search


keyboard_tab Digital Market Act 2022/1925 ET

BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf

2022/1925 ET cercato: 'kohane' . Output generated live by software developed by IusOnDemand srl


expand index kohane:


whereas kohane:


definitions:


cloud tag: and the number of total unique words without stopwords is: 1195

 

Artikkel 5

Pääsuvalitsejate kohustused

1.   Pääsuvalitseja täidab kõiki käesolevas artiklis sätestatud kohustusi oma kõigi põhiplatvormiteenuste puhul, mis on loetletud määramisotsuses artikli 3 lõike 9 kohaselt.

2.   Pääsuvalitseja ei tohi teha järgmist:

a)

töödelda internetireklaamiteenuste osutamise eesmärgil selliste lõppkasutajate isikuandmeid, kes kasutavad pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuseid kasutavate kolmandate isikute teenuseid;

b)

kombineerida asjaomase põhiplatvormiteenuse kaudu saadud isikuandmeid muude põhiplatvormiteenuste või muude pääsuvalitseja osutatavate teenuste kaudu saadud isikuandmetega või kolmandate isikute teenustest pärinevate isikuandmetega;

c)

ristkasutada asjaomase põhiplatvormiteenuse kaudu saadud isikuandmeid muude teenuste puhul, mida pääsuvalitseja eraldi osutab, sealhulgas muude põhiplatvormiteenuste puhul, ja vastupidi, ning

d)

logida lõppkasutajaid sisse pääsuvalitseja muudesse teenustesse, et kombineerida isikuandmeid,

välja arvatud juhul, kui lõppkasutajale on antud konkreetne valikuvõimalus ja ta on andnud oma nõusoleku määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 11 ja artikli 7 tähenduses.

Kui lõppkasutaja on keeldunud esimese lõigu kohaldamiseks nõusoleku andmisest või on nõusoleku tagasi võtnud, ei korda pääsuvalitseja oma palvet samal eesmärgil nõusoleku andmiseks rohkem kui üks kord aasta jooksul.

Käesolev lõige ei piira pääsuvalitseja võimalust tugineda määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punktidele c, d ja e, kui see on asjakohane.

3.   Pääsuvalitseja ei takista ärikasutajatel pakkumast lõppkasutajatele samu tooteid või teenuseid kolmanda isiku veebipõhiste vahendusteenuste kaudu või nende oma veebipõhise otsemüügikanali kaudu hindadega või tingimustel, mis erinevad hindadest või tingimustest, mida pakutakse pääsuvalitseja veebipõhiste vahendusteenuste kaudu.

4.   Pääsuvalitseja võimaldab ärikasutajatel tasuta edastada ja reklaamida tema põhiplatvormiteenuse või muude kanalite kaudu saadud lõppkasutajatele pakkumisi, sealhulgas erinevatel tingimustel, ja sõlmida nende lõppkasutajatega lepinguid, olenemata sellest, kas nad kasutavad selleks pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuseid.

5.   Pääsuvalitseja võimaldab lõppkasutajatel oma põhiplatvormiteenuste kaudu sisule, tellimustele, funktsioonidele või muudele toodetele juurde pääseda ning neid kasutada, kasutades ärikasutaja tarkvararakendust, sealhulgas juhul, kui kõnealused lõppkasutajad on need tooted saanud asjaomaselt ärikasutajalt pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuseid kasutamata.

6.   Pääsuvalitseja ei takista ega piira otse või kaudselt ärikasutajatel ja lõppkasutajatel pöörduda pääsuvalitseja tegevusega seotud küsimustes, mis puudutavad pääsuvalitseja poolset asjaomase liidu või liikmesriigi õiguse rikkumist, asjaomase ametiasutuse, sealhulgas liikmesriigi kohtu poole. See ei piira ärikasutajate ja pääsuvalitsejate õigust määrata oma lepingutes kindlaks seaduslike kaebuste menetlemise mehhanismide kasutustingimusi.

7.   Pääsuvalitseja ei nõua, et lõppkasutajad kasutaksid või et ärikasutajad kasutaksid või pakuksid identimisteenust, brauserimootorit või makseteenust või tehnilisi teenuseid, mis toetavad kõnealuse pääsuvalitseja makseteenuste osutamist, näiteks rakendusesiseste ostude tegemiseks mõeldud maksesüsteemi, või tagaksid sellega koostalitluse selliste teenuste puhul, mida ärikasutajad osutavad kõnealuse pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuseid kasutades.

8.   Pääsuvalitseja ei nõua ärikasutajatelt või lõppkasutajatelt artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetletud või artikli 3 lõike 2 punktis b esitatud künnistele vastava muu põhiplatvormiteenuse tellimist või selle kasutajaks registreerumist eeltingimusena, mis võimaldab neil kõnealuse pääsuvalitseja nimetatud artikli kohaselt loetletud põhiplatvormiteenuseid kasutada või neile juurde pääseda või registreeruda nende liikmeks või kasutajaks.

9.   Pääsuvalitseja annab igale reklaamijale, kellele ta osutab internetireklaamiteenuseid, või reklaamija taotluse korral reklaamija volitatud kolmandatele isikutele iga päev tasuta teavet iga reklaami kohta, mille reklaamija on avaldanud, seoses järgmisega:

a)

kõnealuse reklaamija makstud hind ja tasud, sealhulgas võimalikud mahaarvamised ja lisatasud iga asjaomase internetireklaamiteenuse eest, mida pääsuvalitseja osutab;

b)

avaldaja saadud tasu, sealhulgas võimalikud mahaarvamised ja lisatasud, kui avaldaja on selleks nõusoleku andnud, ning

c)

näitajad, mille alusel iga hind ning saadud ja makstud tasu arvutatakse.

Kui avaldaja ei anna nõusolekut saadud tasu käsitleva teabe jagamiseks, nagu on osutatud esimese lõigu punktis b, annab pääsuvalitseja igale reklaamijale tasuta teavet kõnealuse avaldaja poolt asjaomaste reklaamidega seoses saadud päeva keskmise tasu kohta, sealhulgas võimalike mahaarvamiste ja lisatasude kohta.

10.   Pääsuvalitseja annab igale avaldajale, kellele ta osutab internetireklaamiteenuseid, või avaldaja taotluse korral avaldaja volitatud kolmandatele isikutele iga päev tasuta teavet iga reklaami kohta, mis on kuvatud avaldaja reklaamiruumis, seoses järgmisega:

a)

kõnealuse avaldaja saadud ja makstud tasu, sealhulgas võimalikud mahaarvamised ja lisatasud, iga asjaomase internetireklaamiteenuse eest, mida pääsuvalitseja osutab;

b)

reklaamija makstud tasu, sealhulgas võimalikud mahaarvamised ja lisatasud, kui reklaamija on selleks nõusoleku andnud, ning

c)

näitajad, mille alusel iga hind ning tasu arvutatakse.

Kui reklaamija ei anna nõusolekut teabe jagamiseks, annab pääsuvalitseja igale avaldajale tasuta teavet kõnealuse reklaamija poolt asjaomaste reklaamidega seoses makstud päeva keskmise tasu kohta, sealhulgas võimalike mahaarvamiste ja lisatasude kohta.

Artikkel 17

Turu-uuring pääsuvalitseja määramiseks

1.   Komisjon võib teha turu-uuringu, et selgitada välja, kas põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja tuleks määrata artikli 3 lõike 8 kohaselt pääsuvalitsejaks, või selleks, et teha kindlaks põhiplatvormiteenused, mis loetletakse määramisotsuses artikli 3 lõike 9 kohaselt. Komisjon püüab oma turu-uuringu lõpule viia 12 kuu jooksul pärast artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäeva; oma turu-uuringu lõpuleviimiseks võtab komisjon vastu rakendusakti, milles esitatakse komisjoni otsus. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohase turu-uuringu käigus püüab komisjon edastada esialgsed järeldused asjaomasele põhiplatvormiteenuseid osutavale ettevõtjale kuue kuu jooksul alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäevast. Esialgsetes järeldustes selgitab komisjon, kas tema esialgse seisukoha järgi on asjakohane, et kõnealune ettevõtja määratakse artikli 3 lõike 8 kohaselt pääsuvalitsejaks ning asjaomased põhiplatvormiteenused kantakse loetellu vastavalt artikli 3 lõikele 9.

3.   Kui põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja vastab artikli 3 lõikes 2 sätestatud künnistele, kuid on artikli 3 lõike 5 kohaselt esitanud sellised piisavalt põhjendatud argumendid, mis seavad ilmselgelt kahtluse alla artikli 3 lõikes 2 sätestatud eelduse, püüab komisjon viia turu-uuringu lõpule viie kuu jooksul alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäevast.

Sellisel juhul püüab komisjon edastada oma esialgsed järeldused vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 asjaomasele ettevõtjale kolme kuu jooksul alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäevast.

4.   Kui komisjon määrab artikli 3 lõike 8 kohaselt pääsuvalitsejaks sellise põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja, kellel ei ole veel oma tegevusalal kindlat ja püsivat turupositsiooni, kuid kes tõenäoliselt saavutab sellise positsiooni lähitulevikus, võib ta teatada, et sellise pääsuvalitseja suhtes kohaldatakse üksnes ühte või mitut artikli 5 lõigetes 3–6 ning artikli 6 lõigetes 4, 7, 9, 10 ja 13 sätestatud kohustust, nagu on täpsustatud määramisotsuses. Komisjon teatab, et kohaldatakse üksnes neid kohustusi, mis on asjakohased ja vajalikud vältimaks seda, et asjaomane pääsuvalitseja saavutab ebaausate vahendite abil oma tegevusalal kindla ja püsiva positsiooni. Komisjon vaatab kõnealuse määramise asjaolud läbi artiklis 4 sätestatud korras.

Artikkel 22

Küsitlemise ja ütluste kogumise õigus

1.   Komisjon võib käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks küsitleda kõiki füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes nõustuvad, et neid küsitletakse eesmärgiga koguda teavet uuritava küsimuse kohta. Komisjonil on õigus sellised küsitlused mis tahes tehniliste vahendite abil jäädvustada.

2.   Kui käesoleva artikli lõike 1 kohane küsitlus korraldatakse ettevõtja ruumides, teavitab komisjon selle liikmesriigi, mille territooriumil küsitlus toimub, pädevat asutust, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise. Kõnealuse asutuse taotluse korral võivad selle ametnikud abistada komisjoni volitatud ametnikke ja teisi kaasasolevaid isikuid küsitluse korraldamisel.

Artikkel 24

Ajutised meetmed

Kui tegemist on pakilise küsimusega, mis on seotud pääsuvalitseja ärikasutajatele või lõppkasutajatele suure ja korvamatu kahju tekitamise ohuga, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, millega määratakse pääsuvalitsejale ajutised meetmed, kui prima facie leitakse, et artiklit 5, 6 või 7 on rikutud. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu üksnes sellise menetluse raames, mis on algatatud artikli 29 lõike 1 kohase täitmata jätmist käsitleva otsuse võimalikku vastuvõtmist silmas pidades. Rakendusakti kohaldatakse üksnes kindlaksmääratud ajavahemikul ning selle kehtivust võib pikendada, kui see on vajalik ja asjakohane. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 28

Vastavuskontrolli funktsioon

1.   Pääsuvalitsejad võtavad kasutusele vastavuskontrolli funktsiooni, mis on pääsuvalitseja operatiivfunktsioonidest sõltumatu ja mida rakendavad üks või mitu vastavuskontrolli spetsialisti, sealhulgas vastavuskontrolli funktsiooni juht.

2.   Pääsuvalitseja tagab, et lõikes 1 osutatud vastavuskontrolli funktsioonil on piisavad volitused, staatus ja vahendid ning juurdepääs pääsuvalitseja juhtorganile, et jälgida pääsuvalitseja vastavust käesolevale määrusele.

3.   Pääsuvalitseja juhtorgan tagab, et lõike 1 kohaselt määratud vastavuskontrolli spetsialistidel on lõikes 5 osutatud ülesannete täitmiseks vajalik kutsekvalifikatsioon, oskusteave, kogemus ja suutlikkus.

Pääsuvalitseja juhtorgan tagab samuti, et vastavuskontrolli funktsiooni juht on sõltumatu kõrgem juht, kellel on selge vastutus vastavuskontrolli funktsiooni eest.

4.   Vastavuskontrolli funktsiooni juht annab aru otse pääsuvalitseja juhtorganile ning võib tõstatada probleeme ja hoiatada seda organit, kui tekib käesoleva määruse täitmata jätmise oht, ilma et see piiraks juhtorgani kohustusi järelevalve- ja juhtimisfunktsioonide täitmisel.

Vastavuskontrolli funktsiooni juhti ei vabastata ametist ilma pääsuvalitseja juhtorgani eelneva heakskiiduta.

5.   Pääsuvalitseja poolt lõike 1 kohaselt määratud vastavuskontrolli spetsialistidel on järgmised ülesanded:

a)

korraldada ja jälgida pääsuvalitsejate selliseid meetmeid ja tegevust, mille eesmärk on tagada käesoleva määruse järgimine, ning teha nende üle järelevalvet;

b)

teavitada ja nõustada pääsuvalitseja juhtkonda ja töötajaid seoses käesoleva määruse järgimisega;

c)

kui see on asjakohane, jälgida artikli 25 kohaselt siduvaks muudetud kohustuste täitmist, ilma et see piiraks komisjoni võimalust määrata sõltumatuid väliseksperte vastavalt artikli 26 lõikele 2;

d)

teha käesoleva määruse kohaldamisel koostööd komisjoniga.

6.   Pääsuvalitsejad edastavad komisjonile vastavuskontrolli funktsiooni juhi nime ja kontaktandmed.

7.   Pääsuvalitseja juhtorgan määrab kindlaks pääsuvalitseja juhtimiskorra, mis tagab vastavuskontrolli funktsiooni sõltumatuse, sealhulgas ülesannete jaotuse pääsuvalitseja töökorralduses ja huvide konfliktide ennetamise, ning teeb selle rakendamise üle järelevalvet ja vastutab selle rakendamise eest.

8.   Juhtorgan kinnitab ja vaatab korrapäraselt vähemalt kord aastas läbi käesoleva määruse järgimise, haldamise ja seire strateegiad ja põhimõtted.

9.   Juhtorgan pühendab piisavalt aega käesoleva määruse järgimise haldamisele ja seirele. Juhtorgan osaleb aktiivselt käesoleva määruse haldamise ja selle täitmise tagamisega seotud otsuste tegemises ning tagab, et selle jaoks on eraldatud piisavad vahendid.

Artikkel 48

Standardid

Kui see on kohane ja vajalik, võib komisjon volitada Euroopa standardiorganisatsioone hõlbustama käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmist, töötades välja asjakohased standardid.

Artikkel 54

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 2. maist 2023.

Artikli 3 lõikeid 6 ja 7 ning artikleid 40, 46, 47, 48, 49 ja 50 kohaldatakse alates 1. novembrist 2022 ning artikleid 42 ja 43 kohaldatakse alates 25. juunist 2023.

Sellele vaatamata, kui 25. juuni 2023 eelneb käesoleva artikli teises lõigus osutatud kohaldamise alguskuupäevale, lükatakse artiklite 42 ja 43 kohaldamine edasi, kuni käesoleva artikli teises lõigus osutatud kohaldamise alguskuupäevani.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 14. september 2022

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BEK


(1)  ELT C 286, 16.7.2021, lk 64.

(2)  ELT C 440, 29.10.2021, lk 67.

(3)  Euroopa Parlamendi 5. juuli 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 18. juuli 2022. aasta otsus.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.7.2019, lk 57).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ (ELT L 130, 17.5.2019, lk 92).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).

(12)  Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(18)  Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

(19)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (ELT L 409, 4.12.2020, lk 1).

(22)  ELT C 147, 26.4.2021, lk 4.

(23)  Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).


LISA

A.   Üldine teave

1.

Käesoleva lisa eesmärk on täpsustada metoodikat, millega tehakse kindlaks ja arvutatakse iga artikli 2 punktis 2 loetletud põhiplatvormiteenuse aktiivsed lõppkasutajad ja aktiivsed ärikasutajad. Selle alusel saab ettevõtja hinnata, kas tema põhiplatvormiteenused vastavad artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud kvantitatiivsetele künnistele ja vastaksid seega eeldatavasti artikli 3 lõike 1 punktis b sätestatud nõudele. Selline võrdlusalus on samamoodi asjakohane ka artikli 3 lõike 8 kohase laiema hindamise puhul. Ettevõtja ülesanne on saavutada parim võimalik lähendus kooskõlas käesolevas lisas sätestatud ühiste põhimõtete ja eriomase metoodikaga. Miski käesolevas lisas ei takista komisjoni käesoleva määruse asjakohastes sätetes kindlaks määratud tähtaegade jooksul nõudmast, et põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja esitaks teavet, mis on vajalik aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate kindlakstegemiseks ja arvutamiseks. Miski käesolevas lisas ei tohiks kujutada endast õiguslikku alust kasutajate jälgimiseks. Samuti ei piira käesolevas lisas esitatud metoodika ühegi käesolevas määruses, eriti artikli 3 lõigetes 3 ja 8 ning artikli 13 lõikes 3 sätestatud kohustuse täitmist. Eelkõige tähendab artikli 13 lõikes 3 sätestatud kohustuste nõutav täitmine ka aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate kindlakstegemist ja arvutamist kas täpse mõõtmise või parima kättesaadava lähenduse põhjal, mis on kooskõlas põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja tegeliku kindlakstegemis- ja arvutusvõimega asjaomasel ajahetkel. Need mõõtmised või parimad kättesaadavad lähendused on kooskõlas artikli 15 alusel teatatud mõõtmiste või lähendustega ja hõlmavad neid.

2.

Artikli 2 punktides 20 ja 21 on sätestatud mõistete „lõppkasutaja“ ja „ärikasutaja“ määratlused, mis on ühised kõigile põhiplatvormiteenustele.

3.

Aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate kindlakstegemiseks ning nende arvu kindlakstegemiseks viidatakse käesolevas lisas mõistele „kordumatud kasutajad“. Mõiste „kordumatud kasutajad“ hõlmab asjaomase põhiplatvormiteenuse aktiivseid lõppkasutajaid ja aktiivseid ärikasutajaid konkreetsel ajavahemikul (näiteks aktiivsete lõppkasutajate puhul kuu ja aktiivsete ärikasutajate puhul aasta), keda võetakse arvesse ainult üks kord, olenemata sellest, mitu korda nad selle ajavahemiku jooksul asjaomase põhiplatvormiteenusega kokku puutusid. See ei mõjuta asjaolu, et sama füüsiline või juriidiline isik võib samal ajal olla eri põhiplatvormiteenuste aktiivne lõppkasutaja või aktiivne ärikasutaja.

B.   Aktiivsed lõppkasutajad

1.

Kordumatute kasutajate arv tehakse aktiivsete lõppkasutajate puhul kindlaks vastavalt kõige täpsematele näitajatele, mille teatab ettevõtja, kes osutab mõnda põhiplatvormiteenust, pidades silmas eeskätt järgmist.

a)

Leitakse, et andmete kogumine põhiplatvormiteenuste kasutamise kohta keskkondadest, kuhu tuleb registreeruda või sisse logida, kujutaks endast esmapilgul kõige väiksemat dubleerimise riski, näiteks seoses kasutajate käitumisega eri seadmetes või platvormidel. Seega esitab ettevõtja vastava põhiplatvormiteenuse kordumatute lõppkasutajate arvu kohta anonüümitud koondandmed, mis põhinevad keskkondadel, kuhu tuleb registreeruda või sisse logida, kui sellised andmed on olemas

b)

Põhiplatvormiteenuste puhul, millele lõppkasutajad pääsevad juurde ka väljaspool keskkondi, kuhu tuleb registreeruda või sisse logida, esitab ettevõtja lisaks anonüümitud koondandmed vastava põhiplatvormiteenuse kordumatute lõppkasutajate arvu kohta, mis hõlmavad ka lõppkasutajaid väljaspool registreerumist või sisselogimist eeldavaid keskkondi, tuginedes alternatiivsetele näitajatele, nagu IP-aadressid, küpsised või muud tunnused, näiteks raadiosagedustuvastuse märgised, tingimusel et need aadressid või tunnused on põhiplatvormiteenuste osutamiseks objektiivselt vajalikud.

2.

Aktiivsete lõppkasutajate arv kuus põhineb aktiivsete lõppkasutajate kuu keskmisel arvul majandusaasta suurima osa jooksul. Mõiste „majandusaasta suurim osa“ eesmärk on võimaldada põhiplatvormiteenust osutaval ettevõtjal asjaomase aasta erandlikud arvnäitajad välja jätta. Erandlikud arvnäitajad on oma olemuselt arvnäitajad, mis jäävad märkimisväärselt väljapoole normaalväärtusi ja prognoositavaid väärtusi. Kasutajate aktiivsuse ootamatu tõus või langus, mis esineb majandusaasta ühe kuu jooksul, on näide sellest, mida võiks käsitada kõnealuse erandliku arvnäitajana. Erandlike arvnäitajatena ei käsitata selliseid näitajaid, mis on seotud iga-aastaste korduvate nähtustega, näiteks iga-aastase soodusmüügiga.

C.   Aktiivsed ärikasutajad

Kordumatute kasutajate arv tehakse aktiivsete ärikasutajate puhul asjakohasel juhul kindlaks konto tasandil, mispuhul iga eraldi ärikonto on seotud ettevõtja osutatava põhiplatvormiteenuse kasutamisega, olles seega vastava põhiplatvormiteenuse kordumatu ärikasutaja. Kui mõistet „ärikonto“ vastava põhiplatvormiteenuse puhul ei kohaldata, teeb asjaomane põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja kordumatute ärikasutajate arvu kindlaks, osutades asjaomasele ettevõtjale.

D.   Teabe esitamine

1.

Ettevõtja, kes esitab komisjonile artikli 3 lõike 3 kohaselt teabe iga põhiplatvormiteenuse aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate arvu kohta, vastutab selle teabe täielikkuse ja õigsuse tagamise eest. Sellega seoses tuleb silmas pidada järgmist

a)

Ettevõtja vastutab asjaomase põhiplatvormiteenuse kohta andmete esitamise eest, hoidudes aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate arvu ala- ja ülehindamisest (näiteks kui kasutajad pääsevad põhiplatvormiteenustele juurde eri platvormide või seadmete kaudu).

b)

Ettevõtja vastutab täpsete ja kokkuvõtlike selgituste andmise eest, mis puudutab teabe saamiseks kasutatavaid meetodeid, ning asjaomase põhiplatvormiteenuse aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate arvu ala- või ülehindamise riski ja sellise riski maandamiseks kasutatavate lahenduste eest.

c)

Kui komisjonil on kahtlusi põhiplatvormiteenust osutava ettevõtja esitatava teabe õigsuse suhtes, esitab ettevõtja teabe, mis põhineb alternatiivsetel näitajatel.

2.

Aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate arvu kindlakstegemisel tuleb silmas pidada järgmist

a)

Ühte või mitut põhiplatvormiteenust osutav ettevõtja ei liigita artikli 2 punkti 2 kohaselt samasse põhiplatvormiteenuste kategooriasse kuuluvaid põhiplatvormiteenuseid eraldiseisvaks peamiselt seetõttu, et neid osutatakse erinevate domeeninimede (kas riigidomeenid või geneerilised tippdomeenid) või geograafiliste tunnuste kaudu.

b)

Ühte või mitut põhiplatvormiteenust osutav ettevõtja liigitab eraldiseisvaks sellised põhiplatvormiteenused, mida kasutatavad nende lõppkasutajad või ärikasutajad või mõlemad erinevatel eesmärkidel, isegi kui nende lõppkasutajad või ärikasutajad võivad olla samad ning isegi kui need kuuluvad artikli 2 punkti 2 kohaselt samasse põhiplatvormiteenuste kategooriasse.

c)

Ühte või mitut põhiplatvormiteenust osutav ettevõtja liigitab eraldiseisvaks sellised põhiplatvormiteenused, mida asjaomane ettevõtja pakub integreeritult, kuid

i)

mis ei kuulu artikli 2 punkti 2 kohaselt samasse põhiplatvormiteenuste kategooriasse või

ii)

mida kasutavad nende lõppkasutajad või ärikasutajad või mõlemad erinevatel eesmärkidel, isegi kui nende lõppkasutajad ja ärikasutajad võivad olla samad ning isegi kui need kuuluvad artikli 2 punkti 2 kohaselt samasse põhiplatvormiteenuste kategooriasse.

E.   Erimõisted

Allpool esitatud tabelis on esitatud mõistete „aktiivsed lõppkasutajad“ ja „aktiivsed ärikasutajad“ konkreetsed määratlused iga põhiplatvormiteenuse puhul.

Põhiplatvormiteenus

Aktiivsed lõppkasutajad

Aktiivsed ärikasutajad

Veebipõhised vahendusteenused

Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid veebipõhist vahendusteenust vähemalt üks kord kuus, näiteks aktiivse sisselogimise, päringu tegemise, klõpsamise või kerimise teel, või sõlmisid vähemalt üks kord kuus veebipõhise vahendusteenuse kaudu tehingu.

Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kellel oli aasta jooksul veebipõhises vahendusteenuses loetellu kantud vähemalt üks artikkel või kes sõlmisid aasta jooksul veebipõhise vahendusteenuse võimaldatava tehingu.

Veebipõhised otsingumootorid

Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid veebipõhist otsingumootorit vähemalt üks kord kuus, näiteks päringut tehes.

Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kellel on äriveebisait (st kaubanduslikul või kutsealasel otstarbel kasutatav veebisait), mida on aasta jooksul indekseeritud veebipõhise otsingumootoriga või mis on veebipõhise otsingumootori indeksi osa.

Veebipõhised sotsiaalvõrguteenused

Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid veebipõhist sotsiaalvõrguteenust vähemalt üks kord kuus, näiteks aktiivse sisselogimise, lehekülje avamise, kerimise, klõpsamise, laikimise, päringu tegemise, postitamise või kommenteerimise teel.

Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kes on kantud veebipõhises sotsiaalvõrguteenuses olevasse ettevõtjate loetellu või kellel on veebipõhises sotsiaalvõrguteenuses ärikonto ning kes on teenust vähemalt üks kord aastas mis tahes viisil kasutanud, näiteks aktiivse sisselogimise, lehekülje avamise, kerimise, klõpsamise, laikimise, päringu tegemise, postitamise, kommenteerimise või ettevõtjatele mõeldud vahendite kasutamise teel.

Videojagamisplatvormi teenused

Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid videojagamisplatvormi teenust vähemalt üks kord kuus, näiteks audiovisuaalse sisu osa esitamise, päringu tegemise või audiovisuaalse sisu üksuse üleslaadimise teel, sealhulgas eelkõige seoses kasutajate loodud videotega.

Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kes on aasta jooksul pakkunud vähemalt ühte audiovisuaalse sisu üksust, mis on videojagamisplatvormi teenuse kaudu üles laaditud või mida on selle kaudu esitatud.

Numbrivaba isikutevahelise side teenused

Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes vähemalt üks kord kuus algatasid numbrivaba isikutevahelise side teenuse kaudu sidesessiooni või selles mis tahes viisil osalesid.

Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kes vähemalt üks kord aastas kasutasid numbrivaba isikutevahelise side teenuse kaudu lõppkasutajaga otseside pidamiseks ärikontot või algatasid selleks teenuse kaudu muul viisil side või osalesid selles.

Operatsioonisüsteemid

Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid operatsioonisüsteemiga varustatud seadet, mis on aktiveeritud või mida on ajakohastatud või kasutatud vähemalt üks kord kuus.

Selliste kordumatute arendajate arv, kes aasta jooksul andsid välja vähemalt ühe tarkvararakenduse või -programmi, mis kasutab operatsioonisüsteemi programmeerimiskeelt või tarkvaraarendusvahendeid või mille käitamiseks operatsioonisüsteemi mis tahes viisil kasutatakse, või ajakohastasid või pakkusid sellist tarkvararakendust või -programmi.

Virtuaalassistent

Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid virtuaalassistenti vähemalt üks kord kuus mis tahes viisil, näiteks selle aktiveerimise, sellelt küsimuste küsimise, sellele käsku andes teenusele juurdepääsu saamise või nutikodu seadme juhtimise teel.

Selliste kordumatute arendajate arv, kes aasta jooksul pakkusid vähemalt ühte virtuaalassistendi tarkvararakendust või funktsiooni, mis teeb olemasoleva tarkvararakenduse virtuaalassistendi kaudu kättesaadavaks.

Veebibrauserid

Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid veebibrauserit vähemalt üks kord kuus, näiteks veebibrauseri URLi rea kaudu päringu tegemise või sellele veebisaidi aadressi sisestamise teel.

Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kelle äriveebisaiti (st kaubanduslikul või kutsealasel otstarbel kasutatavat veebisaiti) on veebibrauseri kaudu külastatud vähemalt kord aastas või kes pakkusid aasta jooksul veebibrauseris kasutatavat pistikprogrammi, laiendust või lisandprogrammi.

Pilvandmetöötlusteenused

Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid asjaomase pilvandmetöötlusteenuste osutaja pilvandmetöötlusteenust vähemalt üks kord kuus, tasudes selle eest mis tahes viisil, olenemata sellest, kas tasumine toimus samal kuul.

Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kes pakkusid aasta jooksul pilvandmetöötlusteenuseid, mille majutamiseks kasutati asjaomase pilvandmetöötlusteenuste osutaja pilvetaristut.

Internetireklaamiteenused

Reklaamipinna müük omaniku arvel:

selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes on reklaamiga kokku puutunud vähemalt üks kord kuus.

Reklaamivahendusteenused (sh reklaamivõrgud, reklaamibörsid ja kõik muud reklaamivahendusteenused):

selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes on reklaamiga kokku puutunud vähemalt üks kord kuus sellisel viisil, mis käivitas reklaamivahendusteenuse.

Reklaamipinna müük omaniku arvel:

selliste kordumatute reklaamijate arv, kelle vähemalt ühte reklaami on aasta jooksul esitatud.

Reklaamivahendusteenused (sh reklaamivõrgud, reklaamibörsid ja kõik muud reklaamivahendusteenused):

selliste kordumatute ärikasutajate arv (sh reklaamijad, avaldajad või muud vahendajad), kes aasta jooksul suhtlesid reklaamivahendusteenuse kaudu või keda selle kaudu teenindati.



whereas









keyboard_arrow_down