keyboard_tab Contratti digitali 2019/0770 ET

(5) Tarbijad ei tunne end piiriüleseid oste tehes alati kindlalt ja seda eriti ostlemisel internetis. Üks peamisi tarbijate ebakindlust põhjustavaid tegureid on asjaolu, et nad on ebakindlad oma põhiliste lepinguliste õiguste suhtes ja digisisu või digiteenuste jaoks puudub selge lepinguline raamistik.

  Paljudel tarbijatel on probleeme seoses digisisu või digiteenuste kvaliteedi või neile juurdepääsuga.

  Näiteks saavad nad vale või puudusega digisisu või digiteenuse või ei ole neil võimalik kõnealusele digisisule või digiteenusele juurde pääseda.

  Selle tagajärjel kannatavad tarbijad nii rahalist kui ka muud kahju.

(6) Nende probleemide leevendamiseks peaksid nii ettevõtjad kui ka tarbijad saama teatavates põhivaldkondades tugineda digisisu üleandmist või digiteenuste osutamist käsitlevatele täielikult ühtlustatud lepingulistele õigustele.

  Mõne peamise regulatiivse aspekti täielik ühtlustamine suurendaks tunduvalt nii tarbijate kui ka ettevõtjate õiguskindlust.

(8) Tarbijad peaksid saama kasu digisisu üleandmise ja digiteenuste osutamisega seotud ühtlustatud õigustest, mis pakuvad väga head kaitset.

  Neil peaksid olema selged õigused, millest ei saa lepinguga kõrvale kalduda, sõltumata sellest, millises liidu osas nad digisisu või digiteenused vastu võtavad või neile juurde pääsevad.

  Kõnealused õigused peaksid suurendama nende kindlustunnet digisisu ja digiteenuste omandamisel.

  Samuti peaks see vähendama tarbijate praegu kantavat kahju, sest neil oleks tulevikus kogum selgeid õigusi, mis võimaldavad neil lahendada digisisu ja digiteenustega seoses tekkinud probleeme.

(43) Funktsionaalsuse mõistet peaks käsitama kui viidet viisidele, kuidas digisisu või digiteenuseid saab kasutada.

  Näiteks tehniliste piirangute puudumine või olemasolu, näiteks digitaalõiguste haldamine või piirkondade kodeerimine, võib mõjutada digisisu või digiteenuse võimekust täita kõiki oma ülesandeid, võttes arvesse selle eesmärki.

  Koostalitlusvõime mõiste seondub digisisu või digiteenuse võimega toimida koos sellise riist- või tarkvaraga, mis erineb nendest, millega koos sama liiki digisisu või digiteenust tavaliselt kasutatakse.

  Edukas toimimine võib hõlmata näiteks digisisu või digiteenuse võimet sellise muu tark- või riistvaraga teavet vahetada ja vahetatud teavet kasutada.

(45) Nõuetele vastavuse tagamiseks ja tagamaks, et tarbijaid ei jäeta nende õigustest ilma, näiteks juhtudel, kui lepinguga kehtestatakse väga madalad standardid, ei peaks digisisu või digiteenus vastama mitte üksnes subjektiivsetele vastavusnõuetele, vaid ka käesolevas direktiivis sätestatud objektiivsetele vastavusnõuetele.

  Nõuetele vastavuse hindamisel tuleks muu hulgas arvesse võtta otstarvet, milleks sama liiki digisisu või digiteenust tavaliselt kasutatakse.

  Sellel peaksid olema ka sama liiki digisisu või digiteenuse tavapärased omadused ja toimivus, mida tarbija võib mõistlikult eeldada, arvestades digisisu või digiteenuse laadi ning kaupleja või tehinguahela varasemates etappides osalenud isikute poolt või nende nimel tehtud avalikke teadaandeid digisisu või digiteenuse konkreetsete omaduste kohta.

(53) Käesoleva direktiivi kohased piirangud digisisu või digiteenuse kasutamisele tarbija poolt võivad tuleneda intellektuaalomandi õiguste omaja poolt intellektuaalomandi õiguse kohaselt seatud piirangutest.

  Sellised piirangud võivad tuleneda lõppkasutaja litsentsilepingust, mille alusel digisisu antakse tarbijale üle või talle osutatakse digiteenust.

  Nii võib see olla näiteks siis, kui lõppkasutaja litsentsileping keelab tarbijal kasutada teatavaid omadusi, mis on seotud digisisu või digiteenuse funktsionaalsusega.

  Selline piirang võib viia digisisu või digiteenuse käesolevas direktiivis sätestatud objektiivsete vastavusnõuetega vastuollu, kui tegemist on sama liiki digisisu või digiteenuse tavaliste omadustega, mille olemasolu tarbija võib mõistlikult eeldada.

  Sellistel juhtudel peaks tarbijal olema võimalik kasutada käesoleva direktiiviga nõuetele mittevastavuse puhuks ette nähtud õiguskaitsevahendeid kaupleja vastu, kes digisisu üle andis või digiteenust osutas.

  Kauplejal peaks olema võimalik vastutusest vabaneda üksnes käesolevas direktiivis sätestatud objektiivsetest vastavusnõuetest erandi tegemise tingimuste täitmise korral, nimelt üksnes juhul, kui ta tarbijale enne lepingu sõlmimist eraldi teatab, et digisisu või digiteenuse teatav omadus kaldub kõrvale objektiivsetest vastavusnõuetest, ning kui tarbija on selle kõrvalekaldumisega sõnaselgelt ja eraldi nõustunud.

(54) Õiguslikud puudused on eriti olulised sellise digisisu või selliste digiteenuste puhul, mis kuuluvad intellektuaalomandi õiguste alla.

  Käesoleva direktiivi kohased piirangud digisisu või digiteenuse kasutamisele tarbija poolt võivad tuleneda kolmanda isiku õiguste rikkumisest.

  Selline õiguste rikkumine võib takistada tarbijat digisisu või digiteenust või mõnda selle funktsiooni kasutamast, näiteks siis, kui tarbija ei pääse digisisule või digiteenusele üldse juurde või ei pääse sellele õiguspäraselt juurde.

  Põhjuseks võib olla see, et kolmas isik õigustatult kohustab kauplejat lõpetama tema õiguste rikkumise ning katkestama kõnealuse digisisu või digiteenuse pakkumise, või see, et tarbija ei saa digisisu või digiteenust kasutada ilma õigust rikkumata.

  Kui kolmanda isiku õigusi rikutakse, mistõttu tekib piirang, mis takistab või piirab digisisu või digiteenuse kasutamist vastavalt subjektiivsetele ja objektiivsetele vastavusnõuetele, peaks tarbijal olema õigus kasutada nõuetele mittevastavuse puhuks ette nähtud õiguskaitsevahendeid, välja arvatud juhul, kui liikmesriigi õigusega on ette nähtud lepingu tühisus või tühistatavus, näiteks siis, kui rikutakse seadusest tulenevat garantiid valduse kaotamise vastu.

(64) Arvestades digisisu ja digiteenuste mitmekesisust, ei ole asjakohane kehtestada digisisu või digiteenusega seotud õiguste kasutamiseks või kohustuste täitmiseks kindlat tähtaega.

  Sellised tähtajad ei pruugi mitmekesisusega arvestada ja võivad olla olenevalt juhtumist kas liiga lühikesed või liiga pikad.

  Seetõttu on asjakohasem nõuda, et digisisu või digiteenus viidaks nõuetega vastavusse mõistliku aja jooksul.

  See nõue ei tohiks takistada pooltel leppida kokku konkreetset ajavahemikku digisisu või digiteenuse nõuetega vastavusse viimiseks.

  Digisisu või digiteenus tuleks nõuetega vastavusse viia tasuta.

  Eelkõige ei peaks tarbija kandma digisisu või digiteenuse uuenduste väljatöötamisega seotud kulusid.

(87) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja -vabadusi ning järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, sealhulgas selle artiklites 16, 38 ja 47 tunnustatud põhimõtteid,