab standardpakkumise, milles määratakse kindlaks tema numbrivaba isikutevahelise side teenuste puhul rakendatava koostalitlusvõime tehnilised üksikasjad ja üldtingimused, sealhulgas asjakohased üksikasjad turvalisuse taseme ning otspunktkrüpteerimise kohta. Pääsuvalitseja avaldab selle standardpakkumise artikli 3 lõikes 10 sätestatud ajavahemiku jooksul ja ajakohastab seda vajaduse korral.

5.   Pärast lõike 4 kohast standardpakkumise avaldamist võib iga teenuseosutaja, kes pakub või kavatseb pakkuda liidus numbrivaba isikutevahelise side teenuseid, taotleda koostalitlust pääsuvalitseja osutatavate numbrivaba isikutevahelise side teenustega. Selline taotlus võib hõlmata mõningaid või kõiki lõikes 2 loetletud põhifunktsioone. Pääsuvalitseja täidab kõik mõistlikud koostalitlustaotlused hiljemalt kolme kuu jooksul pärast sellise taotluse saamist, muutes taotletud põhifunktsioonid toimivaks.

6.   Komisjon võib pääsuvalitseja põhjendatud taotluse korral erandkorras pikendada lõike 2 või 5 kohaste nõuete täitmise tähtaegu, kui pääsuvalitseja tõendab, et see on vajalik tõhusa koostalitlusvõime tagamiseks ja vajaliku turvalisuse taseme, sealhulgas asjakohasel juhul otspunktkrüpteerimise säilitamiseks.

7.   Pääsuvalitseja numbrivaba isikutevahelise side teenuste lõppkasutajatele ja taotluse esitanud numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutaja lõppkasutajatele jääb vabadus otsustada, kas nad kasutavad koostalitlusvõimelisi põhifunktsioone, mida pääsuvalitseja võib lõike 1 kohaselt pakkuda.

8.   Pääsuvalitseja kogub ja vahetab koostalitlustaotluse esitanud numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutajaga üksnes selliseid lõppkasutajate isikuandmeid, mis on rangelt vajalikud tõhusa koostalitlusvõime pakkumiseks. Igasuguse lõppkasutajate isikuandmete kogumise ja vahetamise puhul järgitakse täiel määral määrust (EL) 2016/679 ja direktiivi 2002/58/EÜ.

9.   Pääsuvalitsejat ei takistata võtmast meetmeid tagamaks, et koostalitlusvõimet taotlevad kolmandad isikud, kes osutavad numbrivaba isikutevahelise side teenuseid, ei ohusta pääsuvalitseja teenuste terviklust, turvalisust ja privaatsust, kui sellised meetmed on rangelt vajalikud ja proportsionaalsed ning pääsuvalitseja neid igakülgselt põhjendab.

Artikkel 9

Peatamine

1.   Kui pääsuvalitseja tõendab põhjendatud taotluses, et artiklis 5, 6 või 7 sätestatud konkreetse kohustuse täitmine põhiplatvormiteenuse puhul, mis on loetletud artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses, ohustaks erandlike asjaolude tõttu, mis ei sõltu pääsuvalitsejast, tema tegevuse majanduslikku elujõulisust liidus, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, milles sätestatakse komisjoni otsus peatada erandkorras tervikuna või osaliselt selle konkreetse kohustuse kohaldamine, millele osutati kõnealuses põhjendatud taotluses (edaspidi „peatamisotsus“). Kõnealuses rakendusaktis põhjendab komisjon oma peatamisotsust, tuues välja peatamist õigustavad erandlikud asjaolud. Kõnealuse rakendusakti ulatus ja kestus piirdub sellega, mis on vajalik pääsuvalitseja elujõulisusele avalduva ohu kõrvaldamiseks. Komisjon seab eesmärgiks võtta kõnealune rakendusakt vastu viivitamata ja hiljemalt kolme kuu jooksul pärast täielikult põhjendatud taotluse saamist. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Kui lõike 1 kohaselt nähakse ette kohustuse kohaldamise peatamine, vaatab komisjon oma peatamisotsuse läbi igal aastal, kui kõnealuses otsuses ei ole seatud lühemat ajavahemikku. Pärast sellist läbivaatamist komisjon kas lõpetab erandi kohaldamise täielikult või osaliselt või otsustab, et lõikes 1 esitatud tingimused on endiselt täidetud.

3.   Pakilistel juhtudel võib komisjon pääsuvalitseja põhjendatud taotluse korral peatada ajutiselt konkreetse lõikes 1 osutatud kohustuse kohaldamise ühe või mitme konkreetse põhiplatvormiteenuse suhtes juba enne nimetatud lõike kohase otsuse tegemist. Sellise taotluse võib esitada ja rahuldada igal ajal, kuni komisjon teeb lõike 1 kohase hindamise.

4.   Lõigetes 1 ja 3 osutatud taotluse hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse konkreetse kohustuse täitmise mõju asjaomase pääsuvalitseja tegevuse majanduslikule elujõulisusele liidus ja samuti mõju kolmandatele isikutele, eelkõige VKEdele ja tarbijatele. Peatamise suhtes võidakse kohaldada komisjoni kindlaks määratud tingimusi ja kohustusi, et tagada õiglane tasakaal kõnealuste huvide ja käesoleva määruse eesmärkide vahel.

Artikkel 10

Rahvatervise ja avaliku julgeolekuga seotud põhjustel tehtavad erandid

1.   Komisjon võib pääsuvalitseja põhjendatud taotluse korral või omal algatusel võtta vastu rakendusakti, milles sätestatakse komisjoni otsus vabastada kõnealune pääsuvalitseja täielikult või osaliselt artiklis 5, 6 või 7 sätestatud konkreetsest kohustusest, mis on seotud artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetletud põhiplatvormiteenusega, kui selline erand on õigustatud käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud põhjustel (edaspidi „erandi tegemise otsus“). Komisjon võtab erandi tegemise otsuse vastu hiljemalt kolme kuu jooksul pärast täielikult põhjendatud taotluse saamist ning esitab põhjendused, milles selgitatakse erandi tegemise põhjuseid. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Kui lõike 1 kohaselt tehakse erand, vaatab komisjon erandi tegemise otsuse läbi, kui erandi tegemise põhjust enam ei ole, või vähemalt kord aastas. Pärast sellist läbivaatamist komisjon kas lõpetab erandi kohaldamise täielikult või osaliselt või otsustab, et lõike 1 tingimused on endiselt täidetud.

3.   Lõike 1 kohase erandi võib teha üksnes rahvatervise või avaliku julgeolekuga seotud põhjustel.

4.   Pakilistel juhtudel võib komisjon pääsuvalitseja põhjendatud taotluse korral või omal algatusel peatada ajutiselt konkreetse lõikes 1 osutatud kohustuse kohaldamise ühe või mitme konkreetse põhiplatvormiteenuse suhtes juba enne nimetatud lõike kohase otsuse tegemist. Sellise taotluse võib esitada ja rahuldada igal ajal, kuni komisjon teeb lõike 1 kohase hindamise.

5.   Lõigetes 1 ja 4 osutatud taotluse hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse konkreetse kohustuse täitmise mõju lõikes 3 loetletud alustele ning asjaomasele pääsuvalitsejale ja kolmandatele isikutele. Komisjon võib peatamise suhtes kohaldada tingimusi ja kohustusi, et tagada õiglane tasakaal lõikes 3 loetletud alustest tulenevate eesmärkide ning käesoleva määruse eesmärkide vahel.

Artikkel 32

Karistuste määramisega seotud aegumistähtajad

1.   Artiklite 30 ja 31 kohastel komisjoni volitustel on viie aasta pikkune aegumistähtaeg.

2.   Aegumistähtaega hakatakse arvestama rikkumise toimepaneku päevast. Jätkuvate või korduvate rikkumiste puhul hakatakse aegumistähtaega arvestama rikkumise lõppemise päevast.

3.   Komisjoni võetavad meetmed, mille eesmärk on algatada rikkumise suhtes turu-uuring või menetlus, katkestavad trahvide või sunniraha määramisega seotud aegumistähtaja. Aegumistähtaeg katkeb kuupäevast, mil sellisest meetmest teatatakse vähemalt ühele rikkumises osalenud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele. Aegumistähtaja katkestavad eelkõige järgmised meetmed:

a)

komisjoni teabetaotlused;

b)

komisjoni poolt oma ametnikele antud kirjalikud kontrollivolitused;

c)

menetluse algatamine komisjoni poolt vastavalt artiklile 20.

4.   Kui aegumistähtaeg katkeb, hakatakse seda iga kord uuesti arvestama. Aegumistähtaeg lõpeb hiljemalt päeval, mil lõpeb kahekordse aegumistähtajaga võrdne ajavahemik, ilma et komisjon oleks määranud trahvi või sunniraha. Kõnealune tähtaeg pikeneb aja võrra, mille jooksul oli aegumistähtaeg vastavalt lõikele 5 peatatud.

5.   Trahvide või sunniraha määramisega seotud aegumistähtaja kulgemine peatatakse komisjoni otsuse Euroopa Kohtus läbivaatamise ajaks.

Artikkel 38

Koostöö ja koordineerimine konkurentsireeglite täitmist tagavate liikmesriikide pädevate asutustega

1.   Komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, teevad omavahel koostööd ning teavitavad üksteist oma vastavast täitmise tagamise alasest tegevusest Euroopa konkurentsivõrgustiku kaudu. Neil on õigus esitada üksteisele teavet seoses faktiliste või õiguslike asjaoludega, sealhulgas konfidentsiaalset teavet. Kui pädev asutus ei ole Euroopa konkurentsivõrgustiku liige, teeb komisjon vajalikud korraldused koostööks ja teabevahetuseks seoses juhtudega, mis puudutavad käesoleva määruse täitmist ja artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmist selliste asutuste poolt. Komisjon võib kehtestada sellise korra rakendusaktiga, nagu on osutatud artikli 46 lõike 1 punktis l.

2.   Kui liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, kavatseb algatada pääsuvalitsejate suhtes artikli 1 lõikes 6 osutatud liikmesriigi õigusaktidel põhineva uurimise, teavitab ta komisjoni kirjalikult esimesest ametlikust uurimistoimingust enne või vahetult pärast sellise toimingu algust. Selle teabe võib teha kättesaadavaks ka teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.

3.   Kui liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, kavatseb kehtestada pääsuvalitsejatele kohustusi artikli 1 lõikes 6 osutatud liikmesriigi õigusaktide alusel, edastab ta hiljemalt 30 päeva enne meetme vastuvõtmist komisjonile selle kavandi, milles on esitatud meetme võtmise põhjused. Ajutiste meetmete korral edastab liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, komisjonile kavandatud meetmed niipea kui võimalik ja hiljemalt kohe pärast selliste meetmete vastuvõtmist. Selle teabe võib teha kättesaadavaks ka teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.

4.   Lõigetes 2 ja 3 ette nähtud teavitamismehhanisme ei kohaldata otsuste suhtes, mis on kavandatud riigisiseste ühinemisreeglite alusel.

5.   Käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt vahetatavat teavet vahetatakse ja kasutatakse üksnes käesoleva määruse ja artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise tagamise koordineerimiseks.

6.   Komisjon võib paluda liikmesriikide pädevatel asutustel, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, toetada käesoleva määruse kohast komisjoni turu-uuringut.

7.   Kui liikmesriigi pädeval asutusel, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, on liikmesriigi õiguse kohaselt selleks pädevus ja uurimisvolitused, võib ta omal algatusel uurida käesoleva määruse artiklite 5, 6 ja 7 võimalikku täitmata jätmist oma territooriumil. Enne esimese ametliku uurimistoimingu tegemist teavitab kõnealune asutus sellest kirjalikult komisjoni.

Menetluse algatamine komisjoni poolt vastavalt artiklile 20 vabastab liikmesriikide pädevad asutused, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, võimalusest selline uurimine korraldada või see lõpule viia, kui see on juba pooleli. Need asutused esitavad oma uurimise tulemused komisjonile, et toetada komisjoni kui ainsat käesoleva määruse täitmise tagajat.

Artikkel 49

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 3 lõigetes 6 ja 7 ning artikli 12 lõigetes 1, 3 ja 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. novembrist 2022. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõigetes 6 ja 7 ning artikli 12 lõigetes 1, 3 ja 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 3 lõigete 6 ja 7 ning artikli 12 lõigete 1, 3 ja 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 53

Läbivaatamine

1.   hiljemalt 3. maiks 2026 ja seejärel iga kolme aasta tagant hindab komisjon käesolevat määrust ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele selle kohta aruande.

2.   Hindamiste puhul vaadeldakse, kas on saavutatud käesoleva määruse eesmärgid, mis käsitlevad konkurentsile avatud ja õiglaste turgude tagamist, ning hinnatakse käesoleva määruse mõju ärikasutajatele, eelkõige VKEdele, ja lõppkasutajatele. Lisaks hindab komisjon, kas artikli 7 kohaldamisala võib laiendada veebipõhistele sotsiaalvõrguteenustele.

3.   Hindamiste käigus tehakse kindlaks, kas on vaja muuta õigusnorme, mis puudutavad muu hulgas artikli 2 punktis 2 sätestatud põhiplatvormiteenuste loetelu, artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustusi ja nende täitmist, tagamaks et digiturud on kõikjal liidus konkurentsile avatud ja õiglased. Komisjon võtab pärast hindamisi asjakohaseid meetmeid, mis võivad muu hulgas hõlmata seadusandlikke ettepanekuid.

4.   Liikmesriikide pädevad asutused esitavad kogu nende valduses oleva asjakohase teabe, mida komisjon võib lõikes 1 osutatud aruande koostamiseks nõuda.


whereas









keyboard_arrow_down