keyboard_tab EIDAS 2014/0910 ET

whereas menetlused:

definitions:

Artikkel 8

E-identimise süsteemide usaldusväärsuse tasemed

1.   E-identimise süsteemis, millest on teavitatud artikli 9 lõike 1 kohaselt, määratakse süsteemi raames väljastatud e-identimise vahenditele madal, märkimisväärne ja/või kõrge usaldusväärsuse tase.

2.   Madal, märkimisväärne ja kõrge usaldusväärsuse tase vastab järgmistele nõuetele:

a)

madal usaldusväärsuse tase osutab e-identimise süsteemi kuuluvale e-identimise vahendile, mis on isiku väidetava või tema poolt kinnitatud isikusamasuse tuvastamiseks piiratud määral usaldusväärne ning mille kirjeldamisel osutatakse sellega seotud tehnilistele kirjeldustele, standarditele ja menetlustele, sealhulgas tehnilisele kontrollile, mille eesmärk on vähendada isikuandmete väärkasutamise või muutmise ohtu;

b)

märkimisväärne usaldusväärsuse tase osutab e-identimise süsteemi kuuluvale e-identimise vahendile, mis on isiku väidetava või tema poolt kinnitatud isikusamasuse tuvastamiseks olulisel määral usaldusväärne ning mille kirjeldamisel osutatakse sellega seotud tehnilistele kirjeldustele, standarditele ja menetlustele, sealhulgas tehnilisele kontrollile, mille eesmärk on vähendada märkimisväärselt isikuandmete väärkasutamise või muutmise ohtu;

c)

kõrge usaldusväärsuse tase osutab e-identimise süsteemi kuuluvale e-identimise vahendile, mis on isiku väidetava või tema poolt kinnitatud isikusamasuse tuvastamiseks kõrgema usaldusväärsuse tasemega kui märkimisväärse usaldusväärsuse tasemega e-identimise vahend ning mille kirjeldamisel osutatakse sellega seotud tehnilistele kirjeldustele, standarditele ja menetlustele, sealhulgas tehnilisele kontrollile, mille eesmärk on hoida ära isikuandmete väärkasutamist või muutmist.

3.   Võttes arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid ja vastavalt lõikele 2 kehtestab komisjon hiljemalt 18. septembriks 2015 rakendusaktidega minimaalsed tehnilised kirjeldused, standardid ja menetlused, mille suhtes määratakse lõike 1 kohaldamise eesmärgil e-identimise vahendite jaoks kindlaks madal, märkimisväärne või kõrge usaldusväärsuse tase.

Nimetatud minimaalsed tehnilised kirjeldused, standardid ja menetlused kehtestatakse, kasutades lähtealusena järgmiste elementide usaldusväärsust ja kvaliteeti:

a)	e-identimise vahendi väljastamist taotleva füüsilise või juriidilise isiku isikusamasuse tõendamise ja kontrollimise menetlus;

b)	taotletava e-identimise vahendi väljastamise menetlus;

c)	autentimise mehhanism, kus füüsiline või juriidiline isik kasutab e-identimise vahendit selleks, et kinnitada oma isikusamasust tuginevale isikule;

d)	e-identimise vahendit väljastav üksus;

e)	muu asutus, kes osaleb e-identimise vahendi väljastamise taotlemises, ning

f)	väljastatud e-identimise vahendite tehnilised kirjeldused ja turvaspetsifikaadid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 9

Teavitamine

1.   Teavitav liikmesriik edastab komisjonile järgmise teabe ja põhjendamatu viivituseta selle iga hilisema muudatuse:

a)	e-identimise süsteemi kirjeldus. kaasa arvatud selle usaldusväärsuse tase ja sellesse süsteemi kuuluvate e-identimise vahendite väljastaja(d);

b)	kohaldatav järelevalvekord ja järgmine vastutuskorda puudutav teave: i) e-identimise vahendit väljastav osaline ning ii) autentimismenetlust läbiviiv osaline;

c)	teavitatud e-identimise süsteemi eest vastutav asutus või vastutavad asutused;

d)	teave ainulaadsete isikutuvastusandmete registreerimist haldava üksuse või haldavate üksuste kohta;

e)	kirjeldus, kuidas täidetakse artikli 12 lõikes 8 osutatud rakendusaktis sätestatud nõuded;

f)	artikli 7 punktis f osutatud autentimise kirjeldus;

g)	teavitatud e-identimise süsteemi, autentimise või asjaomase ohustatud osa peatamise või tühistamise kord.

2.   Üks aasta pärast artikli 8 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 8 osutatud rakendusaktide kohaldamise alguskuupäeva avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas nimekirja e-identimise süsteemidest, millest on teavitatud vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, ja nendega seotud põhiteabe.

3.   Kui komisjoni teavitatakse pärast lõikes 2 osutatud ajavahemiku möödumist, avaldab ta Euroopa Liidu Teatajas lõikes 2 osutatud nimekirja muudatused kahe kuu jooksul alates kõnealuse teate saamise kuupäevast.

4.   Liikmesriik võib komisjonile esitada taotluse jätta selle liikmesriigi poolt teavitatud e-identimise süsteem lõikes 2 osutatud nimekirjast välja. Komisjon avaldab vastavad nimekirja muudatused Euroopa Liidu Teatajas ühe kuu jooksul pärast liikmesriigilt taotluse saamist.

5.   Komisjon võib rakendusaktidega kindlaks määrata lõikes 1 osutatud teavitamise asjaolud, formaadid ja menetlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 17

Järelevalveasutus

1.   Liikmesriigid määravad järelevalveasutuse, mis asub nende territooriumil või, vastastikusel kokkuleppel teise liikmesriigiga, kõnealuses teises liikmesriigis asuva järelevalveasutuse. Nimetatud asutus vastutab määravas liikmesriigis järelevalveülesannete täitmise eest.

Järelevalveasutustele antakse nende ülesannete täitmiseks vajalikud volitused ja piisavad vahendid.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile enda poolt määratud järelevalveasutuste nimed ja aadressid.

3.   Järelevalveasutuse ülesandeks on:

a)

teostada eelneva ja järgneva järelevalve käigus määrava liikmesriigi territooriumil asuvate kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate üle järelevalvet selle tagamiseks, et kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad ja nende osutatavad kvalifitseeritud usaldusteenused vastaksid käesolevas määruses sätestatud nõuetele;

b)

võtta järgneva järelevalve käigus vajaduse korral meetmeid määrava liikmesriigi territooriumil asuvate kvalifitseerimata usaldusteenuse osutajate suhtes, kui järelevalveasutusele teatatakse, et kvalifitseerimata usaldusteenuse osutajad või nende osutatavad usaldusteenused ei vasta väidetavalt käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

4.   Lõike 3 kohaldamisel ja tulenevalt selles sätestatud piirangutest on järelevalveasutuse ülesanne eelkõige:

a)	teha koostööd teiste järelevalveasutustega ja anda neile abi kooskõlas artikliga 18;

b)	analüüsida artikli 20 lõikes 1 ja artikli 21 lõikes 1 osutatud vastavushindamisaruandeid;

c)	teavitada teisi järelevalveasutusi ja üldsust turvarikkumistest ja tervikluse kaost kooskõlas artikli 19 lõikega 2;

d)	anda komisjonile aru oma põhitegevusest kooskõlas käesoleva artikli lõikega 6;

e)	korraldada auditeid või paluda vastavushindamisasutusel teostada kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate vastavushindamine kooskõlas artikli 20 lõikega 2;

f)	teha andmekaitseasutustega koostööd, eelkõige teavitades neid põhjendamatu viivituseta kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate auditite tulemustest, kui näib, et isikuandmete kaitse eeskirju on rikutud;

g)	anda usaldusteenuse osutajatele ja nende osutatavatele teenustele kvalifitseeritud staatus ning võtta see staatus ära kooskõlas artiklitega 20 ja 21;

h)	teavitada artikli 22 lõikes 3 osutatud riigisiseste usaldusnimekirjade eest vastutavat asutust oma otsustest anda kvalifitseeritud staatus või võtta see ära, välja arvatud juhul, kui kõnealune asutus on samuti järelevalveasutus;

i)	kontrollida lõpetamiskava käsitlevate sätete olemasolu ja nõuetekohast kohaldamist juhtudel, kui kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad lõpetavad oma tegevuse, sealhulgas seda, kuidas teave hoitakse kättesaadavana kooskõlas artikli 24 lõike 2 punktiga h;

j)	nõuda usaldusteenuse osutajatelt käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmata jätmise heastamist.

5.   Liikmesriigid võivad nõuda, et järelevalveasutus looks, haldaks ja ajakohastaks usaldusteenuste infrastruktuuri kooskõlas siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustega.

6.   Iga järelevalveasutus esitab igal aastal 31. märtsiks komisjonile aruande oma eelmise kalendriaasta põhitegevuse kohta ning kokkuvõtte usaldusteenuse osutajatelt artikli 19 lõike 2 kohaselt saadud rikkumisteadetest.

7.   Komisjon teeb lõikes 6 osutatud aastaaruande liikmesriikidele kättesaadavaks.

8.   Komisjon võib rakendusaktidega määrata kindlaks lõikes 6 osutatud aruande formaadid ja menetlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 19

Usaldusteenuse osutajate suhtes kohaldatavad turvanõuded

1.   Kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata usaldusteenuse osutajad võtavad asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, et ohjata nende osutatavate usaldusteenuste turvalisusega seotud riske. Tehnoloogia viimaseid arenguid arvesse võttes tagatakse nende meetmetega riski astmele vastav turvalisuse tase. Eelkõige võetakse meetmeid turvaintsidentide vältimiseks ja nende mõju minimeerimiseks ning sidusrühmade teavitamiseks intsidentide kahjulikust mõjust.

2.   Kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata usaldusteenuse osutajad teavitavad järelevalveasutust ning vajaduse korral teisi asjakohaseid asutusi, nagu infoturbe eest vastutav pädev riiklik asutus või andmekaitseasutus, igast turvarikkumisest või tervikluse kaost, millel on märkimisväärne mõju osutatavale usaldusteenusele või selles sisalduvatele isikuandmetele, tehes seda põhjendamatu viivituseta, ent igal juhul 24 tunni jooksul pärast sellest teadasaamist.

Kui turvarikkumisel või tervikluse kaol on tõenäoliselt kahjulik mõju füüsilisele või juriidilisele isikule, kellele usaldusteenus on osutatud, teavitab usaldusteenuse osutaja põhjendamatu viivituseta ka füüsilist või juriidilist isikut turvarikkumisest või tervikluse kaost.

Kui see on asjakohane ja eelkõige juhul, kui turvarikkumine või tervikluse kadu hõlmab kahte või enamat liikmesriiki, teavitab teavitatud järelevalveasutus teiste asjaomaste liikmesriikide järelevalveasutusi ning ENISA-t.

Kui teavitatud järelevalveasutus leiab, et turvarikkumise või tervikluse kao avalikustamine on avalikes huvides, teavitab ta üldsust või nõuab üldsuse teavitamist asjaomaselt usaldusteenuse osutajalt.

3.   Järelevalveasutus esitab ENISA-le kord aastas kokkuvõtte usaldusteenuse osutajatelt saadud turvarikkumise või tervikluse kao teadetest.

4.   Komisjon võib rakendusaktidega:

a)	täpsustada lähemalt lõikes 1 osutatud meetmeid ning

b)	määrata kindlaks lõike 2 kohaldamisega seotud formaadid ja menetlused, sealhulgas tähtajad.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   JAGU

Kvalifitseeritud usaldusteenus

Artikkel 21

Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutamise alustamine

1.   Kui usaldusteenuse osutajad, kellel ei ole kvalifitseeritud staatust, kavatsevad alustada kvalifitseeritud usaldusteenuse osutamist, esitavad nad järelevalveasutusele teate oma kavatsusest ja vastavushindamisasutuse koostatud vastavushindamisaruande.

2.   Järelevalveasutus kontrollib usaldusteenuse osutaja ja tema osutatavate usaldusteenuste vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning eelkõige kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajatele ja nende osutatavatele kvalifitseeritud usaldusteenustele ette nähtud nõuetele.

Kui järelevalveasutus leiab, et usaldusteenuse osutaja ja tema osutatavad teenused vastavad esimeses lõigus osutatud nõuetele, annab järelevalveasutus usaldusteenuse osutajale ja tema osutatavatele usaldusteenustele kvalifitseeritud staatuse ning teavitab artikli 22 lõikes 3 osutatud asutust artikli 22 lõikes 1 osutatud usaldusnimekirjade ajakohastamise eesmärgil hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva artikli lõike 1 kohast teavitamist.

Kui kontrolli ei ole kolme kuu jooksul alates teavitamisest lõpule viidud, teavitab järelevalveasutus usaldusteenuse osutajat viivituse põhjustest ja ajavahemikust, mille jooksul kontroll lõpule viiakse.

3.   Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja võib alustada kvalifitseeritud usaldusteenuse osutamist, kui kvalifitseeritud staatus on kantud artikli 22 lõikes 1 osutatud usaldusnimekirjadesse.

4.   Komisjon võib rakendusaktidega kindlaks määrata lõigete 1 ja 2 kohaldamisega seotud formaadid ja menetlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 31

Sertifitseeritud kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendite nimekirja avaldamine

1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile põhjendamatu viivituseta ja mitte hiljem kui üks kuu pärast sertifitseerimise lõpuleviimist teabe selliste kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendite kohta, mille on sertifitseerinud artikli 30 lõikes 1 osutatud asutused. Samuti edastavad nad komisjonile põhjendamatu viivituseta ja mitte hiljem kui üks kuu pärast sertifitseerimise tühistamist teabe selliste kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendite kohta, mis ei ole enam sertifitseeritud.

2.   Saadud teabe põhjal koostab komisjon sertifitseeritud kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendite nimekirja, haldab seda ja avaldab selle.

3.   Komisjon võib rakendusaktidega kindlaks määrata lõike 1 kohaldamisega seotud formaadid ja menetlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.