Clausole e vendite online Direttiva EU 2011/0083 ET

1) „tarbija”– füüsiline isik, kes käesoleva direktiiviga reguleeritud lepingute raames tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega;

2) „kaupleja”– füüsiline või juriidiline isik, olenemata sellest, kas viimane on era- või avalik-õiguslikus omandis, kes käesoleva direktiiviga reguleeritud lepingute raames tegutseb – kaasa arvatud teiste isikute kaudu, kes tegutsevad tema nimel või ülesandel – eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega;

3) „kaup”– materiaalne vallasvara, välja arvatud asjad, mida müüakse sundkorras või muul seadusest tuleneval viisil. Käesoleva direktiivi tähenduses loetakse kaubaks ka vesi, gaas ja elekter, kui need pannakse müüki piiratud mahus või kindlaksmääratud koguses;

4) „tarbija nõuete järgi valmistatud kaup”– kaup, mis valmistatakse tarbija isikliku valiku või otsuse alusel;

5) „müügileping”– leping, mille kohaselt kaupleja annab tarbijale üle või kohustub andma üle kauba omandiõiguse ning tarbija maksab või võtab kohustuse maksta selle hinna, sealhulgas leping, mille esemeks on nii kaubad kui ka teenused;

6) „teenusleping”– leping, välja arvatud müügileping, mille kohaselt kaupleja osutab või kohustub osutama tarbijale teenust ning tarbija maksab või kohustub maksma selle hinna;

7) „kaugleping”– kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud leping, mis sõlmitakse organiseeritud kaugmüügi- või teenuste osutamise skeemi alusel ilma kaupleja ja tarbija üheaegse füüsilise kohalolekuta, kasutades eranditult kas üht või mitut kaugsidevahendit kuni ja kaasa arvatud ajani, millal leping sõlmitakse;

8) „väljaspool äriruume sõlmitav leping”– kaupleja ja tarbija vaheline leping:

9) „äriruum”–

a)	jaemüügiks kasutatav äriruum kinnisvara kujul, kus kaupleja alaliselt tegutseb, või

b)	jaemüügiks kasutatav äriruum vallasvara kujul, kus kaupleja tavaliselt tegutseb;

10) „püsiv andmekandja”– vahend, mis võimaldab tarbijal või kauplejal säilitada isiklikult talle suunatud teavet nii, et sellele on teabe eesmärgiga vastavuses oleva aja jooksul võimalik hilisemaks kasutamiseks ligi pääseda, ja mis võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada;

11) „digitaalne infosisu”– andmed, mis on toodetud ja edastatud digitaalsel kujul;

12) „finantsteenus”– panga-, krediidi-, kindlustus-, personaalpensioni, investeerimis- või makseteenus;

13) „avalik enampakkumine”– müügimeetod, kus kaupleja pakub enampakkumise korraldaja poolt läbiviidava läbipaistva võistupakkumise korras kaupa või teenust tarbijatele, kes viibivad enampakkumise juures või kellele on antud võimalus seal juures viibida, ning kus edukas pakkumise tegija on kohustatud kauba või teenuse ostma;

14) „müügigarantii”– kaupleja või tootja (garandi) poolt tarbija ees võetud kohustus lisaks oma seadusest tulenevale kohustusele kauba vastavuse tagamise osas hüvitada tarbijale kauba eest makstud hind või asendada või parandada kaup või osutada hooldustöid mis tahes moel, kui kaup ei vasta garantiikirjas sätestatud kirjeldusele või muule vastavusega mitteseotud nõudele või asjakohasele reklaamile, mis on kättesaadav lepingu sõlmimise ajal või selle eel;

15) „lisaleping”– leping, mille alusel tarbija omandab kauba või teenuse, mis on seotud kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitud lepinguga, ning kus kõnealuse kauba tarnib või teenuse osutab kaupleja või kolmas isik nimetatud kolmanda isiku ja kaupleja vahel sõlmitud kokkuleppe alusel.

Artikkel 3

Kohaldamisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse selles sätestatud tingimustel ja ulatuses kõigi kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepingute suhtes. Seda kohaldatakse ka vee, gaasi ja elektri tarnimise või kaugkütte lepingute suhtes, sh kui tegu on avalik-õiguslike teenusepakkujatega, kui neid kaupu pakutakse lepingulisel alusel.

2. Kui mõni käesoleva direktiivi säte läheb vastuollu liidu teise õigusakti sättega, millega reguleeritakse konkreetseid sektoreid, siis on kõnealuse teise õigusakti säte ülimuslik ja seda kohaldatakse kõnealuste asjaomaste konkreetsete sektorite suhtes.

3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingute suhtes, mis:

a)	sõlmitakse sotsiaalteenuste osutamiseks, kaasa arvatud sotsiaalkorterid, lastehoid ning püsivalt või ajutiselt puudust kannatavate perede ja isikute toetamine, sealhulgas pikaajaline hooldus;

b)	sõlmitakse tervishoiuteenuste osutamiseks, nagu on määratletud direktiivi 2011/24/EL artikli 3 punktis a sõltumata sellest, kas neid osutavad tervishoiuasutused või mitte;

c)	sõlmitakse hasartmängudeks, sealhulgas rahalise panusega õnnemängud, kaasa arvatud loteriid, kasiinomängud ja kihlveotehingud;

d)	sõlmitakse finantsteenuste osutamiseks;

e)	sõlmitakse kinnisasja või kinnisasjaga seotud õiguse loomiseks, omandamiseks või üleandmiseks;

f)	sõlmitakse uute hoonete ehitamiseks, olemasolevate hoonete suuremahuliseks ümberehitamiseks ja eluruumide üürimiseks;

g)	kuuluvad nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiivi 90/314/EMÜ (reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta) (18) kohaldamisalasse;

h)	kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta direktiivi 2008/122/EÜ (tarbijate kaitse kohta seoses osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi ja vahetuslepingute teatavate aspektidega) (19) kohaldamisalasse;

liikmesriikide õiguse kohaselt sõlmitakse niisuguse avaliku võimu kandja poolt, kes on seadusega kohustatud olema sõltumatu ja erapooletu ning kes peab ulatusliku õigusalase selgitustööga tagama, et tarbija sõlmib lepingu üksnes põhjaliku kaalutluse alusel ja selle õiguslikust ulatusest teadlik olles;

j)	sõlmitakse toiduainete, jookide või muu koheseks kodus tarbimiseks ette nähtud kauba tarnimiseks ning mida kaupleja oma sagedaste ja korrapäraste ringsõitude käigus füüsiliselt tarnib tarbija koju, asukohta või töökohta;

k)	sõlmitakse reisijateveo teenuse osutamiseks, välja arvatud artikli 8 lõige 2 ja artiklid 19 ning 22;

l)	sõlmitakse müügiautomaate või automatiseeritud äriruume kasutades;

m)	sõlmitakse telekommunikatsioonioperaatoritega avalike taksofonide vahendusel nende kasutamiseks või mis on sõlmitud tarbija telefoni, Interneti või faksi teel loodud ühe ühenduse kasutamiseks.

4. Liikmesriigid võivad jätta käesoleva direktiivi kohaldamata või otsustada mitte säilitada või kehtestada vastavaid siseriiklike sätteid väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute kohta, mille puhul tarbija poolt tehtav makse ei ületa 50 eurot. Liikmesriigid võivad oma siseriiklikes õigusaktides määrata väiksema väärtuse.

5. Käesolev direktiiv ei piira üldise siseriikliku lepinguõiguse, nagu lepingu kehtivust, koostamist või mõju käsitlevate eeskirjade kohaldamist, kui üldise lepinguõiguse aspektid ei ole käesoleva direktiiviga reguleeritud.

6. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei takista kauplejat pakkumast tarbijale lepingutingimusi, mille alusel tarbija on kaitstud paremini, kui käesoleva direktiiviga ette nähakse.

Artikkel 7

Vorminõuded väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul

1. Väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul esitab kaupleja artikli 6 lõikes 1 ettenähtud teabe tarbijale paberkandjal või, kui tarbija on sellega nõus, mõnel muul püsival andmekandjal. Kõnealune teave peab olema loetav ning esitatud lihtsas ja arusaadavas keeles.

2. Kaupleja annab tarbijale allkirjastatud lepingu koopia või kinnituse lepingu sõlmimise kohta paberkandjal või, kui tarbija on sellega nõus, mõnel muul püsival andmekandjal, kaasa arvatud, kui see on asjakohane, koos kinnitusega artikli 16 punkti m kohase tarbija eelneva sõnaselge nõusoleku ja kinnituse kohta.

3. Kui tarbija soovib, et teenuste osutamine või vee, gaasi või elektri tarnimine, kui neid ei panda müüki piiratud mahus või kindlaksmääratud koguses, või kaugkütmine algab artikli 9 lõikes 2 ettenähtud taganemistähtajal, nõuab kaupleja tarbijalt selle kohta püsival andmekandjal sõnaselget taotlust.

4. Väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul, mille puhul tarbija on sõnaselgelt taotlenud kaupleja teenuseid remondi või hooldustööde tegemiseks, mille eest kaupleja ja tarbija täidavad kohe oma lepingujärgsed kohustused, kusjuures tarbija makstav summa ei ületa 200 eurot:

annab kaupleja tarbijale artikli 6 lõike 1 punktides b ja c osutatud teabe ning teabe hinna või selle arvutamiseks kasutatava meetodi kohta koos koguhinna prognoosiga paberkandjal või, kui tarbija on sellega nõus, mõnel muul püsival andmekandjal. Kaupleja annab tarbijale artikli 6 lõike 1 punktides a, h ja k osutatud teabe, kuid võib jätta selle andmata paberkandjal või mõnel muul püsival andmekandjal, kui tarbija on selleks andnud oma sõnaselge nõusoleku;

b)	sisaldab käesoleva artikli lõike 2 kohaselt antav kinnitus lepingu sõlmimise kohta artikli 6 lõikes 1 sätestatud teavet.

Liikmesriigid võivad otsustada seda lõiget mitte kohaldada.

5. Liikmesriigid ei kehtesta käesolevas direktiivis sätestatud teavitamiskohustuste täitmisele lisaks muid lepingueelse teavitamise vorminõudeid.

Artikkel 14

Tarbija kohustused lepingust taganemise korral

1. Välja arvatud juhul, kui kaupleja on teinud ettepaneku kaubale ise järele tulla, saadab tarbija põhjendamatu viivituseta ning igal juhul mitte hiljem kui 14 päeva pärast seda, kui ta on teatanud kauplejale vastavalt artiklile 11 oma otsusest lepingust taganeda, kauba tagasi või annab kauba üle kauplejale või isikule, keda kaupleja on volitanud kaupa vastu võtma. Tähtajast on kinni peetud, kui tarbija on kauba tagasi saatnud enne 14-päevase tähtaja möödumist.

Tarbija kannab üksnes kauba tagastamisega seonduvad otsesed kulud, välja arvatud juhul, kui kaupleja on andnud nõusoleku need ise kanda, või kui kaupleja ei ole tarbijat teavitanud sellest, et tarbija peab need kulud ise kandma.

Väljaspool äriruume sõlmitud lepingute puhul, kui kaup on toimetatud tarbija koju lepingu sõlmimise ajal, toob kaupleja kauba omal kulul ära, kui kaupa ei saa selle olemuse tõttu tavaliselt postiga tagasi saata.

2. Tarbija vastutab ainult kauba väärtuse vähenemise eest, mis on tingitud kauba kasutamisest muul viisil, kui on vaja kauba olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks. Tarbija ei vastuta mingil juhul kauba väärtuse vähenemise eest, kui kaupleja ei ole artikli 6 lõike 1 punkti h kohaselt juhtinud tähelepanu taganemisõigusele.

3. Kui tarbija kasutab taganemisõigust pärast artikli 7 lõike 3 või artikli 8 lõike 8 kohase taotluse esitamist, maksab tarbija kauplejale summa, mis on proportsionaalne tarnitud osaga ajani, mil tarbija teatas kauplejale taganemisõiguse kasutamisest, võrreldes lepingu kogumahuga. Tarbija poolt kauplejale makstav proportsionaalne summa arvutatakse lepingus kokku lepitud koguhinna alusel. Kui koguhind on ülemäära suur, arvutatakse proportsionaalne summa tarnitud osa turuväärtuse alusel.

4. Tarbija ei kanna kulusid:

taganemistähtaja jooksul teenuste osutamise, vee, gaasi või elektri tarnimise eest, kui neid ei panda müüki piiratud mahus või kindlaksmääratud koguses, või kaugkütmise eest, täielikult või osaliselt, kui:

i)	kaupleja ei ole andnud teavet vastavalt artikli 6 lõike 1 punktidele h või j või

ii)	tarbija ei ole sõnaselgelt taotlenud artikli 7 lõike 3 ja artikli 8 lõike 8 kohaselt teenuste osutamise alustamist taganemistähtaja jooksul või

tarnitava digitaalse infosisu eest, mida ei edastata füüsilisel andmekandjal, täielikult või osaliselt, kui:

i)	tarbija ei ole andnud eelnevat sõnaselget nõusolekut teenuse osutamise alustamiseks enne artiklis 9 osutatud 14-päevase tähtaja lõppu,

ii)	tarbija ei ole kinnitanud asjaolu, et nõusoleku andmisega kaotab ta oma taganemisõiguse, või

iii)	kaupleja ei ole andnud artikli 7 lõike 2 või artikli 8 lõike 7 kohast kinnitust.

5. Kui artikli 13 lõikes 2 ning käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, ei kaasne tarbijale taganemisõiguse kasutamisega mis tahes vastutust.

Artikkel 18

Kohaletoimetamine

1. Kui lepinguosalised ei ole kättetoimetamise ajas kokku leppinud teisiti, tarnib kaupleja kauba, andes kauba füüsiliselt üle tarbija valdusse või tema kontrolli alla põhjendamatu viivituseta, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast lepingu sõlmimist.

2. Kui kaupleja ei ole täitnud oma kohustust kaup tarbijaga kokku lepitud ajal või lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul kohale toimetada, nõuab tarbija kauplejalt kauba kohaletoimetamist olukorrale vastava lisatähtaja jooksul. Kui kaupleja ei toimeta kaupa kohale lisatähtaja jooksul, on tarbijal õigus leping lõpetada.

Esimest lõiku ei kohaldata müügilepingute suhtes, kui kaupleja on keeldunud kaupa kohale toimetamast või kui oluline on kohaletoimetamine kokkulepitud ajavahemikul, võttes arvesse kõiki lepingu sõlmimisega kaasnevaid asjaolusid, või kui tarbija teatab kauplejale enne lepingu sõlmimist, et oluline on tarnimine konkreetseks kuupäevaks või konkreetsel kuupäeval. Kõnealustel juhtudel, kui kaupleja ei toimeta kaupa kohale tarbijaga kokku lepitud ajal või lõikes 1 kokkulepitud tähtaja jooksul, on tarbijal õigus leping viivitamatult lõpetada.

3. Lepingu lõpetamise korral tagastab kaupleja põhjendamatu viivituseta kõik lepingu alusel saadud summad.

4. Lisaks lepingu lõpetamisele vastavalt lõikele 2 võib tarbija kasutada muid siseriikliku õigusega ette nähtud õiguskaitsevahendeid.

Artikkel 19

Maksevahendite kasutamise tasu

Liikmesriigid keelavad kauplejatel nõuda teatud maksevahendite kasutamise eest tarbijatelt tasu, mis ületab kaupleja kulutusi sellise vahendi kasutamise eest.

Artikkel 20

Riisiko üleminek

Lepingutes, mille kohaselt kaupleja saadab kauba tarbijale, läheb kauba hävimise või kahjustumise riisiko üle tarbijale, kui tarbija või tema määratud kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja, on saanud kauba füüsiliselt oma valdusse. Kauba üleandmisega kättetoimetajale läheb riisiko siiski üle tarbijale, kui tarbija tellis kauba kättetoimetamise kättetoimetajalt, ent kaupleja ei pakkunud kõnealust võimalust, ilma et see piiraks tarbija õigusi kättetoimetaja suhtes.

Artikkel 23

Jõustamine

1. Liikmesriigid tagavad käesoleva direktiivi täitmise tagamiseks vajalike piisavate ja tõhusate vahendite olemasolu.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vahendite hulka kuuluvad õigusnormid, mille kohaselt üks või mitu järgmistest siseriikliku õigusega määratud asutustest võib/võivad kooskõlas siseriikliku õigusega pöörduda kohtute või pädevate haldusasutuste poole, et tagada käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike õigusnormide kohaldamine:

a)	riigiasutused või nende esindajad;

b)	tarbijaorganisatsioonid, kellel on õigustatud huvi tarbijaid kaitsta;

c)	kutseorganisatsioonid, kellel on õigustatud huvi meetmeid võtta.

Artikkel 25

Direktiivi imperatiivsus

Kui lepingu suhtes kuulub kohaldamisele liikmesriigi õigus, ei saa tarbijad loobuda õigustest, mis on neile antud käesoleva direktiivi ülevõtmisega seotud siseriiklike meetmete võtmisega.

Mis tahes lepingutingimused, millega kas otse või kaudselt loobutakse käesolevast direktiivist tulenevatest õigustest või piiratakse neid, ei ole tarbijale siduvad.

Artikkel 26

Teave

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et anda tarbijatele ja kauplejatele teavet siseriiklike sätete kohta, millega käesolev direktiiv üle võetakse, ning innustavad vajaduse korral kauplejaid ja direktiivi 2005/29/EÜ artikli 2 punktis g määratletud käitumiskoodeksi omanikke oma käitumiskoodekseid tarbijatele tutvustama.

Artikkel 35

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 25. oktoober 2011

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

M. DOWGIELEWICZ

(1) ELT C 317, 23.12.2009, lk 54.

(2) ELT C 200, 25.8.2009, lk 76.

(3) Euroopa Parlamendi 23. juuni 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 10. oktoobri 2011. aasta otsus.

(4) EÜT L 372, 31.12.1985, lk 31.

(5) EÜT L 144, 4.6.1997, lk 19.

(6) ELT L 177, 4.7.2008, lk 6.

(7) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.

(8) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.

(9) ELT L 88, 4.4.2011, lk 45.

(10) ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.

(11) EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.

(12) ELT L 319, 5.12.2007, lk 1.

(13) ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.

(14) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.

(15) EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29.

(16) EÜT L 171, 7.7.1999, lk 12.

(17) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(18) EÜT L 158, 23.6.1990, lk 59.

(19) ELT L 33, 3.2.2009, lk 10.

(20) ELT L 133, 22.5.2008, lk 66.

(21) EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16.

I LISA

Teave taganemisõiguse kasutamise kohta

A. Taganemise näidisjuhend

Taganemisõigus

Teil on õigus põhjusi esitamata taganeda käesolevast lepingust 14 päeva jooksul.

Taganemistähtaeg lõpeb 14 päeva möödumisel alates päevast .

Taganemisõiguse kasutamiseks teavitage meid oma otsusest taganeda käesolevast lepingust ühemõttelise avaldusega (nt posti, faksi või e-postiga saadetud kiri). Te võite selleks kasutada lisatud taganemisteate näidisvormi, kuid see ei ole kohustuslik.

Taganemisõiguse kasutamise tähtajast kinnipidamiseks piisab, kui te saadate teate taganemisõiguse kasutamise kohta enne taganemistähtaja lõppu.

Lepingust taganemise tagajärjed

Kui te taganete käesolevast lepingust, tagastame teile kõik teilt saadud maksed, sealhulgas kättetoimetamiskulud (välja arvatud täiendavad kulud, mis tulenevad teie valitud kättetoimetamisviisist, mis erineb meie pakutud kõige odavamast tavalisest kättetoimetamisviisist) põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt 14 päeva jooksul alates päevast, mil me saame teada teie otsusest käesolevast lepingust taganeda. Me teeme nimetatud tagasimaksed, kasutades sama makseviisi, mida te kasutasite algses tehingus, välja arvatud juhul, kui te olete sõnaselgelt andnud nõusoleku teistsuguse makseviisi kasutamiseks; igal juhul ei kaasne teile sellise maksete tagastamisega seoses teenustasusid.

Täitmisjuhend

Lisage üks järgmistest jutumärkides esitatud tekstidest:

a)	teenuslepingu või vee, gaasi või elektri tarnimise lepingu puhul, kui neid ei panda müüki piiratud mahus või kindlaksmääratud koguses, kaugkütte puhul või digitaalse infosisu puhul, mida ei edastata füüsilisel andmekandjal: „mil leping sõlmiti.”;

b)	müügilepingu puhul: „mil teie või kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja ja kelle te olete selleks otstarbeks määranud, on saanud kauba füüsiliselt oma valdusse.”;

c)	lepingu puhul, mis käsitleb mitme eraldi kättetoimetatava kauba tellimist ühes tellimuses: „mil teie või kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja ja kelle te olete selleks otstarbeks määranud, on saanud viimase kaubaartikli füüsiliselt oma valdusse.”;

d)	lepingu puhul, mis käsitleb mitmest partiist või osast koosneva kauba kättetoimetamist: „mil teie või kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja ja kelle te olete selleks otstarbeks määranud, on saanud viimase saadetise või osa füüsiliselt oma valdusse.”;

e)	lepingu puhul, mis käsitleb kindlaksmääratud aja jooksul kaupade korrapärast kättetoimetamist: „mil teie või kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja ja kelle te olete selleks otstarbeks määranud, on saanud esimese kaubaartikli füüsiliselt oma valdusse.”

Palun kandke siia oma nimi, aadress, ning olemasolu korral telefoninumber, faksinumber ja e-posti aadress.

Kui te annate tarbijale võimaluse täita ja esitada teave tema lepingust taganemise kohta elektrooniliselt teie veebilehel, lisage järgmine tekst: „Teil on ka võimalik täita ja esitada taganemisteate näidisvorm või mis tahes muu ühemõtteline avaldus elektrooniliselt meie veebilehel [lisada internetiaadress]. Kui te kasutate seda võimalust, saadame teile viivitamata kinnituse teiepoolse taganemisteate kättesaamise kohta püsival andmekandjal (näiteks e-kirjaga).”

Müügilepingu puhul, kui te ei ole teinud ettepanekut kaubale taganemise korral ise järele tulla, lisage järgmine tekst: „Me võime viivitada tagasimaksetega seni, kuni oleme kauba tagasi saanud või kuni te olete esitanud tõendid, et te olete kauba tagasi saatnud, sõltuvalt sellest, kumb toimub varem.”

Kui tarbija on seoses lepinguga kauba kätte saanud:

lisage:

—	„Tuleme ise kaubale järele.” või

—

„Te saadate kauba tagasi või annate selle põhjendamatu viivituseta ning igal juhul mitte hiljem kui 14 päeva jooksul päevast, mil te teatasite meile oma taganemisest käesolevast lepingust, üle meile või … [kui see on asjakohane, lisage selle isiku nimi ja aadress, keda te volitate kaupa vastu võtma]. Tähtajast on kinni peetud, kui te saadate kauba tagasi enne 14-päevase tähtaja lõppu.”;

lisage:

—	„Kauba tagastamise kulud katame meie.”,

—	„Kauba tagastamise otsesed kulud tuleb katta teil.”,

—

kui te kauglepingus ei paku võimalust kauba tagastamise kulusid ise katta ning kaupa ei saa selle olemuse tõttu tavaliselt posti kaudu tagastada: „Kauba tagastamise otsesed kulud … eurot [lisage summa] tuleb katta teil.”, või kui kauba tagastamise kulusid ei ole mõistlikkuse piires võimalik eelnevalt arvutada: „Kauba tagastamise otsesed kulud tuleb katta teil. Maksimaalsed kulud on ligilähedaselt … eurot [lisage summa].”, või

—	kui väljaspool äriruume sõlmitud lepingu puhul on kaup toimetatud tarbija koju lepingu sõlmimise ajal ning seda kaupa ei saa selle olemuse tõttu tavaliselt postiga tagasi saata: „Me tuleme kaubale ise oma kulul järele.”;

c)	lisage „Te vastutate üksnes kauba väärtuse vähenemise eest, mis on tingitud kauba kasutamisest muul viisil, kui on vaja kauba olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks.”

Teenuse osutamist käsitleva lepingu või vee, gaasi või elektri tarnimise lepingu suhtes, kui neid ei panda müüki piiratud mahus või kindlaksmääratud koguses, või kaugkütte puhul lisage järgmine tekst: „Kui te soovisite, et teenuste osutamine või vee/gaasi/elektri/kaugkütte [mittevajalik maha tõmmata] tarnimine algaks taganemistähtaja jooksul, tasute te meile summa, mis on proportsionaalne osutatud teenuse või tarnitud kauba osaga ajani, mil te teatasite meile oma taganemisest käesolevast lepingust, võrreldes lepingu kogumahuga.”

B. Taganemisteate näidisvorm

—	Kellele: „[kaupleja kannab siia oma nime, aadressi ning olemasolu korral faksinumbri ja e-posti aadressi]”:

—	Käesolevaga soovin/soovime (1) taganeda lepingust, millega on ostetud järgmine kaup (1) / on tellitud järgmine teenus (1)

—	Tellimuse esitamise kuupäev (1) / kättesaamise kuupäev (1)

—	Tarbija nimi / tarbijate nimed

—	Tarbija(te) aadress(id)

—	Tarbija allkiri / tarbijate allkirjad (ainult juhul, kui käesolev vorm esitatakse paberkandjal)

—

Kuupäev

(1) Mittevajalik maha tõmmata.

II LISA

Vastavustabel

Direktiiv 85/577/EMÜ	Direktiiv 97/7/EÜ	Käesolev direktiiv
Artikkel 1		Artikkel 3 koostoimes artikli 2 punktidega 8 ja 9 ja artikli 16 punktiga h
	Artikkel 1	Artikkel 1 koostoimes artikli 2 punktiga 7
Artikkel 2		Artikli 2 punktid 1 ja 2
	Artikli 2 punkt 1	Artikli 2 punkt 7
	Artikli 2 punkt 2	Artikli 2 punkt 1
	Artikli 2 punkt 3	Artikli 2 punkt 2
	Artikli 2 punkti 4 esimene lause	Artikli 2 punkt 7
	Artikli 2 punkti 4 teine lause	—
	Artikli 2 punkt 5	—
Artikli 3 lõige 1		Artikli 3 lõige 4
Artikli 3 lõike 2 punkt a		Artikli 3 lõike 3 punktid e ja f
Artikli 3 lõike 2 punkt b		Artikli 3 lõike 3 punkt j
Artikli 3 lõike 2 punkt c		—
Artikli 3 lõike 2 punkt d		Artikli 3 lõike 3 punkt d
Artikli 3 lõike 2 punkt e		Artikli 3 lõike 3 punkt d
Artikli 3 lõige 3		—
	Artikli 3 lõike 1 esimene taane	Artikli 3 lõike 3 punkt d
	Artikli 3 lõike 1 teine taane	Artikli 3 lõike 3 punkt l
	Artikli 3 lõike 1 kolmas taane	Artikli 3 lõike 3 punkt m
	Artikli 3 lõike 1 neljas taane	Artikli 3 lõike 3 punktid e ja f
	Artikli 3 lõike 1 viies taane	Artikli 6 lõige 3 ja artikli 16 punkt k loetuna koostoimes artikli 2 punktiga 13
	Artikli 3 lõike 2 esimene taane	Artikli 3 lõike 3 punkt j
	Artikli 3 lõike 2 teine taane	Artikli 3 lõike 3 punkt f (eluruumi üürimisega seoses), punkt g (reisipakettidega seoses), punkt h (osaajalise kasutamise õigusega seoses), punkt k (mõningase erandiga reisijateveoga seoses) ning artikli 16 punkt l (taganemisõiguse kasutamisega seotud erandiga seoses)
Artikli 4 esimene lause		Artikli 6 lõike 1 punktid b, c ja h, artikli 7 lõiked 1 ja 2
Artikli 4 teine lause		Artikli 6 lõike 1 punkt a ja artikli 7 lõige 1
Artikli 4 kolmas lause		Artikli 6 lõige 1
Artikli 4 neljas lause		Artikkel 10
	Artikli 4 lõike 1 punkt a	Artikli 6 lõike 1 punktid b ja c
	Artikli 4 lõike 1 punkt b	Artikli 6 lõike 1 punkt a
	Artikli 4 lõike 1 punkt c	Artikli 6 lõike 1 punkt e
	Artikli 4 lõike 1 punkt d	Artikli 6 lõike 1 punkt e
	Artikli 4 lõike 1 punkt e	Artikli 6 lõike 1 punkt g
	Artikli 4 lõike 1 punkt f	Artikli 6 lõike 1 punkt h
	Artikli 4 lõike 1 punkt g	Artikli 6 lõike 1 punkt f
	Artikli 4 lõike 1 punkt h	—
	Artikli 4 lõike 1 punkt i	Artikli 6 lõike 1 punktid o ja p
	Artikli 4 lõige 2	Artikli 6 lõige 1 koostoimes artikli 8 lõigetega 1, 2 ja 4
	Artikli 4 lõige 3	Artikli 8 lõike 5
	Artikli 5 lõige 1	Artikli 8 lõige 7
	Artikli 5 lõige 2	Artikli 3 lõike 3 punkt m
	Artikli 6 lõige 1	Artikli 9 lõiked 1 ja 2, artikkel 10, artikli 13 lõige 2, artikkel 14
	Artikli 6 lõige 2	Artikkel 13 ja artikli 14 lõike 1 teine ja kolmas lõik
	Artikli 6 lõike 3 esimene taane	Artikli 16 punkt a
	Artikli 6 lõike 3 teine taane	Artikli 16 punkt b
	Artikli 6 lõike 3 kolmas taane	Artikli 16 punktid c ja d
	Artikli 6 lõike 3 neljas taane	Artikli 16 punkt i
	Artikli 6 lõike 3 viies taane	Artikli 16 punkt j
	Artikli 6 lõike 3 kuues taane	Artikli 3 lõike 3 punkt c
	Artikli 6 lõige 4	Artikkel 15
	Artikli 7 lõige 1	Artikli 18 lõige 1 (müügilepingute puhul)
	Artikli 7 lõige 2	Artikli 18 lõiked 2, 3 ja 4
	Artikli 7 lõige 3	—
	Artikkel 8	—
	Artikkel 9	Artikkel 27
	Artikkel 10	— (aga vaata direktiivi 2002/58/EÜ artiklit 13)
	Artikli 11 lõige 1	Artikli 23 lõige 1
	Artikli 11 lõige 2	Artikli 23 lõige 2
	Artikli 11 lõike 3 punkt a	Artikli 6 lõige 9 lepingueelse teabe tõendamise kohustuse osas; muus osas: —
	Artikli 11 lõike 3 punkt b	Artikli 24 lõige 1
	Artikli 11 lõige 4	—
	Artikli 12 lõige 1	Artikkel 25
	Artikli 12 lõige 2	—
	Artikkel 13	Artikli 3 lõige 2
	Artikkel 14	Artikkel 4
	Artikli 15 lõige 1	Artikli 28 lõige 1
	Artikli 15 lõige 2	Artikli 28 lõige 1
	Artikli 15 lõige 3	Artikli 28 lõige 1
	Artikli 15 lõige 4	Artikkel 30
	Artikkel 16	Artikkel 26
	Artikkel 17	—
	Artikkel 18	Artikkel 34
	Artikkel 19	Artikkel 35
Artikli 5 lõige 1		Artiklid 9 ja 11
Artikli 5 lõige 2		Artikkel 12
Artikkel 6		Artikkel 25
Artikkel 7		Artiklid 13, 14 ja 15
Artikkel 8		Artikkel 4

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 2006/2004 (tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus)) (1) lisa	Tõlgendatakse viitena
Punktid 2 ja 11	käesolevale direktiivile

(1) ELT L 364, 9.12.2004, lk 1.

whereas

(5) Kaugmüügi piiriülest potentsiaali ei ole täies ulatuses ära kasutatud, kuigi see võiks olla üks siseturu esmastest käegakatsutavatest tulemustest.
Võrreldes riigisisese kaugmüügi olulise kasvuga viimastel aastatel on piiriülese kaugmüügi kasv olnud piiratud.
See erinevus on märgatav just Interneti teel toimuva müügi puhul, kus kasvuruum on eriti suur.
Väljaspool äriruume (otsemüük) sõlmitavate lepingute piiriülese potentsiaali ärakasutamist takistavad mitmed tegurid, sealhulgas tootmisharudele kehtestatud siseriiklike tarbijakaitse-eeskirjade erinevus.
Võrreldes riigisisese otsemüügi kasvuga viimastel aastatel, on just teenuste sektoris, nt kommunaalteenused, selliste tarbijate arv, kes seda piiriülese ostu-müügi kanalit kasutavad, püsinud samal tasemel.
Vastukajana paljudes liikmesriikides kasvanud ärivõimalustele peaksid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (sealhulgas üksikkauplejad) või otsemüügiga tegelevate ettevõtete agendid olema enam huvitatud ärivõimaluste leidmisest teistes liikmesriikides, seda eelkõige piirialadel.
Seetõttu aitab tarbijatele esitatava teabe ning kauglepingutest ja väljaspool äriruume sõlmitavatest lepingutest taganemise täielik ühtlustamine kaasa kõrgetasemelisele tarbijakaitsele ning ettevõtja ja tarbija vahelise siseturu paremale toimimisele.

- = -

(11) Käesolev direktiiv ei tohiks piirata nende liidu sätete kohaldamist, mis puudutavad konkreetseid sektoreid, nagu näiteks inimtervishoius kasutatavad ravimid, meditsiiniseadmed, eraelu puutumatus ja elektrooniline side, patsiendiõigused piiriüleses tervishoius, toiduainete märgistamine ning elektrienergia ja maagaasi siseturg.

- = -

(14) Käesolev direktiiv ei tohiks piirata siseriiklikku õigust lepinguõiguse valdkonnas, kui lepinguõiguse aspekte ei reguleerita käesoleva direktiiviga.
Seetõttu ei tohiks käesolev direktiiv piirata siseriiklikku õigust, millega reguleeritakse näiteks lepingu sõlmimist või kehtivust (nt nõusoleku puudumise korral).
Samamoodi ei tohiks käesolev direktiiv piirata siseriiklikku õigust seoses üldiste lepinguliste õiguskaitsevahendite, üldise majanduskorra eeskirjade (nt ülemäära või liialdatult kõrged hinnad) ning ebaeetiliste õiguslike tehingute eeskirjadega.

- = -

(16) Käesolev direktiiv ei tohiks piirata seadusjärgset esindust käsitlevat siseriiklikku õigust, näiteks eeskirjad, mida kohaldatakse kaupleja nimel või ülesandel tegutseva isiku suhtes (nt agent või usaldusisik).
Liikmesriikidele peaks jääma selles valdkonnas pädevus.
Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõikide kauplejate suhtes, nii avaliku kui ka erasektori kauplejate suhtes.

- = -

(21) Väljaspool äriruume sõlmitud leping tuleks määratleda lepinguna, mis sõlmitakse kaupleja ja tarbija samaaegsel füüsilisel kohalolekul paigas, mis ei ole kaupleja äriruumid, näiteks tarbija kodus või töökohal.
Väljaspool äriruume võib tarbija olla potentsiaalse psühholoogilise surve all või puutuda kokku üllatusmomendiga, olenemata sellest, kas tarbija on soovinud kaupleja kohaletulekut või mitte.
Väljaspool äriruume sõlmitud lepingu mõiste peaks hõlmama ka olukordi, kus tarbija poole pöördutakse isiklikult ja eraldi väljaspool äriruume, kuid leping sõlmitakse kohe pärast seda kaupleja äriruumides või kaugsidevahendi abil.
Väljaspool äriruume sõlmitud lepingu mõiste ei tohiks hõlmata olukordi, kus kaupleja tuleb alguses tarbija koju ainult eesmärgiga viia läbi mõõtmine või teha pakkumine, ilma et tarbija oleks endale kohustusi võtnud, ning kui leping sõlmitakse kaupleja pakkumise alusel alles hiljem kaupleja äriruumides või kaugsidevahendi abil.
Neil juhtudel ei loeta lepingut sõlmituks vahetult pärast kaupleja tarbija poole pöördumist, kui tarbijal on olnud aega enne lepingu sõlmimist pakkumise üle mõelda.
Oste, mis on tehtud kaupleja poolt organiseeritud väljasõidu ajal, mille käigus reklaamiti omandatud kaupu ja pakuti neid müügiks, tuleks käsitada väljaspool äriruume sõlmitud lepingutena.

- = -

(22) Ettevõtte äriruumideks tuleks lugeda mis tahes liiki valdusi (näiteks pood, müügikiosk või veoauto), mida kaupleja kasutab alalise või tavapärase äritegevuse kohana.
Müügikioskeid ja -lette tuleks käsitada äriruumidena, kui need vastavad sellele tingimusele.
Jaemüügiks kasutatavaid ruume, kus kaupleja tegutseb hooajaliselt (näiteks turismihooajal suusa- või rannakuurordis), tuleks vaadelda äriruumidena, kuna kaupleja kõnealustes ruumides tavaliselt tegutseb.
Avalikkusele juurdepääsetavaid kohti, nagu tänavad, ostukeskused, rannad, spordirajatised ja ühiskondlik transport, mida kaupleja kasutab oma äritegevuseks erandjuhtudel, ning samuti kodusid ja töökohti ei tuleks käsitada äriruumidena.
Käesoleva direktiivi kohaselt kaupleja nimel või tema ülesandel tegutseva isiku äriruume tuleks käsitada käesoleva direktiivi tähenduses äriruumidena.

- = -

(25) Käesolev direktiiv peaks hõlmama kaugküttega seotud lepinguid, sarnaselt vee, gaasi või elektri tarnimise lepingutega.
Kaugküte tähendab soojuse (muu hulgas auru või kuuma vee kujul) kütmise eesmärgil tarnimist kesksest tootmisallikast ülekande- ja jaotusvõrgu kaudu mitmele hoonele.

- = -

(26) Kinnisasja või kinnisasjaga seotud õiguste üleandmise või selliste kinnisasja või kinnisasjaga seotud õiguste loomise või omandamisega seotud lepingute, uue hoone ehitamise lepingute, olemasolevate ehitiste suuremahulise ümberehitamise lepingute ja eluruumide üürilepingute suhtes on siseriiklikes õigusaktides juba mitmeid konkreetseid nõudeid.
Kõnealused lepingud hõlmavad näiteks veel arendamata kinnisvara müüki ja üürimist-ostmist.
Käesoleva direktiivi sätted ei ole kõnealuste lepingute jaoks asjakohased, mistõttu tuleks need käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta.
Suuremahuline ümberehitus on võrreldav uue hoone ehitamisega, näiteks kui jäetakse alles vaid vana hoone fassaad.
Eelkõige hoonete juurdeehitiste (nt garaaž või veranda) ehitamisega ning hoonete remondi ja renoveerimisega (v.a suuremahuline ümberehitamine) seotud teenuslepingud peaksid olema hõlmatud käesoleva direktiiviga, samuti lepingud, mis on seotud kinnisvaravahendajate teenustega ja eluruumide üürimisega muul eesmärgil kui seal elamiseks.

- = -

(28) Halduskoormuse vältimiseks kauplejatele võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada käesolevat direktiivi, kui väikese väärtusega kaupu või teenuseid müüakse väljaspool äriruume.
Rahaline piirmäär tuleks kehtestada piisavalt madalal tasemel, et välja arvata üksnes väheväärtuslikud ostud.
Liikmesriikidel peaks olema lubatud selline väärtus kindlaks määrata siseriiklikes õigusaktides, tingimusel et see ei ületa 50 eurot.
Kui tarbija sõlmib samaaegselt kaks või enam seonduvaid esemeid puudutavat lepingut, tuleks selle piirmäära kohaldamisel võtta arvesse nende koguhinda.

- = -

(30) Tervishoiuteenuste reguleerimiseks on vaja erisätteid, sest need on tehniliselt keerukad, olulised üldhuviteenuste jaoks ning neid rahastatakse ulatuslikult avaliku sektori poolt.
Tervishoiuteenus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9.
märtsi 2011.
aasta direktiivis 2011/24/EL (patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius) (9) määratletud järgmiselt: „tervishoiuteenused, mida tervishoiutöötajad osutavad patsientidele, et hinnata, säilitada või taastada nende terviseseisundit, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete väljakirjutamine, väljastamine ja nendega varustamine”.
Tervishoiutöötaja on nimetatud direktiivis määratletud kui arst, üldõde, hambaarst, ämmaemand või proviisor Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7.
septembri 2005.
aasta direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) (10) tähenduses või muu spetsialist, kes tegutseb tervishoiusektoris reguleeritud kutsealal direktiivi 2005/36/EÜ artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses, või isik, keda loetakse ravi osutava liikmesriigi õigusaktide kohaselt tervishoiutöötajaks.
Käesoleva direktiivi sätted ei ole tervishoiuteenuste puhul asjakohased ja seetõttu tuleks need direktiivi kohaldamisalast välja jätta.

- = -

(36) Kauglepingute puhul tuleks kohandada teavitamisnõudeid nii, et arvesse võetaks teatavate kommunikatsioonivahendite tehnilisi piiranguid, näiteks teatavate mobiiltelefonide ekraanidel kuvatavate tähemärkide piiratud arv või telepoodide reklaami ajaline piiratus.
Sellistel juhtudel peaks kaupleja täitma teavitamise miinimumnõudeid ja andma tarbijale viite muude teabeallikate kohta, näiteks pakkuma välja maksuvaba telefoninumbri või kaupleja veebilehe aadressi, kus asjakohane teave on vahetult ja hõlpsasti kättesaadav.
Mis puudutab nõuet teavitada tarbijat sellise kauba tagastamise kuludest, mida selle olemuse tõttu tavaliselt ei saa posti teel tagastada, loetakse see nõue täidetuks, kui kaupleja määrab kauba tagastamiseks näiteks ühe kättetoimetaja (nt see, keda ta kasutab kauba kohaletoimetamiseks) ja ühe hinna.
Kui kaupleja ei saa kauba tagastamise tasu mõistlikel põhjustel eelnevalt arvutada, näiteks põhjusel, et kaupleja ei tegele kauba tagastamise korraldamisega ise, peaks kaupleja teavitama, et selline tasu tuleb maksta ja see võib olla kõrge, samuti tuleks esitada hinnanguline tasu ülempiir, mis võiks põhineda kauba tarbijale kohaletoimetamise tasul.

- = -

(44) Erinevused viisides, kuidas liikmesriikides taganemisõigust teostatakse, on põhjustanud piiriülese müügiga tegelevatele kauplejatele kulusid. Ühtlustatud taganemisteate näidisvormi kasutuselevõtt, mida tarbijad võivad kasutada, peaks lihtsustama lepingust taganemist ja suurendama õiguskindlust.
Seetõttu peaks liikmesriigid hoiduma liidu näidisvormile mis tahes esitusviisi käsitlevate nõuete kehtestamisest (näiteks seoses tähemärgi suurusega).
Siiski peaks tarbijale jääma õigus teatada lepingust taganemisest vabas vormis, kui tema taganemisest teavitav avaldus kauplejale on ühemõtteline.
Seda nõuet oleks võimalik täita kirja, telefonikõne või kauba tagastamisega koos selge avaldusega, kuid kohustus tõendada, et taganemine toimus direktiivis määratletud tähtaegade jooksul, peaks lasuma tarbijal.
Seetõttu on tarbija huvides kasutada kauplejale oma taganemisest teada andmiseks püsivat andmekandjat.

- = -

(51) Peamine probleem tarbijatele ja üks peamistest vaidlusallikatest kauplejatele on kaupade kohaletoimetamine, sealhulgas kaupade kaotsiminek või kahjustumine transpordi ajal ning hilinenud või osaline kohaletoimetamine.
Seetõttu on asjakohane selgitada ja ühtlustada siseriiklikke eeskirju selle kohta, millal kaup tuleks kohale toimetada.
Kohaletoimetamise koha ja korra ning kauba omandiõiguse üleandmise tingimuste ja kauba omandiõiguse üleandmise ajahetke kindlaksmääramist käsitlevate eeskirjade suhtes tuleks endiselt kohaldada siseriiklikku õigust ning seega ei tohiks käesolev direktiiv neid mõjutada.
Käesolevas direktiivis sätestatud kohaletoimetamise eeskirjad peaksid sisaldama võimalust, et tarbija võib lubada kolmandal isikul saada tema nimel kauba füüsiliselt enda valdusse või kontrolli kauba üle.
Tarbija poolt kauba üle kontrolli saamiseks tuleks lugeda seda, kui kaup on talle või tema määratud kolmandale isikule selliselt kättesaadav, et seda omanikuna kasutada, või kui tal on võimalus kaupa edasi müüa (näiteks kui ta on kätte saanud võtmed või omaniku staatust kinnitavad dokumendid).

- = -

(54) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.
novembri 2007.
aasta direktiivi 2007/64/EÜ (makseteenuste kohta siseturul) (12) artikli 52 lõikele 3 peaks liikmesriikidel olema võimalik, võttes arvesse vajadust soodustada konkurentsi ja edendada tõhusate makseviiside kasutamist, siiski keelata kauplejatel tarbijatelt tasu nõuda või seda õigust piirata.
Igal juhul peaks kauplejatel olema keelatud nõuda teatud maksevahendite kasutamise eest tarbijatelt tasu, mis ületab kaupleja kulutusi sellise vahendi kasutamise eest.

- = -

(55) Kui kaupleja on kauba tarbijale saatnud, võib esemete hävimise või kahjustumise korral tekitada vaidlusi riisiko ülemineku hetk.
Seetõttu peaks käesolev direktiiv sätestama, et tarbijat tuleb kaitsta kauba hävimise või kahjustumise riisiko ülemineku eest enne seda, kui ta on saanud kauba füüsiliselt oma valdusse.
Tarbijat tuleks kaitsta kaupleja poolt korraldatud või teostatud transpordi ajal, isegi juhul, kui tarbija on valinud kaupleja pakutud valikute seast konkreetse kohaletoimetamise mooduse.
Siiski ei tohiks kõnealust sätet kohaldada lepingute suhtes, mille kohaselt on tarbija ülesandeks hoolitseda kauba kohaletoimetamise eest, või kui tarbija palub mõnel kättetoimetajal kauba kohale toimetada.
Seoses riisiko ülemineku hetkega tuleks tarbijat pidada kauba füüsiliselt oma valdusesse saanuks, kui ta on selle kätte saanud.

- = -

(56) Isikutel ja organisatsioonidel, kellel on vastavalt siseriiklikule õigusele õigustatud huvi kaitsta tarbijate lepingulisi õigusi, peaks olema õigus algatada menetlusi kas kohtus või haldusasutuses, mis on pädev kaebuste üle otsustama või asjakohast kohtumenetlust algatama.

- = -

(58) Tarbija ei tohiks jääda ilma käesoleva direktiiviga ette nähtud kaitsest.
Kui lepingu suhtes kohaldatava õiguse puhul on tegemist kolmanda riigi õigusega, siis tuleks selle üle otsustamisel, kas tarbijal on käesoleva direktiiviga antud kaitse, kohaldada määrust (EÜ) nr 593/2008.

- = -

(67) Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (17) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja liidu huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks,

- = -

keyboard_tab Clausole e vendite online Direttiva EU 2011/0083 ET

Clausole e vendite online Direttiva EU 2011/0083 ET