keyboard_tab Digital Market Act 2022/1925 ET

1.   Kui pääsuvalitseja osutab artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetletud numbrivaba isikutevahelise side teenuseid, tagab ta oma numbrivaba isikutevahelise side teenuste põhifunktsioonide koostalitlusvõime muu liidus numbrivaba isikutevahelise side teenuseid pakkuva või pakkuda kavatseva teenuseosutaja numbrivaba isikutevahelise side teenustega, pakkudes taotluse korral ja tasuta vajalikke tehnilisi liideseid või sarnaseid lahendusi, mis soodustavad koostalitlusvõimet.

2.   Pääsuvalitseja tagab vähemalt järgmiste lõikes 1 osutatud põhifunktsioonide koostalitlusvõime, kui pääsuvalitseja pakub ise kõnealuseid põhifunktsioone oma lõppkasutajatele:

a)	pärast artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetlemist: i) otspunkt-tekstsõnumivahetus kahe individuaalse lõppkasutaja vahel; ii) kujutiste, häälsõnumite, videote ja muude lisatud failide jagamine kahe individuaalse lõppkasutaja vahelise otspunktside käigus;

b)	kahe aasta jooksul pärast määramist: i) otspunkt-tekstsõnumivahetus individuaalsete lõppkasutajate rühmades; ii) kujutiste, häälsõnumite, videote ja muude lisatud failide jagamine rühmavestluse ja individuaalse lõppkasutaja vahelise otspunktside käigus;

c)

nelja aasta jooksul pärast määramist: i) otspunkt-häälkõned kahe individuaalse lõppkasutaja vahel; ii) otspunkt-videokõned kahe individuaalse lõppkasutaja vahel; iii) otspunkt-häälkõned rühmavestluse ja individuaalse lõppkasutaja vahel; iv) otspunkt-videokõned rühmavestluse ja individuaalse lõppkasutaja vahel.

3.   Turvalisuse tase, sealhulgas asjakohasel juhul otspunktkrüpteerimine, mida pääsuvalitseja pakub oma lõppkasutajatele, säilitatakse kõigi koostalitlusvõimeliste teenuste puhul.

4.   Pääsuvalitseja avaldab standardpakkumise, milles määratakse kindlaks tema numbrivaba isikutevahelise side teenuste puhul rakendatava koostalitlusvõime tehnilised üksikasjad ja üldtingimused, sealhulgas asjakohased üksikasjad turvalisuse taseme ning otspunktkrüpteerimise kohta. Pääsuvalitseja avaldab selle standardpakkumise artikli 3 lõikes 10 sätestatud ajavahemiku jooksul ja ajakohastab seda vajaduse korral.

5.   Pärast lõike 4 kohast standardpakkumise avaldamist võib iga teenuseosutaja, kes pakub või kavatseb pakkuda liidus numbrivaba isikutevahelise side teenuseid, taotleda koostalitlust pääsuvalitseja osutatavate numbrivaba isikutevahelise side teenustega. Selline taotlus võib hõlmata mõningaid või kõiki lõikes 2 loetletud põhifunktsioone. Pääsuvalitseja täidab kõik mõistlikud koostalitlustaotlused hiljemalt kolme kuu jooksul pärast sellise taotluse saamist, muutes taotletud põhifunktsioonid toimivaks.

6.   Komisjon võib pääsuvalitseja põhjendatud taotluse korral erandkorras pikendada lõike 2 või 5 kohaste nõuete täitmise tähtaegu, kui pääsuvalitseja tõendab, et see on vajalik tõhusa koostalitlusvõime tagamiseks ja vajaliku turvalisuse taseme, sealhulgas asjakohasel juhul otspunktkrüpteerimise säilitamiseks.

7.   Pääsuvalitseja numbrivaba isikutevahelise side teenuste lõppkasutajatele ja taotluse esitanud numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutaja lõppkasutajatele jääb vabadus otsustada, kas nad kasutavad koostalitlusvõimelisi põhifunktsioone, mida pääsuvalitseja võib lõike 1 kohaselt pakkuda.

8.   Pääsuvalitseja kogub ja vahetab koostalitlustaotluse esitanud numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutajaga üksnes selliseid lõppkasutajate isikuandmeid, mis on rangelt vajalikud tõhusa koostalitlusvõime pakkumiseks. Igasuguse lõppkasutajate isikuandmete kogumise ja vahetamise puhul järgitakse täiel määral määrust (EL) 2016/679 ja direktiivi 2002/58/EÜ.

9.   Pääsuvalitsejat ei takistata võtmast meetmeid tagamaks, et koostalitlusvõimet taotlevad kolmandad isikud, kes osutavad numbrivaba isikutevahelise side teenuseid, ei ohusta pääsuvalitseja teenuste terviklust, turvalisust ja privaatsust, kui sellised meetmed on rangelt vajalikud ja proportsionaalsed ning pääsuvalitseja neid igakülgselt põhjendab.

1.   Komisjon võib teha turu-uuringu, et selgitada välja, kas põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja tuleks määrata artikli 3 lõike 8 kohaselt pääsuvalitsejaks, või selleks, et teha kindlaks põhiplatvormiteenused, mis loetletakse määramisotsuses artikli 3 lõike 9 kohaselt. Komisjon püüab oma turu-uuringu lõpule viia 12 kuu jooksul pärast artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäeva; oma turu-uuringu lõpuleviimiseks võtab komisjon vastu rakendusakti, milles esitatakse komisjoni otsus. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohase turu-uuringu käigus püüab komisjon edastada esialgsed järeldused asjaomasele põhiplatvormiteenuseid osutavale ettevõtjale kuue kuu jooksul alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäevast. Esialgsetes järeldustes selgitab komisjon, kas tema esialgse seisukoha järgi on asjakohane, et kõnealune ettevõtja määratakse artikli 3 lõike 8 kohaselt pääsuvalitsejaks ning asjaomased põhiplatvormiteenused kantakse loetellu vastavalt artikli 3 lõikele 9.

3.   Kui põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja vastab artikli 3 lõikes 2 sätestatud künnistele, kuid on artikli 3 lõike 5 kohaselt esitanud sellised piisavalt põhjendatud argumendid, mis seavad ilmselgelt kahtluse alla artikli 3 lõikes 2 sätestatud eelduse, püüab komisjon viia turu-uuringu lõpule viie kuu jooksul alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäevast.

Sellisel juhul püüab komisjon edastada oma esialgsed järeldused vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 asjaomasele ettevõtjale kolme kuu jooksul alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäevast.

4.   Kui komisjon määrab artikli 3 lõike 8 kohaselt pääsuvalitsejaks sellise põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja, kellel ei ole veel oma tegevusalal kindlat ja püsivat turupositsiooni, kuid kes tõenäoliselt saavutab sellise positsiooni lähitulevikus, võib ta teatada, et sellise pääsuvalitseja suhtes kohaldatakse üksnes ühte või mitut artikli 5 lõigetes 3–6 ning artikli 6 lõigetes 4, 7, 9, 10 ja 13 sätestatud kohustust, nagu on täpsustatud määramisotsuses. Komisjon teatab, et kohaldatakse üksnes neid kohustusi, mis on asjakohased ja vajalikud vältimaks seda, et asjaomane pääsuvalitseja saavutab ebaausate vahendite abil oma tegevusalal kindla ja püsiva positsiooni. Komisjon vaatab kõnealuse määramise asjaolud läbi artiklis 4 sätestatud korras.

1.   Komisjon võib käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks teha ettevõtja või ettevõtjate ühenduse suhtes kõik vajalikud kontrollid.

2.   Komisjoni poolt kontrolli tegemiseks volitatud ametnikel ja teistel kaasasolevatel isikutel on õigus:

a)	siseneda ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste ruumidesse, territooriumile ja transpordivahenditesse;

b)	kontrollida raamatupidamis- ja muid äridokumente olenemata sellest, millisel andmekandjal neid hoitakse;

c)	teha või saada mis tahes kujul koopiaid või väljavõtteid kõnealustest raamatupidamis- või muudest dokumentidest;

d)	nõuda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus võimaldaks juurdepääsu oma organisatsioonile, toimimisele, IT-süsteemile, algoritmidele, andmete töötlemisele ja äritavadele ning selgitaks neid, ja jäädvustada või dokumenteerida antud selgitused mis tahes tehniliste vahenditega;

e)	pitseerida äriruume ning raamatupidamis- või muid dokumente kontrolli tegemise ajaks ja selleks vajalikus ulatuses;

f)	küsida ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajalt või töötajalt selgitusi kontrolli sisu ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning vastused mis tahes tehniliste vahenditega jäädvustada.

3.   Komisjon võib kontrolli tegemiseks taotleda abi ka audiitoritelt või ekspertidelt, kelle ta on artikli 26 lõike 2 kohaselt määranud, samuti selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädevalt asutuselt, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.

4.   Kontrollide käigus võivad komisjon, tema määratud audiitorid või eksperdid ning selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, nõuda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus annaks juurdepääsu oma organisatsioonile, toimimisele, IT-süsteemile, algoritmidele, andmete töötlemisele ja äritavadele ning selgitaks neid. Komisjon ja tema määratud audiitorid või eksperdid ning selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, võivad esitada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajale või töötajale küsimusi.

5.   Komisjoni poolt kontrolli tegemiseks volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud kasutavad oma õigusi kirjaliku volituse esitamisel, kus on nimetatud kontrolli sisu ja eesmärk ning artiklis 30 ette nähtud trahvid, mida kohaldatakse juhul, kui nõutavad raamatupidamis- või muud äridokumendid esitatakse puudulikult või vastused käesoleva artikli lõigete 2 ja 4 alusel esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad. Aegsasti enne kontrolli teatab komisjon kontrollist selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädevale asutusele, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.

6.   Ettevõtjad ja ettevõtjate ühendused peavad võimaldama komisjoni otsusega määratud kontrolle. Selles otsuses täpsustatakse kontrolli sisu ja eesmärk, määratakse selle alguskuupäev, antakse teavet artiklites 30 ja 31 ette nähtud trahvide ja sunniraha kohta ning osutatakse õigusele esitada kõnealune otsus läbivaatamiseks Euroopa Kohtule.

7.   Selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädeva asutuse, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, või komisjoni taotluse korral võivad komisjoni volitatud ametnikke ja teisi kaasasolevaid isikuid aktiivselt abistada kõnealuse pädeva asutuse ametnikud ja tema volitatud või määratud isikud. Selleks on neil käesoleva artikli lõigetes 2 ja 4 sätestatud volitused.

8.   Kui komisjoni volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud leiavad, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus ei nõustu käesoleva artikli kohaselt nõutava kontrolliga, peab asjaomane liikmesriik andma neile vajalikku abi, taotledes kontrolli tegemiseks asjakohasel juhul abi politseilt või samaväärselt täitevasutuselt.

9.   Kui liikmesriigi õigusnormide kohaselt on käesoleva artikli lõikes 8 ette nähtud abi osutamiseks vaja kohtuasutuse luba, taotleb seda luba komisjon või liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, või taotlevad seda nende asutuste volitatud ametnikud. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

10.   Käesoleva artikli lõikes 9 osutatud loa taotlemisel teeb liikmesriigi kohtuasutus kindlaks, et komisjoni otsus on autentne ning kavandatud sunnimeetmed ei ole kontrolli sisu seisukohalt meelevaldsed ega liigsed. Sunnimeetmete proportsionaalsuse kontrollimisel võib liikmesriigi kohtuasutus paluda komisjonilt otse või liikmesriigi pädeva asutuse kaudu, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, üksikasjalikke selgitusi eelkõige nende põhjuste kohta, miks komisjoni kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, samuti kahtlustatava rikkumise raskuse ja asjaomase ettevõtja osalemise laadi kohta. Liikmesriigi kohtuasutus ei tohi vaidlustada kontrolli vajalikkust ega nõuda, et talle esitataks komisjoni toimikus sisalduv teave. Komisjoni otsuse seaduslikkuse võib läbi vaadata ainult Euroopa Kohus.

1.   Komisjon võib täitmata jätmist käsitleva otsusega määrata pääsuvalitsejale trahve, mille summa ei ületa 10 % pääsuvalitseja eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest, kui ta leiab, et asjaomane pääsuvalitseja tahtlikult või ettevaatamatusest ei täida:

a)	artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustusi;

b)	artikli 8 lõike 2 kohaselt vastu võetud otsuses komisjoni poolt täpsustatud meetmeid;

c)	artikli 18 lõike 1 alusel ette nähtud parandusmeetmeid;

d)	artikli 24 kohaselt määratud ajutisi meetmeid või

e)	artikli 25 kohaselt õiguslikult siduvaks muudetud kohustusi.

2.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 võib komisjon määrata täitmata jätmist käsitleva otsusega pääsuvalitsejale trahvi, mis moodustab kuni 20 % pääsuvalitseja eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest, kui ta leiab, et pääsuvalitseja on toime pannud artiklis 5, 6 või 7 sätestatud kohustuse sama või sarnase rikkumise seoses sama põhiplatvormiteenusega, kui rikkumine, mis tehti kindlaks kaheksa eelneva aasta jooksul vastu võetud täitmata jätmist käsitlevas otsuses.

3.   Komisjon võib võtta vastu otsuse, millega määratakse ettevõtjatele, sealhulgas asjakohasel juhul pääsuvalitsejatele, ning ettevõtjate ühendustele trahve, mis ei ületa 1 % nende eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest, kui nad tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu:

a)	ei esita tähtajaks teavet, mida on vaja, et hinnata nende pääsuvalitsejaks määramist vastavalt artiklile 3, või esitavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet;

b)	ei täida kohustust teavitada komisjoni vastavalt artikli 3 lõikele 3;

c)	ei esita artikli 14 kohaselt nõutavat teavet või esitavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet;

d)	ei esita artikli 15 kohaselt nõutavat kirjeldust või esitavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet;

e)	ei võimalda juurdepääsu andmetele, algoritmidele ega testidega seotud teabele vastavalt artikli 21 lõikele 3;

f)	ei anna nõutavat teavet selleks määratud tähtaja jooksul vastavalt artikli 21 lõikele 3 või ei anna nõutavat teavet või selgitusi või annavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet või selgitusi vastavalt artiklile 21 või küsitluse käigus vastavalt artiklile 22;

g)	ei paranda komisjoni määratud tähtaja jooksul esindaja või töötaja esitatud ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet või ei esita või keelduvad esitamast täielikku teavet asjaolude kohta, mis on seotud artikli 23 kohase kontrolli sisu ja eesmärgiga;

h)	keelduvad võimaldamast artikli 23 kohast kontrolli;

i)	ei täida komisjoni poolt vastavalt artiklile 26 kehtestatud kohustusi;

j)	ei võta kasutusele artikli 28 kohast vastavuskontrolli funktsiooni või

k)	ei täida artikli 34 lõike 4 kohaseid komisjoni toimikule juurdepääsu tingimusi.

4.   Trahvisumma kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse rikkumise raskust, kestust ja korduvust ning lõike 3 kohaselt määratavate trahvide puhul menetluses põhjustatud viivitust.

5.   Kui ettevõtjate ühendusele määratakse trahv selle liikmete üleilmse käibe alusel ja see ühendus on maksejõuetu, on ta kohustatud nõudma ühenduse liikmetelt osamakseid trahvisumma tasumiseks.

Kui neid osamakseid ei ole ettevõtjate ühendusele tasutud komisjoni määratud tähtaja jooksul, võib komisjon nõuda trahvi tasumist otse ükskõik milliselt ettevõtjalt, kelle esindajad olid selle ühenduse asjaomaste otsuseid tegevate organite liikmed.

Pärast teise lõigu alusel makse nõudmist võib komisjon nõuda lõppmakse tegemist igalt ettevõtjate ühenduse liikmelt, kui see on vajalik trahvi täieliku tasumise tagamiseks.

Komisjon ei nõua teise või kolmanda lõigu alusel trahvi tasumist ettevõtjatelt, kes tõendavad, et nad ei ole rakendanud ettevõtjate ühenduse otsust, millega rikuti käesolevat määrust, ning kas ei teadnud selle olemasolust või on sellest teadlikult distantseerunud juba enne, kui komisjon algatas artikli 20 kohase menetluse.

Ühegi ettevõtja rahaline kohustus trahvi tasumisel ei tohi ületada 20 % tema eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest.

1.   Komisjon võib võtta vastu otsuse, millega määratakse ettevõtjatele, sealhulgas asjakohasel juhul pääsuvalitsejatele, ning ettevõtjate ühendustele sunniraha, mille summa ei ületa 5 % nende eelmise majandusaasta keskmisest üleilmsest päevakäibest (arvestatuna otsuses määratud kuupäevast), et sundida neid:

a)	järgima meetmeid, mille komisjon on kindlaks määranud artikli 8 lõike 2 kohaselt vastu võetud otsuses;

b)	täitma artikli 18 lõike 1 kohast otsust;

c)	esitama õiget ja täielikku teavet tähtaja jooksul, mis on artikli 21 alusel tehtud otsuse kohaselt esitatud teabetaotluses ette nähtud;

d)	tagama juurdepääsu ettevõtjate andmetele, algoritmidele ja testidega seotud teabele vastusena artikli 21 lõike 3 kohasele taotlusele ning andma nende kohta selgitusi, nagu on nõutud artikli 21 kohases otsuses;

e)	võimaldama artikli 23 alusel tehtud otsuses määratud kontrolli;

f)	järgima artikli 24 kohast otsust ajutiste meetmete määramise kohta;

g)	täitma artikli 25 lõike 1 kohase otsusega õiguslikult siduvaks muudetud kohustusi;

h)	täitma artikli 29 lõike 1 kohast otsust.

2.   Kui ettevõtjad või ettevõtjate ühendused on täitnud kohustuse, mille täitmiseks sunniraha määrati, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, millega määratakse sunniraha lõppsumma esialgses otsuses ettenähtud sunnirahast väiksemana. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

1.   Enne artikli 8, artikli 9 lõike 1, artikli 10 lõike 1, artiklite 17, 18, 24, 25, 29 ja 30 ning artikli 31 lõike 2 kohase otsuse vastuvõtmist annab komisjon asjaomasele pääsuvalitsejale või ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele võimaluse esitada oma seisukohad järgmistes küsimustes:

a)	komisjoni esialgsed järeldused, sealhulgas kõik komisjoni esitatud vastuväited, ning

b)	meetmed, mida komisjon võib kavatseda võtta käesoleva lõike punktis a osutatud esialgsete järelduste põhjal.

2.   Asjaomased pääsuvalitsejad, ettevõtjad ja ettevõtjate ühendused võivad esitada komisjonile oma seisukohad komisjoni esialgsete järelduste kohta tähtaja jooksul, mille komisjon on oma esialgsetes järeldustes määranud ja mis ei tohi olla lühem kui 14 päeva.

3.   Komisjoni otsused võivad põhineda üksnes sellistel esialgsetel järeldustel, sealhulgas kõik komisjoni esitatud vastuväited, mille kohta asjaomastel pääsuvalitsejatel, ettevõtjatel ja ettevõtjate ühendustel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

4.   Igas menetluses tagatakse täielikult asjaomase pääsuvalitseja või ettevõtja või ettevõtjate ühenduse õigus kaitsele. Asjaomasel pääsuvalitsejal, ettevõtjal või ettevõtjate ühendusel on õigus tutvuda komisjoni toimikuga vastavalt avalikustamistingimustele, võttes arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Kui pooled ei jõua kokkuleppele, võib komisjon võtta vastu otsuseid, milles määratakse kindlaks kõnealused avalikustamistingimused. Komisjoni toimikule juurdepääsu õigus ei hõlma juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele ega komisjoni või liikmesriikide pädevate asutuste sisekasutuseks mõeldud dokumentidele. Eelkõige ei kehti juurdepääsuõigus komisjoni ja liikmesriikide pädevate asutuste kirjavahetuse kohta. Käesolev lõige ei takista komisjonil avalikustada ja kasutada teavet, kui see on vajalik rikkumise tõendamiseks.