(1) Liidu e-kaubanduse kasvupotentsiaali ei ole veel täielikult ära kasutatud.
Euroopa digitaalse ühtse turu strateegias käsitletakse terviklikult peamisi tõkkeid, mis takistavad piiriülese e-kaubanduse arengut liidus, et selle pakutavat potentsiaali täielikult ära kasutada.
Tarbijate jaoks digisisule ja digiteenustele parema juurdepääsu tagamine ning digisisu üleandmise ja digiteenuste osutamise ettevõtjate jaoks lihtsamaks muutmine võib aidata liidu digimajandust hoogustada ja üldist majanduskasvu ergutada.
- = -
(12) Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriigi õigust küsimustes, mida käesoleva direktiiviga ei reguleerita, näiteks lepingute sõlmimist, kehtivust, tühisust või õiguslikke tagajärgi või digisisu või digiteenuse seaduslikkust käsitlevaid liikmesriigi norme.
Samuti ei tohiks käesoleva direktiiviga kindlaks määrata digisisu üleandmise või digiteenuse osutamise lepingute õiguslikku olemust, ning küsimus, kas sellised lepingud kujutavad endast näiteks müügi-, teenus-, rendi- või sui generis lepingut, tuleks jätta liikmesriigi õiguse reguleerida.
Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada ka neid liikmesriigi õigusnorme, mis ei käsitle konkreetselt tarbijalepinguid, ent millega nähakse ette konkreetsed õiguskaitsevahendid teatavat liiki puuduste korral, mis ei olnud ilmsed lepingu sõlmimise ajal, nimelt liikmesriigi erinormid, millega sätestatakse kaupleja vastutus varjatud puuduste korral.
Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada ka liikmesriigi õigust, milles sätestatakse digisisu või digiteenuse nõuetele mittevastavuse puhuks tarbija lepinguvälised õiguskaitsevahendid, mida ta võib kasutada tehinguahela varasemates etappides osalenud isikute või teiste nende kohustusi täitvate isikute vastu.
- = -
(24) Digisisu antakse üle ja digiteenuseid osutatakse sageli ka nii, et tarbija ei tasu nõutud hinda, vaid esitab kauplejale isikuandmeid.
Selliste ärimudelite eri vormid on turul juba laialdaselt kasutusel.
Täielikult tunnistades, et isikuandmete kaitse on põhiõigus ja seetõttu ei saa isikuandmeid käsitada millegi kaubeldavana, tuleks käesoleva direktiiviga tagada, et tarbijatel on selliste ärimudelite raames õigus lepingulistele õiguskaitsevahenditele.
Seetõttu tuleks käesolevat direktiivi kohaldada lepingute suhtes, mille alusel kaupleja annab digisisu tarbijale üle või osutab tarbijale digiteenust või kohustub seda tegema ning tarbija esitab vastutasuks isikuandmeid või kohustub seda tegema.
Isikuandmed võidakse kauplejale esitada kas lepingu sõlmimise ajal või hiljem, näiteks kui tarbija annab nõusoleku, et ta lubab kauplejal kasutada isikuandmeid, mida tarbija võib digisisu või digiteenuse kasutamisel üles laadida või luua.
Isikuandmete kaitset käsitlevas liidu õiguses on sätestatud isikuandmete seadusliku töötlemise õiguslike aluste täielik loetelu.
Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõigi lepingute suhtes, mille alusel tarbija esitab kauplejale isikuandmeid või kohustub seda tegema.
Näiteks tuleks käesolevat direktiivi kohaldada siis, kui tarbija avab sotsiaalmeediakonto ning annab seejuures nime ja e-posti aadressi, mida ei kasutata ainuüksi digisisu üleandmiseks või digiteenuse osutamiseks või õigusaktidest tulenevate nõuete täitmiseks.
Samuti tuleks käesolevat direktiivi kohaldada juhul, kui tarbija lubab kauplejal turustamise eesmärgil töödelda materjali, mida tarbija üles laadib ja mis kujutab endast isikuandmeid, nt fotod või postitused.
Liikmesriigid peaksid siiski saama vabalt otsustada, kas liikmesriigi õiguse alusel sõlmitud lepingu sõlmimise, olemasolu ja kehtivuse nõuded on täidetud.
- = -
(32) Vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara, millele kasutajad vabalt juurde pääsevad, saades seda ja selle muudetud versioone vabalt kasutada, muuta ja ümber jagada, võib soodustada teadus- ja uuendustegevust digisisu ja digiteenuste turul.
Et sellise turu arengut mitte takistada, ei tuleks käesolevat direktiivi kohaldada ka tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara suhtes, tingimusel et seda ei anta üle hinna eest ja et tarbija isikuandmeid kasutatakse üksnes tarkvara turvalisuse, ühilduvuse või koostalitlusvõime parandamiseks.
- = -
(34) Käesoleva direktiivi pakettlepinguid käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada üksnes juhul, kui üks ja sama kaupleja pakub paketi eri elemente ühe lepingu alusel ühele ja samale tarbijale.
Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriigi õigust, millega reguleeritakse tingimusi, mille kohaselt digisisu üleandmise või digiteenuste osutamise lepingut võidakse lugeda seotuks muu lepinguga, mille tarbija on sama või muu kauplejaga sõlminud, või seda lepingut täiendavaks, samuti ei tohiks see mõjutada nende lepingute raames kasutada olevaid õiguskaitsevahendeid ega mõju, mida ühe lepingu lõpetamine võib teisele lepingule avaldada.
- = -
(41) Kaupleja võib digisisu tarbijale üle anda või talle digiteenuseid osutada mitmel viisil.
Otstarbekas on kehtestada lihtsad ja selged normid selle kohta, kuidas ja millal peab kaupleja kõnealuse üleandmiskohustuse või teenuse osutamise kohustuse täitma, mis on tema peamine lepinguline kohustus, ja mis täidetakse digisisu või digiteenuse tarbijale kättesaadavaks või juurdepääsetavaks tegemise kaudu.
Digisisu või digiteenus tuleks lugeda tarbijale kättesaadavaks või juurdepääsetavaks, kui digisisu või digiteenus või sellele juurdepääsemiseks või selle allalaadimiseks sobiv vahend on jõudnud tarbijani ning kaupleja ei pea võtma täiendavaid meetmeid, et võimaldada tarbijal digisisu või digiteenust lepingu kohaselt kasutada.
Arvestades, et põhimõtteliselt ei vastuta kaupleja sellise kolmanda isiku tegevuse või tegevusetuse eest, kes käitab füüsilist või virtuaalset süsteemi, näiteks elektroonilist platvormi või pilvsalvestuse süsteemi, mille tarbija on valinud digisisu või digiteenuse saamiseks või salvestamiseks, peaks piisama sellest, et kaupleja annab digisisu üle või osutab digiteenuse kõnealusele kolmandale isikule.
Füüsilist või virtuaalset süsteemi ei saa siiski käsitada tarbija valituna, kui see on kaupleja kontrolli all või on lepinguliselt kauplejaga seotud või kui tarbija valis selle füüsilise või virtuaalse süsteemi digisisu või digiteenuse vastuvõtmiseks, kuid see oli ainus kaupleja pakutud võimalus digisisu või digiteenuse vastuvõtmiseks või sellele juurdepääsu saamiseks.
- = -
(43) Funktsionaalsuse mõistet peaks käsitama kui viidet viisidele, kuidas digisisu või digiteenuseid saab kasutada.
Näiteks tehniliste piirangute puudumine või olemasolu, näiteks digitaalõiguste haldamine või piirkondade kodeerimine, võib mõjutada digisisu või digiteenuse võimekust täita kõiki oma ülesandeid, võttes arvesse selle eesmärki.
Koostalitlusvõime mõiste seondub digisisu või digiteenuse võimega toimida koos sellise riist- või tarkvaraga, mis erineb nendest, millega koos sama liiki digisisu või digiteenust tavaliselt kasutatakse.
Edukas toimimine võib hõlmata näiteks digisisu või digiteenuse võimet sellise muu tark- või riistvaraga teavet vahetada ja vahetatud teavet kasutada.
- = -
(53) Käesoleva direktiivi kohased piirangud digisisu või digiteenuse kasutamisele tarbija poolt võivad tuleneda intellektuaalomandi õiguste omaja poolt intellektuaalomandi õiguse kohaselt seatud piirangutest.
Sellised piirangud võivad tuleneda lõppkasutaja litsentsilepingust, mille alusel digisisu antakse tarbijale üle või talle osutatakse digiteenust.
Nii võib see olla näiteks siis, kui lõppkasutaja litsentsileping keelab tarbijal kasutada teatavaid omadusi, mis on seotud digisisu või digiteenuse funktsionaalsusega.
Selline piirang võib viia digisisu või digiteenuse käesolevas direktiivis sätestatud objektiivsete vastavusnõuetega vastuollu, kui tegemist on sama liiki digisisu või digiteenuse tavaliste omadustega, mille olemasolu tarbija võib mõistlikult eeldada.
Sellistel juhtudel peaks tarbijal olema võimalik kasutada käesoleva direktiiviga nõuetele mittevastavuse puhuks ette nähtud õiguskaitsevahendeid kaupleja vastu, kes digisisu üle andis või digiteenust osutas.
Kauplejal peaks olema võimalik vastutusest vabaneda üksnes käesolevas direktiivis sätestatud objektiivsetest vastavusnõuetest erandi tegemise tingimuste täitmise korral, nimelt üksnes juhul, kui ta tarbijale enne lepingu sõlmimist eraldi teatab, et digisisu või digiteenuse teatav omadus kaldub kõrvale objektiivsetest vastavusnõuetest, ning kui tarbija on selle kõrvalekaldumisega sõnaselgelt ja eraldi nõustunud.
- = -
(54) Õiguslikud puudused on eriti olulised sellise digisisu või selliste digiteenuste puhul, mis kuuluvad intellektuaalomandi õiguste alla.
Käesoleva direktiivi kohased piirangud digisisu või digiteenuse kasutamisele tarbija poolt võivad tuleneda kolmanda isiku õiguste rikkumisest.
Selline õiguste rikkumine võib takistada tarbijat digisisu või digiteenust või mõnda selle funktsiooni kasutamast, näiteks siis, kui tarbija ei pääse digisisule või digiteenusele üldse juurde või ei pääse sellele õiguspäraselt juurde.
Põhjuseks võib olla see, et kolmas isik õigustatult kohustab kauplejat lõpetama tema õiguste rikkumise ning katkestama kõnealuse digisisu või digiteenuse pakkumise, või see, et tarbija ei saa digisisu või digiteenust kasutada ilma õigust rikkumata.
Kui kolmanda isiku õigusi rikutakse, mistõttu tekib piirang, mis takistab või piirab digisisu või digiteenuse kasutamist vastavalt subjektiivsetele ja objektiivsetele vastavusnõuetele, peaks tarbijal olema õigus kasutada nõuetele mittevastavuse puhuks ette nähtud õiguskaitsevahendeid, välja arvatud juhul, kui liikmesriigi õigusega on ette nähtud lepingu tühisus või tühistatavus, näiteks siis, kui rikutakse seadusest tulenevat garantiid valduse kaotamise vastu.
- = -
(56) Digisisu või digiteenuseid saab tarbijale üle anda või osutada ühe üleandmis- või osutamistoiminguga, näiteks juhul, kui tarbija laadib alla e-raamatu ja salvestab selle oma isiklikku seadmesse.
Samuti võib üleandmine või osutamine toimuda selliste toimingute seeriana, näiteks kui tarbija saab igal nädalal lingi uue e-raamatu allalaadimiseks.
Seda liiki digisisu või digiteenust eristav element on asjaolu, et seejärel on tarbijatel piiramatu võimalus digisisule või digiteenusele juurde pääseda ja seda kasutada.
Neil juhtudel tuleks digisisu või digiteenuse nõuetele vastavust hinnata üleandmise või osutamise ajal ja seega peaks kaupleja vastutama üksnes sellise nõuetele mittevastavuse eest, mis esineb ajal, mil üks üleandmise või osutamise toiming või iga üksik üleandmise või osutamise toiming aset leiab. Õiguskindluse tagamiseks peaks kauplejatel ja tarbijatel olema võimalik tugineda ühtlustatud vähimale ajavahemikule, mille jooksul kaupleja peaks nõuetele mittevastavuse eest vastutama.
Seoses lepingutega, millega nähakse ette üks või mitu digisisu üleandmise või digiteenuse osutamise toimingut, peaksid liikmesriigid tagama, et juhul kui kaupleja on nende õiguse kohaselt vastutav üksnes sellise nõuetele mittevastavuse eest, mis ilmneb teatava ajavahemiku jooksul pärast digisisu üleandmist või digiteenuse osutamist, siis vastutab kaupleja vähemalt kaks aastat pärast digisisu üleandmist või digiteenuse osutamist.
- = -
(57) Digisisu saab tarbijale üle anda või digiteenust osutada ka pidevalt pikema aja jooksul.
Pidev üleandmine või osutamine võib hõlmata juhtumeid, kus kaupleja teeb digiteenuse tarbijale kättesaadavaks kindlaksmääratud või määramata ajaks, näiteks kaheaastane pilvsalvestuse leping või sotsiaalmeedia platvormi liikmesus määramata ajaks.
Selle liigi eripära on asjaolu, et digisisu või digiteenus on tarbijale kättesaadav või juurdepääsetav üksnes lepingu kindlaksmääratud kestuse jooksul või nii kaua, kuni tähtajatu leping kehtib.
Seetõttu on põhjendatud, et kaupleja peaks sellistel juhtudel vastutama üksnes kõnealusel ajavahemikul ilmneva nõuetele mittevastavuse eest.
Pideva üleandmise või osutamise element ei peaks tingimata eeldama pikaajalist üleandmist või osutamist.
Selliseid juhtumeid nagu videoklippide voogedastus tuleks käsitada pideva üleandmise või osutamisena teatava ajavahemiku jooksul, sõltumata audiovisuaalse faili tegelikust kestusest.
Juhtumeid, mil digisisu või digiteenuse konkreetsed elemendid tehakse kättesaadavaks perioodiliselt või mitmel korral lepingu kindlaksmääratud kestuse jooksul või kuni kehtib tähtajatu leping, tuleks samuti käsitada pideva üleandmise või osutamisena teatava ajavahemiku jooksul, näiteks kui lepinguga nähakse ette, et viirustõrjetarkvara koopiat saab kasutada aasta jooksul ja seda uuendatakse automaatselt selle ajavahemiku iga kuu esimesel päeval või et kaupleja edastab uuendusi iga kord, kui muutuvad kättesaadavaks digimängu uued omadused, ja digisisu või digiteenus on tarbijale kättesaadav või juurdepääsetav üksnes lepingu kindlaksmääratud kestuse jooksul või kuni kehtib tähtajatu leping.
- = -
(58) Liikmesriikidel peaks säilima õigus reguleerida riigisiseseid aegumistähtaegu.
Sellised aegumistähtajad ei tohiks siiski takistada tarbijaid kasutamast oma õigusi kogu ajavahemiku jooksul, mille kestel kaupleja vastutab nõuetele mittevastavuse eest.
Kuigi käesoleva direktiiviga ei tohiks seetõttu ühtlustada riigisiseste aegumistähtaegade kulgemise algust, tuleks sellega siiski tagada, et kõnealused tähtajad võimaldavad tarbijatel kasutada õiguskaitsevahendeid nõuetele mittevastavuse puhul, mis ilmneb vähemalt ajavahemiku jooksul, mil kaupleja vastutab nõuetele mittevastavuse eest.
- = -
(65) Kui digisisu või digiteenuse nõuetega vastavusse viimine ei ole õiguslikult või faktiliselt võimalik või kui kaupleja keeldub digisisu või digiteenust nõuetega vastavusse viimast seetõttu, et see põhjustaks kauplejale ebaproportsionaalseid kulusid, või kui kaupleja ei ole viinud digisisu või digiteenust nõuetega vastavusse mõistliku aja jooksul, tasuta ja tarbijale olulist ebamugavust põhjustamata, peaks tarbijal olema õigus kasutada õiguskaitsevahendina hinna alandamist või lepingu lõpetamist.
Teatavates olukordades on põhjendatud, et tarbijal peaks olema õigus viivitamata hinna alandamisele või leping lõpetada, näiteks juhul, kui kaupleja ei ole eelnevalt digisisu või digiteenust edukalt nõuetega vastavusse viinud või kui tarbijalt ei saa eeldada usalduse säilitamist kaupleja võime vastu viia digisisu või digiteenus nõuetega vastavusse, sest nõuetele mittevastavus on tõsist laadi.
Näiteks peaks tarbijal olema õigus kohe nõuda hinna alandamist või lepingu lõpetamist, kui tarbijale on üle antud viirusetõrje tarkvara, mis on viirustega nakatunud ja kujutaks endast tõsist laadi nõuetele mittevastavust.
Sama peaks kehtima juhul, kui on selge, et kaupleja ei vii digisisu või digiteenust nõuetega vastavusse mõistliku aja jooksul või tarbijale olulist ebamugavust põhjustamata.
- = -
(66) Olukorras, kus tarbijal on õigus teatava ajavahemiku jooksul üle antud digisisu või osutatud digiteenuse eest tasutud hinna alandamisele, tuleks hinnaalanduse arvutamisel võtta arvesse digisisu või digiteenuse väärtuse vähenemist, mis on tingitud nii nõuetele mittevastavusest kui ka ajast, mille jooksul tarbija ei saanud nõuetele vastavat digisisu või digiteenust kasutada.
- = -
(67) Kui digisisu antakse üle või digiteenust osutatakse hinna eest, peaks tarbijal olema võimalik lõpetada leping üksnes juhul, kui nõuetele mittevastavus on oluline.
Kui aga digisisu üleandmine või digiteenuse osutamine ei toimu mitte hinna tasumise eest, vaid tarbija esitab isikuandmeid, peaks tarbijal olema võimalik lõpetada leping ka juhul, kui nõuetele mittevastavus on ebaoluline, sest tarbija ei saa kasutada õiguskaitsevahendina hinna alandamist.
Kui tarbija tasub hinna ja esitab ka isikuandmeid, peaks tarbijal olema nõuetele mittevastavuse korral õigus kõikidele kasutada olevatele õiguskaitsevahenditele.
Eelkõige peaks eeldusel, et kõik muud tingimused on täidetud, olema tarbijal õigus digisisu või digiteenuse nõuetega vastavusse viimisele, hinna alandamisele vastavalt digisisu või digiteenuse eest makstud rahasummale või lepingu lõpetamisele.
- = -
(77) Kui muudatus mõjutab digisisu või digiteenuse kasutamist tarbija poolt või tarbija juurdepääsu sellele negatiivselt rohkem kui vähesel määral, peaks tarbijal sellise muudatuse tagajärjel olema õigus leping tasuta lõpetada.
Alternatiivina võib kaupleja otsustada võimaldada tarbijal säilitada digisisule või digiteenusele juurdepääs muudatust tegemata, lisakuludeta ja nõuetele vastavalt, kuid sellisel juhul ei tohiks tarbijal olla lepingu lõpetamise õigust.
Kui aga digisisu või digiteenus, mida kaupleja võimaldas tarbijal säilitada muudatust tegemata, ei vasta enam subjektiivsetele ja objektiivsetele vastavusnõuetele, peaks tarbijal olema võimalik kasutada käesolevas direktiivis ette nähtud õiguskaitsevahendeid, mida kasutatakse nõuetele mittevastavuse korral.
Kui sellise muudatuse puhul ei ole täidetud käesolevas direktiivis sätestatud nõuded ja muudatus põhjustab nõuetele mittevastavuse, peaks tarbijal endiselt olema õigus digisisu või digiteenuse nõuetega vastavusse viimisele, hinna alandamisele või lepingu lõpetamisele, nagu on sätestatud käesolevas direktiivis.
Sarnaselt peaks juhul, kui pärast muudatuse tegemist esineb digisisu või digiteenuse nõuetele mittevastavus, mis ei ole muudatusest tingitud, olema tarbijal jätkuvalt õigus kasutada sellise digisisu või digiteenusega seoses nõuetele mittevastavuse korral kasutatavaid õiguskaitsevahendeid, nagu on sätestatud käesolevas direktiivis.
- = -
(83) Tarbijad peaksid saama kasutada käesoleva direktiivi kohaseid õigusi niipea, kui hakatakse kohaldama liikmesriigi ülevõtmismeetmeid.
Seetõttu tuleks liikmesriigi ülevõtmismeetmeid kohaldada ka tähtajatute või tähtajaliste lepingute suhtes, mis sõlmiti enne kohaldamise alguskuupäeva ning milles on ette nähtud digisisu üleandmine või digiteenuse osutamine teatava ajavahemiku jooksul kas pidevalt või mitme üleandmise või osutamise toiminguna, kuid üksnes seoses digisisu või digiteenusega, mis antakse üle või mida osutatakse alates liikmesriigi ülevõtmismeetmete kohaldamise alguskuupäevast.
Tarbijate ja kauplejate õigustatud huvide tasakaalu tagamiseks tuleks aga liikmesriigi norme, millega võetakse liikmesriigi õigusesse üle käesoleva direktiivi sätted, mis käsitlevad digisisu või digiteenuse muutmist ning õigust õiguskaitsevahenditele, kohaldada üksnes lepingute suhtes, mis on sõlmitud pärast käesoleva direktiivi kohast kohaldamise alguskuupäeva.
- = -