keyboard_tab Digital Market Act 2022/1925 ET

1.   Pääsuvalitseja tagab käesoleva määruse artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustuste täitmise ja tõendab seda. Meetmed, mida pääsuvalitseja rakendab nendes artiklites sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks, peavad olema käesoleva määruse eesmärkide ja asjaomase kohustuse eesmärgi saavutamiseks tõhusad. Pääsuvalitseja tagab, et nende meetmete rakendamisel järgitakse kohaldatavat õigust, eelkõige määrust (EL) 2016/679, direktiivi 2002/58/EÜ, küberturvalisust, tarbijakaitset ja tooteohutust käsitlevaid õigusakte ning ligipääsetavusnõudeid.

2.   Komisjon võib omal algatusel või pääsuvalitseja taotluse korral vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 algatada artikli 20 kohaselt menetluse.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakti, milles täpsustatakse meetmed, mida asjaomane pääsuvalitseja peab võtma, et tõhusalt täita artiklites 6 ja 7 sätestatud kohustusi. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega kuue kuu jooksul alates artikli 20 kohase menetluse algatamisest.

Kui komisjon algatab omal algatusel menetluse kõrvalehoidmise kohta vastavalt artiklile 13, võivad asjaomased meetmed olla seotud artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustustega.

3.   Pääsuvalitseja võib taotleda komisjonilt protsessis osalemist, et teha kindlaks, kas meetmed, mida kõnealune pääsuvalitseja kavatseb rakendada või on rakendanud artiklite 6 ja 7 järgimise tagamiseks, on pääsuvalitseja konkreetseid asjaolusid silmas pidades asjaomase kohustuse eesmärgi saavutamiseks tõhusad. Komisjonil on õigus otsustada, kas ta osaleb sellises protsessis, järgides võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse ja hea halduse põhimõtet.

Oma taotluses esitab pääsuvalitseja põhjendused, et selgitada meetmeid, mida ta kavatseb rakendada või on rakendanud. Lisaks esitab pääsuvalitseja oma põhjenduste mittekonfidentsiaalse versiooni, mida võib jagada kolmandate isikutega vastavalt lõikele 6.

4.   Käesoleva artikli lõiked 2 ja 3 ei piira artiklite 29, 30 ja 31 kohaseid komisjoni volitusi.

5.   Lõike 2 kohase otsuse vastuvõtmiseks esitab komisjon oma esialgsed järeldused pääsuvalitsejale kolme kuu jooksul alates artikli 20 kohase menetluse algatamisest. Esialgsetes järeldustes selgitab komisjon meetmeid, mille võtmist ta kaalub või mida tema arvates peaks võtma asjaomane pääsuvalitseja, et esialgsetele järeldustele tõhusalt reageerida.

6.   Et võimaldada huvitatud kolmandatel isikutel tõhusalt märkusi esitada, avaldab komisjon pääsuvalitsejale lõike 5 kohaselt esialgsete järelduste edastamisel või pärast seda niipea kui võimalik asja ja selliste meetmete mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, mille võtmist ta kaalub või mida tema arvates peaks võtma asjaomane pääsuvalitseja. Komisjon määrab kindlaks mõistliku tähtaja, mille jooksul kõnealused märkused tuleb esitada.

7.   Lõike 2 kohaste meetmete täpsustamisel tagab komisjon, et meetmed on käesoleva määruse ja asjaomase kohustuse eesmärkide saavutamiseks tõhusad ning pääsuvalitseja ja asjaomase teenusega seotud asjaolusid arvesse võttes proportsionaalsed.

8.   Artikli 6 lõigetest 11 ja 12 tulenevate kohustuste täpsustamiseks hindab komisjon ka seda, kas kavandatud või rakendatud meetmetega tagatakse, et ärikasutajate õiguste ja kohustuste vahel ei esine enam tasakaalustamatust ning et need meetmed ise ei anna pääsuvalitsejale eelist, mis on ebaproportsionaalne teenuse suhtes, mida pääsuvalitseja ärikasutajatele osutab.

9.   Komisjon võib taotluse korral või omal algatusel otsustada, et lõike 2 kohast menetlust alustatakse uuesti, kui:

a)	asjaolud, millel otsus põhineb, on oluliselt muutunud, või

b)	otsus tehti ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe alusel või

c)	otsuses täpsustatud meetmed ei ole tõhusad.

1.   Kui komisjon kavatseb teha artiklite 17, 18 ja 19 kohaste otsuste võimaliku vastuvõtmisega seoses turu-uuringu, võtab ta vastu otsuse turu-uuringu algatamise kohta.

2.   Olenemata lõikest 1 võib komisjon enne kõnealuse lõike kohase turu-uuringu algatamist kasutada oma käesolevast määrusest tulenevaid uurimisvolitusi.

3.   Lõikes 1 osutatud otsuses tuleb täpsustada järgmine:

a)	turu-uuringu algatamise kuupäev;

b)	selle küsimuse kirjeldus, millega turu-uuring on seotud;

c)	turu-uuringu eesmärk.

4.   Komisjon võib lõpetatud turu-uuringu uuesti algatada, kui:

a)	asjaolud, millel artikli 17, 18 või 19 kohaselt vastu võetud otsus põhineb, on oluliselt muutunud, või

b)	artikli 17, 18 või 19 kohaselt vastu võetud otsus põhines ebatäielikul, ebaõigel või eksitaval teabel.

5.   Komisjon võib paluda ühel või mitmel liikmesriigi pädeval asutusel teda turu-uuringus abistada.

1.   Komisjon võib käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks nõuda lihttaotluse või otsusega, et ettevõtjad või ettevõtjate ühendused esitaksid kogu vajaliku teabe. Lihttaotluse või otsusega võib komisjon samuti nõuda juurdepääsu ettevõtjate andmetele ja algoritmidele ning testidega seotud teabele ja nõuda nende kohta selgitusi.

2.   Kui komisjon saadab ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele lihtteabetaotluse, märgib ta selles taotluses õigusliku aluse ja eesmärgi, täpsustab, millist teavet nõutakse, ning määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja ja märgib artiklis 30 sätestatud trahvid, mida kohaldatakse ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe või selgituse esitamise eest.

3.   Kui komisjon nõuab ettevõtjatelt ja ettevõtjate ühendustelt teavet oma otsusega, märgib ta õigusliku aluse ja taotluse eesmärgi, täpsustab, millist teavet nõutakse, ning määrab kindlaks tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada. Kui komisjon nõuab ettevõtjatelt juurdepääsu andmetele, algoritmidele ja testidega seotud teabele, teeb ta teatavaks taotluse eesmärgi ning määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja. Ta annab ka teavet artiklis 30 sätestatud trahvide kohta ning annab teavet artiklis 31 sätestatud sunniraha kohta või määrab need. Samuti annab ta teada õigusest lasta otsus Euroopa Kohtus läbi vaadata.

4.   Ettevõtjad või ettevõtjate ühendused või nende esindajad esitavad nõutud teabe asjaomase ettevõtja või ettevõtjate ühenduse nimel. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad teavet esitada oma klientide nimel. Kui esitatud teave on ebatäielik, ebaõige või eksitav, jäävad täielikult vastutavaks kliendid.

5.   Liikmesriikide pädevad asutused esitavad komisjoni taotluse korral talle kogu nende valduses oleva teabe, mis on vajalik käesoleva määrusega komisjonile pandud ülesannete täitmiseks.

1.   Komisjon võib käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks teha ettevõtja või ettevõtjate ühenduse suhtes kõik vajalikud kontrollid.

2.   Komisjoni poolt kontrolli tegemiseks volitatud ametnikel ja teistel kaasasolevatel isikutel on õigus:

a)	siseneda ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste ruumidesse, territooriumile ja transpordivahenditesse;

b)	kontrollida raamatupidamis- ja muid äridokumente olenemata sellest, millisel andmekandjal neid hoitakse;

c)	teha või saada mis tahes kujul koopiaid või väljavõtteid kõnealustest raamatupidamis- või muudest dokumentidest;

d)	nõuda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus võimaldaks juurdepääsu oma organisatsioonile, toimimisele, IT-süsteemile, algoritmidele, andmete töötlemisele ja äritavadele ning selgitaks neid, ja jäädvustada või dokumenteerida antud selgitused mis tahes tehniliste vahenditega;

e)	pitseerida äriruume ning raamatupidamis- või muid dokumente kontrolli tegemise ajaks ja selleks vajalikus ulatuses;

f)	küsida ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajalt või töötajalt selgitusi kontrolli sisu ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning vastused mis tahes tehniliste vahenditega jäädvustada.

3.   Komisjon võib kontrolli tegemiseks taotleda abi ka audiitoritelt või ekspertidelt, kelle ta on artikli 26 lõike 2 kohaselt määranud, samuti selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädevalt asutuselt, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.

4.   Kontrollide käigus võivad komisjon, tema määratud audiitorid või eksperdid ning selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, nõuda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus annaks juurdepääsu oma organisatsioonile, toimimisele, IT-süsteemile, algoritmidele, andmete töötlemisele ja äritavadele ning selgitaks neid. Komisjon ja tema määratud audiitorid või eksperdid ning selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, võivad esitada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajale või töötajale küsimusi.

5.   Komisjoni poolt kontrolli tegemiseks volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud kasutavad oma õigusi kirjaliku volituse esitamisel, kus on nimetatud kontrolli sisu ja eesmärk ning artiklis 30 ette nähtud trahvid, mida kohaldatakse juhul, kui nõutavad raamatupidamis- või muud äridokumendid esitatakse puudulikult või vastused käesoleva artikli lõigete 2 ja 4 alusel esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad. Aegsasti enne kontrolli teatab komisjon kontrollist selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädevale asutusele, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.

6.   Ettevõtjad ja ettevõtjate ühendused peavad võimaldama komisjoni otsusega määratud kontrolle. Selles otsuses täpsustatakse kontrolli sisu ja eesmärk, määratakse selle alguskuupäev, antakse teavet artiklites 30 ja 31 ette nähtud trahvide ja sunniraha kohta ning osutatakse õigusele esitada kõnealune otsus läbivaatamiseks Euroopa Kohtule.

7.   Selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädeva asutuse, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, või komisjoni taotluse korral võivad komisjoni volitatud ametnikke ja teisi kaasasolevaid isikuid aktiivselt abistada kõnealuse pädeva asutuse ametnikud ja tema volitatud või määratud isikud. Selleks on neil käesoleva artikli lõigetes 2 ja 4 sätestatud volitused.

8.   Kui komisjoni volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud leiavad, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus ei nõustu käesoleva artikli kohaselt nõutava kontrolliga, peab asjaomane liikmesriik andma neile vajalikku abi, taotledes kontrolli tegemiseks asjakohasel juhul abi politseilt või samaväärselt täitevasutuselt.

9.   Kui liikmesriigi õigusnormide kohaselt on käesoleva artikli lõikes 8 ette nähtud abi osutamiseks vaja kohtuasutuse luba, taotleb seda luba komisjon või liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, või taotlevad seda nende asutuste volitatud ametnikud. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

10.   Käesoleva artikli lõikes 9 osutatud loa taotlemisel teeb liikmesriigi kohtuasutus kindlaks, et komisjoni otsus on autentne ning kavandatud sunnimeetmed ei ole kontrolli sisu seisukohalt meelevaldsed ega liigsed. Sunnimeetmete proportsionaalsuse kontrollimisel võib liikmesriigi kohtuasutus paluda komisjonilt otse või liikmesriigi pädeva asutuse kaudu, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, üksikasjalikke selgitusi eelkõige nende põhjuste kohta, miks komisjoni kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, samuti kahtlustatava rikkumise raskuse ja asjaomase ettevõtja osalemise laadi kohta. Liikmesriigi kohtuasutus ei tohi vaidlustada kontrolli vajalikkust ega nõuda, et talle esitataks komisjoni toimikus sisalduv teave. Komisjoni otsuse seaduslikkuse võib läbi vaadata ainult Euroopa Kohus.

1.   Kui asjaomane pääsuvalitseja pakub artikli 18 kohase menetluse käigus, et ta võtab kohustusi asjaomaste põhiplatvormiteenuste osas, et tagada artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustuste täitmine, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, et muuta need kohustused kõnealuse pääsuvalitseja jaoks siduvaks ning teha teatavaks, et meetmete võtmiseks ei ole enam alust. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Komisjon võib taotluse korral või omal algatusel alustada vastava otsuse alusel menetlust uuesti, kui:

a)	asjaolud, millel otsus põhineb, on oluliselt muutunud;

b)	asjaomase pääsuvalitseja tegevus on vastuolus tema võetud kohustustega;

c)	otsus tehti osaliste esitatud ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe alusel;

d)	kohustused ei ole tõhusad.

3.   Kui komisjon leiab, et asjaomase pääsuvalitseja pakutud kohustustega ei suudeta tagada artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustuste tõhusat täitmist, selgitab ta asjaomase menetluse lõpetamise otsuses põhjuseid, miks neid kohustusi ei muudeta siduvaks.

1.   Komisjon võib täitmata jätmist käsitleva otsusega määrata pääsuvalitsejale trahve, mille summa ei ületa 10 % pääsuvalitseja eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest, kui ta leiab, et asjaomane pääsuvalitseja tahtlikult või ettevaatamatusest ei täida:

a)	artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustusi;

b)	artikli 8 lõike 2 kohaselt vastu võetud otsuses komisjoni poolt täpsustatud meetmeid;

c)	artikli 18 lõike 1 alusel ette nähtud parandusmeetmeid;

d)	artikli 24 kohaselt määratud ajutisi meetmeid või

e)	artikli 25 kohaselt õiguslikult siduvaks muudetud kohustusi.

2.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 võib komisjon määrata täitmata jätmist käsitleva otsusega pääsuvalitsejale trahvi, mis moodustab kuni 20 % pääsuvalitseja eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest, kui ta leiab, et pääsuvalitseja on toime pannud artiklis 5, 6 või 7 sätestatud kohustuse sama või sarnase rikkumise seoses sama põhiplatvormiteenusega, kui rikkumine, mis tehti kindlaks kaheksa eelneva aasta jooksul vastu võetud täitmata jätmist käsitlevas otsuses.

3.   Komisjon võib võtta vastu otsuse, millega määratakse ettevõtjatele, sealhulgas asjakohasel juhul pääsuvalitsejatele, ning ettevõtjate ühendustele trahve, mis ei ületa 1 % nende eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest, kui nad tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu:

a)	ei esita tähtajaks teavet, mida on vaja, et hinnata nende pääsuvalitsejaks määramist vastavalt artiklile 3, või esitavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet;

b)	ei täida kohustust teavitada komisjoni vastavalt artikli 3 lõikele 3;

c)	ei esita artikli 14 kohaselt nõutavat teavet või esitavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet;

d)	ei esita artikli 15 kohaselt nõutavat kirjeldust või esitavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet;

e)	ei võimalda juurdepääsu andmetele, algoritmidele ega testidega seotud teabele vastavalt artikli 21 lõikele 3;

f)	ei anna nõutavat teavet selleks määratud tähtaja jooksul vastavalt artikli 21 lõikele 3 või ei anna nõutavat teavet või selgitusi või annavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet või selgitusi vastavalt artiklile 21 või küsitluse käigus vastavalt artiklile 22;

g)	ei paranda komisjoni määratud tähtaja jooksul esindaja või töötaja esitatud ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet või ei esita või keelduvad esitamast täielikku teavet asjaolude kohta, mis on seotud artikli 23 kohase kontrolli sisu ja eesmärgiga;

h)	keelduvad võimaldamast artikli 23 kohast kontrolli;

i)	ei täida komisjoni poolt vastavalt artiklile 26 kehtestatud kohustusi;

j)	ei võta kasutusele artikli 28 kohast vastavuskontrolli funktsiooni või

k)	ei täida artikli 34 lõike 4 kohaseid komisjoni toimikule juurdepääsu tingimusi.

4.   Trahvisumma kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse rikkumise raskust, kestust ja korduvust ning lõike 3 kohaselt määratavate trahvide puhul menetluses põhjustatud viivitust.

5.   Kui ettevõtjate ühendusele määratakse trahv selle liikmete üleilmse käibe alusel ja see ühendus on maksejõuetu, on ta kohustatud nõudma ühenduse liikmetelt osamakseid trahvisumma tasumiseks.

Kui neid osamakseid ei ole ettevõtjate ühendusele tasutud komisjoni määratud tähtaja jooksul, võib komisjon nõuda trahvi tasumist otse ükskõik milliselt ettevõtjalt, kelle esindajad olid selle ühenduse asjaomaste otsuseid tegevate organite liikmed.

Pärast teise lõigu alusel makse nõudmist võib komisjon nõuda lõppmakse tegemist igalt ettevõtjate ühenduse liikmelt, kui see on vajalik trahvi täieliku tasumise tagamiseks.

Komisjon ei nõua teise või kolmanda lõigu alusel trahvi tasumist ettevõtjatelt, kes tõendavad, et nad ei ole rakendanud ettevõtjate ühenduse otsust, millega rikuti käesolevat määrust, ning kas ei teadnud selle olemasolust või on sellest teadlikult distantseerunud juba enne, kui komisjon algatas artikli 20 kohase menetluse.

Ühegi ettevõtja rahaline kohustus trahvi tasumisel ei tohi ületada 20 % tema eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest.