search

keyboard_tab Digital Market Act 2022/1925 ET

 BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf

2022/1925 ET cercato: 'ülesannete' . Output generated live by software developed by IusOnDemand srl


expand index ülesannete:


whereas ülesannete:


definitions:


cloud tag: and the number of total unique words without stopwords is: 826

 

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„pääsuvalitseja“ – põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja, kes on määratud artikli 3 kohaselt;

2)

„põhiplatvormiteenus“ – iga järgmine teenus:

a)

veebipõhine vahendusteenus;

b)

veebipõhine otsingumootor;

c)

veebipõhine sotsiaalvõrguteenus;

d)

videojagamisplatvormi teenus;

e)

numbrivaba isikutevahelise side teenus;

f)

operatsioonisüsteem;

g)

veebibrauser;

h)

virtuaalassistent;

i)

pilvandmetöötlusteenus;

j)

punktides a–i loetletud põhiplatvormiteenust osutava ettevõtja osutatav internetireklaamiteenus, sealhulgas igasugused reklaamivõrgud, reklaamibörsid ja muud reklaamivahendusteenused;

3)

„infoühiskonna teenus“ – direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 1 lõike 1 punktis b määratletud teenus;

4)

„digisektor“ – infoühiskonna teenuste abil või vahendusel pakutavate toodete ja teenuste sektor;

5)

„veebipõhised vahendusteenused“ – määruse (EL) 2019/1150 artikli 2 punktis 2 määratletud veebipõhised vahendusteenused;

6)

„veebipõhine otsingumootor“ – määruse (EL) 2019/1150 artikli 2 punktis 5 määratletud veebipõhine otsingumootor;

7)

„veebipõhine sotsiaalvõrguteenus“ – platvorm, mis võimaldab lõppkasutajatel üksteisega ühendust pidada ja suhelda, sisu jagada ning avastada teisi kasutajaid ja muud sisu mitme seadme kaudu, eelkõige vestluste, postituste, videote ja soovituste vormis;

8)

„videojagamisplatvormi teenus“ – direktiivi 2010/13/EL artikli 1 lõike 1 punktis aa määratletud videojagamisplatvormi teenus;

9)

„numbrivaba isikutevahelise side teenus“ – direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 7 määratletud numbrivaba isikutevahelise side teenus;

10)

„operatsioonisüsteem“ – süsteemitarkvara, mis kontrollib riist- või tarkvara põhifunktsioone ja võimaldab tarkvararakendusi kasutada;

11)

„veebibrauser“ – tarkvararakendus, mis võimaldab lõppkasutajatel pääseda juurde veebisisule ja suhelda veebisisuga, mida majutatakse serverites, mis on ühendatud selliste võrkudega nagu internet, sealhulgas eraldiseisvad veebibrauserid ja tarkvarasse integreeritud veebibrauserid või muu sarnane;

12)

„virtuaalassistent“ – tarkvara, mis suudab töödelda nõudmisi, ülesandeid või küsimusi, sealhulgas neid, mis põhinevad audio-, visuaalsel või kirjalikul sisendil, žestidel või liikumistel, ning mis nende nõudmiste, ülesannete või küsimuste alusel võimaldab juurdepääsu muudele teenustele või kontrollib ühendatud füüsilisi seadmeid;

13)

„pilvandmetöötlusteenus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1148 (24) artikli 4 punktis 19 määratletud pilvandmetöötlusteenus;

14)

„tarkvararakenduste poed“ – veebipõhiste vahendusteenuste liik, mille puhul keskendutakse tarkvararakendustele kui vahendatavale tootele või teenusele;

15)

„tarkvararakendus“ – digitoode või -teenus, mida kasutatakse operatsioonisüsteemis;

16)

„makseteenus“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 3 määratletud makseteenus;

17)

„makseteenust toetav tehniline teenus“ – teenus direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 3 punkti j tähenduses;

18)

„rakendusesiseste ostude tegemiseks mõeldud maksesüsteem“ – tarkvararakendus, teenus või kasutajaliides, mis hõlbustab digitaalse sisu või digiteenuste ostmist tarkvararakenduses, sealhulgas sisu, tellimused, eriomadused või funktsioonid, ning selliste ostude eest tasumist;

19)

„identimisteenus“ – koos põhiplatvormiteenustega või nende toetamiseks osutatav teenus, mis võimaldab mis tahes viisil kontrollida lõpp- või ärikasutajate isikusamasust, olenemata kasutatavast tehnoloogiast;

20)

„lõppkasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab põhiplatvormiteenuseid muul viisil kui ärikasutajana;

21)

„ärikasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb äri- või kutsetegevuse raames ja kasutab põhiplatvormiteenuseid lõppkasutajatele kaupade või teenuste pakkumiseks või selle käigus;

22)

„järjestus“ – suhteline edemus, mis on antud veebipõhiste vahendusteenuste, veebipõhiste sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormi teenuste või virtuaalassistentide kaudu pakutavatele kaupadele või teenustele, või tähtsus, mille veebipõhine otsingumootor annab otsingutulemustele, kui veebipõhiseid vahendusteenuseid, veebipõhiseid sotsiaalvõrguteenuseid või videojagamisplatvormi teenuseid osutavad või virtuaalassistente või veebipõhiseid otsingumootoreid pakkuvad ettevõtjad neid vastavalt esitavad, järjestavad ja edastavad, olenemata kõnealuseks esitamiseks, järjestamiseks või edastamiseks kasutatavatest tehnoloogilistest vahenditest ja sellest, kas esitatakse või edastatakse ainult üks tulemus;

23)

„otsingutulemused“ – mis tahes vormis teave, sealhulgas tekst, graafiline kujutis, hääl- või muu väljund, mis esitatakse päringule vastuseks ja on sellega seotud, olenemata sellest, kas esitatud teave on tasuline või tasuta tulemus, otsene vastus või iga toode, teenus või teave, mida pakutakse seoses orgaaniliste tulemustega või esitatakse koos nendega või mis on osaliselt või täielikult nendesse integreeritud;

24)

„andmed“ – tegevuse, faktide või teabe ning nende kogumi digitaalne väljendus, mis võib muu hulgas olla heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestis;

25)

„isikuandmed“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 määratletud isikuandmed;

26)

„isikustamata andmed“ – muud andmed kui isikuandmed;

27)

„ettevõtja“ – majandustegevusega tegelev üksus, olenemata selle õiguslikust staatustest ja rahastamisviisist, sealhulgas kõik sidusettevõtjad või seotud ettevõtjad, kes moodustavad kontserni, kus üks ettevõtja kontrollib otse või kaudselt teist;

28)

„kontroll“ – võimalus ettevõtjat otsustavalt mõjutada määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 3 lõike 2 tähenduses;

29)

„koostalitlusvõime“ – võime vahetada teavet ja kasutada vastastikku teavet, mida on vahetatud liideste või muude lahenduste kaudu, nii et kõik riist- või tarkvaraelemendid töötaksid koos muu riist- ja tarkvaraga ning kasutajatega kõigil ettenähtud viisidel;

30)

„käive“ – ettevõtja saadud summa määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 5 lõike 1 tähenduses;

31)

„profiilianalüüs“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 4 määratletud profiilianalüüs;

32)

„nõusolek“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 11 määratletud nõusolek;

33)

„liikmesriigi kohus“ – liikmesriigi kohus ELi toimimise lepingu artikli 267 tähenduses.

II PEATÜKK

PÄÄSUVALITSEJAD

Artikkel 21

Teabetaotlused

1.   Komisjon võib käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks nõuda lihttaotluse või otsusega, et ettevõtjad või ettevõtjate ühendused esitaksid kogu vajaliku teabe. Lihttaotluse või otsusega võib komisjon samuti nõuda juurdepääsu ettevõtjate andmetele ja algoritmidele ning testidega seotud teabele ja nõuda nende kohta selgitusi.

2.   Kui komisjon saadab ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele lihtteabetaotluse, märgib ta selles taotluses õigusliku aluse ja eesmärgi, täpsustab, millist teavet nõutakse, ning määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja ja märgib artiklis 30 sätestatud trahvid, mida kohaldatakse ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe või selgituse esitamise eest.

3.   Kui komisjon nõuab ettevõtjatelt ja ettevõtjate ühendustelt teavet oma otsusega, märgib ta õigusliku aluse ja taotluse eesmärgi, täpsustab, millist teavet nõutakse, ning määrab kindlaks tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada. Kui komisjon nõuab ettevõtjatelt juurdepääsu andmetele, algoritmidele ja testidega seotud teabele, teeb ta teatavaks taotluse eesmärgi ning määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja. Ta annab ka teavet artiklis 30 sätestatud trahvide kohta ning annab teavet artiklis 31 sätestatud sunniraha kohta või määrab need. Samuti annab ta teada õigusest lasta otsus Euroopa Kohtus läbi vaadata.

4.   Ettevõtjad või ettevõtjate ühendused või nende esindajad esitavad nõutud teabe asjaomase ettevõtja või ettevõtjate ühenduse nimel. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad teavet esitada oma klientide nimel. Kui esitatud teave on ebatäielik, ebaõige või eksitav, jäävad täielikult vastutavaks kliendid.

5.   Liikmesriikide pädevad asutused esitavad komisjoni taotluse korral talle kogu nende valduses oleva teabe, mis on vajalik käesoleva määrusega komisjonile pandud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 22

Küsitlemise ja ütluste kogumise õigus

1.   Komisjon võib käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks küsitleda kõiki füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes nõustuvad, et neid küsitletakse eesmärgiga koguda teavet uuritava küsimuse kohta. Komisjonil on õigus sellised küsitlused mis tahes tehniliste vahendite abil jäädvustada.

2.   Kui käesoleva artikli lõike 1 kohane küsitlus korraldatakse ettevõtja ruumides, teavitab komisjon selle liikmesriigi, mille territooriumil küsitlus toimub, pädevat asutust, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise. Kõnealuse asutuse taotluse korral võivad selle ametnikud abistada komisjoni volitatud ametnikke ja teisi kaasasolevaid isikuid küsitluse korraldamisel.

Artikkel 23

Õigus teha kontrolle

1.   Komisjon võib käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks teha ettevõtja või ettevõtjate ühenduse suhtes kõik vajalikud kontrollid.

2.   Komisjoni poolt kontrolli tegemiseks volitatud ametnikel ja teistel kaasasolevatel isikutel on õigus:

a)

siseneda ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste ruumidesse, territooriumile ja transpordivahenditesse;

b)

kontrollida raamatupidamis- ja muid äridokumente olenemata sellest, millisel andmekandjal neid hoitakse;

c)

teha või saada mis tahes kujul koopiaid või väljavõtteid kõnealustest raamatupidamis- või muudest dokumentidest;

d)

nõuda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus võimaldaks juurdepääsu oma organisatsioonile, toimimisele, IT-süsteemile, algoritmidele, andmete töötlemisele ja äritavadele ning selgitaks neid, ja jäädvustada või dokumenteerida antud selgitused mis tahes tehniliste vahenditega;

e)

pitseerida äriruume ning raamatupidamis- või muid dokumente kontrolli tegemise ajaks ja selleks vajalikus ulatuses;

f)

küsida ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajalt või töötajalt selgitusi kontrolli sisu ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning vastused mis tahes tehniliste vahenditega jäädvustada.

3.   Komisjon võib kontrolli tegemiseks taotleda abi ka audiitoritelt või ekspertidelt, kelle ta on artikli 26 lõike 2 kohaselt määranud, samuti selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädevalt asutuselt, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.

4.   Kontrollide käigus võivad komisjon, tema määratud audiitorid või eksperdid ning selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, nõuda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus annaks juurdepääsu oma organisatsioonile, toimimisele, IT-süsteemile, algoritmidele, andmete töötlemisele ja äritavadele ning selgitaks neid. Komisjon ja tema määratud audiitorid või eksperdid ning selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, võivad esitada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajale või töötajale küsimusi.

5.   Komisjoni poolt kontrolli tegemiseks volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud kasutavad oma õigusi kirjaliku volituse esitamisel, kus on nimetatud kontrolli sisu ja eesmärk ning artiklis 30 ette nähtud trahvid, mida kohaldatakse juhul, kui nõutavad raamatupidamis- või muud äridokumendid esitatakse puudulikult või vastused käesoleva artikli lõigete 2 ja 4 alusel esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad. Aegsasti enne kontrolli teatab komisjon kontrollist selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädevale asutusele, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.

6.   Ettevõtjad ja ettevõtjate ühendused peavad võimaldama komisjoni otsusega määratud kontrolle. Selles otsuses täpsustatakse kontrolli sisu ja eesmärk, määratakse selle alguskuupäev, antakse teavet artiklites 30 ja 31 ette nähtud trahvide ja sunniraha kohta ning osutatakse õigusele esitada kõnealune otsus läbivaatamiseks Euroopa Kohtule.

7.   Selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädeva asutuse, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, või komisjoni taotluse korral võivad komisjoni volitatud ametnikke ja teisi kaasasolevaid isikuid aktiivselt abistada kõnealuse pädeva asutuse ametnikud ja tema volitatud või määratud isikud. Selleks on neil käesoleva artikli lõigetes 2 ja 4 sätestatud volitused.

8.   Kui komisjoni volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud leiavad, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus ei nõustu käesoleva artikli kohaselt nõutava kontrolliga, peab asjaomane liikmesriik andma neile vajalikku abi, taotledes kontrolli tegemiseks asjakohasel juhul abi politseilt või samaväärselt täitevasutuselt.

9.   Kui liikmesriigi õigusnormide kohaselt on käesoleva artikli lõikes 8 ette nähtud abi osutamiseks vaja kohtuasutuse luba, taotleb seda luba komisjon või liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, või taotlevad seda nende asutuste volitatud ametnikud. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

10.   Käesoleva artikli lõikes 9 osutatud loa taotlemisel teeb liikmesriigi kohtuasutus kindlaks, et komisjoni otsus on autentne ning kavandatud sunnimeetmed ei ole kontrolli sisu seisukohalt meelevaldsed ega liigsed. Sunnimeetmete proportsionaalsuse kontrollimisel võib liikmesriigi kohtuasutus paluda komisjonilt otse või liikmesriigi pädeva asutuse kaudu, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, üksikasjalikke selgitusi eelkõige nende põhjuste kohta, miks komisjoni kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, samuti kahtlustatava rikkumise raskuse ja asjaomase ettevõtja osalemise laadi kohta. Liikmesriigi kohtuasutus ei tohi vaidlustada kontrolli vajalikkust ega nõuda, et talle esitataks komisjoni toimikus sisalduv teave. Komisjoni otsuse seaduslikkuse võib läbi vaadata ainult Euroopa Kohus.

Artikkel 28

Vastavuskontrolli funktsioon

1.   Pääsuvalitsejad võtavad kasutusele vastavuskontrolli funktsiooni, mis on pääsuvalitseja operatiivfunktsioonidest sõltumatu ja mida rakendavad üks või mitu vastavuskontrolli spetsialisti, sealhulgas vastavuskontrolli funktsiooni juht.

2.   Pääsuvalitseja tagab, et lõikes 1 osutatud vastavuskontrolli funktsioonil on piisavad volitused, staatus ja vahendid ning juurdepääs pääsuvalitseja juhtorganile, et jälgida pääsuvalitseja vastavust käesolevale määrusele.

3.   Pääsuvalitseja juhtorgan tagab, et lõike 1 kohaselt määratud vastavuskontrolli spetsialistidel on lõikes 5 osutatud ülesannete täitmiseks vajalik kutsekvalifikatsioon, oskusteave, kogemus ja suutlikkus.

Pääsuvalitseja juhtorgan tagab samuti, et vastavuskontrolli funktsiooni juht on sõltumatu kõrgem juht, kellel on selge vastutus vastavuskontrolli funktsiooni eest.

4.   Vastavuskontrolli funktsiooni juht annab aru otse pääsuvalitseja juhtorganile ning võib tõstatada probleeme ja hoiatada seda organit, kui tekib käesoleva määruse täitmata jätmise oht, ilma et see piiraks juhtorgani kohustusi järelevalve- ja juhtimisfunktsioonide täitmisel.

Vastavuskontrolli funktsiooni juhti ei vabastata ametist ilma pääsuvalitseja juhtorgani eelneva heakskiiduta.

5.   Pääsuvalitseja poolt lõike 1 kohaselt määratud vastavuskontrolli spetsialistidel on järgmised ülesanded:

a)

korraldada ja jälgida pääsuvalitsejate selliseid meetmeid ja tegevust, mille eesmärk on tagada käesoleva määruse järgimine, ning teha nende üle järelevalvet;

b)

teavitada ja nõustada pääsuvalitseja juhtkonda ja töötajaid seoses käesoleva määruse järgimisega;

c)

kui see on asjakohane, jälgida artikli 25 kohaselt siduvaks muudetud kohustuste täitmist, ilma et see piiraks komisjoni võimalust määrata sõltumatuid väliseksperte vastavalt artikli 26 lõikele 2;

d)

teha käesoleva määruse kohaldamisel koostööd komisjoniga.

6.   Pääsuvalitsejad edastavad komisjonile vastavuskontrolli funktsiooni juhi nime ja kontaktandmed.

7.   Pääsuvalitseja juhtorgan määrab kindlaks pääsuvalitseja juhtimiskorra, mis tagab vastavuskontrolli funktsiooni sõltumatuse, sealhulgas ülesannete jaotuse pääsuvalitseja töökorralduses ja huvide konfliktide ennetamise, ning teeb selle rakendamise üle järelevalvet ja vastutab selle rakendamise eest.

8.   Juhtorgan kinnitab ja vaatab korrapäraselt vähemalt kord aastas läbi käesoleva määruse järgimise, haldamise ja seire strateegiad ja põhimõtted.

9.   Juhtorgan pühendab piisavalt aega käesoleva määruse järgimise haldamisele ja seirele. Juhtorgan osaleb aktiivselt käesoleva määruse haldamise ja selle täitmise tagamisega seotud otsuste tegemises ning tagab, et selle jaoks on eraldatud piisavad vahendid.

Artikkel 35

Iga-aastane aruandlus

1.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase aruande käesoleva määruse rakendamise ja selle eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta.

2.   Lõikes 1 osutatud aruanne hõlmab järgmist:

a)

kokkuvõte komisjoni tegevusest, sealhulgas võetud meetmetest ja tehtud otsustest ning käimasolevatest turu-uuringutest, mis on seotud käesoleva määrusega;

b)

käesolevast määrusest tulenevate kohustuste pääsuvalitsejate poolse täitmise seirel põhinevad järeldused;

c)

artiklis 15 osutatud auditeeritud kirjelduse hinnang;

d)

ülevaade komisjoni ja liikmesriikide asutuste tehtud koostööst seoses käesoleva määrusega;

e)

ülevaade digivaldkonna reguleerijate kõrgetasemelise töörühma tegevusest ja ülesannetest, mis hõlmab teavet selle kohta, kuidas tuleb rakendada töörühma soovitusi käesoleva määruse täitmise tagamise kohta.

3.   Komisjon avaldab aruande oma veebisaidil.


whereas
keyboard_arrow_down