search


keyboard_tab Digital Market Act 2022/1925 ET

BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf

2022/1925 ET cercato: 'asutused' . Output generated live by software developed by IusOnDemand srl


expand index asutused:


whereas asutused:


definitions:


cloud tag: and the number of total unique words without stopwords is: 705

 

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määruse eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, kehtestades ühtlustatud õigusnormid, millega tagatakse kõikidele ettevõtjatele kõikjal liidus konkurentsile avatud ja õiglased turud digisektoris, kus tegutsevad pääsuvalitsejad, nii et nendest saavad kasu ärikasutajad ja lõppkasutajad.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse põhiplatvormiteenuste suhtes, mida pääsuvalitsejad osutavad või pakuvad ärikasutajatele, kelle tegevuskoht on liidus, või lõppkasutajatele, kelle tegevus- või asukoht on liidus, olenemata pääsuvalitseja tegevus- või asukohast ja olenemata sellest, millist õigust teenuse osutamise suhtes muidu kohaldatakse.

3.   Käesolevat määrust ei kohaldata turgude suhtes, mis on seotud järgmisega:

a)

direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 1 määratletud elektroonilise side võrgud;

b)

direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 4 määratletud elektroonilise side teenused, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenustega seotud teenused.

4.   Direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 5 määratletud isikutevahelise side teenuste puhul ei piira käesolev määrus nimetatud direktiivi artikli 61 alusel riigi reguleerivatele ja muudele pädevatele asutustele antud volitusi ega ülesandeid.

5.   Selleks et vältida siseturu killustumist, ei pane liikmesriigid pääsuvalitsejatele oma õigus- või haldusnormidega lisakohustusi konkurentsile avatud ja õiglaste turgude tagamise eesmärgil. Ükski käesoleva määruse säte ei takista liikmesriike kehtestamast kohustusi ettevõtjatele, sealhulgas põhiplatvormiteenuseid osutavatele ettevõtjatele küsimustes, mis ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse, tingimusel et need kohustused on kooskõlas liidu õigusega ning ei tulene asjaolust, et asjaomastel ettevõtjatel on pääsuvalitseja staatus käesoleva määruse tähenduses.

6.   Käesolev määrus ei piira ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamist. Samuti ei piira see järgmiste reeglite kohaldamist:

a)

riigisisesed konkurentsireeglid, millega keelatakse konkurentsivastased kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused, kooskõlastatud tegevus ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamine;

b)

riigisisesed konkurentsireeglid, millega keelatakse muu ühepoolne tegevus, kui neid reegleid kohaldatakse ettevõtjate suhtes, kes ei ole pääsuvalitsejad, või kui nendega kehtestatakse pääsuvalitsejatele lisakohustusi, ning

c)

nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004 (23) ja ühinemiskontrolli käsitlevad riigisisesed reeglid.

7.   Liikmesriigi asutused ei võta vastu otsuseid, mis on vastuolus käesoleva määruse alusel vastu võetud komisjoni otsusega. Komisjon ja liikmesriigid teevad tihedat koostööd ning kooskõlastavad oma täitmise tagamise alase tegevuse artiklites 37 ja 38 sätestatud põhimõtete alusel.

Artikkel 14

Koondumisest teavitamise kohustus

1.   Pääsuvalitseja teavitab komisjoni igast kavandatavast koondumisest määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 3 tähenduses, kui ühinevad üksused osutavad või koondumise objekt osutab põhiplatvormiteenust või muud digisektoris pakutavat teenust või võimaldab andmete kogumist, olenemata sellest, kas sellest tuleb teatada komisjonile kõnealuse määruse alusel või liikmesriigi pädevale konkurentsiasutusele riigisiseste ühinemisreeglite alusel.

Pääsuvalitseja teavitab komisjoni sellisest koondumisest enne selle läbiviimist ning pärast kokkuleppe sõlmimist, avaliku pakkumise väljakuulutamist või aktsiate kontrollpaki omandamist.

2.   Teabes, mille pääsuvalitseja esitab lõike 1 kohaselt, kirjeldatakse vähemalt koondumisega seotud ettevõtjaid, nende aastakäivet liidus ja kogu maailmas, nende tegevusvaldkondi, sealhulgas koondumisega vahetult seotud tegevust, lepingu tehinguväärtust või selle hinnangulist suurust ning esitatakse koondumise kokkuvõte, sealhulgas selle olemusest ja põhjendustest, samuti koondumisega seotud liikmesriikide loetelu.

Pääsuvalitseja esitatavas teabes kirjeldatakse ka kõigi asjaomaste põhiplatvormiteenuste aastakäivet liidus, iga-aastaste aktiivsete ärikasutajate arvu ja igakuiste aktiivsete lõppkasutajate arvu.

3.   Kui pärast koondumist, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 1, vastab veel mõni põhiplatvormiteenus eraldi artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud künnistele, teavitab asjaomane pääsuvalitseja sellest komisjoni kahe kuu jooksul pärast koondumist ja esitab komisjonile artikli 3 lõikes 2 osutatud teabe.

4.   Komisjon teavitab liikmesriikide pädevaid asutusi lõike 1 kohaselt saadud teabest ning avaldab igal aastal selliste omandamiste loetelu, millest pääsuvalitsejad on talle kõnealuse lõike kohaselt teatanud.

Komisjon arvestab ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

5.   Liikmesriikide pädevad asutused võivad kasutada käesoleva artikli lõike 1 kohaselt saadud teavet, et taotleda komisjonilt koondumiste läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklile 22.

Artikkel 21

Teabetaotlused

1.   Komisjon võib käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks nõuda lihttaotluse või otsusega, et ettevõtjad või ettevõtjate ühendused esitaksid kogu vajaliku teabe. Lihttaotluse või otsusega võib komisjon samuti nõuda juurdepääsu ettevõtjate andmetele ja algoritmidele ning testidega seotud teabele ja nõuda nende kohta selgitusi.

2.   Kui komisjon saadab ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele lihtteabetaotluse, märgib ta selles taotluses õigusliku aluse ja eesmärgi, täpsustab, millist teavet nõutakse, ning määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja ja märgib artiklis 30 sätestatud trahvid, mida kohaldatakse ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe või selgituse esitamise eest.

3.   Kui komisjon nõuab ettevõtjatelt ja ettevõtjate ühendustelt teavet oma otsusega, märgib ta õigusliku aluse ja taotluse eesmärgi, täpsustab, millist teavet nõutakse, ning määrab kindlaks tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada. Kui komisjon nõuab ettevõtjatelt juurdepääsu andmetele, algoritmidele ja testidega seotud teabele, teeb ta teatavaks taotluse eesmärgi ning määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja. Ta annab ka teavet artiklis 30 sätestatud trahvide kohta ning annab teavet artiklis 31 sätestatud sunniraha kohta või määrab need. Samuti annab ta teada õigusest lasta otsus Euroopa Kohtus läbi vaadata.

4.   Ettevõtjad või ettevõtjate ühendused või nende esindajad esitavad nõutud teabe asjaomase ettevõtja või ettevõtjate ühenduse nimel. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad teavet esitada oma klientide nimel. Kui esitatud teave on ebatäielik, ebaõige või eksitav, jäävad täielikult vastutavaks kliendid.

5.   Liikmesriikide pädevad asutused esitavad komisjoni taotluse korral talle kogu nende valduses oleva teabe, mis on vajalik käesoleva määrusega komisjonile pandud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 36

Ametisaladus

1.   Käesoleva määruse kohaselt kogutud teavet kasutatakse käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil.

2.   Artikli 14 kohaselt kogutud teavet kasutatakse käesoleva määruse, määruse (EÜ) nr 139/2004 ja riigisiseste ühinemisreeglite kohaldamise eesmärgil.

3.   Artikli 15 kohaselt kogutud teavet kasutatakse käesoleva määruse ja määruse (EL) 2016/679 kohaldamise eesmärgil.

4.   Ilma et see piiraks artiklite 38, 39, 41 ja 43 kohaselt kasutamiseks esitatud teabe vahetamist ja kasutamist, ei avalikusta komisjon, liikmesriikide pädevad asutused, nende ametnikud, teenistujad ega muud kõnealuste asutuste alluvuses töötavad isikud ega ükski füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas artikli 26 lõike 2 kohaselt määratud audiitorid ja eksperdid, teavet, mille nad on saanud või mida nad on vahetanud käesoleva määruse kohaselt ja mille kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 38

Koostöö ja koordineerimine konkurentsireeglite täitmist tagavate liikmesriikide pädevate asutustega

1.   Komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, teevad omavahel koostööd ning teavitavad üksteist oma vastavast täitmise tagamise alasest tegevusest Euroopa konkurentsivõrgustiku kaudu. Neil on õigus esitada üksteisele teavet seoses faktiliste või õiguslike asjaoludega, sealhulgas konfidentsiaalset teavet. Kui pädev asutus ei ole Euroopa konkurentsivõrgustiku liige, teeb komisjon vajalikud korraldused koostööks ja teabevahetuseks seoses juhtudega, mis puudutavad käesoleva määruse täitmist ja artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmist selliste asutuste poolt. Komisjon võib kehtestada sellise korra rakendusaktiga, nagu on osutatud artikli 46 lõike 1 punktis l.

2.   Kui liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, kavatseb algatada pääsuvalitsejate suhtes artikli 1 lõikes 6 osutatud liikmesriigi õigusaktidel põhineva uurimise, teavitab ta komisjoni kirjalikult esimesest ametlikust uurimistoimingust enne või vahetult pärast sellise toimingu algust. Selle teabe võib teha kättesaadavaks ka teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.

3.   Kui liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, kavatseb kehtestada pääsuvalitsejatele kohustusi artikli 1 lõikes 6 osutatud liikmesriigi õigusaktide alusel, edastab ta hiljemalt 30 päeva enne meetme vastuvõtmist komisjonile selle kavandi, milles on esitatud meetme võtmise põhjused. Ajutiste meetmete korral edastab liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, komisjonile kavandatud meetmed niipea kui võimalik ja hiljemalt kohe pärast selliste meetmete vastuvõtmist. Selle teabe võib teha kättesaadavaks ka teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.

4.   Lõigetes 2 ja 3 ette nähtud teavitamismehhanisme ei kohaldata otsuste suhtes, mis on kavandatud riigisiseste ühinemisreeglite alusel.

5.   Käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt vahetatavat teavet vahetatakse ja kasutatakse üksnes käesoleva määruse ja artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise tagamise koordineerimiseks.

6.   Komisjon võib paluda liikmesriikide pädevatel asutustel, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, toetada käesoleva määruse kohast komisjoni turu-uuringut.

7.   Kui liikmesriigi pädeval asutusel, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, on liikmesriigi õiguse kohaselt selleks pädevus ja uurimisvolitused, võib ta omal algatusel uurida käesoleva määruse artiklite 5, 6 ja 7 võimalikku täitmata jätmist oma territooriumil. Enne esimese ametliku uurimistoimingu tegemist teavitab kõnealune asutus sellest kirjalikult komisjoni.

Menetluse algatamine komisjoni poolt vastavalt artiklile 20 vabastab liikmesriikide pädevad asutused, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, võimalusest selline uurimine korraldada või see lõpule viia, kui see on juba pooleli. Need asutused esitavad oma uurimise tulemused komisjonile, et toetada komisjoni kui ainsat käesoleva määruse täitmise tagajat.

Artikkel 40

Kõrgetasemeline töörühm

1.   Komisjon moodustab digiturgude määruse kõrgetasemelise töörühma (edaspidi „kõrgetasemeline töörühm“).

2.   Kõrgetasemeline töörühm koosneb järgmistest Euroopa organitest ja võrgustikest:

a)

Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Amet,

b)

Euroopa Andmekaitseinspektor ja Euroopa Andmekaitsenõukogu,

c)

Euroopa konkurentsivõrgustik,

d)

tarbijakaitsealase koostöö võrgustik ning

e)

audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa reguleerivate asutuste rühm.

3.   Igal lõikes 2 osutatud Euroopa organil ja võrgustikul on kõrgetasemelises töörühmas võrdne arv esindajaid. Kõrgetasemelisel töörühmal on maksimaalselt 30 liiget.

4.   Komisjon tagab kõrgetasemelisel töörühmale sekretariaaditeenuste osutamise, et hõlbustada rühma tööd. Kõrgetasemelise töörühma eesistuja on komisjon, kes osaleb selle koosolekutel. Kõrgetasemeline töörühm tuleb komisjoni taotluse korral kokku vähemalt üks kord kalendriaastas. Komisjon kutsub töörühma koosoleku konkreetse küsimuse käsitlemiseks kokku ka siis, kui töörühma kuuluvate liikmete enamus seda taotleb.

5.   Kõrgetasemeline töörühm võib anda komisjonile nõu ja eksperditeadmisi oma liikmete pädevusse kuuluvates valdkondades, sealhulgas:

a)

nõuandeid ja soovitusi, mille kohta liikmetel on eksperditeadmised käesoleva määruse rakendamise või täitmise tagamisega seotud üldistes küsimustes, või

b)

nõuandeid ja eksperditeadmisi, millega edendatakse eri õigusakte hõlmavat järjekindlat regulatiivset käsitust.

6.   Kõrgetasemeline töörühm võib eelkõige kindlaks teha ja hinnata praegust ja võimalikku koostoimet käesoleva määruse ja valdkondlike õigusnormide vahel, mida kohaldavad liikmesriikide asutused, kellest koosnevad lõikes 2 osutatud Euroopa organid ja võrgustikud, ning esitada komisjonile igal aastal aruande, milles esitatakse kõnealune hinnang ja tehakse kindlaks võimalikud õigusnormide koostoimega seotud küsimused. Sellisele aruandele võidakse lisada soovitused, mille eesmärk on liikuda järjekindlate valdkondadeüleste käsituste ja sünergia suunas käesoleva määruse ja muude valdkondlike õigusnormide rakendamise puhul. Aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

7.   Uusi teenuseid ja tavasid käsitlevate turu-uuringute puhul võib kõrgetasemeline töörühm jagada komisjoniga eksperditeadmisi käesoleva määruse õigusnormide muutmise, nende lisamise või väljajätmise vajaduse kohta, tagamaks et digiturud on kõikjal liidus konkurentsile avatud ja õiglased.

Artikkel 53

Läbivaatamine

1.   Hiljemalt 3. maiks 2026 ja seejärel iga kolme aasta tagant hindab komisjon käesolevat määrust ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele selle kohta aruande.

2.   Hindamiste puhul vaadeldakse, kas on saavutatud käesoleva määruse eesmärgid, mis käsitlevad konkurentsile avatud ja õiglaste turgude tagamist, ning hinnatakse käesoleva määruse mõju ärikasutajatele, eelkõige VKEdele, ja lõppkasutajatele. Lisaks hindab komisjon, kas artikli 7 kohaldamisala võib laiendada veebipõhistele sotsiaalvõrguteenustele.

3.   Hindamiste käigus tehakse kindlaks, kas on vaja muuta õigusnorme, mis puudutavad muu hulgas artikli 2 punktis 2 sätestatud põhiplatvormiteenuste loetelu, artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustusi ja nende täitmist, tagamaks et digiturud on kõikjal liidus konkurentsile avatud ja õiglased. Komisjon võtab pärast hindamisi asjakohaseid meetmeid, mis võivad muu hulgas hõlmata seadusandlikke ettepanekuid.

4.   Liikmesriikide pädevad asutused esitavad kogu nende valduses oleva asjakohase teabe, mida komisjon võib lõikes 1 osutatud aruande koostamiseks nõuda.


whereas









keyboard_arrow_down