keyboard_tab EIDAS 2014/0910 ET

whereas nõuab:

• whereas (43) 1

definitions:

Artikkel 6

Vastastikune tunnustamine

1.   Kui ühes liikmesriigis nõutakse vastavalt siseriiklikule õigusele või haldustavale avaliku sektori asutuse osutatavale internetipõhisele teenusele juurdepääsuks e-identimist e-identimise vahendi abil ja e-autentimist, tunnustatakse selles liikmesriigis teises liikmesriigis väljastatud e-identimise vahendit kõnealuse internetipõhise teenuse piiriüleseks autentimiseks, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	e-identimise vahend on väljastatud e-identimise süsteemi kohaselt, mis on kantud komisjoni poolt vastavalt artiklile 9 avaldatud nimekirja;

b)

e-identimise vahendi usaldusväärsuse tase vastab usaldusväärsuse tasemele, mida avaliku sektori asutus nõuab kõnealusele internetipõhisele teenusele juurdepääsuks esimesena nimetatud liikmesriigis, või on sellest usaldusväärsuse tasemest kõrgem, eeldusel et selle e-identimise vahendi usaldusväärsuse tase on märkimisväärne või kõrge;

c)	asjaomane avaliku sektori asutus kasutab kõnealusele internetipõhisele teenusele juurdepääsuks usaldusväärsuse taset, mille tase on märkimisväärne või kõrge.

Tunnustamine toimub hiljemalt 12 kuud pärast seda, kui komisjon avaldab esimese lõigu punktis a osutatud nimekirja.

2.   E-identimise vahendit, mis on väljastatud komisjoni poolt vastavalt artiklile 9 avaldatud nimekirjas oleva süsteemi kohaselt ning mille usaldusväärsuse tase on madal, võivad avaliku sektori asutused tunnustada nende asutuste osutatavate internetipõhiste teenuste piiriülese autentimise eesmärgil.

Artikkel 19

Usaldusteenuse osutajate suhtes kohaldatavad turvanõuded

1.   Kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata usaldusteenuse osutajad võtavad asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, et ohjata nende osutatavate usaldusteenuste turvalisusega seotud riske. Tehnoloogia viimaseid arenguid arvesse võttes tagatakse nende meetmetega riski astmele vastav turvalisuse tase. Eelkõige võetakse meetmeid turvaintsidentide vältimiseks ja nende mõju minimeerimiseks ning sidusrühmade teavitamiseks intsidentide kahjulikust mõjust.

2.   Kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata usaldusteenuse osutajad teavitavad järelevalveasutust ning vajaduse korral teisi asjakohaseid asutusi, nagu infoturbe eest vastutav pädev riiklik asutus või andmekaitseasutus, igast turvarikkumisest või tervikluse kaost, millel on märkimisväärne mõju osutatavale usaldusteenusele või selles sisalduvatele isikuandmetele, tehes seda põhjendamatu viivituseta, ent igal juhul 24 tunni jooksul pärast sellest teadasaamist.

Kui turvarikkumisel või tervikluse kaol on tõenäoliselt kahjulik mõju füüsilisele või juriidilisele isikule, kellele usaldusteenus on osutatud, teavitab usaldusteenuse osutaja põhjendamatu viivituseta ka füüsilist või juriidilist isikut turvarikkumisest või tervikluse kaost.

Kui see on asjakohane ja eelkõige juhul, kui turvarikkumine või tervikluse kadu hõlmab kahte või enamat liikmesriiki, teavitab teavitatud järelevalveasutus teiste asjaomaste liikmesriikide järelevalveasutusi ning ENISA-t.

Kui teavitatud järelevalveasutus leiab, et turvarikkumise või tervikluse kao avalikustamine on avalikes huvides, teavitab ta üldsust või nõuab üldsuse teavitamist asjaomaselt usaldusteenuse osutajalt.

3.   Järelevalveasutus esitab ENISA-le kord aastas kokkuvõtte usaldusteenuse osutajatelt saadud turvarikkumise või tervikluse kao teadetest.

4.   Komisjon võib rakendusaktidega:

a)	täpsustada lähemalt lõikes 1 osutatud meetmeid ning

b)	määrata kindlaks lõike 2 kohaldamisega seotud formaadid ja menetlused, sealhulgas tähtajad.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   JAGU

Kvalifitseeritud usaldusteenus

Artikkel 20

Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate järelevalve

1.   Vastavushindamisasutus auditeerib kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajaid nende oma kulul vähemalt iga 24 kuu järel. Auditi eesmärk on saada kinnitust, et kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad ja nende osutatavad kvalifitseeritud usaldusteenused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja esitavad vastavushindamisaruande järelevalveasutusele kolme tööpäeva pikkuse jooksul alates selle saamisest.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib järelevalveasutus kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajaid igal ajal auditeerida või nõuda, et vastavushindamisasutus teostaks kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate vastavushindamise nende kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate kulul kinnituse saamiseks, et kõnealused kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad ja nende osutatavad kvalifitseeritud usaldusteenused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Kui isikuandmete kaitse eeskirju on ilmselt rikutud, teavitab järelevalveasutus auditite tulemustest andmekaitseasutusi.

3.   Kui järelevalveasutus nõuab, et kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja heastaks käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmata jätmise, kuid asjaomane teenuseosutaja ei tee seda, ning järelevalveasutuse seatud ajavahemiku jooksul (kui see on kohaldatav), võib järelevalveasutus eelkõige asjaomase rikkumise ulatust, kestust ja tagajärgi arvestades võtta sellelt teenuseosutajalt või tema osutatavalt asjaomaselt teenuselt kvalifitseeritud staatuse ning teavitada artikli 22 lõikes 3 osutatud asutust artikli 22 lõikes 1 osutatud usaldusnimekirjade ajakohastamise eesmärgil. Järelevalveasutus teavitab kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajat temalt kvalifitseeritud staatuse või asjaomaselt teenuselt kvalifitseeritud staatuse äravõtmisest.

4.   Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada järgmiste standardite viitenumbri:

a)	standardid vastavushindamisasutuste akrediteerimise ja lõikes 1 osutatud vastavushindamisaruande jaoks;

b)	standardid auditeerimiseeskirjade kohta, mille alusel vastavushindamisasutused hindavad kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate nõuetele vastavust, nagu on osutatud lõikes 1.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 27

E-allkirjad avalikus teenistuses

1.   Kui liikmesriik nõuab avaliku sektori asutuse poolt või tema nimel osutatava internetipõhise teenuse kasutamiseks täiustatud e-allkirja, tunnustab see liikmesriik täiustatud e-allkirju, e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevaid täiustatud e-allkirju ja kvalifitseeritud e-allkirju, mis on antud vähemalt lõikes 5 osutatud formaadis või rakendusaktides määratletud meetodeid kasutades.

2.   Kui liikmesriik nõuab avaliku sektori asutuse poolt või tema nimel osutatava internetipõhise teenuse kasutamiseks kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevat täiustatud e-allkirja, tunnustab see liikmesriik kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevaid täiustatud e-allkirju ja kvalifitseeritud e-allkirju, mis on antud vähemalt lõikes 5 osutatud formaadis või rakendusaktides määratletud meetodeid kasutades.

3.   Liikmesriigid ei nõua avaliku sektori asutuse poolt osutatava internetipõhise teenuse piiriüleseks kasutamiseks e-allkirja, mille tagatistase on kõrgem kui kvalifitseeritud e-allkirjal.

4.   Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada täiustatud e-allkirjade standardite viitenumbrid. Kui täiustatud e-allkiri vastab neile standarditele, loetakse see käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 26 täiustatud e-allkirjadele sätestatud nõuetele vastavaks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5.   Komisjon võtab kehtivaid tavasid, standardeid ja liidu õigusakte arvestades hiljemalt 18. septembriks 2015 vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks täiustatud e-allkirjade standardformaadid või alternatiivsete formaatide kasutamise korral standardmeetodid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 37

E-templid avalikus teenistuses

1.   Kui liikmesriik nõuab avaliku sektori asutuse poolt või tema nimel osutatava internetipõhise teenuse kasutamiseks täiustatud e-templit, tunnustab see liikmesriik täiustatud e-templeid, e-templi kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevaid täiustatud e-templeid ja kvalifitseeritud e-templeid, mis on loodud vähemalt lõikes 5 osutatud formaadis või rakendusaktides määratletud meetodeid kasutades.

2.   Kui liikmesriik nõuab avaliku sektori asutuse poolt või tema nimel osutatava internetipõhise teenuse kasutamiseks kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevat täiustatud e-templit, tunnustab see liikmesriik kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevaid täiustatud e-templeid ja kvalifitseeritud e-templeid, mis on loodud vähemalt lõikes 5 osutatud formaadis või rakendusaktides määratletud meetodeid kasutades.

3.   Liikmesriigid ei nõua avaliku sektori asutuse poolt osutatava internetipõhise teenuse piiriüleseks kasutamiseks e-templit, mille turvatase on kõrgem kui kvalifitseeritud e-templil.

4.   Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada täiustatud e-templite standardite viitenumbrid. Kui täiustatud e-tempel vastab neile standarditele, loetakse see käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 36 täiustatud e-templitele sätestatud nõuetele vastavaks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5.   Komisjon võtab kehtivaid tavasid, standardeid ja liidu õigusakte arvestades hiljemalt 18. septembriks 2015 vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks täiustatud e-templite standardformaadid või alternatiivsete formaatide kasutamise korral standardmeetodid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.