Contratti digitali 2019/0770 ET

BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf

2019/0770 ET cercato: 'mittevastavuse' . Output generated live by software developed by IusOnDemand srl

index mittevastavuse:

1 Artikkel 1 Reguleerimisese ja eesmärk

2 Artikkel 8 Objektiivsed vastavusnõuded

1 Artikkel 9 Digisisu või digiteenuse ebaõige integreerimine

1 Artikkel 10 Kolmanda isiku õigused

5 Artikkel 11 Kaupleja vastutus

1 Artikkel 12 Tõendamiskoormis

4 Artikkel 14 Õiguskaitsevahendid nõuetele mittevastavuse korral

1 Artikkel 20 Tagasinõudeõigus

1 Artikkel 22 Sätete kohustuslikkus

whereas mittevastavuse:

definitions:

cloud tag:

and the number of total unique words without stopwords is: 498

Artikkel 1

Reguleerimisese ja eesmärk

Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele ning tagada samal ajal tarbijakaitse kõrge tase, kehtestades ühised normid teatavate nõuete kohta, mida kohaldatakse kauplejate ja tarbijate vahelistele digisisu üleandmise või digiteenuse osutamise lepingutele, eelkõige normid järgmise kohta:

—	digisisu või digiteenuse vastavus lepingule;

—	õiguskaitsevahendid, mida saab kasutada sellise mittevastavuse korral või juhul, kui digisisu jäetakse üle andmata või digiteenus jäetakse osutamata, ja õiguskaitsevahendite kasutamise tingimused, ning

—	digisisu ja digiteenuse muutmine.

Artikkel 8

Objektiivsed vastavusnõuded

1. Lisaks subjektiivsetele vastavusnõuetele peab digisisu või digiteenus vastama järgmistele nõuetele:

see sobib otstarbeks, milleks sama liiki digisisu või digiteenust tavaliselt kasutatakse, võttes asjakohasel juhul arvesse kehtivat liidu ja liikmesriigi õigust, tehnilisi standardeid või tehniliste standardite puudumise korral kohaldatavaid konkreetsel tegevusalal kehtivaid valdkondlikke tegevusjuhendeid;

see on sellises koguses ning kvaliteedi ning toimivusomadustega, sealhulgas funktsionaalsuse, ühilduvuse, juurdepääsetavuse, järjepidevuse ja turvalisuse poolest, mis on sama liiki digisisu või digiteenuse puhul tavapärane ja mida tarbija võib mõistlikult eeldada, arvestades digisisu või digiteenuse laadi ning võttes arvesse kaupleja enda või tema nimel või tehinguahela varasemates etappides osalenud muude isikute poolt eeskätt reklaamides või märgistusel esitatud avalikke teadaandeid, välja arvatud juhul, kui kaupleja tõendab, et

i)	ta ei olnud ega saanud mõistlikult eeldades olla kõnealusest avalikust teadaandest teadlik;

ii)	lepingu sõlmimise ajaks oli avalikku teadaannet parandatud samal või võrreldaval viisil, nagu see oli tehtud, või

iii)	avalik teadaanne ei saanud mõjutada digisisu või digiteenuse omandamise otsust;

c)	asjakohasel juhul antakse see üle või seda osutatakse koos tarvikute ja juhenditega, mille saamist võib tarbija mõistlikult eeldada, ning

d)	see vastab kaupleja poolt enne lepingu sõlmimist kättesaadavaks tehtud digisisu või digiteenuse prooviversioonile või eelvaatele.

2. Kaupleja tagab, et tarbijat teavitatakse uuendustest ja et talle antakse üle uuendused, kaasa arvatud turvauuendused, mis on vajalikud digisisu või digiteenuse nõuetele vastavuse tagamiseks ajavahemiku jooksul,

a)	mil toimub lepingu alusel digisisu üleandmine või digiteenuse osutamine, kui lepingus on ette nähtud, et üleandmine või osutamine toimub teatava ajavahemiku jooksul pidevalt, või

b)	mida tarbija võib mõistlikult eeldada, võttes arvesse digisisu või digiteenuse liiki ja otstarvet ning lepingu asjaolusid ja laadi, kui lepingus on ette nähtud üks või mitu üleandmise või teenuse osutamise toimingut.

3. Kui tarbija ei paigalda lõike 2 kohaselt kaupleja üle antud uuendusi mõistliku aja jooksul, ei vastuta kaupleja nõuetele mittevastavuse eest, mis on tingitud üksnes asjaomase uuenduse puudumisest, kui

a)	kaupleja on tarbijat teavitanud uuenduse kättesaadavusest ja sellest, millised on tagajärjed, kui tarbija jätab selle paigaldamata, ning

b)	uuenduse tarbija poolt paigaldamata jätmine või ebaõige paigaldamine ei olnud tingitud kaupleja antud paigaldusjuhendite puudulikkusest.

4. Kui lepinguga nähakse ette, et digisisu üleandmine või digiteenuse osutamine toimub teatava ajavahemiku jooksul pidevalt, peab digisisu või digiteenus olema nõuetega vastavuses kogu kõnealuse ajavahemiku jooksul.

5. Nõuetele mittevastavusega lõike 1 või 2 tähenduses ei ole tegemist juhul, kui lepingu sõlmimise ajal teavitati tarbijat konkreetselt sellest, et digisisu või digiteenuse teatav omadus kaldub kõrvale lõikes 1 või 2 sätestatud objektiivsetest vastavusnõuetest, ja kui tarbija on lepingu sõlmimise ajal sellise kõrvalekaldumisega sõnaselgelt ja eraldi nõustunud.

6. Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, antakse üle digisisu viimane versioon ja osutatakse digiteenuse viimast versiooni, mis oli lepingu sõlmimise ajal kättesaadav.

Artikkel 9

Digisisu või digiteenuse ebaõige integreerimine

Nõuetele mittevastavus, mis on tingitud digisisu või digiteenuse ebaõigest integreerimisest tarbija digikeskkonda, loetakse võrdseks digisisu või digiteenuse nõuetele mittevastavusega, kui:

a)	digisisu või digiteenuse integreeris kaupleja või seda tehti tema vastutusel või

b)	digisisu või digiteenuse pidi integreerima tarbija ning ebaõige integreerimine oli tingitud kaupleja antud puudulikest integreerimisjuhenditest.

Artikkel 10

Kolmanda isiku õigused

Kui kolmanda isiku õiguste, eelkõige intellektuaalomandi õiguste rikkumisest tulenev piirang takistab või piirab digisisu või digiteenuse kasutamist vastavalt artiklitele 7 ja 8, tagab liikmesriik, et tarbijal on õigus artiklis 14 sätestatud nõuetele mittevastavuse korral kasutatavatele õiguskaitsevahenditele, välja arvatud juhul, kui liikmesriigi õigusega on sellisel juhul ette nähtud digisisu üleandmise või digiteenuse osutamise lepingu tühisus või tühistatavus.

Artikkel 11

Kaupleja vastutus

1. Kaupleja vastutab artikli 5 kohase digisisu üle andmata või digiteenuse osutamata jätmise eest.

2. Kui lepingus on ette nähtud üks või mitu üleandmise või teenuse osutamise toimingut, vastutab kaupleja digisisu või digiteenuse mittevastavuse eest artiklites 7, 8 ja 9 sätestatud nõuetele, mis esines üleandmise või teenuse osutamise ajal, ilma et see piiraks artikli 8 lõike 2 punkti b kohaldamist.

Kui liikmesriigi õiguse kohaselt vastutab kaupleja üksnes nõuetele mittevastavuse eest, mis ilmneb teatava aja jooksul pärast üleandmist või teenuse osutamist, ei tohi kõnealune ajavahemik olla lühem kui kaks aastat alates üleandmise või teenuse osutamise ajast, ilma et see piiraks artikli 8 lõike 2 punkti b kohaldamist.

Kui liikmesriigi õiguse kohaselt kehtib artiklis 14 sätestatud õiguste suhtes ka aegumistähtaeg või kõnealuste õiguste suhtes kehtib üksnes aegumistähtaeg, tagab liikmesriik, et aegumistähtaeg võimaldab tarbijal kasutada artiklis 14 sätestatud õiguskaitsevahendeid igasuguse nõuetele mittevastavuse korral, mis esineb esimeses lõigus osutatud ajal ning ilmneb teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul.

3. Kui lepingus on ette nähtud, et digisisu üleandmine või digiteenuse osutamine toimub teatava ajavahemiku jooksul pidevalt, vastutab kaupleja mittevastavuse eest artiklites 7, 8 ja 9 sätestatud nõuetele, mis esineb või ilmneb selle ajavahemiku jooksul, mil digisisu üleandmine või digiteenuse osutamine peab lepingu kohaselt toimuma.

Kui liikmesriigi õiguse kohaselt kehtib artiklis 14 sätestatud õiguste suhtes ka aegumistähtaeg või kõnealuste õiguste suhtes kehtib üksnes aegumistähtaeg, tagab liikmesriik, et aegumistähtaeg võimaldab tarbijal kasutada artiklis 14 sätestatud õiguskaitsevahendeid igasuguse nõuetele mittevastavuse korral, mis esineb või ilmneb esimeses lõigus osutatud ajavahemiku jooksul.

Artikkel 12

Tõendamiskoormis

1. Kauplejal lasub kohustus tõendada, et digisisu anti üle või digiteenus osutati kooskõlas artikliga 5.

2. Artikli 11 lõikes 2 osutatud juhtudel lasub kauplejal kohustus tõendada, et üleantud digisisu või osutatud digiteenus vastas üleandmise või osutamise ajal nõuetele, kui nõuetele mittevastavus ilmneb ühe aasta jooksul alates digisisu üleandmisest või digiteenuse osutamisest.

3. Artikli 11 lõikes 3 osutatud juhtudel lasub kauplejal kohustus tõendada, et digisisu või digiteenus vastas nõuetele selle ajavahemiku jooksul, mil digisisu üleandmine või digiteenuse osutamine peab lepingu kohaselt toimuma, kui nõuetele mittevastavus ilmneb kõnealuse ajavahemiku jooksul.

4. Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata juhul, kui kaupleja tõendab, et tarbija digikeskkond ei ühildu digisisu või digiteenuse tehniliste nõuetega, ja kui kaupleja oli tarbijat nendest nõuetest selgel ja arusaadaval viisil enne lepingu sõlmimist teavitanud.

5. Tarbija teeb kauplejaga koostööd nii palju kui mõistlikult võimalik ja vajalik, et teha kindlaks, kas artikli 11 lõikes 2 või 3 sätestatud ajal esinenud digisisu või digiteenuse nõuetele mittevastavuse põhjus on tingitud tarbija digikeskkonnast. Koostöö tegemise kohustus hõlmab üksnes selliseid tehniliselt kättesaadavaid vahendeid, mis on tarbija jaoks kõige vähem sekkuvad. Kui tarbija ei tee koostööd ning kui kaupleja teavitas tarbijat sellest nõudest selgel ja arusaadaval viisil enne lepingu sõlmimist, lasub tarbijal kohustus tõendada, et nõuetele mittevastavus esines artikli 11 lõikes 2 või 3 sätestatud ajal.

Artikkel 14

Õiguskaitsevahendid nõuetele mittevastavuse korral

1. Nõuetele mittevastavuse korral on tarbijal õigus nõuda digisisu või digiteenuse nõuetega vastavusse viimist, saada proportsionaalset hinnaalandust või lõpetada leping käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Tarbijal on õigus nõuda digisisu või digiteenuse nõuetega vastavusse viimist, välja arvatud juhul, kui see oleks võimatu või kui see põhjustaks kauplejale ebaproportsionaalseid kulusid, võttes arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas järgmist:

a)	väärtus, mis digisisul või digiteenusel oleks olnud juhul, kui nõuetele mittevastavust ei esineks, ja

b)	nõuetele mittevastavuse olulisus.

3. Kaupleja viib digisisu või digiteenuse lõike 2 kohaselt nõuetega vastavusse mõistliku aja jooksul, arvates ajast, millal tarbija teavitas kauplejat mittevastavusest, ning teeb seda tasuta ja ilma et see põhjustaks tarbijale olulist ebamugavust, võttes arvesse digisisu või digiteenuse laadi ja otstarvet, milleks tarbija digisisu või digiteenust vajas.

4. Tarbijal on õigus proportsionaalsele hinna alandamisele kooskõlas lõikega 5, kui digisisu antakse üle või digiteenust osutatakse hinna tasumise eest, või õigus leping lõpetada kooskõlas lõikega 6 kõikidel järgmistel juhtudel:

a)	digisisu või digiteenuse nõuetega vastavusse viimine vastavalt lõikele 2 on õiguskaitsevahendina võimatu või ebaproportsionaalne;

b)	kaupleja ei ole digisisu või digiteenust lõike 3 kohaselt nõuetega vastavusse viinud;

c)	nõuetele mittevastavus ilmneb hoolimata kaupleja püüdlusest digisisu või digiteenus nõuetega vastavusse viia;

d)	nõuetele mittevastavus on nii tõsine, et õigustab kohest hinna alandamist või lepingu lõpetamist, või

e)	kaupleja on teatanud või asjaoludest nähtub selgelt, et ta ei vii digisisu või digiteenust nõuetega vastavusse mõistliku aja jooksul või tarbijale olulist ebamugavust põhjustamata.

5. Hinda alandatakse proportsionaalselt tarbijale üle antud digisisu või osutatud digiteenuse väärtuse vähenemisega, võttes võrdluse aluseks väärtuse, mis digisisul või digiteenusel oleks olnud, kui see oleks olnud nõuetega vastavuses.

Kui lepinguga on ette nähtud, et digisisu antakse üle või digiteenust osutatakse teatava ajavahemiku jooksul hinna tasumise eest, kohaldatakse hinnaalandust selle ajavahemiku suhtes, mille jooksul digisisu või digiteenus ei olnud nõuetele vastav.

6. Kui digisisu anti üle või digiteenus osutati hinna tasumise eest, on tarbijal õigus leping lõpetada üksnes juhul, kui nõuetele mittevastavus on oluline. Kauplejal lasub kohustus tõendada, et nõuetele mittevastavus on ebaoluline.

Artikkel 20

Tagasinõudeõigus

Kui kaupleja vastutab tarbija ees digisisu üle andmata või digiteenuse osutamata jätmise või nõuetele mittevastavuse eest, mis tuleneb tehinguahela varasemates etappides osalenud isiku tegevusest või tegevusetusest, on kauplejal õigus kasutada äritehingute ahela vastutava isiku või vastutavate isikute vastu õiguskaitsevahendeid. Isik, kelle vastu kaupleja võib kasutada õiguskaitsevahendeid, asjakohane tegutsemisviis ja tingimused määratakse kindlaks liikmesriigi õiguses.

Artikkel 22

Sätete kohustuslikkus

1. Kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti, ei ole tarbija jaoks siduv lepingutingimus, mis välistab tarbija kahjuks käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud liikmesriigi sätete kohaldamise, kaldub neist tarbija kahjuks kõrvale või muudab nende toimet tarbija kahjuks enne, kui tarbija on kauplejale teatanud digisisu üleandmata või digiteenuse osutamata jätmisest või nõuetele mittevastavusest, või enne, kui kaupleja on teatanud artikli 19 kohasest tarbijale digisisu või digiteenuse muutmisest.

2. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei takista kauplejaid pakkumast tarbijatele lepingutingimusi, mille alusel pakutakse käesolevas direktiivis ettenähtust ulatuslikumat kaitset.

whereas

(11) Käesoleva direktiiviga tuleks kehtestada ühised õigusnormid teatavate nõuete kohta, mis käsitlevad kauplejate ja tarbijate vahelisi digisisu üleandmise või digiteenuse osutamise lepinguid.
Selleks tuleks täielikult ühtlustada digisisu ja digiteenuse nõuetele vastavuse normid, õiguskaitsevahendid, mida kohaldatakse mittevastavuse või üle andmata või osutamata jätmise korral, õiguskaitsevahendite kasutamise tingimused, samuti digisisu või digiteenuse muutmist käsitlevad normid.
Normide täielik ühtlustamine tarbijalepinguõiguse mõnes olulises aspektis hõlbustaks ettevõtjatel, eelkõige VKEdel oma kauba pakkumist teistes liikmesriikides.
Peamiste normide täielik ühtlustamine tagaks kõrgetasemelise tarbijakaitse ja suurendaks heaolu.
Käesoleva direktiivi kohaldamisala piires ei või liikmesriigid kehtestada täiendavaid formaalseid või sisulisi nõudeid.
Näiteks ei tohiks liikmesriigid kehtestada käesolevas direktiivis sätestatust erinevaid norme tõendamiskoormise ümberpööramise kohta ega tarbija kohustust teatada kauplejale mittevastavusest kindla aja jooksul.

- = -

(12) Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriigi õigust küsimustes, mida käesoleva direktiiviga ei reguleerita, näiteks lepingute sõlmimist, kehtivust, tühisust või õiguslikke tagajärgi või digisisu või digiteenuse seaduslikkust käsitlevaid liikmesriigi norme.
Samuti ei tohiks käesoleva direktiiviga kindlaks määrata digisisu üleandmise või digiteenuse osutamise lepingute õiguslikku olemust, ning küsimus, kas sellised lepingud kujutavad endast näiteks müügi-, teenus-, rendi- või sui generis lepingut, tuleks jätta liikmesriigi õiguse reguleerida.
Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada ka neid liikmesriigi õigusnorme, mis ei käsitle konkreetselt tarbijalepinguid, ent millega nähakse ette konkreetsed õiguskaitsevahendid teatavat liiki puuduste korral, mis ei olnud ilmsed lepingu sõlmimise ajal, nimelt liikmesriigi erinormid, millega sätestatakse kaupleja vastutus varjatud puuduste korral.
Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada ka liikmesriigi õigust, milles sätestatakse digisisu või digiteenuse nõuetele mittevastavuse puhuks tarbija lepinguvälised õiguskaitsevahendid, mida ta võib kasutada tehinguahela varasemates etappides osalenud isikute või teiste nende kohustusi täitvate isikute vastu.

- = -

(14) Liikmesriikidele peaks jääma ka õigus reguleerida näiteks digisisu üle andmata või digiteenuse osutamata jätmisest või nõuetele mittevastavusest tulenevaid tagajärgi, kui üle andmata või osutamata jätmine on toimunud või nõuetele mittevastavus on tekkinud kaupleja kontrolli alt välja jäävate takistuste tõttu ja kui kauplejalt ei saanud eeldada takistuse, näiteks vääramatu jõu, või selle tagajärgede ärahoidmist või kõrvaldamist.

- = -

(15) Liikmesriikidele peaks samuti jääma õigus reguleerida poolte õigusi hoiduda oma kohustuste või nende mõne osa täitmisest, kuni teine pool on täitnud oma kohustused.
Näiteks peaks liikmesriikidel olema õigus reguleerida, kas tarbijal on nõuetele mittevastavuse korral õigus viivitada hinna või selle osa tasumisega, kuni kaupleja on digisisu või digiteenuse nõuetega vastavusse viinud, või kas kauplejal on lepingu lõpetamise korral õigus tarbijale tagasimaksmisele kuuluvat summat kinni pidada, kuni tarbija täidab käesoleva direktiivi kohase kohustuse tagastada kauplejale füüsiline andmekandja.

- = -

(44) Võttes arvesse, et digisisu ja digiteenused arenevad pidevalt edasi, võivad kauplejad tarbijaga kokku leppida, et nad pakuvad uuendusi ja omadusi sedamööda, kuidas need kättesaadavaks muutuvad.
Seega tuleks digisisu või digiteenuse nõuetele vastavust hinnata ka seoses sellega, kas digisisu või digiteenust uuendatakse vastavalt lepingule.
Lepingus kokku lepitud uuenduste üleandmata jätmist tuleks käsitada digisisu või digiteenuse nõuetele mittevastavusena.
Ka uuenduste puudulikkust või mittetäielikkust tuleks käsitada digisisu või digiteenuse nõuetele mittevastavusena, kuna see tähendaks, et uuendusi ei tehta lepingus ettenähtud viisil.

- = -

(46) Mõistlikkus, mis on seotud käesoleva direktiivi viidetega sellele, mida isik võib mõistlikult eeldada, võttes arvesse digisisu või digiteenuse olemust ja eesmärki, juhtumi asjaolusid ning asjaosaliste kasutusviise ja tavasid, tuleks teha kindlaks objektiivselt.
Eelkõige peaks olema objektiivselt kindlaks tehtav, millist ajavahemikku käsitleda mõistliku ajana digisisu või digiteenuse nõuetega vastavusse viimiseks, arvestades nõuetele mittevastavuse laadi.

- = -

(47) Ajavahemiku jooksul, mida tarbija võib mõistlikult eeldada, peaks kaupleja pakkuma tarbijale uuendusi, sealhulgas turvauuendusi, et säilitada digisisu või digiteenuse nõuetele vastavus ja turvalisus.
Näiteks digisisu või digiteenuse puhul, mille otstarve on ajaliselt piiratud, peaks uuenduste pakkumise kohustus piirduma kõnealuse ajaga, samas kui muude digisisu või digiteenuse liikide puhul võib ajavahemik, mille jooksul tuleks tarbijale uuendusi pakkuda, olla võrdne mittevastavuse eest vastutamise ajaga või, eelkõige turvauuenduste puhul, sellest pikem.
Tarbijal peaks olema õigus otsustada, kas paigaldada pakutud uuendused või mitte.
Kui tarbija otsustab uuendusi mitte paigaldada, ei peaks ta aga eeldama, et digisisu või digiteenus jääb nõuetele vastavaks.
Kaupleja peaks tarbijat teavitama, et tarbija otsus mitte paigaldada uuendusi, mis on vajalikud digisisu või digiteenuse nõuetele vastavuse säilitamiseks, kaasa arvatud turvauuendused, mõjutab kaupleja vastutust nende digisisu või digiteenuse omaduste nõuetele vastavuse eest, mida asjaomased uuendused peaksid säilitama.
Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada turvauuenduste pakkumise kohustusi, mis on sätestatud liidu või liikmesriikide õiguses.

- = -

(48) Määrus (EL) 2016/679 või muu liidu andmekaitseõigus peaks täielikult kehtima isikuandmete töötlemise kohta seoses käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate lepingutega.
Ka ei tohiks käesoleva direktiiviga piirata määruses (EL) 2016/679 sätestatud õigusi, kohustusi ega lepinguväliseid õiguskaitsevahendeid.
Asjaolusid, mis põhjustavad määruses (EL) 2016/679 sätestatud nõuete täitmata jätmist, sealhulgas sellised aluspõhimõtted nagu võimalikult väheste andmete kogumise nõuded ning lõimitud ja vaikimisi andmekaitse, võib olenevalt juhtumi asjaoludest samuti lugeda digisisu või digiteenuse mittevastavuseks käesolevas direktiivis sätestatud subjektiivsetele või objektiivsetele vastavusnõuetele. Üheks näiteks võib olla olukord, kus kaupleja sõnaselgelt võtab endale lepinguga kohustuse või kui lepingut saab selliselt tõlgendada, ning sellega on seotud ka kaupleja kohustused, mis tulenevad määrusest (EL) 2016/679.
Sellisel juhul võib kõnealune lepinguline kohustus muutuda subjektiivsete vastavusnõuete osaks.
Teiseks näiteks võib olla olukord, kus määrusest (EL) 2016/679 tulenevate kohustuste täitmatajätmine võib samal ajal muuta digisisu või digiteenuse ettenähtud otstarbeks kõlbmatuks, mistõttu see ei vasta objektiivsele vastavusnõudele, mille kohaselt digisisu või digiteenus peab sobima otstarbeks, milleks sama liiki digisisu või digiteenust tavaliselt kasutatakse.

- = -

(51) Mitut liiki digisisu või digiteenuseid saab teatava ajavahemiku jooksul pidevalt üle anda või osutada, näiteks juurdepääs pilveteenustele.
Seega on vaja tagada, et digisisu või digiteenus vastaks nõuetele kogu lepingu kestuse jooksul.
Digisisu üleandmise või digiteenuse osutamise lühiajalisi katkestusi tuleks käsitada nõuetele mittevastavuse juhtumitena, kui katkestused on suuremad kui tühised või korduvad.
Veelgi enam, võttes arvesse, et digisisu ja digiteenuseid täiustatakse sageli eelkõige uuenduste kaudu, peaks tarbijale üle antava digisisu või osutatava digiteenuse versioon olema lepingu sõlmimise ajal viimane saadaolev versioon, välja arvatud juhul, kui pooled on kokku leppinud teisiti.

- = -

(52) Nõuetekohaseks toimimiseks tuleb digisisu ja digiteenused õigesti integreerida tarbija riist- ja tarkvarasse.
Digisisu või digiteenuse nõuetele mittevastavust, mis tuleneb ebaõigest integreerimisest, tuleks juhul, kui sisu või teenuse integreeris kaupleja ise või seda tehti tema vastutusel või seda tegi tarbija kaupleja integreerimisjuhendite järgi ning ebaõige integreerimine oli põhjustatud puudulikest integreerimisjuhenditest, nagu integreerimisjuhendite mittetäielikkus või ebaselgus, mis muudab nende juhendite kasutamise tavatarbijale raskeks, käsitada digisisu või digiteenuse nõuetele mittevastavusena.

- = -

(53) Käesoleva direktiivi kohased piirangud digisisu või digiteenuse kasutamisele tarbija poolt võivad tuleneda intellektuaalomandi õiguste omaja poolt intellektuaalomandi õiguse kohaselt seatud piirangutest.
Sellised piirangud võivad tuleneda lõppkasutaja litsentsilepingust, mille alusel digisisu antakse tarbijale üle või talle osutatakse digiteenust.
Nii võib see olla näiteks siis, kui lõppkasutaja litsentsileping keelab tarbijal kasutada teatavaid omadusi, mis on seotud digisisu või digiteenuse funktsionaalsusega.
Selline piirang võib viia digisisu või digiteenuse käesolevas direktiivis sätestatud objektiivsete vastavusnõuetega vastuollu, kui tegemist on sama liiki digisisu või digiteenuse tavaliste omadustega, mille olemasolu tarbija võib mõistlikult eeldada.
Sellistel juhtudel peaks tarbijal olema võimalik kasutada käesoleva direktiiviga nõuetele mittevastavuse puhuks ette nähtud õiguskaitsevahendeid kaupleja vastu, kes digisisu üle andis või digiteenust osutas.
Kauplejal peaks olema võimalik vastutusest vabaneda üksnes käesolevas direktiivis sätestatud objektiivsetest vastavusnõuetest erandi tegemise tingimuste täitmise korral, nimelt üksnes juhul, kui ta tarbijale enne lepingu sõlmimist eraldi teatab, et digisisu või digiteenuse teatav omadus kaldub kõrvale objektiivsetest vastavusnõuetest, ning kui tarbija on selle kõrvalekaldumisega sõnaselgelt ja eraldi nõustunud.

- = -

(54) Õiguslikud puudused on eriti olulised sellise digisisu või selliste digiteenuste puhul, mis kuuluvad intellektuaalomandi õiguste alla.
Käesoleva direktiivi kohased piirangud digisisu või digiteenuse kasutamisele tarbija poolt võivad tuleneda kolmanda isiku õiguste rikkumisest.
Selline õiguste rikkumine võib takistada tarbijat digisisu või digiteenust või mõnda selle funktsiooni kasutamast, näiteks siis, kui tarbija ei pääse digisisule või digiteenusele üldse juurde või ei pääse sellele õiguspäraselt juurde.
Põhjuseks võib olla see, et kolmas isik õigustatult kohustab kauplejat lõpetama tema õiguste rikkumise ning katkestama kõnealuse digisisu või digiteenuse pakkumise, või see, et tarbija ei saa digisisu või digiteenust kasutada ilma õigust rikkumata.
Kui kolmanda isiku õigusi rikutakse, mistõttu tekib piirang, mis takistab või piirab digisisu või digiteenuse kasutamist vastavalt subjektiivsetele ja objektiivsetele vastavusnõuetele, peaks tarbijal olema õigus kasutada nõuetele mittevastavuse puhuks ette nähtud õiguskaitsevahendeid, välja arvatud juhul, kui liikmesriigi õigusega on ette nähtud lepingu tühisus või tühistatavus, näiteks siis, kui rikutakse seadusest tulenevat garantiid valduse kaotamise vastu.

- = -

(55) Kaupleja peaks tarbija ees vastutama digisisu või digiteenuse nõuetele mittevastavuse eest ning digisisu üle andmata või digiteenuse osutamata jätmise eest.
Kuna digisisu või digiteenuseid võib tarbijale üle anda või osutada ühe või mitme üleandmis- või osutamistoiminguga või pidevalt mingi ajavahemiku jooksul, siis on asjakohane, et aeg digisisu ja digiteenuse nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks määratakse kindlaks lähtuvalt kõnealustest erinevatest sisu üleandmise ja teenuse osutamise liikidest.

- = -

(56) Digisisu või digiteenuseid saab tarbijale üle anda või osutada ühe üleandmis- või osutamistoiminguga, näiteks juhul, kui tarbija laadib alla e-raamatu ja salvestab selle oma isiklikku seadmesse.
Samuti võib üleandmine või osutamine toimuda selliste toimingute seeriana, näiteks kui tarbija saab igal nädalal lingi uue e-raamatu allalaadimiseks.
Seda liiki digisisu või digiteenust eristav element on asjaolu, et seejärel on tarbijatel piiramatu võimalus digisisule või digiteenusele juurde pääseda ja seda kasutada.
Neil juhtudel tuleks digisisu või digiteenuse nõuetele vastavust hinnata üleandmise või osutamise ajal ja seega peaks kaupleja vastutama üksnes sellise nõuetele mittevastavuse eest, mis esineb ajal, mil üks üleandmise või osutamise toiming või iga üksik üleandmise või osutamise toiming aset leiab. Õiguskindluse tagamiseks peaks kauplejatel ja tarbijatel olema võimalik tugineda ühtlustatud vähimale ajavahemikule, mille jooksul kaupleja peaks nõuetele mittevastavuse eest vastutama.
Seoses lepingutega, millega nähakse ette üks või mitu digisisu üleandmise või digiteenuse osutamise toimingut, peaksid liikmesriigid tagama, et juhul kui kaupleja on nende õiguse kohaselt vastutav üksnes sellise nõuetele mittevastavuse eest, mis ilmneb teatava ajavahemiku jooksul pärast digisisu üleandmist või digiteenuse osutamist, siis vastutab kaupleja vähemalt kaks aastat pärast digisisu üleandmist või digiteenuse osutamist.

- = -

(57) Digisisu saab tarbijale üle anda või digiteenust osutada ka pidevalt pikema aja jooksul.
Pidev üleandmine või osutamine võib hõlmata juhtumeid, kus kaupleja teeb digiteenuse tarbijale kättesaadavaks kindlaksmääratud või määramata ajaks, näiteks kaheaastane pilvsalvestuse leping või sotsiaalmeedia platvormi liikmesus määramata ajaks.
Selle liigi eripära on asjaolu, et digisisu või digiteenus on tarbijale kättesaadav või juurdepääsetav üksnes lepingu kindlaksmääratud kestuse jooksul või nii kaua, kuni tähtajatu leping kehtib.
Seetõttu on põhjendatud, et kaupleja peaks sellistel juhtudel vastutama üksnes kõnealusel ajavahemikul ilmneva nõuetele mittevastavuse eest.
Pideva üleandmise või osutamise element ei peaks tingimata eeldama pikaajalist üleandmist või osutamist.
Selliseid juhtumeid nagu videoklippide voogedastus tuleks käsitada pideva üleandmise või osutamisena teatava ajavahemiku jooksul, sõltumata audiovisuaalse faili tegelikust kestusest.
Juhtumeid, mil digisisu või digiteenuse konkreetsed elemendid tehakse kättesaadavaks perioodiliselt või mitmel korral lepingu kindlaksmääratud kestuse jooksul või kuni kehtib tähtajatu leping, tuleks samuti käsitada pideva üleandmise või osutamisena teatava ajavahemiku jooksul, näiteks kui lepinguga nähakse ette, et viirustõrjetarkvara koopiat saab kasutada aasta jooksul ja seda uuendatakse automaatselt selle ajavahemiku iga kuu esimesel päeval või et kaupleja edastab uuendusi iga kord, kui muutuvad kättesaadavaks digimängu uued omadused, ja digisisu või digiteenus on tarbijale kättesaadav või juurdepääsetav üksnes lepingu kindlaksmääratud kestuse jooksul või kuni kehtib tähtajatu leping.

- = -

(58) Liikmesriikidel peaks säilima õigus reguleerida riigisiseseid aegumistähtaegu.
Sellised aegumistähtajad ei tohiks siiski takistada tarbijaid kasutamast oma õigusi kogu ajavahemiku jooksul, mille kestel kaupleja vastutab nõuetele mittevastavuse eest.
Kuigi käesoleva direktiiviga ei tohiks seetõttu ühtlustada riigisiseste aegumistähtaegade kulgemise algust, tuleks sellega siiski tagada, et kõnealused tähtajad võimaldavad tarbijatel kasutada õiguskaitsevahendeid nõuetele mittevastavuse puhul, mis ilmneb vähemalt ajavahemiku jooksul, mil kaupleja vastutab nõuetele mittevastavuse eest.

- = -

(59) Digisisu ja digiteenuste eripära ning suure keerukuse tõttu ja ka seetõttu, et kauplejal on sügavamad teadmised ja parem võimalus pääseda juurde oskusteabele, tehnilisele teabele ja kõrgtehnoloogilisele toele, on kaupleja võrreldes tarbijaga tõenäoliselt paremas olukorras, et teha kindlaks, miks digisisu üle ei anta või digiteenust ei osutata või miks see ei vasta nõuetele.
Samuti saab kaupleja tõenäoliselt paremini hinnata, kas digisisu üle andmata või digiteenuse osutamata jätmine või nõuetele mittevastavus tuleneb tarbija digikeskkonna ühildumatusest digisisu või digiteenuse tehniliste nõuetega.
Seega peab vaidluse korral tarbija küll esitama tõendid digisisu või digiteenuse nõuetele mittevastavuse kohta, kuid ta ei peaks tõendama, et mittevastavus oli olemas digisisu üleandmise või digiteenuse osutamise ajal või pideva üleandmise või osutamise korral lepingu kestuse jooksul.

- = -

(60) Ilma et see piiraks tarbija põhiõigust eraelu puutumatuse kaitsele, sealhulgas side konfidentsiaalsusele ning isikuandmete kaitsele, peaks tarbija tegema kauplejaga koostööd, et võimaldada kauplejal hinnata, kas nõuetele mittevastavuse põhjus tulenes tarbija digikeskkonnast, tehes seda tehniliselt kättesaadavate vahenditega, mis on tarbija jaoks kõige vähem sekkuvad.
Sageli saab seda teha, edastades kauplejale näiteks automaatselt genereeritud intsidendiaruandeid või üksikasjalikke andmeid tarbija internetiühenduse kohta. Üksnes erandlikel ja põhjendatud juhtudel, kui kõiki muid vahendeid arvesse võttes ei ole muud võimalust, võib osutuda vajalikuks, et tarbija lubaks virtuaalset juurdepääsu oma digikeskkonnale.
Kui aga tarbija ei tee kauplejaga koostööd ja tarbijat oli teavitatud koostööst keeldumise tagajärgedest, peaks tarbijal olema kohustus tõendada mitte üksnes seda, et digisisu või digiteenus ei vasta nõuetele, vaid ka seda, et digisisu või digiteenus ei vastanud nõuetele digisisu üleandmise või digiteenuse osutamise ajal, kui lepinguga on ette nähtud üks või mitu üleandmise või teenuse osutamise toimingut, või juhul, kui lepinguga on ette nähtud pidev üleandmine või osutamine teatava ajavahemiku jooksul, siis lepingu kestuse jooksul.

- = -

(62) Nõuetele mittevastavuse korral peaks tarbijatel olema õigus nõuda digisisu või digiteenuse nõuetega vastavusse viimist, saada proportsionaalset hinnaalandust või lõpetada leping.

- = -

(66) Olukorras, kus tarbijal on õigus teatava ajavahemiku jooksul üle antud digisisu või osutatud digiteenuse eest tasutud hinna alandamisele, tuleks hinnaalanduse arvutamisel võtta arvesse digisisu või digiteenuse väärtuse vähenemist, mis on tingitud nii nõuetele mittevastavusest kui ka ajast, mille jooksul tarbija ei saanud nõuetele vastavat digisisu või digiteenust kasutada.

- = -

(67) Kui digisisu antakse üle või digiteenust osutatakse hinna eest, peaks tarbijal olema võimalik lõpetada leping üksnes juhul, kui nõuetele mittevastavus on oluline.
Kui aga digisisu üleandmine või digiteenuse osutamine ei toimu mitte hinna tasumise eest, vaid tarbija esitab isikuandmeid, peaks tarbijal olema võimalik lõpetada leping ka juhul, kui nõuetele mittevastavus on ebaoluline, sest tarbija ei saa kasutada õiguskaitsevahendina hinna alandamist.
Kui tarbija tasub hinna ja esitab ka isikuandmeid, peaks tarbijal olema nõuetele mittevastavuse korral õigus kõikidele kasutada olevatele õiguskaitsevahenditele.
Eelkõige peaks eeldusel, et kõik muud tingimused on täidetud, olema tarbijal õigus digisisu või digiteenuse nõuetega vastavusse viimisele, hinna alandamisele vastavalt digisisu või digiteenuse eest makstud rahasummale või lepingu lõpetamisele.

- = -

(70) Kui tarbijalt võetakse juurdepääs sisule, mis ei ole isikuandmed ja mille tarbija esitas või lõi digisisu või digiteenuse kasutamisel, võib see tarbijat heidutada digisisu või digiteenuse nõuetele mittevastavuse korral õiguskaitsevahendeid kasutamast.
Selleks et tagada tarbijale lepingu lõpetamise õiguse osas tõhus kaitse, peaks kaupleja seetõttu tarbija taotlusel tegema pärast lepingu lõpetamist selle sisu tarbijale kättesaadavaks.

- = -

(73) Põhimõte, mille kohaselt on kauplejal kohustus hüvitada tekitatud kahju, on digisisu üleandmise või digiteenuste osutamise lepingute oluline osa.
Seetõttu peaks tarbijal olema õigus nõuda kahju hüvitamist, kui kahju on põhjustatud digisisu või digiteenuse mittevastavusest nõuetele või digisisu üle andmata või digiteenuse osutamata jätmisest.
Hüvitis peaks asetama tarbijad võimalikult suurel määral sellisesse olukorda, milles nad oleksid olnud, kui digisisu oleks üle antud või digiteenus oleks osutatud nõuetekohaselt ja see oleks vastanud nõuetele.
Kuna õigus nõuda kahju hüvitamist on juba tagatud kõikides liikmesriikides, ei tohiks käesolev direktiiv piirata selliste liikmesriigi õigusnormide kohaldamist, mis reguleerivad tarbijatele kõnealuste õigusnormide rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

- = -

(77) Kui muudatus mõjutab digisisu või digiteenuse kasutamist tarbija poolt või tarbija juurdepääsu sellele negatiivselt rohkem kui vähesel määral, peaks tarbijal sellise muudatuse tagajärjel olema õigus leping tasuta lõpetada.
Alternatiivina võib kaupleja otsustada võimaldada tarbijal säilitada digisisule või digiteenusele juurdepääs muudatust tegemata, lisakuludeta ja nõuetele vastavalt, kuid sellisel juhul ei tohiks tarbijal olla lepingu lõpetamise õigust.
Kui aga digisisu või digiteenus, mida kaupleja võimaldas tarbijal säilitada muudatust tegemata, ei vasta enam subjektiivsetele ja objektiivsetele vastavusnõuetele, peaks tarbijal olema võimalik kasutada käesolevas direktiivis ette nähtud õiguskaitsevahendeid, mida kasutatakse nõuetele mittevastavuse korral.
Kui sellise muudatuse puhul ei ole täidetud käesolevas direktiivis sätestatud nõuded ja muudatus põhjustab nõuetele mittevastavuse, peaks tarbijal endiselt olema õigus digisisu või digiteenuse nõuetega vastavusse viimisele, hinna alandamisele või lepingu lõpetamisele, nagu on sätestatud käesolevas direktiivis.
Sarnaselt peaks juhul, kui pärast muudatuse tegemist esineb digisisu või digiteenuse nõuetele mittevastavus, mis ei ole muudatusest tingitud, olema tarbijal jätkuvalt õigus kasutada sellise digisisu või digiteenusega seoses nõuetele mittevastavuse korral kasutatavaid õiguskaitsevahendeid, nagu on sätestatud käesolevas direktiivis.

- = -

(78) Tarbijale üle antud digisisu või osutatud digiteenuse nõuetele mittevastavus on sageli põhjustatud mõnest toimingust tehinguahelas, mis jääb algse väljatöötaja ja lõppkaupleja vahele.
Kuigi lõppkaupleja peaks vastutama tarbija ees nõuetele mittevastavuse eest, on oluline tagada, et kauplejal oleksid asjakohased õigused ka teiste tehinguahela liikmete suhtes, et ta saaks täita oma kohustusi tarbija ees.
Need õigused peaksid piirduma äritehingutega ega tohiks seetõttu hõlmata olukordi, kus kaupleja vastutab tarbija ees sellise digisisu või digiteenuse nõuetele mittevastavuse eest, mis koosneb sellisest tarkvarast või on rajatud sellisele tarkvarale, mille andis vaba ja avatud lähtekoodiga litsentsi alusel tasuta üle tehinguahela eelmistes etappides osalenud isik.
Need tehinguahela liikmed, kellele lõppkaupleja saaks nõude esitada, ning selliste nõuete esitamise tingimused peaks aga kindlaks määrama liikmesriigid oma kohaldatavas õiguses.

- = -

keyboard_tab Contratti digitali 2019/0770 ET

Contratti digitali 2019/0770 ET