keyboard_tab Digital Market Act 2022/1925 ET
BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf
- 2 Artikkel 14 Koondumisest teavitamise kohustus
- 1 Artikkel 26 Kohustuste kohaldamise ja meetmete võtmise seire
- 2 Artikkel 34 Õigus olla ära kuulatud ja juurdepääs toimikule
- 1 Artikkel 35 Iga-aastane aruandlus
- 1 Artikkel 36 Ametisaladus
- 2 Artikkel 37 Koostöö liikmesriikide asutustega
- 6 Artikkel 38 Koostöö ja koordineerimine konkurentsireeglite täitmist tagavate liikmesriikide pädevate asutustega
- 1 Artikkel 39 Koostöö liikmesriikide kohtutega
- 1 Artikkel 40 Kõrgetasemeline töörühm
- 1 Artikkel 46 Rakendussätted
I PEATÜKK
REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED
II PEATÜKK
PÄÄSUVALITSEJAD
III PEATÜKK
PÄÄSUVALITSEJATE TAVAD, MIS PIIRAVAD KONKURENTSILE AVATUST VÕI ON EBAAUSAD
IV PEATÜKK
TURU-UURING
V PEATÜKK
UURIMIS-, TÄITMISE TAGAMISE JA SEIREVOLITUSED
VI PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
- või 92
- artikli 61
- ning 45
- osutatud 44
- käesoleva 41
- määruse 39
- lõikes 36
- kohta 31
- komisjoni 29
- selliste 29
- võib 28
- täitmise 28
- kordumatute 27
- liikmesriikide 26
- euroopa 25
- lõppkasutajate 25
- komisjon 25
- kord 25
- lk 23
- liikmesriigi 22
- selle 22
- vähemalt 22
- reeglite 22
- aktiivsete 22
- aasta 21
- kohaselt 21
- ettevõtja 21
- nõukogu 21
- parlamendi 20
- ärikasutajate 20
- teavet 20
- teabe 19
- üks 18
- lõike 18
- jooksul 18
- euroopa 17
- nende 17
- elt l 16
- kaudu 15
- komisjonile 15
- seotud 15
- komisjon 15
- mida 15
- ettevõtjate 15
- artikkel 14
- el / 13
- mille 13
- sätestatud 13
- kuus 13
- aasta 13
Artikkel 38
Koostöö ja koordineerimine konkurentsireeglite täitmist tagavate liikmesriikide pädevate asutustega
1. Komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, teevad omavahel koostööd ning teavitavad üksteist oma vastavast täitmise tagamise alasest tegevusest Euroopa konkurentsivõrgustiku kaudu. Neil on õigus esitada üksteisele teavet seoses faktiliste või õiguslike asjaoludega, sealhulgas konfidentsiaalset teavet. Kui pädev asutus ei ole Euroopa konkurentsivõrgustiku liige, teeb komisjon vajalikud korraldused koostööks ja teabevahetuseks seoses juhtudega, mis puudutavad käesoleva määruse täitmist ja artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmist selliste asutuste poolt. Komisjon võib kehtestada sellise korra rakendusaktiga, nagu on osutatud artikli 46 lõike 1 punktis l.
2. Kui liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, kavatseb algatada pääsuvalitsejate suhtes artikli 1 lõikes 6 osutatud liikmesriigi õigusaktidel põhineva uurimise, teavitab ta komisjoni kirjalikult esimesest ametlikust uurimistoimingust enne või vahetult pärast sellise toimingu algust. Selle teabe võib teha kättesaadavaks ka teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.
3. Kui liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, kavatseb kehtestada pääsuvalitsejatele kohustusi artikli 1 lõikes 6 osutatud liikmesriigi õigusaktide alusel, edastab ta hiljemalt 30 päeva enne meetme vastuvõtmist komisjonile selle kavandi, milles on esitatud meetme võtmise põhjused. Ajutiste meetmete korral edastab liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, komisjonile kavandatud meetmed niipea kui võimalik ja hiljemalt kohe pärast selliste meetmete vastuvõtmist. Selle teabe võib teha kättesaadavaks ka teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.
4. Lõigetes 2 ja 3 ette nähtud teavitamismehhanisme ei kohaldata otsuste suhtes, mis on kavandatud riigisiseste ühinemisreeglite alusel.
5. Käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt vahetatavat teavet vahetatakse ja kasutatakse üksnes käesoleva määruse ja artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise tagamise koordineerimiseks.
6. Komisjon võib paluda liikmesriikide pädevatel asutustel, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, toetada käesoleva määruse kohast komisjoni turu-uuringut.
7. Kui liikmesriigi pädeval asutusel, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, on liikmesriigi õiguse kohaselt selleks pädevus ja uurimisvolitused, võib ta omal algatusel uurida käesoleva määruse artiklite 5, 6 ja 7 võimalikku täitmata jätmist oma territooriumil. Enne esimese ametliku uurimistoimingu tegemist teavitab kõnealune asutus sellest kirjalikult komisjoni.
Menetluse algatamine komisjoni poolt vastavalt artiklile 20 vabastab liikmesriikide pädevad asutused, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, võimalusest selline uurimine korraldada või see lõpule viia, kui see on juba pooleli. Need asutused esitavad oma uurimise tulemused komisjonile, et toetada komisjoni kui ainsat käesoleva määruse täitmise tagajat.
Artikkel 14
Koondumisest teavitamise kohustus
1. Pääsuvalitseja teavitab komisjoni igast kavandatavast koondumisest määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 3 tähenduses, kui ühinevad üksused osutavad või koondumise objekt osutab põhiplatvormiteenust või muud digisektoris pakutavat teenust või võimaldab andmete kogumist, olenemata sellest, kas sellest tuleb teatada komisjonile kõnealuse määruse alusel või liikmesriigi pädevale konkurentsiasutusele riigisiseste ühinemisreeglite alusel.
Pääsuvalitseja teavitab komisjoni sellisest koondumisest enne selle läbiviimist ning pärast kokkuleppe sõlmimist, avaliku pakkumise väljakuulutamist või aktsiate kontrollpaki omandamist.
2. Teabes, mille pääsuvalitseja esitab lõike 1 kohaselt, kirjeldatakse vähemalt koondumisega seotud ettevõtjaid, nende aastakäivet liidus ja kogu maailmas, nende tegevusvaldkondi, sealhulgas koondumisega vahetult seotud tegevust, lepingu tehinguväärtust või selle hinnangulist suurust ning esitatakse koondumise kokkuvõte, sealhulgas selle olemusest ja põhjendustest, samuti koondumisega seotud liikmesriikide loetelu.
Pääsuvalitseja esitatavas teabes kirjeldatakse ka kõigi asjaomaste põhiplatvormiteenuste aastakäivet liidus, iga-aastaste aktiivsete ärikasutajate arvu ja igakuiste aktiivsete lõppkasutajate arvu.
3. Kui pärast koondumist, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 1, vastab veel mõni põhiplatvormiteenus eraldi artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud künnistele, teavitab asjaomane pääsuvalitseja sellest komisjoni kahe kuu jooksul pärast koondumist ja esitab komisjonile artikli 3 lõikes 2 osutatud teabe.
4. Komisjon teavitab liikmesriikide pädevaid asutusi lõike 1 kohaselt saadud teabest ning avaldab igal aastal selliste omandamiste loetelu, millest pääsuvalitsejad on talle kõnealuse lõike kohaselt teatanud.
Komisjon arvestab ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.
5. liikmesriikide pädevad asutused võivad kasutada käesoleva artikli lõike 1 kohaselt saadud teavet, et taotleda komisjonilt koondumiste läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklile 22.
Artikkel 21
Teabetaotlused
1. Komisjon võib käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks nõuda lihttaotluse või otsusega, et ettevõtjad või ettevõtjate ühendused esitaksid kogu vajaliku teabe. Lihttaotluse või otsusega võib komisjon samuti nõuda juurdepääsu ettevõtjate andmetele ja algoritmidele ning testidega seotud teabele ja nõuda nende kohta selgitusi.
2. Kui komisjon saadab ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele lihtteabetaotluse, märgib ta selles taotluses õigusliku aluse ja eesmärgi, täpsustab, millist teavet nõutakse, ning määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja ja märgib artiklis 30 sätestatud trahvid, mida kohaldatakse ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe või selgituse esitamise eest.
3. Kui komisjon nõuab ettevõtjatelt ja ettevõtjate ühendustelt teavet oma otsusega, märgib ta õigusliku aluse ja taotluse eesmärgi, täpsustab, millist teavet nõutakse, ning määrab kindlaks tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada. Kui komisjon nõuab ettevõtjatelt juurdepääsu andmetele, algoritmidele ja testidega seotud teabele, teeb ta teatavaks taotluse eesmärgi ning määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja. Ta annab ka teavet artiklis 30 sätestatud trahvide kohta ning annab teavet artiklis 31 sätestatud sunniraha kohta või määrab need. Samuti annab ta teada õigusest lasta otsus Euroopa Kohtus läbi vaadata.
4. Ettevõtjad või ettevõtjate ühendused või nende esindajad esitavad nõutud teabe asjaomase ettevõtja või ettevõtjate ühenduse nimel. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad teavet esitada oma klientide nimel. Kui esitatud teave on ebatäielik, ebaõige või eksitav, jäävad täielikult vastutavaks kliendid.
5. liikmesriikide pädevad asutused esitavad komisjoni taotluse korral talle kogu nende valduses oleva teabe, mis on vajalik käesoleva määrusega komisjonile pandud ülesannete täitmiseks.
Artikkel 26
Kohustuste kohaldamise ja meetmete võtmise seire
1. Komisjon võtab vajalikud meetmed, et jälgida, kas artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustusi ning artiklite 8, 18, 24, 25 ja 29 kohaselt tehtud otsuseid kohaldatakse ja täidetakse tõhusalt. Need meetmed võivad eelkõige hõlmata pääsuvalitsejale kehtestatavat kohustust säilitada kõik dokumendid, mida peetakse vajalikuks, et hinnata nende kohustuste ja otsuste rakendamist ja täitmist.
2. Lõike 1 kohased meetmed võivad hõlmata sõltumatute välisekspertide ja audiitorite ning liikmesriikide pädevate asutuste ametnike määramist, et nad aitaksid komisjonil jälgida kohustuste kohaldamist ja meetmete võtmist ning tagaksid komisjonile spetsiifilise oskusteabe või teadmuse.
Artikkel 34
Õigus olla ära kuulatud ja juurdepääs toimikule
1. Enne artikli 8, artikli 9 lõike 1, artikli 10 lõike 1, artiklite 17, 18, 24, 25, 29 ja 30 ning artikli 31 lõike 2 kohase otsuse vastuvõtmist annab komisjon asjaomasele pääsuvalitsejale või ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele võimaluse esitada oma seisukohad järgmistes küsimustes:
a) | komisjoni esialgsed järeldused, sealhulgas kõik komisjoni esitatud vastuväited, ning |
b) | meetmed, mida komisjon võib kavatseda võtta käesoleva lõike punktis a osutatud esialgsete järelduste põhjal. |
2. Asjaomased pääsuvalitsejad, ettevõtjad ja ettevõtjate ühendused võivad esitada komisjonile oma seisukohad komisjoni esialgsete järelduste kohta tähtaja jooksul, mille komisjon on oma esialgsetes järeldustes määranud ja mis ei tohi olla lühem kui 14 päeva.
3. Komisjoni otsused võivad põhineda üksnes sellistel esialgsetel järeldustel, sealhulgas kõik komisjoni esitatud vastuväited, mille kohta asjaomastel pääsuvalitsejatel, ettevõtjatel ja ettevõtjate ühendustel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.
4. Igas menetluses tagatakse täielikult asjaomase pääsuvalitseja või ettevõtja või ettevõtjate ühenduse õigus kaitsele. Asjaomasel pääsuvalitsejal, ettevõtjal või ettevõtjate ühendusel on õigus tutvuda komisjoni toimikuga vastavalt avalikustamistingimustele, võttes arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Kui pooled ei jõua kokkuleppele, võib komisjon võtta vastu otsuseid, milles määratakse kindlaks kõnealused avalikustamistingimused. Komisjoni toimikule juurdepääsu õigus ei hõlma juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele ega komisjoni või liikmesriikide pädevate asutuste sisekasutuseks mõeldud dokumentidele. Eelkõige ei kehti juurdepääsuõigus komisjoni ja liikmesriikide pädevate asutuste kirjavahetuse kohta. Käesolev lõige ei takista komisjonil avalikustada ja kasutada teavet, kui see on vajalik rikkumise tõendamiseks.
Artikkel 35
Iga-aastane aruandlus
1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase aruande käesoleva määruse rakendamise ja selle eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta.
2. Lõikes 1 osutatud aruanne hõlmab järgmist:
a) | kokkuvõte komisjoni tegevusest, sealhulgas võetud meetmetest ja tehtud otsustest ning käimasolevatest turu-uuringutest, mis on seotud käesoleva määrusega; |
b) | käesolevast määrusest tulenevate kohustuste pääsuvalitsejate poolse täitmise seirel põhinevad järeldused; |
c) | artiklis 15 osutatud auditeeritud kirjelduse hinnang; |
d) | ülevaade komisjoni ja liikmesriikide asutuste tehtud koostööst seoses käesoleva määrusega; |
e) | ülevaade digivaldkonna reguleerijate kõrgetasemelise töörühma tegevusest ja ülesannetest, mis hõlmab teavet selle kohta, kuidas tuleb rakendada töörühma soovitusi käesoleva määruse täitmise tagamise kohta. |
3. Komisjon avaldab aruande oma veebisaidil.
Artikkel 36
Ametisaladus
1. Käesoleva määruse kohaselt kogutud teavet kasutatakse käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil.
2. Artikli 14 kohaselt kogutud teavet kasutatakse käesoleva määruse, määruse (EÜ) nr 139/2004 ja riigisiseste ühinemisreeglite kohaldamise eesmärgil.
3. Artikli 15 kohaselt kogutud teavet kasutatakse käesoleva määruse ja määruse (EL) 2016/679 kohaldamise eesmärgil.
4. Ilma et see piiraks artiklite 38, 39, 41 ja 43 kohaselt kasutamiseks esitatud teabe vahetamist ja kasutamist, ei avalikusta komisjon, liikmesriikide pädevad asutused, nende ametnikud, teenistujad ega muud kõnealuste asutuste alluvuses töötavad isikud ega ükski füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas artikli 26 lõike 2 kohaselt määratud audiitorid ja eksperdid, teavet, mille nad on saanud või mida nad on vahetanud käesoleva määruse kohaselt ja mille kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.
Artikkel 37
Koostöö liikmesriikide asutustega
1. Komisjon ja liikmesriigid teevad tihedat koostööd ja kooskõlastavad oma täitmise tagamise meetmed, et tagada käesoleva määruse tähenduses pääsuvalitsejate suhtes kohaldatavate olemasolevate õiguslike vahendite ühtne, tõhus ja üksteist täiendav kasutamine.
2. Komisjon võib asjakohasel juhul konsulteerida liikmesriikide asutustega igas küsimuses, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamisega.
Artikkel 38
Koostöö ja koordineerimine konkurentsireeglite täitmist tagavate liikmesriikide pädevate asutustega
1. Komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, teevad omavahel koostööd ning teavitavad üksteist oma vastavast täitmise tagamise alasest tegevusest Euroopa konkurentsivõrgustiku kaudu. Neil on õigus esitada üksteisele teavet seoses faktiliste või õiguslike asjaoludega, sealhulgas konfidentsiaalset teavet. Kui pädev asutus ei ole Euroopa konkurentsivõrgustiku liige, teeb komisjon vajalikud korraldused koostööks ja teabevahetuseks seoses juhtudega, mis puudutavad käesoleva määruse täitmist ja artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmist selliste asutuste poolt. Komisjon võib kehtestada sellise korra rakendusaktiga, nagu on osutatud artikli 46 lõike 1 punktis l.
2. Kui liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, kavatseb algatada pääsuvalitsejate suhtes artikli 1 lõikes 6 osutatud liikmesriigi õigusaktidel põhineva uurimise, teavitab ta komisjoni kirjalikult esimesest ametlikust uurimistoimingust enne või vahetult pärast sellise toimingu algust. Selle teabe võib teha kättesaadavaks ka teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.
3. Kui liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, kavatseb kehtestada pääsuvalitsejatele kohustusi artikli 1 lõikes 6 osutatud liikmesriigi õigusaktide alusel, edastab ta hiljemalt 30 päeva enne meetme vastuvõtmist komisjonile selle kavandi, milles on esitatud meetme võtmise põhjused. Ajutiste meetmete korral edastab liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, komisjonile kavandatud meetmed niipea kui võimalik ja hiljemalt kohe pärast selliste meetmete vastuvõtmist. Selle teabe võib teha kättesaadavaks ka teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.
4. Lõigetes 2 ja 3 ette nähtud teavitamismehhanisme ei kohaldata otsuste suhtes, mis on kavandatud riigisiseste ühinemisreeglite alusel.
5. Käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt vahetatavat teavet vahetatakse ja kasutatakse üksnes käesoleva määruse ja artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise tagamise koordineerimiseks.
6. Komisjon võib paluda liikmesriikide pädevatel asutustel, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, toetada käesoleva määruse kohast komisjoni turu-uuringut.
7. Kui liikmesriigi pädeval asutusel, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, on liikmesriigi õiguse kohaselt selleks pädevus ja uurimisvolitused, võib ta omal algatusel uurida käesoleva määruse artiklite 5, 6 ja 7 võimalikku täitmata jätmist oma territooriumil. Enne esimese ametliku uurimistoimingu tegemist teavitab kõnealune asutus sellest kirjalikult komisjoni.
Menetluse algatamine komisjoni poolt vastavalt artiklile 20 vabastab liikmesriikide pädevad asutused, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, võimalusest selline uurimine korraldada või see lõpule viia, kui see on juba pooleli. Need asutused esitavad oma uurimise tulemused komisjonile, et toetada komisjoni kui ainsat käesoleva määruse täitmise tagajat.
Artikkel 39
Koostöö liikmesriikide kohtutega
1. Käesoleva määruse kohaldamist puudutavas menetluses võib liikmesriigi kohus paluda, et komisjon edastaks talle oma valduses oleva teabe või arvamuse käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimuste kohta.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile koopia igast kirjalikust otsusest, mille liikmesriigi kohus käesoleva määruse kohaldamise kohta teeb. Koopia edastatakse kohe pärast seda, kui pooltele on kirjalikult esitatud kohtuotsuse terviktekst.
3. Kui see on käesoleva määruse ühtseks kohaldamiseks vajalik, võib komisjon omal algatusel esitada liikmesriigi kohtule kirjalikud märkused. Asjaomase kohtu loal võib ta esitada ka suulisi märkusi.
4. Komisjon võib üksnes märkuste koostamise eesmärgil nõuda, et asjaomane liikmesriigi kohus edastaks talle juhtumi hindamiseks vajalikud dokumendid või tagaks nende edastamise.
5. Liikmesriigi kohus ei tee otsust, mis on vastuolus käesoleva määruse alusel vastu võetud komisjoni otsusega. Liikmesriigi kohus peab hoiduma ka selliste otsuste tegemisest, mis võivad olla vastuolus otsusega, mille komisjon kavatseb teha käesoleva määruse alusel enda algatatud menetluse raames. Sellega seoses võib liikmesriigi kohus kaaluda oma menetluse peatamist. See ei piira liikmesriigi kohtu võimalust taotleda ELi toimimise lepingu artikli 267 alusel eelotsust.
Artikkel 40
Kõrgetasemeline töörühm
1. Komisjon moodustab digiturgude määruse kõrgetasemelise töörühma (edaspidi „kõrgetasemeline töörühm“).
2. Kõrgetasemeline töörühm koosneb järgmistest Euroopa organitest ja võrgustikest:
a) | Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Amet, |
b) | Euroopa Andmekaitseinspektor ja Euroopa Andmekaitsenõukogu, |
c) | Euroopa konkurentsivõrgustik, |
d) | tarbijakaitsealase koostöö võrgustik ning |
e) | audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa reguleerivate asutuste rühm. |
3. Igal lõikes 2 osutatud Euroopa organil ja võrgustikul on kõrgetasemelises töörühmas võrdne arv esindajaid. Kõrgetasemelisel töörühmal on maksimaalselt 30 liiget.
4. Komisjon tagab kõrgetasemelisel töörühmale sekretariaaditeenuste osutamise, et hõlbustada rühma tööd. Kõrgetasemelise töörühma eesistuja on komisjon, kes osaleb selle koosolekutel. Kõrgetasemeline töörühm tuleb komisjoni taotluse korral kokku vähemalt üks kord kalendriaastas. Komisjon kutsub töörühma koosoleku konkreetse küsimuse käsitlemiseks kokku ka siis, kui töörühma kuuluvate liikmete enamus seda taotleb.
5. Kõrgetasemeline töörühm võib anda komisjonile nõu ja eksperditeadmisi oma liikmete pädevusse kuuluvates valdkondades, sealhulgas:
a) | nõuandeid ja soovitusi, mille kohta liikmetel on eksperditeadmised käesoleva määruse rakendamise või täitmise tagamisega seotud üldistes küsimustes, või |
b) | nõuandeid ja eksperditeadmisi, millega edendatakse eri õigusakte hõlmavat järjekindlat regulatiivset käsitust. |
6. Kõrgetasemeline töörühm võib eelkõige kindlaks teha ja hinnata praegust ja võimalikku koostoimet käesoleva määruse ja valdkondlike õigusnormide vahel, mida kohaldavad liikmesriikide asutused, kellest koosnevad lõikes 2 osutatud Euroopa organid ja võrgustikud, ning esitada komisjonile igal aastal aruande, milles esitatakse kõnealune hinnang ja tehakse kindlaks võimalikud õigusnormide koostoimega seotud küsimused. Sellisele aruandele võidakse lisada soovitused, mille eesmärk on liikuda järjekindlate valdkondadeüleste käsituste ja sünergia suunas käesoleva määruse ja muude valdkondlike õigusnormide rakendamise puhul. Aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
7. Uusi teenuseid ja tavasid käsitlevate turu-uuringute puhul võib kõrgetasemeline töörühm jagada komisjoniga eksperditeadmisi käesoleva määruse õigusnormide muutmise, nende lisamise või väljajätmise vajaduse kohta, tagamaks et digiturud on kõikjal liidus konkurentsile avatud ja õiglased.
Artikkel 46
Rakendussätted
1. Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, milles sätestatakse üksikasjalik kord järgmise kohaldamiseks:
a) | artikli 3 kohaste teadete ja esildiste vorm, sisu ning muud üksikasjad; |
b) | nende tehniliste meetmete vorm, sisu ja muud üksikasjad, mida pääsuvalitsejad peavad rakendama, et tagada artikli 5, 6 või 7 järgimine; |
c) | numbrivaba isikutevahelise side teenuste koostalitlusvõime rakendamise tegevus- ja tehniline kord vastavalt artiklile 7; |
d) | artikli 8 lõike 3 kohase põhjendatud taotluse vorm, sisu ning muud üksikasjad; |
e) | artiklite 9 ja 10 kohaste põhjendatud taotluste vorm, sisu ning muud üksikasjad; |
f) | artikli 11 kohaselt esitatavate kohustuste täitmist käsitlevate aruannete vorm, sisu ning muud üksikasjad; |
g) | artikli 15 lõikes 1 ette nähtud tarbijate profiilianalüüsi koostamiseks kasutatavate meetodite auditeeritud kirjelduse metoodika ja menetlus; sel eesmärgil rakendusakti eelnõu väljatöötamisel konsulteerib komisjon Euroopa Andmekaitseinspektoriga ning võib konsulteerida Euroopa Andmekaitsenõukogu, kodanikuühiskonna ja muude asjaomaste ekspertidega; |
h) | artiklite 14 ja 15 kohaste teadete ja esildiste vorm, sisu ning muud üksikasjad; |
i) | artiklite 17, 18 ja 19 kohaste turu-uuringutega seotud menetluste ning artiklite 24, 25 ja 29 kohaste menetluste praktiline kord; |
j) | artiklis 34 ette nähtud õiguse olla ära kuulatud kasutamise praktiline kord; |
k) | artiklis 34 ette nähtud avalikustamistingimustega seotud praktiline kord; |
l) | artiklites 37 ja 38 osutatud komisjoni ja liikmesriikide asutuste vahelise koostöö ja koordineerimise praktiline kord ning |
m) | tähtaegade arvutamise ja pikendamise praktiline kord. |
2. Käesoleva artikli lõike 1 punktides a–k ja punktis m osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Käesoleva artikli lõike 1 punktis l osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
3. Enne lõike 1 kohase rakendusakti vastuvõtmist avaldab komisjon selle eelnõu ning palub kõigil huvitatud pooltel esitada oma märkused tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui üks kuu.
Artikkel 53
Läbivaatamine
1. Hiljemalt 3. maiks 2026 ja seejärel iga kolme aasta tagant hindab komisjon käesolevat määrust ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele selle kohta aruande.
2. Hindamiste puhul vaadeldakse, kas on saavutatud käesoleva määruse eesmärgid, mis käsitlevad konkurentsile avatud ja õiglaste turgude tagamist, ning hinnatakse käesoleva määruse mõju ärikasutajatele, eelkõige VKEdele, ja lõppkasutajatele. Lisaks hindab komisjon, kas artikli 7 kohaldamisala võib laiendada veebipõhistele sotsiaalvõrguteenustele.
3. Hindamiste käigus tehakse kindlaks, kas on vaja muuta õigusnorme, mis puudutavad muu hulgas artikli 2 punktis 2 sätestatud põhiplatvormiteenuste loetelu, artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustusi ja nende täitmist, tagamaks et digiturud on kõikjal liidus konkurentsile avatud ja õiglased. Komisjon võtab pärast hindamisi asjakohaseid meetmeid, mis võivad muu hulgas hõlmata seadusandlikke ettepanekuid.
4. liikmesriikide pädevad asutused esitavad kogu nende valduses oleva asjakohase teabe, mida komisjon võib lõikes 1 osutatud aruande koostamiseks nõuda.
Artikkel 54
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 2. maist 2023.
Artikli 3 lõikeid 6 ja 7 ning artikleid 40, 46, 47, 48, 49 ja 50 kohaldatakse alates 1. novembrist 2022 ning artikleid 42 ja 43 kohaldatakse alates 25. juunist 2023.
Sellele vaatamata, kui 25. juuni 2023 eelneb käesoleva artikli teises lõigus osutatud kohaldamise alguskuupäevale, lükatakse artiklite 42 ja 43 kohaldamine edasi, kuni käesoleva artikli teises lõigus osutatud kohaldamise alguskuupäevani.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg, 14. september 2022
Euroopa Parlamendi nimel
president
R. METSOLA
Nõukogu nimel
eesistuja
M. BEK
(1) ELT C 286, 16.7.2021, lk 64.
(2) ELT C 440, 29.10.2021, lk 67.
(3) Euroopa Parlamendi 5. juuli 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 18. juuli 2022. aasta otsus.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.7.2019, lk 57).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ (ELT L 130, 17.5.2019, lk 92).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).
(12) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(18) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).
(19) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).
(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (ELT L 409, 4.12.2020, lk 1).
(22) ELT C 147, 26.4.2021, lk 4.
(23) Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).
(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).
LISA
A. Üldine teave
1. | Käesoleva lisa eesmärk on täpsustada metoodikat, millega tehakse kindlaks ja arvutatakse iga artikli 2 punktis 2 loetletud põhiplatvormiteenuse aktiivsed lõppkasutajad ja aktiivsed ärikasutajad. Selle alusel saab ettevõtja hinnata, kas tema põhiplatvormiteenused vastavad artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud kvantitatiivsetele künnistele ja vastaksid seega eeldatavasti artikli 3 lõike 1 punktis b sätestatud nõudele. Selline võrdlusalus on samamoodi asjakohane ka artikli 3 lõike 8 kohase laiema hindamise puhul. Ettevõtja ülesanne on saavutada parim võimalik lähendus kooskõlas käesolevas lisas sätestatud ühiste põhimõtete ja eriomase metoodikaga. Miski käesolevas lisas ei takista komisjoni käesoleva määruse asjakohastes sätetes kindlaks määratud tähtaegade jooksul nõudmast, et põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja esitaks teavet, mis on vajalik aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate kindlakstegemiseks ja arvutamiseks. Miski käesolevas lisas ei tohiks kujutada endast õiguslikku alust kasutajate jälgimiseks. Samuti ei piira käesolevas lisas esitatud metoodika ühegi käesolevas määruses, eriti artikli 3 lõigetes 3 ja 8 ning artikli 13 lõikes 3 sätestatud kohustuse täitmist. Eelkõige tähendab artikli 13 lõikes 3 sätestatud kohustuste nõutav täitmine ka aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate kindlakstegemist ja arvutamist kas täpse mõõtmise või parima kättesaadava lähenduse põhjal, mis on kooskõlas põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja tegeliku kindlakstegemis- ja arvutusvõimega asjaomasel ajahetkel. Need mõõtmised või parimad kättesaadavad lähendused on kooskõlas artikli 15 alusel teatatud mõõtmiste või lähendustega ja hõlmavad neid. |
2. | Artikli 2 punktides 20 ja 21 on sätestatud mõistete „lõppkasutaja“ ja „ärikasutaja“ määratlused, mis on ühised kõigile põhiplatvormiteenustele. |
3. | Aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate kindlakstegemiseks ning nende arvu kindlakstegemiseks viidatakse käesolevas lisas mõistele „kordumatud kasutajad“. Mõiste „kordumatud kasutajad“ hõlmab asjaomase põhiplatvormiteenuse aktiivseid lõppkasutajaid ja aktiivseid ärikasutajaid konkreetsel ajavahemikul (näiteks aktiivsete lõppkasutajate puhul kuu ja aktiivsete ärikasutajate puhul aasta), keda võetakse arvesse ainult üks kord, olenemata sellest, mitu korda nad selle ajavahemiku jooksul asjaomase põhiplatvormiteenusega kokku puutusid. See ei mõjuta asjaolu, et sama füüsiline või juriidiline isik võib samal ajal olla eri põhiplatvormiteenuste aktiivne lõppkasutaja või aktiivne ärikasutaja. |
B. Aktiivsed lõppkasutajad
1. | Kordumatute kasutajate arv tehakse aktiivsete lõppkasutajate puhul kindlaks vastavalt kõige täpsematele näitajatele, mille teatab ettevõtja, kes osutab mõnda põhiplatvormiteenust, pidades silmas eeskätt järgmist.
|
2. | Aktiivsete lõppkasutajate arv kuus põhineb aktiivsete lõppkasutajate kuu keskmisel arvul majandusaasta suurima osa jooksul. Mõiste „majandusaasta suurim osa“ eesmärk on võimaldada põhiplatvormiteenust osutaval ettevõtjal asjaomase aasta erandlikud arvnäitajad välja jätta. Erandlikud arvnäitajad on oma olemuselt arvnäitajad, mis jäävad märkimisväärselt väljapoole normaalväärtusi ja prognoositavaid väärtusi. Kasutajate aktiivsuse ootamatu tõus või langus, mis esineb majandusaasta ühe kuu jooksul, on näide sellest, mida võiks käsitada kõnealuse erandliku arvnäitajana. Erandlike arvnäitajatena ei käsitata selliseid näitajaid, mis on seotud iga-aastaste korduvate nähtustega, näiteks iga-aastase soodusmüügiga. |
C. Aktiivsed ärikasutajad
Kordumatute kasutajate arv tehakse aktiivsete ärikasutajate puhul asjakohasel juhul kindlaks konto tasandil, mispuhul iga eraldi ärikonto on seotud ettevõtja osutatava põhiplatvormiteenuse kasutamisega, olles seega vastava põhiplatvormiteenuse kordumatu ärikasutaja. Kui mõistet „ärikonto“ vastava põhiplatvormiteenuse puhul ei kohaldata, teeb asjaomane põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja kordumatute ärikasutajate arvu kindlaks, osutades asjaomasele ettevõtjale.
D. Teabe esitamine
1. | Ettevõtja, kes esitab komisjonile artikli 3 lõike 3 kohaselt teabe iga põhiplatvormiteenuse aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate arvu kohta, vastutab selle teabe täielikkuse ja õigsuse tagamise eest. Sellega seoses tuleb silmas pidada järgmist
|
2. | Aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate arvu kindlakstegemisel tuleb silmas pidada järgmist
|
E. Erimõisted
Allpool esitatud tabelis on esitatud mõistete „aktiivsed lõppkasutajad“ ja „aktiivsed ärikasutajad“ konkreetsed määratlused iga põhiplatvormiteenuse puhul.
Põhiplatvormiteenus | Aktiivsed lõppkasutajad | Aktiivsed ärikasutajad |
Veebipõhised vahendusteenused | Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid veebipõhist vahendusteenust vähemalt üks kord kuus, näiteks aktiivse sisselogimise, päringu tegemise, klõpsamise või kerimise teel, või sõlmisid vähemalt üks kord kuus veebipõhise vahendusteenuse kaudu tehingu. | Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kellel oli aasta jooksul veebipõhises vahendusteenuses loetellu kantud vähemalt üks artikkel või kes sõlmisid aasta jooksul veebipõhise vahendusteenuse võimaldatava tehingu. |
Veebipõhised otsingumootorid | Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid veebipõhist otsingumootorit vähemalt üks kord kuus, näiteks päringut tehes. | Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kellel on äriveebisait (st kaubanduslikul või kutsealasel otstarbel kasutatav veebisait), mida on aasta jooksul indekseeritud veebipõhise otsingumootoriga või mis on veebipõhise otsingumootori indeksi osa. |
Veebipõhised sotsiaalvõrguteenused | Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid veebipõhist sotsiaalvõrguteenust vähemalt üks kord kuus, näiteks aktiivse sisselogimise, lehekülje avamise, kerimise, klõpsamise, laikimise, päringu tegemise, postitamise või kommenteerimise teel. | Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kes on kantud veebipõhises sotsiaalvõrguteenuses olevasse ettevõtjate loetellu või kellel on veebipõhises sotsiaalvõrguteenuses ärikonto ning kes on teenust vähemalt üks kord aastas mis tahes viisil kasutanud, näiteks aktiivse sisselogimise, lehekülje avamise, kerimise, klõpsamise, laikimise, päringu tegemise, postitamise, kommenteerimise või ettevõtjatele mõeldud vahendite kasutamise teel. |
Videojagamisplatvormi teenused | Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid videojagamisplatvormi teenust vähemalt üks kord kuus, näiteks audiovisuaalse sisu osa esitamise, päringu tegemise või audiovisuaalse sisu üksuse üleslaadimise teel, sealhulgas eelkõige seoses kasutajate loodud videotega. | Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kes on aasta jooksul pakkunud vähemalt ühte audiovisuaalse sisu üksust, mis on videojagamisplatvormi teenuse kaudu üles laaditud või mida on selle kaudu esitatud. |
Numbrivaba isikutevahelise side teenused | Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes vähemalt üks kord kuus algatasid numbrivaba isikutevahelise side teenuse kaudu sidesessiooni või selles mis tahes viisil osalesid. | Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kes vähemalt üks kord aastas kasutasid numbrivaba isikutevahelise side teenuse kaudu lõppkasutajaga otseside pidamiseks ärikontot või algatasid selleks teenuse kaudu muul viisil side või osalesid selles. |
Operatsioonisüsteemid | Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid operatsioonisüsteemiga varustatud seadet, mis on aktiveeritud või mida on ajakohastatud või kasutatud vähemalt üks kord kuus. | Selliste kordumatute arendajate arv, kes aasta jooksul andsid välja vähemalt ühe tarkvararakenduse või -programmi, mis kasutab operatsioonisüsteemi programmeerimiskeelt või tarkvaraarendusvahendeid või mille käitamiseks operatsioonisüsteemi mis tahes viisil kasutatakse, või ajakohastasid või pakkusid sellist tarkvararakendust või -programmi. |
Virtuaalassistent | Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid virtuaalassistenti vähemalt üks kord kuus mis tahes viisil, näiteks selle aktiveerimise, sellelt küsimuste küsimise, sellele käsku andes teenusele juurdepääsu saamise või nutikodu seadme juhtimise teel. | Selliste kordumatute arendajate arv, kes aasta jooksul pakkusid vähemalt ühte virtuaalassistendi tarkvararakendust või funktsiooni, mis teeb olemasoleva tarkvararakenduse virtuaalassistendi kaudu kättesaadavaks. |
Veebibrauserid | Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid veebibrauserit vähemalt üks kord kuus, näiteks veebibrauseri URLi rea kaudu päringu tegemise või sellele veebisaidi aadressi sisestamise teel. | Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kelle äriveebisaiti (st kaubanduslikul või kutsealasel otstarbel kasutatavat veebisaiti) on veebibrauseri kaudu külastatud vähemalt kord aastas või kes pakkusid aasta jooksul veebibrauseris kasutatavat pistikprogrammi, laiendust või lisandprogrammi. |
Pilvandmetöötlusteenused | Selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes kasutasid asjaomase pilvandmetöötlusteenuste osutaja pilvandmetöötlusteenust vähemalt üks kord kuus, tasudes selle eest mis tahes viisil, olenemata sellest, kas tasumine toimus samal kuul. | Selliste kordumatute ärikasutajate arv, kes pakkusid aasta jooksul pilvandmetöötlusteenuseid, mille majutamiseks kasutati asjaomase pilvandmetöötlusteenuste osutaja pilvetaristut. |
Internetireklaamiteenused | Reklaamipinna müük omaniku arvel: selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes on reklaamiga kokku puutunud vähemalt üks kord kuus. Reklaamivahendusteenused (sh reklaamivõrgud, reklaamibörsid ja kõik muud reklaamivahendusteenused): selliste kordumatute lõppkasutajate arv, kes on reklaamiga kokku puutunud vähemalt üks kord kuus sellisel viisil, mis käivitas reklaamivahendusteenuse. | Reklaamipinna müük omaniku arvel: selliste kordumatute reklaamijate arv, kelle vähemalt ühte reklaami on aasta jooksul esitatud. Reklaamivahendusteenused (sh reklaamivõrgud, reklaamibörsid ja kõik muud reklaamivahendusteenused): selliste kordumatute ärikasutajate arv (sh reklaamijad, avaldajad või muud vahendajad), kes aasta jooksul suhtlesid reklaamivahendusteenuse kaudu või keda selle kaudu teenindati. |