EIDAS 2014/0910 ET

Järelevalveasutus annab teiselt järelevalveasutuselt saadud põhjendatud taotluse korral kõnealusele asutusele abi, et järelevalveasutuste tegevus saaks toimuda järjepidevalt. Vastastikune abi võib hõlmata eelkõige teabenõudeid ja järelevalvemeetmeid, näiteks taotlusi artiklites 20 ja 21 osutatud vastavushindamisaruannetega seotud kontrollide läbiviimiseks.

2. Järelevalveasutus, kellele abitaotlus on adresseeritud, võib taotluse täitmisest keelduda mis tahes järgmisel alusel:

a)	järelevalveasutus ei ole pädev taotletavat abi andma;

b)	taotletav abi ei ole proportsionaalne järelevalveasutuse poolt kooskõlas artikliga 17 teostatava järelevalvega;

c)	taotletava abi andmine oleks vastuolus käesoleva määrusega.

3. Kui see on asjakohane, võivad liikmesriigid anda oma vastavatele järelevalveasutustele volitused korraldada ühiseid uurimisi, millesse on kaasatud teiste liikmesriikide järelevalveasutuste töötajad. Asjaomased liikmesriigid lepivad kokku sellise ühistegevuse korra ja protseduurid ning kehtestavad need oma riigi õiguse kohaselt.

Artikkel 28

E-allkirjade kvalifitseeritud sertifikaadid

1. E-allkirjade kvalifitseeritud sertifikaadid peavad vastama I lisas sätestatud nõuetele.

2. E-allkirjade kvalifitseeritud sertifikaatide suhtes ei kohaldata ühtegi kohustuslikku nõuet, mis ületab I lisas sätestatud nõudeid.

3. E-allkirja kvalifitseeritud sertifikaadid võivad hõlmata mittekohustuslikke täiendavaid eritunnuseid. Need tunnused ei mõjuta kvalifitseeritud e-allkirjade koosvõimet ega tunnustamist.

4. Kui e-allkirjade kvalifitseeritud sertifikaat tühistatakse pärast esialgset aktiveerimist, kaotab see alates tühistamise hetkest kehtivuse ega saa oma staatust mingil juhul tagasi.

5. Liikmesriigid võivad järgmistel tingimustel kehtestada siseriiklikud eeskirjad e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaatide ajutiseks peatamiseks:

a)	kui e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaat on ajutiselt peatatud, on kõnealune sertifikaat peatamise ajavahemikul kehtetu;

b)	peatamise ajavahemik on sertifikaatide andmebaasis selgesti märgitud ja sertifikaatide staatuse kohta teavet andva teenuse kaudu saab peatamise ajavahemikul teavet peatamisstaatuse kohta.

6. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaatide standardite viitenumbrid. Kui e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaat vastab kõnealustele standarditele, loetakse see I lisas sätestatud nõuetele vastavaks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 38

E-templi kvalifitseeritud sertifikaadid

1. E-templi kvalifitseeritud sertifikaadid peavad vastama III lisas sätestatud nõuetele.

2. E-templi kvalifitseeritud sertifikaatide suhtes ei kohaldata ühtegi kohustuslikku nõuet, mis ületab III lisas sätestatud nõudeid.

3. E-templi kvalifitseeritud sertifikaadid võivad hõlmata mittekohustuslikke täiendavaid eritunnuseid. Need tunnused ei mõjuta kvalifitseeritud e-templite koosvõimet ega tunnustamist.

4. Kui e-templi kvalifitseeritud sertifikaat tühistatakse pärast esialgset aktiveerimist, kaotab see alates tühistamise hetkest kehtivuse ega saa oma staatust mingil juhul tagasi.

5. Liikmesriigid võivad järgmistel tingimustel kehtestada siseriiklikud eeskirjad e-templi kvalifitseeritud sertifikaatide ajutiseks peatamiseks:

a)	kui e-templi kvalifitseeritud sertifikaat on ajutiselt peatatud, on kõnealune sertifikaat peatamise ajavahemikul kehtetu;

b)	peatamise ajavahemik on sertifikaatide andmebaasis selgesti märgitud ja sertifikaatide staatuse kohta teavet andva teenuse kaudu saab peatamise ajavahemikul teavet sertifikaatide staatuse kohta.

6. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada e-templi kvalifitseeritud sertifikaatide standardite viitenumbrid. Kui e-templi kvalifitseeritud sertifikaat vastab kõnealustele standarditele, loetakse see III lisas sätestatud nõuetele vastavaks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 44

Nõuded kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenustele

1. Kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenused peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)	neid pakub üks või mitu kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajat;

b)	need tagavad saatja väga usaldusväärse identimise;

c)	need tagavad adressaadi identimise enne andmete kättetoimetamist;

d)	andmete saatmine ja kättesaamine on kaitstud kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja pakutava täiustatud e-allkirja või täiustatud e-templiga viisil, mis välistab andmete tuvastamatu muutmise võimaluse;

e)	mis tahes muudatusi andmete saatmiseks või kättesaamiseks vajalikes andmetes näidatakse andmete saatjale ja adressaadile selgesti;

f)	andmete saatmise, kättesaamise ja mis tahes muudatuste tegemise kuupäev ja ajahetk näidatakse kvalifitseeritud e-ajatempliga.

Kui andmeid saadetakse kahe või enama kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja vahel, kohaldatakse punktides a–f osutatud nõudeid kõikide kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate suhtes.

2. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada andmete saatmise ja kättesaamise protsesse käsitlevate standardite viitenumbrid. Kui andmete saatmise ja kättesaamise protsess vastab kõnealustele standarditele, loetakse see lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavaks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8. JAGU

Veebisaidi autentimine

whereas

(16) Tagatistasemed peaksid kajastama, mil määral on e-identimise vahend isikusamasuse tuvastamiseks usaldusväärne, andes seega kindluse, et ennast teatud isikuna esitlev isik on tõepoolest isik, kellele need isikuandmed on omistatud.
Tagatistaseme liik sõltub sellest, mil määral on see e-identimise vahend usaldusväärne isiku väidetava või tema poolt kinnitatud isikusamasuse tuvastamiseks, võttes arvesse menetlusi (näiteks isikusamasuse tõendamine ja kontrollimine ning autentimine), haldustegevust (näiteks e-identimise vahendeid väljastav üksus ja selliste vahendite väljastamise menetlus) ja rakendatavat tehnilist kontrolli.
Liidu rahastatud suurprojektide, standardimise ja rahvusvahelise tegevuse tulemusena on koostatud erinevaid tagatistasemete tehnilisi määratlusi ja kirjeldusi.
Suurprojekt STORK ja ISO 29115 osutavad eelkõige muu hulgas tasemetele 2, 3 ja 4, mida tuleks igati arvesse võtta tehniliste miinimumnõuete, standardite ja menetluste kehtestamisel madala, märkimisväärse ja kõrge tagatistaseme jaoks käesoleva määruse tähenduses, tagades samal ajal käesoleva määruse järjekindla kohaldamise eelkõige kõrge tagatistaseme puhul, mis on seotud isikusamasuse tõendamisega kvalifitseeritud sertifikaatide väljastamisel.
Kehtestatavad tingimused peaksid olema tehnoloogiliselt neutraalsed.
Vajalikke turvanõudeid peaks olema võimalik saavutada erinevate tehnoloogiate abil.

- = -

(19) E-identimise süsteemide turvalisus on põhitegur e-identimise süsteemide usaldusväärseks piiriüleseks vastastikuseks tunnustamiseks.
Seoses sellega peaksid liikmesriigid tegema liidu tasandil koostööd e-identimise süsteemide koosvõime ja turvalisuse küsimustes.
Juhul kui e-identimise süsteemid võivad nõuda tuginevatelt isikutelt teatava riist- või tarkvara kasutamist riigi tasandil, eeldab piiriülene koosvõime, et nimetatud liikmesriigid ei kehtestaks selliseid nõudeid väljaspool tema territooriumi asuvatele tuginevatele isikutele ega nõuaks nendega seonduvate kulude katmist.
Sellisel juhul tuleks sobivaid lahendusi arutada ja need välja töötada koosvõime raamistiku piires.
Teisalt ei ole võimalik vältida tehnilisi nõudeid, mis tulenevad riigisiseste e-identimise vahendite tehnilisest kirjeldusest ja mis tõenäoliselt mõjutavad selliste elektrooniliste vahendite (nt kiipkaardid) kasutajaid.

- = -

(21) Käesoleva määrusega tuleks luua ka üldine õigusraamistik usaldusteenuste kasutamiseks.
Määrusega ei tuleks siiski kehtestada üldist kohustust neid teenuseid kasutada või rajada juurdepääsupunkt kõigi olemasolevate usaldusteenuste jaoks.
Eelkõige ei peaks määrus hõlmama selliste teenuste osutamist, mida kindlaksmääratud hulk osalejaid kasutab eranditult suletud süsteemides ning mis ei mõjuta kolmandaid isikuid.
Näiteks ei tuleks käesoleva määruse nõudeid kohaldada ettevõtete või avaliku halduse asutustes usaldusteenuseid kasutavate sisemenetluste haldamiseks loodud süsteemide suhtes.
Käesolevas määruses sätestatud nõuetele peaksid vastama üksnes need üldsusele osutatavad usaldusteenused, mis mõjutavad kolmandaid isikuid.
Samuti ei peaks käesolev määrus hõlmama lepingute sõlmimise ja kehtivuse või muude juriidiliste kohustuste tekkimise ja kehtivusega seotud aspekte, juhul kui vorminõuded on sätestatud siseriiklikus või liidu õiguses.
Samuti ei peaks käesolev määrus mõjutama siseriiklikke vorminõudeid avalike registrite, eelkõige äriregistri ja kinnistusraamatu kohta.

- = -

(34) Kõik liikmesriigid peaksid täitma olulisi ühiseid järelevalvenõudeid, et tagada kvalifitseeritud usaldusteenuste võrreldav turvatase.
Selleks et hõlbustada nimetatud nõuete järjekindlat kohaldamist kogu liidus, peaksid liikmesriigid võtma kasutusele võrreldavad meetmed ning vahetama teavet oma järelevalvetoimingute ja parimate tavade kohta kõnealuses valdkonnas.

- = -

(35) Käesoleva määruse nõudeid, eelkõige turvalisust ja vastutust käsitlevaid sätteid, tuleks kohaldada kõigi usaldusteenuse osutajate suhtes, et tagada nende tegevuse ja teenustega seotud hoolsuskohustuse täitmine, läbipaistvus ja vastutus.
Võttes arvesse usaldusteenuse osutajate poolt osutatavate teenuste liiki, on selliste nõuete puhul siiski kohane teha vahet kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata usaldusteenuse osutajatel.

- = -

(47) Usaldus internetipõhiste teenuste vastu ja nende kasutamise mugavus on üliolulised selleks, et kasutajad saaksid e-teenustest täielikku kasu ja neid teadlikult kasutada.
Selleks tuleks luua ELi usaldusmärk, mis tähistaks kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate poolt osutatavaid kvalifitseeritud usaldusteenuseid.
Selline kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate ELi usaldusmärk eristaks kvalifitseeritud usaldusteenuseid selgelt teistest usaldusteenustest, aidates seega kaasa turu läbipaistvusele.
ELi usaldusmärgi kasutamine kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate poolt peaks olema vabatahtlik ja sellest ei peaks tulenema muid nõudeid peale käesolevas määruses sätestatud nõuete.

- = -

(51) Allkirja andja peaks saama usaldada kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendeid kolmanda isiku hooleks eeldusel, et rakendatakse asjakohaseid mehhanisme ja menetlusi selle tagamiseks, et üksnes allkirja andjal on kontroll oma e-allkirja andmiseks vajalike andmete üle, ning eeldusel, et vahendi kasutamisel täidetakse kvalifitseeritud e-allkirjadele esitatavaid nõudeid.

- = -

(52) E-allkirjade andmine vahemaa tagant, mille puhul e-allkirja andmise keskkonda haldab allkirja andja nimel usaldusteenuse osutaja, tõenäoliselt suureneb e-allkirja paljude majanduslike eeliste tõttu.
Tagamaks, et sellised e-allkirjad tunnistatakse õiguslikult samaväärseks täielikult kasutaja hallatavas keskkonnas antud e-allkirjadega, peaksid vahemaa tagant e-allkirja andmise teenuse osutajad kohaldama konkreetseid turvalisi juhtimis- ja haldusmenetlusi ning kasutama usaldusväärseid süsteeme ja tooteid, sealhulgas turvalisi elektroonilise side kanaleid, et tagada e-allkirja andmise keskkonna usaldusväärsus ja sellise keskkonna kasutamine üksnes allkirja andja järelevalve all.
Juhul kui kvalifitseeritud e-allkiri on antud vahemaa tagant e-allkirja andmise vahendiga, tuleks kohaldada käesoleva määrusega sätestatud kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate suhtes kohaldatavaid nõudeid.

- = -

(54) Kvalifitseeritud sertifikaatide piiriülene koosvõime ja tunnustamine on kvalifitseeritud e-allkirjade piiriülese tunnustamise eelduseks.
Seetõttu ei tohiks kvalifitseeritud sertifikaatide suhtes kohaldada ühtegi kohustuslikku nõuet, mis ületab käesolevas määruses sätestatud nõudeid.
Riigi tasandil tuleks siiski lubada lisada kvalifitseeritud sertifikaatidele eritunnuseid, näiteks kordumatuid identifitseerimistunnuseid, eeldusel et sellised eritunnused ei takista kvalifitseeritud sertifikaatide ja e-allkirjade piiriülest koosvõimet ja tunnustamist.

- = -

keyboard_tab EIDAS 2014/0910 ET

EIDAS 2014/0910 ET