EIDAS 2014/0910 ET

Käesolevas määruses, selleks et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, seades samal ajal eesmärgiks saavutada e-identimise vahendite ja usaldusteenuste asjakohane turvalisuse tase:

a)	sätestatakse tingimused, mille alusel peavad liikmesriigid tunnustama füüsiliste ja juriidiliste isikute e-identimise vahendeid, mis kuuluvad teise liikmesriigi teavitatud e-identimise süsteemi,

b)	sätestatakse usaldusteenuste, eelkõige e-tehingute eeskirjad, ning

c)	luuakse õigusraamistik e-allkirja, e-templi, e-ajatempli, e-dokumentide, registreeritud e-andmevahetusteenuste ja veebisaitide autentimise sertifitseerimisteenuste jaoks.

Artikkel 8

E-identimise süsteemide usaldusväärsuse tasemed

1. E-identimise süsteemis, millest on teavitatud artikli 9 lõike 1 kohaselt, määratakse süsteemi raames väljastatud e-identimise vahenditele madal, märkimisväärne ja/või kõrge usaldusväärsuse tase.

2. Madal, märkimisväärne ja kõrge usaldusväärsuse tase vastab järgmistele nõuetele:

madal usaldusväärsuse tase osutab e-identimise süsteemi kuuluvale e-identimise vahendile, mis on isiku väidetava või tema poolt kinnitatud isikusamasuse tuvastamiseks piiratud määral usaldusväärne ning mille kirjeldamisel osutatakse sellega seotud tehnilistele kirjeldustele, standarditele ja menetlustele, sealhulgas tehnilisele kontrollile, mille eesmärk on vähendada isikuandmete väärkasutamise või muutmise ohtu;

märkimisväärne usaldusväärsuse tase osutab e-identimise süsteemi kuuluvale e-identimise vahendile, mis on isiku väidetava või tema poolt kinnitatud isikusamasuse tuvastamiseks olulisel määral usaldusväärne ning mille kirjeldamisel osutatakse sellega seotud tehnilistele kirjeldustele, standarditele ja menetlustele, sealhulgas tehnilisele kontrollile, mille eesmärk on vähendada märkimisväärselt isikuandmete väärkasutamise või muutmise ohtu;

kõrge usaldusväärsuse tase osutab e-identimise süsteemi kuuluvale e-identimise vahendile, mis on isiku väidetava või tema poolt kinnitatud isikusamasuse tuvastamiseks kõrgema usaldusväärsuse tasemega kui märkimisväärse usaldusväärsuse tasemega e-identimise vahend ning mille kirjeldamisel osutatakse sellega seotud tehnilistele kirjeldustele, standarditele ja menetlustele, sealhulgas tehnilisele kontrollile, mille eesmärk on hoida ära isikuandmete väärkasutamist või muutmist.

3. Võttes arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid ja vastavalt lõikele 2 kehtestab komisjon hiljemalt 18. septembriks 2015 rakendusaktidega minimaalsed tehnilised kirjeldused, standardid ja menetlused, mille suhtes määratakse lõike 1 kohaldamise eesmärgil e-identimise vahendite jaoks kindlaks madal, märkimisväärne või kõrge usaldusväärsuse tase.

Nimetatud minimaalsed tehnilised kirjeldused, standardid ja menetlused kehtestatakse, kasutades lähtealusena järgmiste elementide usaldusväärsust ja kvaliteeti:

a)	e-identimise vahendi väljastamist taotleva füüsilise või juriidilise isiku isikusamasuse tõendamise ja kontrollimise menetlus;

b)	taotletava e-identimise vahendi väljastamise menetlus;

c)	autentimise mehhanism, kus füüsiline või juriidiline isik kasutab e-identimise vahendit selleks, et kinnitada oma isikusamasust tuginevale isikule;

d)	e-identimise vahendit väljastav üksus;

e)	muu asutus, kes osaleb e-identimise vahendi väljastamise taotlemises, ning

f)	väljastatud e-identimise vahendite tehnilised kirjeldused ja turvaspetsifikaadid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 9

Teavitamine

1. Teavitav liikmesriik edastab komisjonile järgmise teabe ja põhjendamatu viivituseta selle iga hilisema muudatuse:

a)	e-identimise süsteemi kirjeldus. kaasa arvatud selle usaldusväärsuse tase ja sellesse süsteemi kuuluvate e-identimise vahendite väljastaja(d);

kohaldatav järelevalvekord ja järgmine vastutuskorda puudutav teave:

i)	e-identimise vahendit väljastav osaline ning

ii)	autentimismenetlust läbiviiv osaline;

c)	teavitatud e-identimise süsteemi eest vastutav asutus või vastutavad asutused;

d)	teave ainulaadsete isikutuvastusandmete registreerimist haldava üksuse või haldavate üksuste kohta;

e)	kirjeldus, kuidas täidetakse artikli 12 lõikes 8 osutatud rakendusaktis sätestatud nõuded;

f)	artikli 7 punktis f osutatud autentimise kirjeldus;

g)	teavitatud e-identimise süsteemi, autentimise või asjaomase ohustatud osa peatamise või tühistamise kord.

2. Üks aasta pärast artikli 8 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 8 osutatud rakendusaktide kohaldamise alguskuupäeva avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas nimekirja e-identimise süsteemidest, millest on teavitatud vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, ja nendega seotud põhiteabe.

3. Kui komisjoni teavitatakse pärast lõikes 2 osutatud ajavahemiku möödumist, avaldab ta Euroopa Liidu Teatajas lõikes 2 osutatud nimekirja muudatused kahe kuu jooksul alates kõnealuse teate saamise kuupäevast.

4. Liikmesriik võib komisjonile esitada taotluse jätta selle liikmesriigi poolt teavitatud e-identimise süsteem lõikes 2 osutatud nimekirjast välja. Komisjon avaldab vastavad nimekirja muudatused Euroopa Liidu Teatajas ühe kuu jooksul pärast liikmesriigilt taotluse saamist.

5. Komisjon võib rakendusaktidega kindlaks määrata lõikes 1 osutatud teavitamise asjaolud, formaadid ja menetlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 24

Nõuded kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajatele

1. Usaldusteenusele kvalifitseeritud sertifikaati väljastades kontrollib kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja asjakohaste vahenditega ja siseriikliku õiguse kohaselt selle füüsilise või juriidilise isiku identiteeti, kellele kvalifitseeritud sertifikaat väljastatakse, ja vajaduse korral tema eritunnuseid.

Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja kontrollib esimeses lõigus osutatud teavet siseriikliku õiguse kohaselt kas otse või kolmandale isikule tuginedes. Kontrollimine toimub ühel järgmisel moel:

a)	füüsilise isiku või juriidilise isiku volitatud esindaja füüsilise kohaloleku alusel või

kaughindamise teel, kasutades e-identimise vahendeid, mille puhul enne kvalifitseeritud sertifikaadi väljastamist tagati füüsilise isiku või juriidilise isiku volitatud esindaja füüsiline kohalolek ja mis vastavad artiklis 8 kehtestatud nõuetele seoses märkimisväärse või kõrge usaldusväärsuse tasemega, või

c)	kooskõlas punktiga a või b väljastatud kvalifitseeritud e-allkirja või kvalifitseeritud e-templi sertifikaadi abil või

d)	kasutades muid riiklikul tasandil tunnustatud identimismeetodeid, mis tagavad füüsilise kohalolekuga samaväärse usaldusväärsuse. Nimetatud samaväärne usaldusväärsus peab olema vastavushindamisasutuse poolt kinnitatud.

2. Kvalifitseeritud usaldusteenuseid osutav kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja:

a)	teavitab järelevalveasutust muutusest oma kvalifitseeritud usaldusteenuste osutamises ja kavatsusest kõnealune tegevus lõpetada;

võtab tööle personali ja vajaduse korral alltöövõtjad, kellel on vajalik pädevus, usaldusväärsus, kogemus ja kvalifikatsioon ning kes on saanud turva- ja isikuandmete kaitse eeskirjade alal asjakohase koolituse ja rakendavad Euroopa või rahvusvahelistele standarditele vastavaid haldus- ja juhtimismenetlusi;

c)	seoses artikli 13 kohase vastutusega võimalike kahjude eest omab piisavat hulka rahalisi vahendeid ja/või sõlmib asjakohase vastutuskindlustuse kooskõlas siseriikliku õigusega;

d)	teavitab enne lepingu sõlmimist kõiki kvalifitseeritud usaldusteenust kasutada soovivaid isikuid selgelt ja põhjalikult kõnealuse teenuse kasutamise täpsetest tingimustest, sealhulgas kõigist selle kasutamise piirangutest;

e)	kasutab usaldusväärseid süsteeme ja tooteid, mis on kaitstud muutmise eest, ja tagab nende toetatavate toimingute tehnilise turvalisuse ja usaldusväärsuse;

kasutab usaldusväärseid süsteeme talle esitatud andmete säilitamiseks ehtsuse tõendamist võimaldavas formaadis nii, et:

i)	need on otsingutes avalikult kättesaadavad üksnes siis, kui isik, kellega andmed on seotud, on andnud selleks nõusoleku,

ii)	säilitatud andmeid saavad sisestada ja muuta üksnes selleks volitatud isikud,

iii)	on võimalik kindlaks teha, kas andmed on ehtsad;

g)	võtab asjakohaseid meetmeid andmete võltsimise ja varguse vastu;

salvestab ja hoiavad kättesaadavana sobiva tähtaja jooksul, sealhulgas pärast seda, kui kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja on tegevuse lõpetanud, kogu asjakohase teabe kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja väljastatud ja saadud andmete kohta, eelkõige tõendina kasutamiseks kohtumenetlustes ja selleks, et tagada teenuse järjepidevus. Sellised andmed võib salvestada elektrooniliselt;

i)	omab teenuse järjepidevuse tagamiseks ajakohast tegevuse lõpetamise kava, mis vastab järelevalveasutuse poolt artikli 17 lõike 4 punkti i kohaselt kontrollitud sätetele;

j)	tagab isikuandmete seadusliku töötlemise vastavalt direktiivile 95/46/EÜ;

k)	juhul kui kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja väljastab kvalifitseeritud sertifikaate, loob sertifikaatide andmebaasi ja ajakohastab seda.

3. Kui kvalifitseeritud sertifikaate väljastav kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja otsustab sertifikaadi tühistada, registreerib ta tühistamise oma sertifikaatide andmebaasis ning avaldab sertifikaadi tühistatud staatuse aegsasti, ning igal juhul 24 tunni jooksul pärast vastava taotluse saamist. Tühistamine jõustub kohe pärast selle avaldamist.

4. Seoses lõikega 3 annavad kvalifitseeritud sertifikaate väljastavad kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad tuginevatele isikutele teavet nende väljastatud kvalifitseeritud sertifikaatide kehtivus- või tühistamisstaatuse kohta. Kõnealune teave tehakse igal ajal ning pärast sertifikaadi kehtivusaja lõppu vähemalt iga sertifikaadi kohta eraldi kättesaadavaks automaatsel viisil, mis on usaldusväärne, tasuta ja tõhus.

5. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada käesoleva artikli lõike 2 punktides e ja f esitatud nõuetele vastavate usaldusväärsete süsteemide ja toodete standardite viitenumbrid. Kui usaldusväärsed süsteemid ja tooted vastavad kõnealustele standarditele, loetakse need käesolevas artiklis sätestatud nõuetele vastavaks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. JAGU

E-allkirjad

Artikkel 29

Nõuded kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahenditele

1. Kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendid peavad vastama II lisas sätestatud nõuetele.

2. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendite standardite viitenumbrid. Kui kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahend vastab kõnealustele standarditele, loetakse see II lisas sätestatud nõuetele vastavaks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 30

Kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendite sertifitseerimine

1. Kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendite vastavust II lisas sätestatud nõuetele sertifitseerivad liikmesriikide määratud asjakohased avalik-õiguslikud või eraõiguslikud asutused.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste nimed ja aadressid. Komisjon teeb selle teabe liikmesriikidele kättesaadavaks.

3. Lõikes 1 osutatud sertifitseerimine põhineb ühel järgmistest võimalustest:

a)	turvalisuse hindamise protsess, mis on tehtud kooskõlas ühega standarditest selliste infotehnoloogiatoodete turvalisuse hindamiseks, mis on kantud kooskõlas teise lõiguga koostatud nimekirja, või

punktis a osutatust erinev protsess, tingimusel et selles protsessis kasutatakse samaväärseid turvatasemeid ning et lõikes 1 osutatud avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus teatab sellest protsessist komisjonile. Seda protsessi võib kasutada üksnes punktis a osutatud standardite puudumisel või juhul kui käimas on punktis a osutatud turvalisuse hindamise protsess.

Komisjon koostab rakendusaktidega punktis a osutatud infotehnoloogiatoodete turvalisuse hindamise standardite nimekirja. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. Komisjonile on õigus võtta kooskõlas artikliga 47 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada konkreetsed kriteeriumid, millele käesoleva artikli lõikes 1 osutatud määratud asutused peavad vastama.

Artikkel 31

Sertifitseeritud kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendite nimekirja avaldamine

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile põhjendamatu viivituseta ja mitte hiljem kui üks kuu pärast sertifitseerimise lõpuleviimist teabe selliste kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendite kohta, mille on sertifitseerinud artikli 30 lõikes 1 osutatud asutused. Samuti edastavad nad komisjonile põhjendamatu viivituseta ja mitte hiljem kui üks kuu pärast sertifitseerimise tühistamist teabe selliste kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendite kohta, mis ei ole enam sertifitseeritud.

2. Saadud teabe põhjal koostab komisjon sertifitseeritud kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendite nimekirja, haldab seda ja avaldab selle.

3. Komisjon võib rakendusaktidega kindlaks määrata lõike 1 kohaldamisega seotud formaadid ja menetlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 39

Kvalifitseeritud e-templi loomise vahendid

1. Kvalifitseeritud e-templi loomise vahendeid käsitlevate nõuete suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artiklit 29.

2. Kvalifitseeritud e-templi loomise vahendite sertifitseerimise suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artiklit 30.

3. Sertifitseeritud kvalifitseeritud e-templi loomise vahendite nimekirja avaldamise suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artiklit 31.

Artikkel 51

Üleminekumeetmed

1. Selliseid turvalisi allkirja andmise vahendeid, mille vastavus on direktiivi 1999/93/EÜ artikli 3 lõike 4 kohaselt kindlaks määratud, käsitatakse käesoleva määruse kohaselt kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahenditena.

2. Direktiivi 1999/93/EÜ alusel füüsilistele isikutele väljastatud kvalifitseeritud sertifikaate käsitatakse käesoleva määruse kohaselt e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaatidena kuni nende kehtivuse lõpuni.

3. Direktiivi 1999/93/EÜ alusel kvalifitseeritud sertifikaate väljastav sertifitseerimisteenuste osutaja esitab järelevalveasutusele võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 1. juulil 2017 vastavushindamisaruande. Kuni sellise vastavushindamisaruande esitamiseni ja selle hindamise lõpuleviimiseni järelevalveasutuse poolt käsitatakse asjaomast sertifitseerimisteenuse osutajat käesoleva määruse kohase kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajana.

4. Kui direktiivi 1999/93/EÜ alusel kvalifitseeritud sertifikaate väljastav sertifitseerimisteenuste osutaja ei esita järelevalveasutusele lõikes 3 osutatud tähtaja jooksul vastavushindamisaruannet, ei käsitata seda sertifitseerimisteenuste osutajat alates 2. juulist 2017 käesoleva määruse kohase kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajana.

Artikkel 52

Jõustumine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2016, välja arvatud järgmised sätted:

artikli 8 lõiget 3, artikli 9 lõiget 5, artikli 12 lõikeid 2–9, artikli 17 lõiget 8, artikli 19 lõiget 4, artikli 20 lõiget 4, artikli 21 lõiget 4, artikli 22 lõiget 5, artikli 23 lõiget 3, artikli 24 lõiget 5, artikli 27 lõikeid 4 ja 5, artikli 28 lõiget 6, artikli 29 lõiget 2, artikli 30 lõikeid 3 ja 4, artikli 31 lõiget 3, artikli 32 lõiget 3, artikli 33 lõiget 2, artikli 34 lõiget 2, artikli 37 lõikeid 4 ja 5, artikli 38 lõiget 6, artikli 42 lõiget 2, artikli 44 lõiget 2, artikli 45 lõiget 2 ning artikleid 47 ja 48 kohaldatakse alates 17. septembrist 2014;

b)	artiklit 7, artikli 8 lõikeid 1 ja 2, artikleid 9, 10 ja 11 ning artikli 12 lõiget 1 kohaldatakse alates artikli 8 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 8 osutatud rakendusaktide kohaldamise alguskuupäevast;

c)	artiklit 6 kohaldatakse kolm aastat alates artikli 8 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 8 osutatud rakendusaktide kohaldamise alguskuupäevast.

3. Kui teadaantud e-identimise süsteem on nimekirjas, mille komisjon avaldab artikli 9 kohaselt enne käesoleva artikli lõike 2 punktis c osutatud kuupäeva, tunnustatakse selle süsteemi kohast e-identimise vahendit vastavalt artiklile 6 hiljemalt 12 kuud pärast vastava süsteemi avaldamist, kuid mitte enne käesoleva artikli lõike 2 punktis c osutatud kuupäeva.

4. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 punkti c kohaldamist, võib liikmesriik otsustada, et muu liikmesriigi poolt artikli 9 lõike 1 kohaselt teada antud e-identimise süsteemi kohaseid e-identimise vahendeid tunnustatakse esimesena nimetatud liikmesriigis alates artikli 8 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 8 osutatud rakendusaktide kohaldamise kuupäevast. Asjaomased liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni. Komisjon avalikustab nimetatud teabe.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuli 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GOZI

(1) ELT C 351, 15.11.2012, lk 73.

(2) Euroopa Parlamendi 3. aprilli 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiiv 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta (EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12).

(4) ELT C 50 E, 21.2.2012, lk 1.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(8) Nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsus 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 23, 27.1.2010, lk 35).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(10) Komisjoni 16. oktoobri 2009. aasta otsus 2009/767/EÜ, millega kehtestatakse meetmed elektrooniliste haldustoimingute kasutamise lihtsustamiseks nn ühtsete kontaktpunktide kaudu, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 274, 20.10.2009, lk 36).

(11) Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta otsus 2011/130/EL, millega kehtestatakse pädevate asutuste poolt elektrooniliselt allkirjastatud dokumentide piiriülese töötlemise miinimumnõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 53, 26.2.2011, lk 66).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(14) ELT C 28, 30.1.2013, lk 6.

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL, milles käsitletakse riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/18/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

I LISA

NÕUDED E-ALLKIRJA KVALIFITSEERITUD SERTIFIKAATIDELE

E-allkirja kvalifitseeritud sertifikaadid peavad sisaldama järgmist:

a)	vähemalt automaatseks töötlemiseks sobivas formaadis märge selle kohta, et sertifikaat on väljastatud e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaadina;

kvalifitseeritud sertifikaate väljastava kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajat üheselt mõistetavalt tähistavad andmed, mis sisaldavad vähemalt selle liikmesriigi nime, kus kõnealune teenuseosutaja asub, ning

—	kui tegemist on juriidilise isikuga: nimi ja kui see on asjakohane, siis registrinumber, nagu see on esitatud ametlikes dokumentides,

—	kui tegemist on füüsilise isikuga: isiku nimi;

c)	vähemalt allkirja andja nimi või varjunimi; kui kasutatakse varjunime, on varjunime kasutus selgesti näidatud;

d)	e-allkirja valideerimisandmed, mis vastavad e-allkirja andmiseks vajalikele andmetele;

e)	üksikasjalikud andmed sertifikaadi kehtivusaja alguse ja lõpu kohta;

f)	kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajale omistatud ainukordne sertifikaadi tunnuskood;

g)	väljastava kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja täiustatud e-allkiri või täiustatud e-tempel;

h)	koht, kus punktis g osutatud täiustatud e-allkirja või täiustatud e-templit kinnitav sertifikaat on tasuta kättesaadav;

i)	nende teenuste koht, mille abil on võimalik uurida kvalifitseeritud sertifikaadi kehtivust;

j)	kui e-allkirja valideerimisandmetega seotud e-allkirja andmiseks vajalikud andmed asuvad kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendis, siis vähemalt automaatseks töötlemiseks sobivas formaadis asjakohane viide kõnealusele kohale.

II LISA

NÕUDED KVALIFITSEERITUD E-ALLKIRJA ANDMISE vahenditeLE

Kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendid tagavad asjakohaste tehniliste ja menetluslike vahendite abil vähemalt selle, et:

a)	e-allkirja andmiseks kasutatavate e-allkirja andmiseks vajalike andmete konfidentsiaalsus on piisavalt tagatud;

b)	e-allkirja andmiseks kasutatavad e-allkirja andmiseks vajalikud andmed võivad reaalselt esineda ainult ühe korra;

c)	on piisavalt kindel, et e-allkirja andmiseks kasutatavaid e-allkirja andmiseks vajalikke andmeid ei saa tuletada ja et e-allkiri on piisavalt kaitstud praegu kättesaadava tehnoloogia abil võltsimise vastu;

d)	õiguspärane allkirja andja saab e-allkirja andmiseks kasutatavaid e-allkirja andmiseks vajalikke andmeid piisavalt kaitsta, et teised isikud ei saaks neid kasutada.

Kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendid ei tohi muuta allkirjastatavaid andmeid ega takistada selliste andmete esitamist allkirja andjale enne allkirja andmist.

E-allkirja andmiseks vajalikke andmeid võib allkirja andja nimel luua või hallata üksnes kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja.

Ilma et see piiraks punkti 1 alapunkti d kohaldamist, võib kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja, kes haldab e-allkirja andmiseks vajalikke andmeid allkirja andja nimel, dubleerida e-allkirja andmiseks vajalikud andmed üksnes varukoopiate omamiseks, eeldusel et on täidetud järgmised tingimused:

a)	dubleeritud andmekogumi turvatase peab olema sama mis algsel andmekogumil;

b)	dubleeritud andmekogumite arv ei ületa teenuse järjepidevuse tagamiseks vajalikku miinimumi.

III LISA

NÕUDED E-TEMPLITE KVALIFITSEERITUD SERTIFIKAATIDELE

E-templite kvalifitseeritud sertifikaadid peavad sisaldama järgmist:

a)	vähemalt automaatseks töötlemiseks sobivas formaadis märge selle kohta, et sertifikaat on väljastatud e-templi kvalifitseeritud sertifikaadina;

—	kui tegemist on juriidilise isikuga: nimi ja kui see on asjakohane, siis registrinumber, nagu see on esitatud ametlikes dokumentides,

—	kui tegemist on füüsilise isikuga: isiku nimi;

c)	vähemalt e-templi andja nimi ja kui see on asjakohane, siis registrinumber, nagu see on esitatud ametlikes dokumentides;

d)	e-templi valideerimisandmed, mis vastavad e-templi loomiseks vajalikele andmetele;

e)	üksikasjalikud andmed sertifikaadi kehtivusaja alguse ja lõpu kohta;

f)	kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajale omistatud ainukordne sertifikaadi tunnuskood;

g)	väljastava kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja täiustatud e-allkiri või täiustatud e-tempel;

h)	koht, kus punktis g osutatud täiustatud e-allkirja või täiustatud e-templit kinnitav sertifikaat on tasuta kättesaadav;

i)	nende teenuste koht, mille abil on võimalik uurida kvalifitseeritud sertifikaadi kehtivust;

j)	kui e-templi valideerimisandmetega seotud e-templi loomiseks vajalikud andmed asuvad kvalifitseeritud e-templi loomise vahendis, siis vähemalt automaatseks töötlemiseks sobivas formaadis asjakohane viide kõnealusele kohale.

IV LISA

NÕUDED VEEBISAIDI AUTENTIMISE KVALIFITSEERITUD SERTIFIKAATIDELE

Kvalifitseeritud sertifikaadid veebisaidi autentimiseks peavad sisaldama järgmist:

a)	vähemalt automaatseks töötlemiseks sobivas formaadis märge selle kohta, et sertifikaat on väljastatud veebisaidi autentimise kvalifitseeritud sertifikaadina;

—	kui tegemist on juriidilise isikuga: nimi ja kui see on asjakohane, siis registrinumber, nagu see on esitatud ametlikes dokumentides,

—	kui tegemist on füüsilise isikuga: isiku nimi;

kui tegemist on füüsilise isikuga: vähemalt selle isiku nimi või varjunimi, kellele sertifikaat on väljastatud. Kui kasutatakse varjunime, on varjunime kasutus selgesti näidatud;

kui tegemist on juriidilise isikuga: vähemalt selle juriidilise isiku nimi, kellele sertifikaat on väljastatud, ja kui see on asjakohane, siis registrinumber, nagu see on esitatud ametlikes dokumentides;

d)	selle füüsilise või juriidilise isiku aadressi elemendid, kellele sertifikaat on väljastatud, sealhulgas vähemalt linn ja riik; kui see on asjakohane, siis sellisel kujul, nagu need on esitatud ametlikes dokumentides;

e)	selle domeeni nimi/nende domeenide nimed, mida haldab füüsiline või juriidiline isik, kellele sertifikaat on väljastatud;

f)	üksikasjalikud andmed sertifikaadi kehtivusaja alguse ja lõpu kohta;

g)	kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajale omistatud ainukordne sertifikaadi tunnuskood;

h)	väljastava kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja täiustatud e-allkiri või täiustatud e-tempel;

i)	koht, kus punktis h osutatud täiustatud e-allkirja või täiustatud e-templit kinnitav sertifikaat on tasuta kättesaadav;

j)	nende sertifikaadi kehtivusega seotud teenuste koht, mille abil on võimalik uurida kvalifitseeritud sertifikaadi kehtivust.

whereas

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/123/EÜ (5) nõutakse liikmesriikidelt ühtsete kontaktpunktide loomist selle tagamiseks, et kõiki teenuste osutamise valdkonnas tegutsemise alustamise ja selles valdkonnas tegutsemisega seotud toiminguid ja formaalsusi oleks lihtne teha eemalt elektrooniliste vahendite abil sobiva ühtse kontaktpunkti kaudu ja koos asjaomaste ametiasutustega.
Paljud ühtsete kontaktpunktide kaudu kättesaadavad internetipõhised teenused eeldavad e-identimist, e-autentimist ja e-allkirja.

- = -

(12) Üks käesoleva määruse eesmärke on kõrvaldada praegused takistused vähemalt e-identimise vahendite piiriüleselt kasutamiselt, mida liikmesriikides kasutatakse avalike teenuste autentimisel.
Käesoleva määruse eesmärk ei ole sekkuda liikmesriikides loodud e-identiteedi haldamise süsteemide ja nendega seotud taristute küsimuses.
Määruse eesmärk on tagada, et juurdepääsul liikmesriikide pakutavatele piiriülestele internetipõhistele teenustele oleks võimalik turvaline e-identimine ja e-autentimine.

- = -

(13) Liikmesriikidele peaks jääma vabadus kasutada või juurutada e-identimise vahendeid juurdepääsuks internetipõhistele teenustele.
Samuti peaks neil olema võimalus otsustada, kas kaasata nende vahendite pakkumisse ka erasektor.
Liikmesriikidel ei peaks olema kohustust teavitada e-identimise süsteemidest komisjoni.
Liikmesriikidel on võimalus valida, kas teavitada komisjoni kõikidest riigisiseselt vähemalt avalikele internetipõhistele teenustele juurdepääsuks kasutatavatest e-identimise süsteemidest, teha seda mõne süsteemi puhul või üldse mitte.

- = -

(16) Tagatistasemed peaksid kajastama, mil määral on e-identimise vahend isikusamasuse tuvastamiseks usaldusväärne, andes seega kindluse, et ennast teatud isikuna esitlev isik on tõepoolest isik, kellele need isikuandmed on omistatud.
Tagatistaseme liik sõltub sellest, mil määral on see e-identimise vahend usaldusväärne isiku väidetava või tema poolt kinnitatud isikusamasuse tuvastamiseks, võttes arvesse menetlusi (näiteks isikusamasuse tõendamine ja kontrollimine ning autentimine), haldustegevust (näiteks e-identimise vahendeid väljastav üksus ja selliste vahendite väljastamise menetlus) ja rakendatavat tehnilist kontrolli.
Liidu rahastatud suurprojektide, standardimise ja rahvusvahelise tegevuse tulemusena on koostatud erinevaid tagatistasemete tehnilisi määratlusi ja kirjeldusi.
Suurprojekt STORK ja ISO 29115 osutavad eelkõige muu hulgas tasemetele 2, 3 ja 4, mida tuleks igati arvesse võtta tehniliste miinimumnõuete, standardite ja menetluste kehtestamisel madala, märkimisväärse ja kõrge tagatistaseme jaoks käesoleva määruse tähenduses, tagades samal ajal käesoleva määruse järjekindla kohaldamise eelkõige kõrge tagatistaseme puhul, mis on seotud isikusamasuse tõendamisega kvalifitseeritud sertifikaatide väljastamisel.
Kehtestatavad tingimused peaksid olema tehnoloogiliselt neutraalsed.
Vajalikke turvanõudeid peaks olema võimalik saavutada erinevate tehnoloogiate abil.

- = -

(17) Liikmesriigid peaksid ergutama erasektorit vabatahtlikult kasutama teavitatud süsteemi kuuluvaid e-identimise vahendeid identimiseks, kui see on vajalik internetipõhiste teenuste või e-tehingute puhul.
Võimalus kasutada kõnealuseid e-identimise vahendeid võimaldaks luua erasektoris usalduse paljudes liikmesriikides juba vähemalt avalike teenuste puhul laialdaselt kasutatava e-identimise ja e-autentimise vastu ning muuta piiriülese juurdepääsu erasektori internetipõhistele teenustele ettevõtjate ja kodanike jaoks lihtsamaks.
Selleks et e-identimise vahendite piiriülest kasutamist erasektori jaoks lihtsamaks muuta, peaks liikmesriigi pakutav autentimisvõimalus olema väljaspool kõnealuse liikmesriigi territooriumi asuvatele erasektori tuginevatele isikutele kättesaadav samadel tingimustel kui kõnealuses liikmesriigis asuvatele erasektori tuginevatele isikutele.
Seega võib teavitav liikmesriik erasektori tuginevate isikute puhul kindlaks määrata autentimisvahenditele juurdepääsu tingimused.
Juurdepääsu tingimustes võib olla teade selle kohta, kas teavitatud süsteemi kuuluvad autentimisvahendid on erasektori tuginevatele isikutele juba kättesaadavad.

- = -

(19) E-identimise süsteemide turvalisus on põhitegur e-identimise süsteemide usaldusväärseks piiriüleseks vastastikuseks tunnustamiseks.
Seoses sellega peaksid liikmesriigid tegema liidu tasandil koostööd e-identimise süsteemide koosvõime ja turvalisuse küsimustes.
Juhul kui e-identimise süsteemid võivad nõuda tuginevatelt isikutelt teatava riist- või tarkvara kasutamist riigi tasandil, eeldab piiriülene koosvõime, et nimetatud liikmesriigid ei kehtestaks selliseid nõudeid väljaspool tema territooriumi asuvatele tuginevatele isikutele ega nõuaks nendega seonduvate kulude katmist.
Sellisel juhul tuleks sobivaid lahendusi arutada ja need välja töötada koosvõime raamistiku piires.
Teisalt ei ole võimalik vältida tehnilisi nõudeid, mis tulenevad riigisiseste e-identimise vahendite tehnilisest kirjeldusest ja mis tõenäoliselt mõjutavad selliste elektrooniliste vahendite (nt kiipkaardid) kasutajaid.

- = -

(27) Käesolev määrus peaks olema tehnoloogiaküsimustes neutraalne.
Selle õiguslik mõju peaks olema saavutatav mis tahes tehniliste vahenditega eeldusel, et täidetakse käesoleva määruse tingimusi.

- = -

(55) Rahvusvahelistel standarditel põhinev infotehnoloogia turvasertifitseerimine (näiteks ISO 15408 ja seonduvad hindamismeetodid ja vastastikuse tunnustamise kord) on oluline kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendi turvalisuse verifitseerimise vahend ja selle kasutamist tuleks edendada.
Innovaatilised lahendused ja teenused, näiteks allkirja andmine mobiiltelefoniga ja pilvepõhiselt, tuginevad aga kvalifitseeritud allkirja andmise vahenditega seotud tehnilistele ja organisatoorsetele lahendustele, millele ei pruugi veel turvastandardit olla või mille esmane infotehnoloogia turvasertifitseerimine on pooleli.
Kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendite turvalisuse taset võiks hinnata alternatiivsete protsesside abil üksnes juhul, kui turvastandardit ei ole või kui esmane infotehnoloogia turvasertifitseerimine on pooleli.
Need protsessid peaksid olema võrreldavad infotehnoloogia turvasertifitseerimise standarditega, kui tegu on samaväärsete turvatasemetega.
Selliste protsesside juures võiks olla kasu vastastikusest hindamisest.

- = -

(56) Käesolevas määruses tuleks sätestada nõuded kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahenditele, et tagada täiustatud e-allkirjade toimivus.
Käesoleva määrusega ei tuleks hõlmata kogu süsteemikeskkonda, milles sellised vahendid toimivad.
Seetõttu tuleks kvalifitseeritud allkirja andmise vahendite sertifitseerimise kohaldamisel piirduda riistvara ja süsteemitarkvaraga, mida kasutatakse allkirja andmiseks kasutatavate andmete loomiseks, säilitamiseks või töötlemiseks allkirja andmise vahendis.
Vastavalt asjaomastes standardites esitatule ei tohiks sertifitseerimise kohustus hõlmata allkirja andmise rakendusi.

- = -

(67) Veebisaidi autentimisteenused pakuvad veebisaidi külastajale vahendi, mille abil teha kindlaks, et veebisait on ehtne ja seaduslik.
Sellised teenused aitavad luua usaldust ja kindlustunnet internetipõhise äritegevuse suhtes, kuna autenditud veebisait on kasutajate jaoks usaldusväärne.
Veebisaidi autentimisteenuste osutamine ja kasutamine on täiesti vabatahtlik.
Selleks aga, et veebisaidi autentimisteenusest saaks usalduse suurendamise, kasutajakogemuse parandamise ja siseturu kasvu edendamise vahend, tuleks käesolevas määruses kehtestada teenuseosutajatele ja nende teenustele minimaalsed turvalisuse ja vastutusega seotud kohustused.
Seetõttu on arvesse võetud olemasolevate tööstusharupoolsete algatuste, näiteks sertifitseerimisasutuste ja brauserite foorumi tulemusi.
Lisaks ei tohiks käesolev määrus takistada teiste, käesoleva määruse kohaldamisalasse mittekuuluvate veebisaidi autentimisvahendite või meetodite kasutamist ega takistada kolmandate riikide veebisaidi autentimisteenuste pakkujaid liidus oma teenuseid pakkumast.
Käesoleva määruse kohaselt tuleks kolmanda riigi teenuseosutaja veebisaidil pakutavaid autentimisteenuseid tunnustada kvalifitseeritud teenustena vaid juhul, kui liidu ja kolmanda riigi vahel, kus teenuseosutaja on asutatud, on sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe.

- = -

(70) Käesoleva määruse teatavate tehniliste aspektide paindlikuks ja kiireks täiendamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kriteeriumide kohta, millele peavad vastama kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendite sertifitseerimise eest vastutavad asutused.
On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.
Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

- = -

(74) Selleks et tagada õiguskindlus turul osalejatele, kes juba kasutavad vastavalt direktiivile 1999/93/EÜ väljastatud kvalifitseeritud sertifikaate, on vaja ette näha piisav üleminekuaeg.
Samuti tuleks ette näha üleminekumeetmed turvalise allkirja andmise vahendite jaoks, mille vastavus on kindlaks määratud direktiiviga 1999/93/EÜ, ning sertifitseerimisteenuste osutajate jaoks, kes väljastavad kvalifitseeritud sertifikaate enne 1.
juulit 2016.
Lisaks tuleb anda komisjoni käsutusse vahendid rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks enne nimetatud tähtaega.

- = -

keyboard_tab EIDAS 2014/0910 ET

EIDAS 2014/0910 ET