Digital Market Act 2022/1925 ET

BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf

2022/1925 ET cercato: 'avaliku' . Output generated live by software developed by IusOnDemand srl

expand index avaliku:

2 Artikkel 10 Rahvatervise ja avaliku julgeolekuga seotud põhjustel tehtavad erandid

1 Artikkel 14 Koondumisest teavitamise kohustus

3 Artikkel 34 Õigus olla ära kuulatud ja juurdepääs toimikule

1 Artikkel 36 Ametisaladus

1 Artikkel 46 Rakendussätted

whereas avaliku:

definitions:

cloud tag:

and the number of total unique words without stopwords is: 1091

Artikkel 10

Rahvatervise ja avaliku julgeolekuga seotud põhjustel tehtavad erandid

1. Komisjon võib pääsuvalitseja põhjendatud taotluse korral või omal algatusel võtta vastu rakendusakti, milles sätestatakse komisjoni otsus vabastada kõnealune pääsuvalitseja täielikult või osaliselt artiklis 5, 6 või 7 sätestatud konkreetsest kohustusest, mis on seotud artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetletud põhiplatvormiteenusega, kui selline erand on õigustatud käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud põhjustel (edaspidi „erandi tegemise otsus“). Komisjon võtab erandi tegemise otsuse vastu hiljemalt kolme kuu jooksul pärast täielikult põhjendatud taotluse saamist ning esitab põhjendused, milles selgitatakse erandi tegemise põhjuseid. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2. Kui lõike 1 kohaselt tehakse erand, vaatab komisjon erandi tegemise otsuse läbi, kui erandi tegemise põhjust enam ei ole, või vähemalt kord aastas. Pärast sellist läbivaatamist komisjon kas lõpetab erandi kohaldamise täielikult või osaliselt või otsustab, et lõike 1 tingimused on endiselt täidetud.

3. Lõike 1 kohase erandi võib teha üksnes rahvatervise või avaliku julgeolekuga seotud põhjustel.

4. Pakilistel juhtudel võib komisjon pääsuvalitseja põhjendatud taotluse korral või omal algatusel peatada ajutiselt konkreetse lõikes 1 osutatud kohustuse kohaldamise ühe või mitme konkreetse põhiplatvormiteenuse suhtes juba enne nimetatud lõike kohase otsuse tegemist. Sellise taotluse võib esitada ja rahuldada igal ajal, kuni komisjon teeb lõike 1 kohase hindamise.

5. Lõigetes 1 ja 4 osutatud taotluse hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse konkreetse kohustuse täitmise mõju lõikes 3 loetletud alustele ning asjaomasele pääsuvalitsejale ja kolmandatele isikutele. Komisjon võib peatamise suhtes kohaldada tingimusi ja kohustusi, et tagada õiglane tasakaal lõikes 3 loetletud alustest tulenevate eesmärkide ning käesoleva määruse eesmärkide vahel.

Artikkel 14

Koondumisest teavitamise kohustus

1. Pääsuvalitseja teavitab komisjoni igast kavandatavast koondumisest määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 3 tähenduses, kui ühinevad üksused osutavad või koondumise objekt osutab põhiplatvormiteenust või muud digisektoris pakutavat teenust või võimaldab andmete kogumist, olenemata sellest, kas sellest tuleb teatada komisjonile kõnealuse määruse alusel või liikmesriigi pädevale konkurentsiasutusele riigisiseste ühinemisreeglite alusel.

Pääsuvalitseja teavitab komisjoni sellisest koondumisest enne selle läbiviimist ning pärast kokkuleppe sõlmimist, avaliku pakkumise väljakuulutamist või aktsiate kontrollpaki omandamist.

2. Teabes, mille pääsuvalitseja esitab lõike 1 kohaselt, kirjeldatakse vähemalt koondumisega seotud ettevõtjaid, nende aastakäivet liidus ja kogu maailmas, nende tegevusvaldkondi, sealhulgas koondumisega vahetult seotud tegevust, lepingu tehinguväärtust või selle hinnangulist suurust ning esitatakse koondumise kokkuvõte, sealhulgas selle olemusest ja põhjendustest, samuti koondumisega seotud liikmesriikide loetelu.

Pääsuvalitseja esitatavas teabes kirjeldatakse ka kõigi asjaomaste põhiplatvormiteenuste aastakäivet liidus, iga-aastaste aktiivsete ärikasutajate arvu ja igakuiste aktiivsete lõppkasutajate arvu.

3. Kui pärast koondumist, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 1, vastab veel mõni põhiplatvormiteenus eraldi artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud künnistele, teavitab asjaomane pääsuvalitseja sellest komisjoni kahe kuu jooksul pärast koondumist ja esitab komisjonile artikli 3 lõikes 2 osutatud teabe.

4. Komisjon teavitab liikmesriikide pädevaid asutusi lõike 1 kohaselt saadud teabest ning avaldab igal aastal selliste omandamiste loetelu, millest pääsuvalitsejad on talle kõnealuse lõike kohaselt teatanud.

Komisjon arvestab ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

5. Liikmesriikide pädevad asutused võivad kasutada käesoleva artikli lõike 1 kohaselt saadud teavet, et taotleda komisjonilt koondumiste läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklile 22.

Artikkel 34

Õigus olla ära kuulatud ja juurdepääs toimikule

1. Enne artikli 8, artikli 9 lõike 1, artikli 10 lõike 1, artiklite 17, 18, 24, 25, 29 ja 30 ning artikli 31 lõike 2 kohase otsuse vastuvõtmist annab komisjon asjaomasele pääsuvalitsejale või ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele võimaluse esitada oma seisukohad järgmistes küsimustes:

a)	komisjoni esialgsed järeldused, sealhulgas kõik komisjoni esitatud vastuväited, ning

b)	meetmed, mida komisjon võib kavatseda võtta käesoleva lõike punktis a osutatud esialgsete järelduste põhjal.

2. Asjaomased pääsuvalitsejad, ettevõtjad ja ettevõtjate ühendused võivad esitada komisjonile oma seisukohad komisjoni esialgsete järelduste kohta tähtaja jooksul, mille komisjon on oma esialgsetes järeldustes määranud ja mis ei tohi olla lühem kui 14 päeva.

3. Komisjoni otsused võivad põhineda üksnes sellistel esialgsetel järeldustel, sealhulgas kõik komisjoni esitatud vastuväited, mille kohta asjaomastel pääsuvalitsejatel, ettevõtjatel ja ettevõtjate ühendustel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

4. Igas menetluses tagatakse täielikult asjaomase pääsuvalitseja või ettevõtja või ettevõtjate ühenduse õigus kaitsele. Asjaomasel pääsuvalitsejal, ettevõtjal või ettevõtjate ühendusel on õigus tutvuda komisjoni toimikuga vastavalt avalikustamistingimustele, võttes arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Kui pooled ei jõua kokkuleppele, võib komisjon võtta vastu otsuseid, milles määratakse kindlaks kõnealused avalikustamistingimused. Komisjoni toimikule juurdepääsu õigus ei hõlma juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele ega komisjoni või liikmesriikide pädevate asutuste sisekasutuseks mõeldud dokumentidele. Eelkõige ei kehti juurdepääsuõigus komisjoni ja liikmesriikide pädevate asutuste kirjavahetuse kohta. Käesolev lõige ei takista komisjonil avalikustada ja kasutada teavet, kui see on vajalik rikkumise tõendamiseks.

Artikkel 36

Ametisaladus

1. Käesoleva määruse kohaselt kogutud teavet kasutatakse käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil.

2. Artikli 14 kohaselt kogutud teavet kasutatakse käesoleva määruse, määruse (EÜ) nr 139/2004 ja riigisiseste ühinemisreeglite kohaldamise eesmärgil.

3. Artikli 15 kohaselt kogutud teavet kasutatakse käesoleva määruse ja määruse (EL) 2016/679 kohaldamise eesmärgil.

4. Ilma et see piiraks artiklite 38, 39, 41 ja 43 kohaselt kasutamiseks esitatud teabe vahetamist ja kasutamist, ei avalikusta komisjon, liikmesriikide pädevad asutused, nende ametnikud, teenistujad ega muud kõnealuste asutuste alluvuses töötavad isikud ega ükski füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas artikli 26 lõike 2 kohaselt määratud audiitorid ja eksperdid, teavet, mille nad on saanud või mida nad on vahetanud käesoleva määruse kohaselt ja mille kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 46

Rakendussätted

1. Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, milles sätestatakse üksikasjalik kord järgmise kohaldamiseks:

a)	artikli 3 kohaste teadete ja esildiste vorm, sisu ning muud üksikasjad;

b)	nende tehniliste meetmete vorm, sisu ja muud üksikasjad, mida pääsuvalitsejad peavad rakendama, et tagada artikli 5, 6 või 7 järgimine;

c)	numbrivaba isikutevahelise side teenuste koostalitlusvõime rakendamise tegevus- ja tehniline kord vastavalt artiklile 7;

d)	artikli 8 lõike 3 kohase põhjendatud taotluse vorm, sisu ning muud üksikasjad;

e)	artiklite 9 ja 10 kohaste põhjendatud taotluste vorm, sisu ning muud üksikasjad;

f)	artikli 11 kohaselt esitatavate kohustuste täitmist käsitlevate aruannete vorm, sisu ning muud üksikasjad;

artikli 15 lõikes 1 ette nähtud tarbijate profiilianalüüsi koostamiseks kasutatavate meetodite auditeeritud kirjelduse metoodika ja menetlus; sel eesmärgil rakendusakti eelnõu väljatöötamisel konsulteerib komisjon Euroopa Andmekaitseinspektoriga ning võib konsulteerida Euroopa Andmekaitsenõukogu, kodanikuühiskonna ja muude asjaomaste ekspertidega;

h)	artiklite 14 ja 15 kohaste teadete ja esildiste vorm, sisu ning muud üksikasjad;

i)	artiklite 17, 18 ja 19 kohaste turu-uuringutega seotud menetluste ning artiklite 24, 25 ja 29 kohaste menetluste praktiline kord;

j)	artiklis 34 ette nähtud õiguse olla ära kuulatud kasutamise praktiline kord;

k)	artiklis 34 ette nähtud avalikustamistingimustega seotud praktiline kord;

l)	artiklites 37 ja 38 osutatud komisjoni ja liikmesriikide asutuste vahelise koostöö ja koordineerimise praktiline kord ning

m)	tähtaegade arvutamise ja pikendamise praktiline kord.

2. Käesoleva artikli lõike 1 punktides a–k ja punktis m osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Käesoleva artikli lõike 1 punktis l osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Enne lõike 1 kohase rakendusakti vastuvõtmist avaldab komisjon selle eelnõu ning palub kõigil huvitatud pooltel esitada oma märkused tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui üks kuu.

Artikkel 54

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 2. maist 2023.

Artikli 3 lõikeid 6 ja 7 ning artikleid 40, 46, 47, 48, 49 ja 50 kohaldatakse alates 1. novembrist 2022 ning artikleid 42 ja 43 kohaldatakse alates 25. juunist 2023.

Sellele vaatamata, kui 25. juuni 2023 eelneb käesoleva artikli teises lõigus osutatud kohaldamise alguskuupäevale, lükatakse artiklite 42 ja 43 kohaldamine edasi, kuni käesoleva artikli teises lõigus osutatud kohaldamise alguskuupäevani.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 14. september 2022

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BEK

(1) ELT C 286, 16.7.2021, lk 64.

(2) ELT C 440, 29.10.2021, lk 67.

(3) Euroopa Parlamendi 5. juuli 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 18. juuli 2022. aasta otsus.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.7.2019, lk 57).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ (ELT L 130, 17.5.2019, lk 92).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).

(12) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(18) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

(19) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (ELT L 409, 4.12.2020, lk 1).

(22) ELT C 147, 26.4.2021, lk 4.

(23) Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).

LISA

A. Üldine teave

Käesoleva lisa eesmärk on täpsustada metoodikat, millega tehakse kindlaks ja arvutatakse iga artikli 2 punktis 2 loetletud põhiplatvormiteenuse aktiivsed lõppkasutajad ja aktiivsed ärikasutajad. Selle alusel saab ettevõtja hinnata, kas tema põhiplatvormiteenused vastavad artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud kvantitatiivsetele künnistele ja vastaksid seega eeldatavasti artikli 3 lõike 1 punktis b sätestatud nõudele. Selline võrdlusalus on samamoodi asjakohane ka artikli 3 lõike 8 kohase laiema hindamise puhul. Ettevõtja ülesanne on saavutada parim võimalik lähendus kooskõlas käesolevas lisas sätestatud ühiste põhimõtete ja eriomase metoodikaga. Miski käesolevas lisas ei takista komisjoni käesoleva määruse asjakohastes sätetes kindlaks määratud tähtaegade jooksul nõudmast, et põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja esitaks teavet, mis on vajalik aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate kindlakstegemiseks ja arvutamiseks. Miski käesolevas lisas ei tohiks kujutada endast õiguslikku alust kasutajate jälgimiseks. Samuti ei piira käesolevas lisas esitatud metoodika ühegi käesolevas määruses, eriti artikli 3 lõigetes 3 ja 8 ning artikli 13 lõikes 3 sätestatud kohustuse täitmist. Eelkõige tähendab artikli 13 lõikes 3 sätestatud kohustuste nõutav täitmine ka aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate kindlakstegemist ja arvutamist kas täpse mõõtmise või parima kättesaadava lähenduse põhjal, mis on kooskõlas põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja tegeliku kindlakstegemis- ja arvutusvõimega asjaomasel ajahetkel. Need mõõtmised või parimad kättesaadavad lähendused on kooskõlas artikli 15 alusel teatatud mõõtmiste või lähendustega ja hõlmavad neid.

Artikli 2 punktides 20 ja 21 on sätestatud mõistete „lõppkasutaja“ ja „ärikasutaja“ määratlused, mis on ühised kõigile põhiplatvormiteenustele.

Aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate kindlakstegemiseks ning nende arvu kindlakstegemiseks viidatakse käesolevas lisas mõistele „kordumatud kasutajad“. Mõiste „kordumatud kasutajad“ hõlmab asjaomase põhiplatvormiteenuse aktiivseid lõppkasutajaid ja aktiivseid ärikasutajaid konkreetsel ajavahemikul (näiteks aktiivsete lõppkasutajate puhul kuu ja aktiivsete ärikasutajate puhul aasta), keda võetakse arvesse ainult üks kord, olenemata sellest, mitu korda nad selle ajavahemiku jooksul asjaomase põhiplatvormiteenusega kokku puutusid. See ei mõjuta asjaolu, et sama füüsiline või juriidiline isik võib samal ajal olla eri põhiplatvormiteenuste aktiivne lõppkasutaja või aktiivne ärikasutaja.

B. Aktiivsed lõppkasutajad

Kordumatute kasutajate arv tehakse aktiivsete lõppkasutajate puhul kindlaks vastavalt kõige täpsematele näitajatele, mille teatab ettevõtja, kes osutab mõnda põhiplatvormiteenust, pidades silmas eeskätt järgmist.

Leitakse, et andmete kogumine põhiplatvormiteenuste kasutamise kohta keskkondadest, kuhu tuleb registreeruda või sisse logida, kujutaks endast esmapilgul kõige väiksemat dubleerimise riski, näiteks seoses kasutajate käitumisega eri seadmetes või platvormidel. Seega esitab ettevõtja vastava põhiplatvormiteenuse kordumatute lõppkasutajate arvu kohta anonüümitud koondandmed, mis põhinevad keskkondadel, kuhu tuleb registreeruda või sisse logida, kui sellised andmed on olemas

Põhiplatvormiteenuste puhul, millele lõppkasutajad pääsevad juurde ka väljaspool keskkondi, kuhu tuleb registreeruda või sisse logida, esitab ettevõtja lisaks anonüümitud koondandmed vastava põhiplatvormiteenuse kordumatute lõppkasutajate arvu kohta, mis hõlmavad ka lõppkasutajaid väljaspool registreerumist või sisselogimist eeldavaid keskkondi, tuginedes alternatiivsetele näitajatele, nagu IP-aadressid, küpsised või muud tunnused, näiteks raadiosagedustuvastuse märgised, tingimusel et need aadressid või tunnused on põhiplatvormiteenuste osutamiseks objektiivselt vajalikud.

Aktiivsete lõppkasutajate arv kuus põhineb aktiivsete lõppkasutajate kuu keskmisel arvul majandusaasta suurima osa jooksul. Mõiste „majandusaasta suurim osa“ eesmärk on võimaldada põhiplatvormiteenust osutaval ettevõtjal asjaomase aasta erandlikud arvnäitajad välja jätta. Erandlikud arvnäitajad on oma olemuselt arvnäitajad, mis jäävad märkimisväärselt väljapoole normaalväärtusi ja prognoositavaid väärtusi. Kasutajate aktiivsuse ootamatu tõus või langus, mis esineb majandusaasta ühe kuu jooksul, on näide sellest, mida võiks käsitada kõnealuse erandliku arvnäitajana. Erandlike arvnäitajatena ei käsitata selliseid näitajaid, mis on seotud iga-aastaste korduvate nähtustega, näiteks iga-aastase soodusmüügiga.

C. Aktiivsed ärikasutajad

Kordumatute kasutajate arv tehakse aktiivsete ärikasutajate puhul asjakohasel juhul kindlaks konto tasandil, mispuhul iga eraldi ärikonto on seotud ettevõtja osutatava põhiplatvormiteenuse kasutamisega, olles seega vastava põhiplatvormiteenuse kordumatu ärikasutaja. Kui mõistet „ärikonto“ vastava põhiplatvormiteenuse puhul ei kohaldata, teeb asjaomane põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja kordumatute ärikasutajate arvu kindlaks, osutades asjaomasele ettevõtjale.

D. Teabe esitamine

Ettevõtja, kes esitab komisjonile artikli 3 lõike 3 kohaselt teabe iga põhiplatvormiteenuse aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate arvu kohta, vastutab selle teabe täielikkuse ja õigsuse tagamise eest. Sellega seoses tuleb silmas pidada järgmist

a)	Ettevõtja vastutab asjaomase põhiplatvormiteenuse kohta andmete esitamise eest, hoidudes aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate arvu ala- ja ülehindamisest (näiteks kui kasutajad pääsevad põhiplatvormiteenustele juurde eri platvormide või seadmete kaudu).

Ettevõtja vastutab täpsete ja kokkuvõtlike selgituste andmise eest, mis puudutab teabe saamiseks kasutatavaid meetodeid, ning asjaomase põhiplatvormiteenuse aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate arvu ala- või ülehindamise riski ja sellise riski maandamiseks kasutatavate lahenduste eest.

c)	Kui komisjonil on kahtlusi põhiplatvormiteenust osutava ettevõtja esitatava teabe õigsuse suhtes, esitab ettevõtja teabe, mis põhineb alternatiivsetel näitajatel.

Aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate arvu kindlakstegemisel tuleb silmas pidada järgmist

Ühte või mitut põhiplatvormiteenust osutav ettevõtja ei liigita artikli 2 punkti 2 kohaselt samasse põhiplatvormiteenuste kategooriasse kuuluvaid põhiplatvormiteenuseid eraldiseisvaks peamiselt seetõttu, et neid osutatakse erinevate domeeninimede (kas riigidomeenid või geneerilised tippdomeenid) või geograafiliste tunnuste kaudu.

Ühte või mitut põhiplatvormiteenust osutav ettevõtja liigitab eraldiseisvaks sellised põhiplatvormiteenused, mida kasutatavad nende lõppkasutajad või ärikasutajad või mõlemad erinevatel eesmärkidel, isegi kui nende lõppkasutajad või ärikasutajad võivad olla samad ning isegi kui need kuuluvad artikli 2 punkti 2 kohaselt samasse põhiplatvormiteenuste kategooriasse.

Ühte või mitut põhiplatvormiteenust osutav ettevõtja liigitab eraldiseisvaks sellised põhiplatvormiteenused, mida asjaomane ettevõtja pakub integreeritult, kuid

i)	mis ei kuulu artikli 2 punkti 2 kohaselt samasse põhiplatvormiteenuste kategooriasse või

ii)	mida kasutavad nende lõppkasutajad või ärikasutajad või mõlemad erinevatel eesmärkidel, isegi kui nende lõppkasutajad ja ärikasutajad võivad olla samad ning isegi kui need kuuluvad artikli 2 punkti 2 kohaselt samasse põhiplatvormiteenuste kategooriasse.

E. Erimõisted

Allpool esitatud tabelis on esitatud mõistete „aktiivsed lõppkasutajad“ ja „aktiivsed ärikasutajad“ konkreetsed määratlused iga põhiplatvormiteenuse puhul.

Põhiplatvormiteenus	Aktiivsed lõppkasutajad	Aktiivsed ärikasutajad
Veebipõhised vahendusteenused	Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid veebipõhist vahendusteenust vähemalt üks kord kuus, näiteks aktiivse sisselogimise, päringu tegemise, klõpsamise või kerimise teel, või sõlmisid vähemalt üks kord kuus veebipõhise vahendusteenuse kaudu tehingu.	Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kellel oli aasta jooksul veebipõhises vahendusteenuses loetellu kantud vähemalt üks artikkel või kes sõlmisid aasta jooksul veebipõhise vahendusteenuse võimaldatava tehingu.
Veebipõhised otsingumootorid	Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid veebipõhist otsingumootorit vähemalt üks kord kuus, näiteks päringut tehes.	Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kellel on äriveebisait (st kaubanduslikul või kutsealasel otstarbel kasutatav veebisait), mida on aasta jooksul indekseeritud veebipõhise otsingumootoriga või mis on veebipõhise otsingumootori indeksi osa.
Veebipõhised sotsiaalvõrguteenused	Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid veebipõhist sotsiaalvõrguteenust vähemalt üks kord kuus, näiteks aktiivse sisselogimise, lehekülje avamise, kerimise, klõpsamise, laikimise, päringu tegemise, postitamise või kommenteerimise teel.	Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kes on kantud veebipõhises sotsiaalvõrguteenuses olevasse ettevõtjate loetellu või kellel on veebipõhises sotsiaalvõrguteenuses ärikonto ning kes on teenust vähemalt üks kord aastas mis tahes viisil kasutanud, näiteks aktiivse sisselogimise, lehekülje avamise, kerimise, klõpsamise, laikimise, päringu tegemise, postitamise, kommenteerimise või ettevõtjatele mõeldud vahendite kasutamise teel.
Videojagamisplatvormi teenused	Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid videojagamisplatvormi teenust vähemalt üks kord kuus, näiteks audiovisuaalse sisu osa esitamise, päringu tegemise või audiovisuaalse sisu üksuse üleslaadimise teel, sealhulgas eelkõige seoses kasutajate loodud videotega.	Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kes on aasta jooksul pakkunud vähemalt ühte audiovisuaalse sisu üksust, mis on videojagamisplatvormi teenuse kaudu üles laaditud või mida on selle kaudu esitatud.
Numbrivaba isikutevahelise side teenused	Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes vähemalt üks kord kuus algatasid numbrivaba isikutevahelise side teenuse kaudu sidesessiooni või selles mis tahes viisil osalesid.	Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kes vähemalt üks kord aastas kasutasid numbrivaba isikutevahelise side teenuse kaudu lõppkasutajaga otseside pidamiseks ärikontot või algatasid selleks teenuse kaudu muul viisil side või osalesid selles.
Operatsioonisüsteemid	Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid operatsioonisüsteemiga varustatud seadet, mis on aktiveeritud või mida on ajakohastatud või kasutatud vähemalt üks kord kuus.	Selliste kordumatute arendajate arv, kes aasta jooksul andsid välja vähemalt ühe tarkvararakenduse või -programmi, mis kasutab operatsioonisüsteemi programmeerimiskeelt või tarkvaraarendusvahendeid või mille käitamiseks operatsioonisüsteemi mis tahes viisil kasutatakse, või ajakohastasid või pakkusid sellist tarkvararakendust või -programmi.
Virtuaalassistent	Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid virtuaalassistenti vähemalt üks kord kuus mis tahes viisil, näiteks selle aktiveerimise, sellelt küsimuste küsimise, sellele käsku andes teenusele juurdepääsu saamise või nutikodu seadme juhtimise teel.	Selliste kordumatute arendajate arv, kes aasta jooksul pakkusid vähemalt ühte virtuaalassistendi tarkvararakendust või funktsiooni, mis teeb olemasoleva tarkvararakenduse virtuaalassistendi kaudu kättesaadavaks.
Veebibrauserid	Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid veebibrauserit vähemalt üks kord kuus, näiteks veebibrauseri URLi rea kaudu päringu tegemise või sellele veebisaidi aadressi sisestamise teel.	Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kelle äriveebisaiti (st kaubanduslikul või kutsealasel otstarbel kasutatavat veebisaiti) on veebibrauseri kaudu külastatud vähemalt kord aastas või kes pakkusid aasta jooksul veebibrauseris kasutatavat pistikprogrammi, laiendust või lisandprogrammi.
Pilvandmetöötlusteenused	Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid asjaomase pilvandmetöötlusteenuste osutaja pilvandmetöötlusteenust vähemalt üks kord kuus, tasudes selle eest mis tahes viisil, olenemata sellest, kas tasumine toimus samal kuul.	Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kes pakkusid aasta jooksul pilvandmetöötlusteenuseid, mille majutamiseks kasutati asjaomase pilvandmetöötlusteenuste osutaja pilvetaristut.
Internetireklaamiteenused	Reklaamipinna müük omaniku arvel: selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes on reklaamiga kokku puutunud vähemalt üks kord kuus. Reklaamivahendusteenused (sh reklaamivõrgud, reklaamibörsid ja kõik muud reklaamivahendusteenused): selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes on reklaamiga kokku puutunud vähemalt üks kord kuus sellisel viisil, mis käivitas reklaamivahendusteenuse.	Reklaamipinna müük omaniku arvel: selliste kordumatute reklaamijate arv, kelle vähemalt ühte reklaami on aasta jooksul esitatud. Reklaamivahendusteenused (sh reklaamivõrgud, reklaamibörsid ja kõik muud reklaamivahendusteenused): selliste kordumatute ärikasutajate arv (sh reklaamijad, avaldajad või muud vahendajad), kes aasta jooksul suhtlesid reklaamivahendusteenuse kaudu või keda selle kaudu teenindati.

whereas

keyboard_tab Digital Market Act 2022/1925 ET

Digital Market Act 2022/1925 ET