keyboard_tab EIDAS 2014/0910 ET

whereas suhtes:

• whereas (1) 1
• whereas (21) 1
• whereas (35) 1
• whereas (36) 1
• whereas (52) 1
• whereas (54) 1
• whereas (59) 1
• whereas (67) 1

definitions:

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse liikmesriikide poolt teavitatud e-identimise süsteemide ja liidus asuvate usaldusteenuse osutajate suhtes.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata selliste usaldusteenuste osutamise suhtes, mida kasutatakse eranditult suletud süsteemides, mis tulenevad siseriiklikust õigusest või määratletud osalejate kogumi vahelistest kokkulepetest.

3.   Käesolev määrus ei mõjuta siseriiklikku või liidu õigust, mis reguleerib lepingute sõlmimist ja kehtivust või muude juriidiliste või menetluskohustuste tekkimist ja kehtivust seoses vorminõuetega.

Artikkel 7

E-identimise süsteemidest teavitamise tingimused

E-identimise süsteemist saab vastavalt artikli 9 lõikele 1 teavitada juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	e-identimise süsteemi kuuluv e-identimise vahend on väljastatud: i) teatava liikmesriigi poolt; ii) teavitava liikmesriigi volituse alusel või iii) sõltumatult teavitavast liikmesriigist ning see liikmesriik tunnustab seda;

b)	e-identimise süsteemi kuuluvat e-identimise vahendit saab kasutada juurdepääsuks vähemalt ühele teenusele, mida osutab avaliku sektori asutus ja mis eeldab teavitavas liikmesriigis e-identimist;

c)	e-identimise süsteem ja selle kohaselt väljastatud e-identimise vahend vastavad vähemalt ühe usaldusväärsuse taseme nõuetele, mis on sätestatud artikli 8 lõikes 3 osutatud rakendusaktis;

d)

teavitav liikmesriik tagab, et ainulaadsed kõnealust isikut tähistavad isikutuvastusandmed omistatakse artikli 3 punktis 1 osutatud füüsilisele või juriidilisele isikule sellesse süsteemi kuuluva e-identimise vahendi väljastamisel kooskõlas tehniliste kirjelduste, standardite ja menetlustega, mis on artikli 8 lõikes 3 osutatud rakendusaktis ette nähtud asjakohase usaldusväärsuse taseme jaoks;

e)

sellesse süsteemi kuuluvat e-identimise vahendit väljastav osaline tagab e-identimise vahendi omistamise käesoleva artikli punktis d osutatud isikule kooskõlas tehniliste kirjelduste, standardite ja menetlustega, mis on artikli 8 lõikes 3 osutatud rakendusaktis ette nähtud asjakohase usaldusväärsuse taseme jaoks;

f)

teavitav liikmesriik tagab internetipõhise autentimise võimaluse nii, et teise liikmesriigi territooriumil asuv tuginev isik saab kinnitada elektrooniliselt saadud isikutuvastusandmeid. Teavitav liikmesriik võib kindlaks määrata kõnealusee autentimise kasutustingimused tuginevatele isikutele, kes ei ole avaliku sektori asutused. Piiriülene autentimine on tasuta, kui autenditakse avaliku sektori asutuse internetipõhist teenust. Liikmesriigid ei kehtesta autentimiskavatsusega tuginevate isikute suhtes ebaproportsionaalseid tehnilisi tingimusi, mis takistavad või raskendavad märkimisväärselt teavitatud e-identimise süsteemide koosvõimet;

g)	vähemalt kuus kuud enne artikli 9 lõike 1 kohast teavitamist esitab teavitav liikmesriik teistele liikmesriikidele artikli 12 lõikest 5 tuleneva kohustuse täitmiseks selle süsteemi kirjelduse artikli 12 lõikes 7 osutatud rakendusaktidega kehtestatud menetluskorra kohaselt;

h)	e-identimise süsteem vastab artikli 12 lõikes 8 osutatud rakendusaktis sätestatud nõuetele.

Artikkel 8

E-identimise süsteemide usaldusväärsuse tasemed

1.   E-identimise süsteemis, millest on teavitatud artikli 9 lõike 1 kohaselt, määratakse süsteemi raames väljastatud e-identimise vahenditele madal, märkimisväärne ja/või kõrge usaldusväärsuse tase.

2.   Madal, märkimisväärne ja kõrge usaldusväärsuse tase vastab järgmistele nõuetele:

a)

madal usaldusväärsuse tase osutab e-identimise süsteemi kuuluvale e-identimise vahendile, mis on isiku väidetava või tema poolt kinnitatud isikusamasuse tuvastamiseks piiratud määral usaldusväärne ning mille kirjeldamisel osutatakse sellega seotud tehnilistele kirjeldustele, standarditele ja menetlustele, sealhulgas tehnilisele kontrollile, mille eesmärk on vähendada isikuandmete väärkasutamise või muutmise ohtu;

b)

märkimisväärne usaldusväärsuse tase osutab e-identimise süsteemi kuuluvale e-identimise vahendile, mis on isiku väidetava või tema poolt kinnitatud isikusamasuse tuvastamiseks olulisel määral usaldusväärne ning mille kirjeldamisel osutatakse sellega seotud tehnilistele kirjeldustele, standarditele ja menetlustele, sealhulgas tehnilisele kontrollile, mille eesmärk on vähendada märkimisväärselt isikuandmete väärkasutamise või muutmise ohtu;

c)

kõrge usaldusväärsuse tase osutab e-identimise süsteemi kuuluvale e-identimise vahendile, mis on isiku väidetava või tema poolt kinnitatud isikusamasuse tuvastamiseks kõrgema usaldusväärsuse tasemega kui märkimisväärse usaldusväärsuse tasemega e-identimise vahend ning mille kirjeldamisel osutatakse sellega seotud tehnilistele kirjeldustele, standarditele ja menetlustele, sealhulgas tehnilisele kontrollile, mille eesmärk on hoida ära isikuandmete väärkasutamist või muutmist.

3.   Võttes arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid ja vastavalt lõikele 2 kehtestab komisjon hiljemalt 18. septembriks 2015 rakendusaktidega minimaalsed tehnilised kirjeldused, standardid ja menetlused, mille suhtes määratakse lõike 1 kohaldamise eesmärgil e-identimise vahendite jaoks kindlaks madal, märkimisväärne või kõrge usaldusväärsuse tase.

Nimetatud minimaalsed tehnilised kirjeldused, standardid ja menetlused kehtestatakse, kasutades lähtealusena järgmiste elementide usaldusväärsust ja kvaliteeti:

a)	e-identimise vahendi väljastamist taotleva füüsilise või juriidilise isiku isikusamasuse tõendamise ja kontrollimise menetlus;

b)	taotletava e-identimise vahendi väljastamise menetlus;

c)	autentimise mehhanism, kus füüsiline või juriidiline isik kasutab e-identimise vahendit selleks, et kinnitada oma isikusamasust tuginevale isikule;

d)	e-identimise vahendit väljastav üksus;

e)	muu asutus, kes osaleb e-identimise vahendi väljastamise taotlemises, ning

f)	väljastatud e-identimise vahendite tehnilised kirjeldused ja turvaspetsifikaadid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 14

Rahvusvahelised aspektid

1.   Kolmandas riigis asuvate usaldusteenuse osutajate pakutavad usaldusteenused tunnistatakse õiguslikult samaväärseteks liidu territooriumil asuvate kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate pakutavate kvalifitseeritud usaldusteenustega juhul, kui kolmandast riigist pärit usaldusteenuseid tunnustatakse liidu ja kõnealuse kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel sõlmitud kokkuleppe alusel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 218.

2.   Lõikes 1 osutatud kokkulepetega tagatakse eelkõige, et:

a)	kolmanda riigi usaldusteenuse osutajad või rahvusvahelised organisatsioonid, kellega on sõlmitud kokkulepe, ning nende osutatavad teenused vastavad liidus asuvate kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate ja nende osutatavate kvalifitseeritud usaldusteenuste suhtes kohaldatavatele nõuetele;

b)	liidus asuvate kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate poolt osutatavad kvalifitseeritud usaldusteenused tunnistatakse õiguslikult samaväärseteks usaldusteenustega, mida osutavad kolmandas riigis asuvad usaldusteenuse osutajad või rahvusvahelised organisatsioonid, kellega on sõlmitud kokkulepe.

Artikkel 17

Järelevalveasutus

1.   Liikmesriigid määravad järelevalveasutuse, mis asub nende territooriumil või, vastastikusel kokkuleppel teise liikmesriigiga, kõnealuses teises liikmesriigis asuva järelevalveasutuse. Nimetatud asutus vastutab määravas liikmesriigis järelevalveülesannete täitmise eest.

Järelevalveasutustele antakse nende ülesannete täitmiseks vajalikud volitused ja piisavad vahendid.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile enda poolt määratud järelevalveasutuste nimed ja aadressid.

3.   Järelevalveasutuse ülesandeks on:

a)

teostada eelneva ja järgneva järelevalve käigus määrava liikmesriigi territooriumil asuvate kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate üle järelevalvet selle tagamiseks, et kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad ja nende osutatavad kvalifitseeritud usaldusteenused vastaksid käesolevas määruses sätestatud nõuetele;

b)

võtta järgneva järelevalve käigus vajaduse korral meetmeid määrava liikmesriigi territooriumil asuvate kvalifitseerimata usaldusteenuse osutajate suhtes, kui järelevalveasutusele teatatakse, et kvalifitseerimata usaldusteenuse osutajad või nende osutatavad usaldusteenused ei vasta väidetavalt käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

4.   Lõike 3 kohaldamisel ja tulenevalt selles sätestatud piirangutest on järelevalveasutuse ülesanne eelkõige:

a)	teha koostööd teiste järelevalveasutustega ja anda neile abi kooskõlas artikliga 18;

b)	analüüsida artikli 20 lõikes 1 ja artikli 21 lõikes 1 osutatud vastavushindamisaruandeid;

c)	teavitada teisi järelevalveasutusi ja üldsust turvarikkumistest ja tervikluse kaost kooskõlas artikli 19 lõikega 2;

d)	anda komisjonile aru oma põhitegevusest kooskõlas käesoleva artikli lõikega 6;

e)	korraldada auditeid või paluda vastavushindamisasutusel teostada kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate vastavushindamine kooskõlas artikli 20 lõikega 2;

f)	teha andmekaitseasutustega koostööd, eelkõige teavitades neid põhjendamatu viivituseta kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate auditite tulemustest, kui näib, et isikuandmete kaitse eeskirju on rikutud;

g)	anda usaldusteenuse osutajatele ja nende osutatavatele teenustele kvalifitseeritud staatus ning võtta see staatus ära kooskõlas artiklitega 20 ja 21;

h)	teavitada artikli 22 lõikes 3 osutatud riigisiseste usaldusnimekirjade eest vastutavat asutust oma otsustest anda kvalifitseeritud staatus või võtta see ära, välja arvatud juhul, kui kõnealune asutus on samuti järelevalveasutus;

i)	kontrollida lõpetamiskava käsitlevate sätete olemasolu ja nõuetekohast kohaldamist juhtudel, kui kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad lõpetavad oma tegevuse, sealhulgas seda, kuidas teave hoitakse kättesaadavana kooskõlas artikli 24 lõike 2 punktiga h;

j)	nõuda usaldusteenuse osutajatelt käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmata jätmise heastamist.

5.   Liikmesriigid võivad nõuda, et järelevalveasutus looks, haldaks ja ajakohastaks usaldusteenuste infrastruktuuri kooskõlas siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustega.

6.   Iga järelevalveasutus esitab igal aastal 31. märtsiks komisjonile aruande oma eelmise kalendriaasta põhitegevuse kohta ning kokkuvõtte usaldusteenuse osutajatelt artikli 19 lõike 2 kohaselt saadud rikkumisteadetest.

7.   Komisjon teeb lõikes 6 osutatud aastaaruande liikmesriikidele kättesaadavaks.

8.   Komisjon võib rakendusaktidega määrata kindlaks lõikes 6 osutatud aruande formaadid ja menetlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 19

Usaldusteenuse osutajate suhtes kohaldatavad turvanõuded

1.   Kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata usaldusteenuse osutajad võtavad asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, et ohjata nende osutatavate usaldusteenuste turvalisusega seotud riske. Tehnoloogia viimaseid arenguid arvesse võttes tagatakse nende meetmetega riski astmele vastav turvalisuse tase. Eelkõige võetakse meetmeid turvaintsidentide vältimiseks ja nende mõju minimeerimiseks ning sidusrühmade teavitamiseks intsidentide kahjulikust mõjust.

2.   Kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata usaldusteenuse osutajad teavitavad järelevalveasutust ning vajaduse korral teisi asjakohaseid asutusi, nagu infoturbe eest vastutav pädev riiklik asutus või andmekaitseasutus, igast turvarikkumisest või tervikluse kaost, millel on märkimisväärne mõju osutatavale usaldusteenusele või selles sisalduvatele isikuandmetele, tehes seda põhjendamatu viivituseta, ent igal juhul 24 tunni jooksul pärast sellest teadasaamist.

Kui turvarikkumisel või tervikluse kaol on tõenäoliselt kahjulik mõju füüsilisele või juriidilisele isikule, kellele usaldusteenus on osutatud, teavitab usaldusteenuse osutaja põhjendamatu viivituseta ka füüsilist või juriidilist isikut turvarikkumisest või tervikluse kaost.

Kui see on asjakohane ja eelkõige juhul, kui turvarikkumine või tervikluse kadu hõlmab kahte või enamat liikmesriiki, teavitab teavitatud järelevalveasutus teiste asjaomaste liikmesriikide järelevalveasutusi ning ENISA-t.

Kui teavitatud järelevalveasutus leiab, et turvarikkumise või tervikluse kao avalikustamine on avalikes huvides, teavitab ta üldsust või nõuab üldsuse teavitamist asjaomaselt usaldusteenuse osutajalt.

3.   Järelevalveasutus esitab ENISA-le kord aastas kokkuvõtte usaldusteenuse osutajatelt saadud turvarikkumise või tervikluse kao teadetest.

4.   Komisjon võib rakendusaktidega:

a)	täpsustada lähemalt lõikes 1 osutatud meetmeid ning

b)	määrata kindlaks lõike 2 kohaldamisega seotud formaadid ja menetlused, sealhulgas tähtajad.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   JAGU

Kvalifitseeritud usaldusteenus

Artikkel 28

E-allkirjade kvalifitseeritud sertifikaadid

1.   E-allkirjade kvalifitseeritud sertifikaadid peavad vastama I lisas sätestatud nõuetele.

2.   E-allkirjade kvalifitseeritud sertifikaatide suhtes ei kohaldata ühtegi kohustuslikku nõuet, mis ületab I lisas sätestatud nõudeid.

3.   E-allkirja kvalifitseeritud sertifikaadid võivad hõlmata mittekohustuslikke täiendavaid eritunnuseid. Need tunnused ei mõjuta kvalifitseeritud e-allkirjade koosvõimet ega tunnustamist.

4.   Kui e-allkirjade kvalifitseeritud sertifikaat tühistatakse pärast esialgset aktiveerimist, kaotab see alates tühistamise hetkest kehtivuse ega saa oma staatust mingil juhul tagasi.

5.   Liikmesriigid võivad järgmistel tingimustel kehtestada siseriiklikud eeskirjad e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaatide ajutiseks peatamiseks:

a)	kui e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaat on ajutiselt peatatud, on kõnealune sertifikaat peatamise ajavahemikul kehtetu;

b)	peatamise ajavahemik on sertifikaatide andmebaasis selgesti märgitud ja sertifikaatide staatuse kohta teavet andva teenuse kaudu saab peatamise ajavahemikul teavet peatamisstaatuse kohta.

6.   Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaatide standardite viitenumbrid. Kui e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaat vastab kõnealustele standarditele, loetakse see I lisas sätestatud nõuetele vastavaks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 34

Kvalifitseeritud e-allkirjade kvalifitseeritud säilitamisteenus

1.   Kvalifitseeritud e-allkirjade kvalifitseeritud säilitamise teenust võib osutada üksnes kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja, kes kasutab menetlusi ja tehnoloogiat, millega on võimalik tagada kvalifitseeritud e-allkirjade usaldusväärsus ka pärast nende tehnoloogilise kehtivusaja lõppemist.

2.   Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada kvalifitseeritud e-allkirjade kvalifitseeritud säilitamise teenuse standardite viitenumbrid. Kui kvalifitseeritud e-allkirjade kvalifitseeritud säilitamise teenuse suhtes kohaldatav kord vastab kõnealustele standarditele, loetakse see lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavaks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5.   JAGU

E-tempel

Artikkel 38

E-templi kvalifitseeritud sertifikaadid

1.   E-templi kvalifitseeritud sertifikaadid peavad vastama III lisas sätestatud nõuetele.

2.   E-templi kvalifitseeritud sertifikaatide suhtes ei kohaldata ühtegi kohustuslikku nõuet, mis ületab III lisas sätestatud nõudeid.

3.   E-templi kvalifitseeritud sertifikaadid võivad hõlmata mittekohustuslikke täiendavaid eritunnuseid. Need tunnused ei mõjuta kvalifitseeritud e-templite koosvõimet ega tunnustamist.

4.   Kui e-templi kvalifitseeritud sertifikaat tühistatakse pärast esialgset aktiveerimist, kaotab see alates tühistamise hetkest kehtivuse ega saa oma staatust mingil juhul tagasi.

5.   Liikmesriigid võivad järgmistel tingimustel kehtestada siseriiklikud eeskirjad e-templi kvalifitseeritud sertifikaatide ajutiseks peatamiseks:

a)	kui e-templi kvalifitseeritud sertifikaat on ajutiselt peatatud, on kõnealune sertifikaat peatamise ajavahemikul kehtetu;

b)	peatamise ajavahemik on sertifikaatide andmebaasis selgesti märgitud ja sertifikaatide staatuse kohta teavet andva teenuse kaudu saab peatamise ajavahemikul teavet sertifikaatide staatuse kohta.

6.   Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada e-templi kvalifitseeritud sertifikaatide standardite viitenumbrid. Kui e-templi kvalifitseeritud sertifikaat vastab kõnealustele standarditele, loetakse see III lisas sätestatud nõuetele vastavaks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 39

Kvalifitseeritud e-templi loomise vahendid

1.   Kvalifitseeritud e-templi loomise vahendeid käsitlevate nõuete suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artiklit 29.

2.   Kvalifitseeritud e-templi loomise vahendite sertifitseerimise suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artiklit 30.

3.   Sertifitseeritud kvalifitseeritud e-templi loomise vahendite nimekirja avaldamise suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artiklit 31.

Artikkel 40

Kvalifitseeritud e-templite valideerimine ja säilitamine

Kvalifitseeritud e-templite valideerimise ja säilitamise suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artikleid 32, 33 ja 34.

6.   JAGU

E-ajatemplid

Artikkel 41

E-ajatempli õiguslik toime

1.   E-ajatemplit ei tunnistata õiguslikult kehtetuks ega kohtumenetlustes tõenduskõlbmatuks ainuüksi seetõttu, et see on elektroonilisel kujul või ei vasta kvalifitseeritud e-ajatemplitele esitatavatele nõuetele.

2.   Kvalifitseeritud e-ajatempli suhtes kehtib sellega osutatava kuupäeva ja ajahetke täpsuse ja kõnealuse kuupäeva ja ajahetkega seotud andmete tervikluse eeldus.

3.   Ühes liikmesriigis väljastatud kvalifitseeritud e-ajatemplit tunnustatakse kvalifitseeritud e-ajatemplina kõikides liikmesriikides.

Artikkel 43

Registreeritud andmevahetusteenuse õiguslik toime

1.   Registreeritud andmevahetusteenust kasutades saadetud ja kättesaadud andmeid ei tunnistata õiguslikult kehtetuks ega kohtumenetlustes tõenduskõlbmatuks ainuüksi seetõttu, et teenus on elektrooniline või ei vasta kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenusele esitatavatele nõuetele.

2.   Kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenust kasutades saadetud ja kättesaadud andmete suhtes kehtib kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenuse osutamisel märgitud andmete tervikluse, nende andmete idenditud saatja poolse saatmise ja idenditud adressaadi poolse kättesaamise ja nende andmete saatmise ja kättesaamise kuupäeva ja ajahetke täpsuse eeldus.

Artikkel 44

Nõuded kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenustele

1.   Kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenused peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)	neid pakub üks või mitu kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajat;

b)	need tagavad saatja väga usaldusväärse identimise;

c)	need tagavad adressaadi identimise enne andmete kättetoimetamist;

d)	andmete saatmine ja kättesaamine on kaitstud kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja pakutava täiustatud e-allkirja või täiustatud e-templiga viisil, mis välistab andmete tuvastamatu muutmise võimaluse;

e)	mis tahes muudatusi andmete saatmiseks või kättesaamiseks vajalikes andmetes näidatakse andmete saatjale ja adressaadile selgesti;

f)	andmete saatmise, kättesaamise ja mis tahes muudatuste tegemise kuupäev ja ajahetk näidatakse kvalifitseeritud e-ajatempliga.

Kui andmeid saadetakse kahe või enama kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja vahel, kohaldatakse punktides a–f osutatud nõudeid kõikide kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate suhtes.

2.   Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada andmete saatmise ja kättesaamise protsesse käsitlevate standardite viitenumbrid. Kui andmete saatmise ja kättesaamise protsess vastab kõnealustele standarditele, loetakse see lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavaks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.   JAGU

Veebisaidi autentimine

Artikkel 47

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 30 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 17. septembrist 2014.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 30 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 30 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 52

Jõustumine

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2016, välja arvatud järgmised sätted:

a)

artikli 8 lõiget 3, artikli 9 lõiget 5, artikli 12 lõikeid 2–9, artikli 17 lõiget 8, artikli 19 lõiget 4, artikli 20 lõiget 4, artikli 21 lõiget 4, artikli 22 lõiget 5, artikli 23 lõiget 3, artikli 24 lõiget 5, artikli 27 lõikeid 4 ja 5, artikli 28 lõiget 6, artikli 29 lõiget 2, artikli 30 lõikeid 3 ja 4, artikli 31 lõiget 3, artikli 32 lõiget 3, artikli 33 lõiget 2, artikli 34 lõiget 2, artikli 37 lõikeid 4 ja 5, artikli 38 lõiget 6, artikli 42 lõiget 2, artikli 44 lõiget 2, artikli 45 lõiget 2 ning artikleid 47 ja 48 kohaldatakse alates 17. septembrist 2014;

b)	artiklit 7, artikli 8 lõikeid 1 ja 2, artikleid 9, 10 ja 11 ning artikli 12 lõiget 1 kohaldatakse alates artikli 8 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 8 osutatud rakendusaktide kohaldamise alguskuupäevast;

c)	artiklit 6 kohaldatakse kolm aastat alates artikli 8 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 8 osutatud rakendusaktide kohaldamise alguskuupäevast.

3.   Kui teadaantud e-identimise süsteem on nimekirjas, mille komisjon avaldab artikli 9 kohaselt enne käesoleva artikli lõike 2 punktis c osutatud kuupäeva, tunnustatakse selle süsteemi kohast e-identimise vahendit vastavalt artiklile 6 hiljemalt 12 kuud pärast vastava süsteemi avaldamist, kuid mitte enne käesoleva artikli lõike 2 punktis c osutatud kuupäeva.

4.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 punkti c kohaldamist, võib liikmesriik otsustada, et muu liikmesriigi poolt artikli 9 lõike 1 kohaselt teada antud e-identimise süsteemi kohaseid e-identimise vahendeid tunnustatakse esimesena nimetatud liikmesriigis alates artikli 8 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 8 osutatud rakendusaktide kohaldamise kuupäevast. Asjaomased liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni. Komisjon avalikustab nimetatud teabe.

---

(1)  ELT C 351, 15.11.2012, lk 73.

(2)  Euroopa Parlamendi 3. aprilli 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiiv 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta (EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12).

(4)  ELT C 50 E, 21.2.2012, lk 1.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(8)  Nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsus 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 23, 27.1.2010, lk 35).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(10)  Komisjoni 16. oktoobri 2009. aasta otsus 2009/767/EÜ, millega kehtestatakse meetmed elektrooniliste haldustoimingute kasutamise lihtsustamiseks nn ühtsete kontaktpunktide kaudu, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 274, 20.10.2009, lk 36).

(11)  Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta otsus 2011/130/EL, millega kehtestatakse pädevate asutuste poolt elektrooniliselt allkirjastatud dokumentide piiriülese töötlemise miinimumnõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 53, 26.2.2011, lk 66).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(14)  ELT C 28, 30.1.2013, lk 6.

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL, milles käsitletakse riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/18/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

---

---

---

---