search


keyboard_tab Digital Market Act 2022/1925 ET

BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf

2022/1925 ET cercato: 'käesolevat' . Output generated live by software developed by IusOnDemand srl


expand index käesolevat:


whereas käesolevat:


definitions:


cloud tag: and the number of total unique words without stopwords is: 872

 

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määruse eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, kehtestades ühtlustatud õigusnormid, millega tagatakse kõikidele ettevõtjatele kõikjal liidus konkurentsile avatud ja õiglased turud digisektoris, kus tegutsevad pääsuvalitsejad, nii et nendest saavad kasu ärikasutajad ja lõppkasutajad.

2.   käesolevat määrust kohaldatakse põhiplatvormiteenuste suhtes, mida pääsuvalitsejad osutavad või pakuvad ärikasutajatele, kelle tegevuskoht on liidus, või lõppkasutajatele, kelle tegevus- või asukoht on liidus, olenemata pääsuvalitseja tegevus- või asukohast ja olenemata sellest, millist õigust teenuse osutamise suhtes muidu kohaldatakse.

3.   käesolevat määrust ei kohaldata turgude suhtes, mis on seotud järgmisega:

a)

direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 1 määratletud elektroonilise side võrgud;

b)

direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 4 määratletud elektroonilise side teenused, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenustega seotud teenused.

4.   Direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 5 määratletud isikutevahelise side teenuste puhul ei piira käesolev määrus nimetatud direktiivi artikli 61 alusel riigi reguleerivatele ja muudele pädevatele asutustele antud volitusi ega ülesandeid.

5.   Selleks et vältida siseturu killustumist, ei pane liikmesriigid pääsuvalitsejatele oma õigus- või haldusnormidega lisakohustusi konkurentsile avatud ja õiglaste turgude tagamise eesmärgil. Ükski käesoleva määruse säte ei takista liikmesriike kehtestamast kohustusi ettevõtjatele, sealhulgas põhiplatvormiteenuseid osutavatele ettevõtjatele küsimustes, mis ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse, tingimusel et need kohustused on kooskõlas liidu õigusega ning ei tulene asjaolust, et asjaomastel ettevõtjatel on pääsuvalitseja staatus käesoleva määruse tähenduses.

6.   Käesolev määrus ei piira ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamist. Samuti ei piira see järgmiste reeglite kohaldamist:

a)

riigisisesed konkurentsireeglid, millega keelatakse konkurentsivastased kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused, kooskõlastatud tegevus ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamine;

b)

riigisisesed konkurentsireeglid, millega keelatakse muu ühepoolne tegevus, kui neid reegleid kohaldatakse ettevõtjate suhtes, kes ei ole pääsuvalitsejad, või kui nendega kehtestatakse pääsuvalitsejatele lisakohustusi, ning

c)

nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004 (23) ja ühinemiskontrolli käsitlevad riigisisesed reeglid.

7.   Liikmesriigi asutused ei võta vastu otsuseid, mis on vastuolus käesoleva määruse alusel vastu võetud komisjoni otsusega. Komisjon ja liikmesriigid teevad tihedat koostööd ning kooskõlastavad oma täitmise tagamise alase tegevuse artiklites 37 ja 38 sätestatud põhimõtete alusel.

Artikkel 3

Pääsuvalitseja määramine

1.   Ettevõtja määratakse pääsuvalitsejaks, kui:

a)

tal on märkimisväärne mõju siseturule;

b)

ta osutab põhiplatvormiteenust, mis on ärikasutajate jaoks oluline juurdepääsutee lõppkasutajateni jõudmiseks, ning

c)

tal on oma tegevuses kindel ja püsiv positsioon või on tõenäoline, et ta saavutab sellise positsiooni lähitulevikus.

2.   Eeldatakse, et ettevõtja vastab lõikes 1 sätestatud nõuetele järgmistel juhtudel:

a)

lõike 1 punkti a osas, kui tema aastakäive liidus on viimase kolme majandusaasta jooksul olnud igal aastal vähemalt 7,5 miljardit eurot või kui tema keskmine turukapitalisatsioon või samaväärne õiglane turuväärtus oli viimase majandusaasta jooksul vähemalt 75 miljardit eurot ning kui ta osutab sama põhiplatvormiteenust vähemalt kolmes liikmesriigis;

b)

lõike 1 punkti b osas, kui tema osutatud põhiplatvormiteenusel oli viimasel majandusaastal kuus vähemalt 45 miljonit aktiivset lõppkasutajat, kelle tegevus- või asukoht on liidus ning aastas vähemalt 10 000 aktiivset ärikasutajat, kelle tegevuskoht on liidus, kes on kindlaks tehtud ja arvestatud vastavalt lisas esitatud metoodikale ja näitajatele;

c)

lõike 1 punkti c osas, kui käesoleva lõike punktis b sätestatud künnised on täidetud igal kolmel viimasel majandusaastal.

3.   Kui põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja vastab kõigile lõikes 2 sätestatud künnistele, teatab ta sellest komisjonile viivitamata ja igal juhul kahe kuu jooksul pärast kõnealuste künniste täitmist ning esitab talle lõikes 2 kindlaks määratud asjakohase teabe. Kõnealune teade hõlmab lõikes 2 kindlaks määratud asjakohast teavet ettevõtja iga sellise põhiplatvormiteenuse kohta, mille puhul on täidetud lõike 2 punktis b sätestatud künnised. Kui sellise ettevõtja, kes on varem määratud pääsuvalitsejaks, osutatav uus põhiplatvormiteenus vastab lõike 2 punktides b ja c sätestatud künnistele, teavitab kõnealune ettevõtja sellest komisjoni kahe kuu jooksul pärast nende künniste täitmist.

Kui põhiplatvormiteenust osutav ettevõtja ei teavita komisjoni käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt ega esita komisjoni poolt artikli 21 kohases teabetaotluses määratud tähtaja jooksul kogu asjakohast teavet, mida komisjonil on vaja asjaomase ettevõtja pääsuvalitsejaks määramiseks vastavalt käesoleva artikli lõikele 4, on komisjonil endiselt õigus määrata kõnealune ettevõtja pääsuvalitsejaks, tuginedes komisjonile kättesaadavale teabele.

Kui põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja täidab käesoleva lõike teise lõigu kohase teabetaotluse või kui teave esitatakse pärast nimetatud lõigus osutatud tähtaja möödumist, kohaldab komisjon lõikes 4 sätestatud menetlust.

4.   Komisjon määrab põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt 45 tööpäeva jooksul pärast lõikes 3 osutatud täieliku teabe saamist põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja, kes täidab kõik lõikes 2 sätestatud künnised, pääsuvalitsejaks.

5.   Põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja võib oma teatega esitada piisavalt põhjendatud argumendid selle kohta, et olukorras, milles asjaomast põhiplatvormiteenust osutatakse, ei vasta ta erandlikult lõikes 1 esitatud tingimustele, kuigi ta täidab kõik lõikes 2 esitatud künnised.

Kui komisjon leiab, et põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja poolt esimese lõigu kohaselt esitatud argumendid ei ole piisavalt põhjendatud, sest need ei sea ilmselgelt kahtluse alla käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud eeldusi, võib ta need argumendid lõikes 4 osutatud tähtaja jooksul tagasi lükata, kohaldamata artikli 17 lõikes 3 sätestatud menetlust.

Kui põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja esitab sellised piisavalt põhjendatud argumendid, mis seavad ilmselgelt kahtluse alla käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud eeldused, võib komisjon, olenemata käesoleva lõike esimesest lõigust, algatada käesoleva artikli lõikes 4 osutatud tähtaja jooksul artikli 17 lõikes 3 sätestatud menetluse.

Kui komisjon jõuab järeldusele, et põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja ei suutnud tõendada, et tema osutatavad asjaomased põhiplatvormiteenused ei vasta käesoleva artikli lõike 1 nõuetele, määrab ta selle ettevõtja pääsuvalitsejaks vastavalt artikli 17 lõikes 3 sätestatud menetlusele.

6.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, täpsustades käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud kvantitatiivsetele künnistele vastavuse kindlaksmääramise metoodikat ning kohandades seda metoodikat vajaduse korral korrapäraselt turu ja tehnoloogia arengule.

7.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, ajakohastades lisas esitatud metoodikat ja näitajate loetelu.

8.   Komisjon määrab artiklis 17 sätestatud korras pääsuvalitsejaks iga põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja, kes vastab kõigile käesoleva artikli lõikes 1 esitatud tingimustele, kuid ei vasta kõigile käesoleva artikli lõikes 2 esitatud künnistele.

Selleks võtab komisjon arvesse mõningaid või kõiki järgmisi elemente, niivõrd kui need on asjaomase põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja puhul asjakohased:

a)

kõnealuse ettevõtja suurus, sealhulgas käive ja turukapitalisatsioon, tegevus ja positsioon;

b)

selliste ärikasutajate arv, kes kasutavad põhiplatvormiteenust, et jõuda lõppkasutajateni, ja lõppkasutajate arv;

c)

võrguefekt ja andmepõhised eelised, eelkõige seoses sellega, mis puudutab kõnealuse ettevõtja juurdepääsu isikuandmetele ja isikustamata andmetele ning nende kogumist või analüüsivõimekust;

d)

mastaabi- ja mitmekülgsusega seotud mõju, millest ettevõtja kasu saab, sealhulgas seoses andmetega ja asjakohasel juhul ettevõtja tegevusega väljaspool liitu;

e)

ärikasutaja või lõppkasutaja seotus, sealhulgas platvormi vahetamise kulud ja tegevuse kallutatus, mis vähendab ärikasutajate ja lõppkasutajate suutlikkust platvormi vahetada või kasutada mitut platvormi;

f)

põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja konglomeraadile omane struktuur või vertikaalne integratsioon, mis võimaldab kõnealusel ettevõtjal näiteks rakendada ristsubsideerimist, kombineerida eri allikatest pärinevaid andmeid või võimendada oma positsiooni, või

g)

äritegevuse või teenuse muud struktuursed omadused.

Käesoleva lõike kohasel hindamisel võtab komisjon arvesse eeldatavaid suundumusi, mis on seotud teises lõigus loetletud elementidega, sealhulgas kavandatavaid koondumisi, mis hõlmavad teist ettevõtjat, kes osutab põhiplatvormiteenuseid või muid teenuseid digisektoris või võimaldab andmete kogumist.

Kui põhiplatvormiteenust osutav ettevõtja, kes ei vasta lõikes 2 esitatud kvantitatiivsetele künnistele, ei järgi olulisel määral komisjoni korraldusel rakendatavaid uurimismeetmeid ning ei järgi neid ka pärast seda, kui kõnealusel ettevõtjal on palutud mõistliku aja jooksul neid järgida ja märkused esitada, võib komisjon määrata selle ettevõtja pääsuvalitsejaks komisjonile kättesaadavate andmete alusel.

9.   Iga ettevõtja puhul, kes on lõike 4 või 8 kohaselt määratud pääsuvalitsejaks, loetleb komisjon määramisotsuses asjaomased põhiplatvormiteenused, mida ettevõtja osutab ja mis on eraldi võetuna olulised juurdepääsuteed, mille abil ärikasutajad jõuavad lõppkasutajateni, nagu on osutatud lõike 1 punktis b.

10.   Pääsuvalitseja täidab artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustused kuue kuu jooksul pärast seda, kui põhiplatvormiteenus on loetletud määramisotsuses vastavalt käesoleva artikli lõikele 9.

Artikkel 12

Pääsuvalitsejate kohustuste ajakohastamine

1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust seoses artiklites 5 ja 6 sätestatud kohustustega. Need delegeeritud õigusaktid põhinevad artikli 19 kohasel turu-uuringul, mille tulemusena on tehtud kindlaks vajadus ajakohastada kõnealuseid kohustusi selliste tavade käsitlemiseks, mis piiravad põhiplatvormiteenuste avatust konkurentsile või mis on ebaausad samal viisil nagu need tavad, mille suhtes kohaldatakse artiklites 5 ja 6 sätestatud kohustusi.

2.   Lõike 1 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti kohaldamisala piirdub järgmisega:

a)

üksnes teatavate põhiplatvormiteenuste suhtes kohaldatava kohustuse laiendamine muudele artikli 2 punktis 2 loetletud põhiplatvormiteenustele;

b)

sellise kohustuse laiendamine, millest saavad kasu teatavad ärikasutajad või lõppkasutajad, et sellest saaksid kasu muud ärikasutajad või lõppkasutajad;

c)

artiklites 5 ja 6 sätestatud kohustuste pääsuvalitsejate poolse täitmise viisi täpsustamine, et tagada kõnealuste kohustuste tõhus täitmine;

d)

üksnes teatavate põhiplatvormiteenustega koos või nende toetamiseks osutatavate teenuste suhtes kohaldatava kohustuse laiendamine muudele põhiplatvormiteenustega koos või nende toetamiseks osutatavatele teenustele;

e)

üksnes teatavat liiki andmete suhtes kohaldatava kohustuse laiendamine muud liiki andmetele;

f)

täiendavate tingimuste lisamine, kui kohustusega kehtestatakse teatavad tingimused pääsuvalitseja tegevusele, või

g)

pääsuvalitseja mitme põhiplatvormiteenuse vahelist suhet reguleeriva kohustuse kohaldamine pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuse ja tema muude teenuste vahelisele suhtele.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat määrust seoses artikli 7 lõikes 2 kindlaks määratud põhifunktsioonide loeteluga, lisades või jättes välja numbrivaba isikutevahelise side teenuste funktsioone.

Need delegeeritud õigusaktid põhinevad artikli 19 kohasel turu-uuringul, mille tulemusena on tehtud kindlaks vajadus ajakohastada kõnealuseid kohustusi selliste tavade käsitlemiseks, mis piiravad põhiplatvormiteenuste avatust konkurentsile või mis on ebaausad samal viisil nagu need tavad, mille suhtes kohaldatakse artiklis 7 sätestatud kohustusi.

4.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust seoses artiklis 7 sätestatud kohustustega, täpsustades seda, mil viisil kõnealuseid kohustusi tuleb ellu viia, et tagada nende kohustuste tõhus täitmine. Need delegeeritud õigusaktid põhinevad artikli 19 kohasel turu-uuringul, mille tulemusena on tehtud kindlaks vajadus ajakohastada kõnealuseid kohustusi selliste tavade käsitlemiseks, mis piiravad põhiplatvormiteenuste avatust konkurentsile või mis on ebaausad samal viisil nagu need tavad, mille suhtes kohaldatakse artiklis 7 sätestatud kohustusi.

5.   Lõigetes 1, 3 ja 4 osutatud tava loetakse põhiplatvormiteenuste konkurentsile avatust piiravaks või ebaausaks järgmistel juhtudel:

a)

seda rakendavad pääsuvalitsejad ning see võib takistada innovatsiooni ning piirata ärikasutajate ja lõppkasutajate valikuvõimalusi, sest see:

i)

mõjutab või võib mõjutada püsivalt põhiplatvormiteenuse või muude digisektori teenuste konkurentsile avatust, sest sellega luuakse või tugevdatakse tõkkeid, mis takistavad teistel ettevõtjatel turule siseneda või laiendada oma tegevust põhiplatvormiteenuse või muude digisektori teenuste osutajana, või

ii)

takistab teistel ettevõtjatel saamast samasugust juurdepääsu olulisele sisendile, nagu on pääsuvalitsejal, või

b)

ärikasutajate õigused ja kohustused ei ole tasakaalus ning pääsuvalitseja saab ärikasutajatelt eelise, mis ei ole proportsionaalne võrreldes teenusega, mida kõnealune pääsuvalitseja kõnealustele ärikasutajatele osutab.

Artikkel 19

Uusi teenuseid ja tavasid käsitlev turu-uuring

1.   Komisjon võib teha turu-uuringu, et selgitada välja, kas üks või mitu digisektori teenust tuleks lisada artikli 2 punktis 2 sätestatud põhiplatvormiteenuste loetellu, või et teha kindlaks tavad, mis piiravad põhiplatvormiteenuste avatust konkurentsile või mis on ebaausad ning mida ei ole käesolevas määruses tõhusalt käsitletud. Komisjon võtab oma hinnangus arvesse ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaste digiturge käsitlevate menetluste kõiki asjakohaseid järeldusi ja muid asjakohaseid arengusuundi.

2.   Komisjon võib lõike 1 kohast turu-uuringut tehes konsulteerida kolmandate isikutega, sealhulgas uuritavate digisektori teenuste ärikasutajate ja lõppkasutajatega ning selliste ärikasutajate ja lõppkasutajatega, kelle suhtes rakendatakse uuritavaid tavasid.

3.   Komisjon avaldab oma järeldused aruandes 18 kuu jooksul alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäevast.

Kõnealune aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning asjakohasel juhul lisatakse sellele:

a)

seadusandlik ettepanek muuta käesolevat määrust, et lisada artikli 2 punktis 2 sätestatud põhiplatvormiteenuste loetellu täiendavaid digisektori teenuseid või lisada III peatükki uusi kohustusi, või

b)

delegeeritud õigusakti eelnõu, millega täiendatakse käesolevat määrust seoses artiklites 5 ja 6 sätestatud kohustustega, või delegeeritud õigusakti eelnõu, millega muudetakse või täiendatakse käesolevat määrust seoses artiklis 7 sätestatud kohustustega, nagu on ette nähtud artiklis 12.

Asjakohasel juhul võidakse käesoleva lõike teise lõigu punktis a osutatud seadusandlikus ettepanekus käesoleva määruse muutmiseks teha samuti ettepanek jätta artikli 2 punktis 2 sätestatud põhiplatvormiteenuste loetelust välja olemasolevaid teenuseid või jätta artiklist 5, 6 või 7 välja olemasolevaid kohustusi.

V PEATÜKK

UURIMIS-, TÄITMISE TAGAMISE JA SEIREVOLITUSED

Artikkel 30

Trahvid

1.   Komisjon võib täitmata jätmist käsitleva otsusega määrata pääsuvalitsejale trahve, mille summa ei ületa 10 % pääsuvalitseja eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest, kui ta leiab, et asjaomane pääsuvalitseja tahtlikult või ettevaatamatusest ei täida:

a)

artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustusi;

b)

artikli 8 lõike 2 kohaselt vastu võetud otsuses komisjoni poolt täpsustatud meetmeid;

c)

artikli 18 lõike 1 alusel ette nähtud parandusmeetmeid;

d)

artikli 24 kohaselt määratud ajutisi meetmeid või

e)

artikli 25 kohaselt õiguslikult siduvaks muudetud kohustusi.

2.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 võib komisjon määrata täitmata jätmist käsitleva otsusega pääsuvalitsejale trahvi, mis moodustab kuni 20 % pääsuvalitseja eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest, kui ta leiab, et pääsuvalitseja on toime pannud artiklis 5, 6 või 7 sätestatud kohustuse sama või sarnase rikkumise seoses sama põhiplatvormiteenusega, kui rikkumine, mis tehti kindlaks kaheksa eelneva aasta jooksul vastu võetud täitmata jätmist käsitlevas otsuses.

3.   Komisjon võib võtta vastu otsuse, millega määratakse ettevõtjatele, sealhulgas asjakohasel juhul pääsuvalitsejatele, ning ettevõtjate ühendustele trahve, mis ei ületa 1 % nende eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest, kui nad tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu:

a)

ei esita tähtajaks teavet, mida on vaja, et hinnata nende pääsuvalitsejaks määramist vastavalt artiklile 3, või esitavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet;

b)

ei täida kohustust teavitada komisjoni vastavalt artikli 3 lõikele 3;

c)

ei esita artikli 14 kohaselt nõutavat teavet või esitavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet;

d)

ei esita artikli 15 kohaselt nõutavat kirjeldust või esitavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet;

e)

ei võimalda juurdepääsu andmetele, algoritmidele ega testidega seotud teabele vastavalt artikli 21 lõikele 3;

f)

ei anna nõutavat teavet selleks määratud tähtaja jooksul vastavalt artikli 21 lõikele 3 või ei anna nõutavat teavet või selgitusi või annavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet või selgitusi vastavalt artiklile 21 või küsitluse käigus vastavalt artiklile 22;

g)

ei paranda komisjoni määratud tähtaja jooksul esindaja või töötaja esitatud ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet või ei esita või keelduvad esitamast täielikku teavet asjaolude kohta, mis on seotud artikli 23 kohase kontrolli sisu ja eesmärgiga;

h)

keelduvad võimaldamast artikli 23 kohast kontrolli;

i)

ei täida komisjoni poolt vastavalt artiklile 26 kehtestatud kohustusi;

j)

ei võta kasutusele artikli 28 kohast vastavuskontrolli funktsiooni või

k)

ei täida artikli 34 lõike 4 kohaseid komisjoni toimikule juurdepääsu tingimusi.

4.   Trahvisumma kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse rikkumise raskust, kestust ja korduvust ning lõike 3 kohaselt määratavate trahvide puhul menetluses põhjustatud viivitust.

5.   Kui ettevõtjate ühendusele määratakse trahv selle liikmete üleilmse käibe alusel ja see ühendus on maksejõuetu, on ta kohustatud nõudma ühenduse liikmetelt osamakseid trahvisumma tasumiseks.

Kui neid osamakseid ei ole ettevõtjate ühendusele tasutud komisjoni määratud tähtaja jooksul, võib komisjon nõuda trahvi tasumist otse ükskõik milliselt ettevõtjalt, kelle esindajad olid selle ühenduse asjaomaste otsuseid tegevate organite liikmed.

Pärast teise lõigu alusel makse nõudmist võib komisjon nõuda lõppmakse tegemist igalt ettevõtjate ühenduse liikmelt, kui see on vajalik trahvi täieliku tasumise tagamiseks.

Komisjon ei nõua teise või kolmanda lõigu alusel trahvi tasumist ettevõtjatelt, kes tõendavad, et nad ei ole rakendanud ettevõtjate ühenduse otsust, millega rikuti käesolevat määrust, ning kas ei teadnud selle olemasolust või on sellest teadlikult distantseerunud juba enne, kui komisjon algatas artikli 20 kohase menetluse.

Ühegi ettevõtja rahaline kohustus trahvi tasumisel ei tohi ületada 20 % tema eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest.

Artikkel 53

Läbivaatamine

1.   Hiljemalt 3. maiks 2026 ja seejärel iga kolme aasta tagant hindab komisjon käesolevat määrust ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele selle kohta aruande.

2.   Hindamiste puhul vaadeldakse, kas on saavutatud käesoleva määruse eesmärgid, mis käsitlevad konkurentsile avatud ja õiglaste turgude tagamist, ning hinnatakse käesoleva määruse mõju ärikasutajatele, eelkõige VKEdele, ja lõppkasutajatele. Lisaks hindab komisjon, kas artikli 7 kohaldamisala võib laiendada veebipõhistele sotsiaalvõrguteenustele.

3.   Hindamiste käigus tehakse kindlaks, kas on vaja muuta õigusnorme, mis puudutavad muu hulgas artikli 2 punktis 2 sätestatud põhiplatvormiteenuste loetelu, artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustusi ja nende täitmist, tagamaks et digiturud on kõikjal liidus konkurentsile avatud ja õiglased. Komisjon võtab pärast hindamisi asjakohaseid meetmeid, mis võivad muu hulgas hõlmata seadusandlikke ettepanekuid.

4.   Liikmesriikide pädevad asutused esitavad kogu nende valduses oleva asjakohase teabe, mida komisjon võib lõikes 1 osutatud aruande koostamiseks nõuda.


whereas









keyboard_arrow_down