(22) Seevastu juhul, kui kaubas sisalduva või sellega ühendatud digisisu või digiteenuse puudumine ei takista kaubal oma otstarvet täitmast, või kui tarbija sõlmib lepingu sellise digisisu üleandmiseks või digiteenuse osutamiseks, mis ei ole digielementidega kauba müügilepingu osa, siis tuleks kauba müügilepingut pidada eraldiseisvaks lepinguks, isegi kui müüja tegutseb kolmandast isikust kauplejaga sõlmitava lepingu vahendajana, ning see võib kuuluda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.
Näiteks kui tarbija laadib rakendustepoest oma nutitelefonile mängurakenduse, on mängurakenduse üleandmise leping nutitelefoni enda müügilepingust eraldiseisev leping.
Seetõttu tuleks direktiivi (EL) 2019/771 kohaldada üksnes nutitelefoni müügilepingu suhtes, samas kui mängurakenduse üleandmine võib kuuluda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kui käesolevas direktiivis sätestatud tingimused on täidetud.
Veel üks näide on juhtum, kus sõnaselgelt lepitakse kokku, et tarbija ostab nutitelefoni ilma konkreetse operatsioonisüsteemita ning sõlmib seejärel operatsioonisüsteemi üleandmise lepingu kolmanda isikuga.
Sellisel juhul ei oleks eraldi ostetud operatsioonisüsteem müügilepingu osa ning seega ei kuuluks see mitte direktiivi (EL) 2019/771 kohaldamisalasse, vaid võib kuuluda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kui käesolevas direktiivis sätestatud tingimused on täidetud.
- = -
(25) Kui digisisu ei anta üle või digiteenuseid ei osutata hinna eest, ei tuleks käesolevat direktiivi kohaldada olukordades, kus kaupleja kogub isikuandmeid üksnes digisisu üleandmiseks või digiteenuse osutamiseks või üksnes eesmärgil täita õigusaktidest tulenevaid nõudeid.
Sellised olukorrad võivad hõlmata näiteks juhtumeid, mil kohaldatava õigusega nõutakse tarbijalt registreerumist turvalisuse ja tuvastamise eesmärgil.
Samuti ei peaks käesolevat direktiivi kohaldama olukorras, kus kaupleja kogub üksnes metaandmeid, näiteks teavet tarbija seadme või veebisirvimise kohta, välja arvatud juhul, kui seda olukorda loetakse liikmesriigi õiguse kohaselt lepinguks.
Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada ka olukorras, kus tarbijale, ilma et ta oleks kauplejaga lepingut sõlminud, näidatakse reklaame üksnes selleks, et saada juurdepääsu digisisule või digiteenusele.
Siiski peaks liikmesriikidele jääma õigus laiendada käesoleva direktiivi kohaldamist olukordadele, mis ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, või selliseid olukordi muul viisil reguleerida.
- = -
(34) Käesoleva direktiivi pakettlepinguid käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada üksnes juhul, kui üks ja sama kaupleja pakub paketi eri elemente ühe lepingu alusel ühele ja samale tarbijale.
Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriigi õigust, millega reguleeritakse tingimusi, mille kohaselt digisisu üleandmise või digiteenuste osutamise lepingut võidakse lugeda seotuks muu lepinguga, mille tarbija on sama või muu kauplejaga sõlminud, või seda lepingut täiendavaks, samuti ei tohiks see mõjutada nende lepingute raames kasutada olevaid õiguskaitsevahendeid ega mõju, mida ühe lepingu lõpetamine võib teisele lepingule avaldada.
- = -
(41) Kaupleja võib digisisu tarbijale üle anda või talle digiteenuseid osutada mitmel viisil.
Otstarbekas on kehtestada lihtsad ja selged normid selle kohta, kuidas ja millal peab kaupleja kõnealuse üleandmiskohustuse või teenuse osutamise kohustuse täitma, mis on tema peamine lepinguline kohustus, ja mis täidetakse digisisu või digiteenuse tarbijale kättesaadavaks või juurdepääsetavaks tegemise kaudu.
Digisisu või digiteenus tuleks lugeda tarbijale kättesaadavaks või juurdepääsetavaks, kui digisisu või digiteenus või sellele juurdepääsemiseks või selle allalaadimiseks sobiv vahend on jõudnud tarbijani ning kaupleja ei pea võtma täiendavaid meetmeid, et võimaldada tarbijal digisisu või digiteenust lepingu kohaselt kasutada.
Arvestades, et põhimõtteliselt ei vastuta kaupleja sellise kolmanda isiku tegevuse või tegevusetuse eest, kes käitab füüsilist või virtuaalset süsteemi, näiteks elektroonilist platvormi või pilvsalvestuse süsteemi, mille tarbija on valinud digisisu või digiteenuse saamiseks või salvestamiseks, peaks piisama sellest, et kaupleja annab digisisu üle või osutab digiteenuse kõnealusele kolmandale isikule.
Füüsilist või virtuaalset süsteemi ei saa siiski käsitada tarbija valituna, kui see on kaupleja kontrolli all või on lepinguliselt kauplejaga seotud või kui tarbija valis selle füüsilise või virtuaalse süsteemi digisisu või digiteenuse vastuvõtmiseks, kuid see oli ainus kaupleja pakutud võimalus digisisu või digiteenuse vastuvõtmiseks või sellele juurdepääsu saamiseks.
- = -
(60) Ilma et see piiraks tarbija põhiõigust eraelu puutumatuse kaitsele, sealhulgas side konfidentsiaalsusele ning isikuandmete kaitsele, peaks tarbija tegema kauplejaga koostööd, et võimaldada kauplejal hinnata, kas nõuetele mittevastavuse põhjus tulenes tarbija digikeskkonnast, tehes seda tehniliselt kättesaadavate vahenditega, mis on tarbija jaoks kõige vähem sekkuvad.
Sageli saab seda teha, edastades kauplejale näiteks automaatselt genereeritud intsidendiaruandeid või üksikasjalikke andmeid tarbija internetiühenduse kohta. Üksnes erandlikel ja põhjendatud juhtudel, kui kõiki muid vahendeid arvesse võttes ei ole muud võimalust, võib osutuda vajalikuks, et tarbija lubaks virtuaalset juurdepääsu oma digikeskkonnale.
Kui aga tarbija ei tee kauplejaga koostööd ja tarbijat oli teavitatud koostööst keeldumise tagajärgedest, peaks tarbijal olema kohustus tõendada mitte üksnes seda, et digisisu või digiteenus ei vasta nõuetele, vaid ka seda, et digisisu või digiteenus ei vastanud nõuetele digisisu üleandmise või digiteenuse osutamise ajal, kui lepinguga on ette nähtud üks või mitu üleandmise või teenuse osutamise toimingut, või juhul, kui lepinguga on ette nähtud pidev üleandmine või osutamine teatava ajavahemiku jooksul, siis lepingu kestuse jooksul.
- = -
(76) Tarbijat tuleks muudatustest teavitada selgelt ja arusaadavalt.
Kui muudatus mõjutab digisisu või digiteenuse kasutamist tarbija poolt või tarbija juurdepääsu sellele negatiivselt rohkem kui vähesel määral, tuleks tarbijat teavitada viisil, mis võimaldab teabe salvestamist püsival andmekandjal.
Püsiv andmekandja peaks võimaldama tarbijal salvestada teavet nii kaua, kui see on vajalik tarbija selliste huvide kaitsmiseks, mis tulenevad tarbija suhtest kauplejaga.
Niisugused andmekandjad peaksid hõlmama eelkõige paberit, DVDsid, CDsid, USB-pulki, mälukaarte või kõvakettaid ning e-kirju.
- = -