keyboard_tab EIDAS 2014/0910 ET

whereas teeb:

definitions:

Artikkel 17

Järelevalveasutus

1.   Liikmesriigid määravad järelevalveasutuse, mis asub nende territooriumil või, vastastikusel kokkuleppel teise liikmesriigiga, kõnealuses teises liikmesriigis asuva järelevalveasutuse. Nimetatud asutus vastutab määravas liikmesriigis järelevalveülesannete täitmise eest.

Järelevalveasutustele antakse nende ülesannete täitmiseks vajalikud volitused ja piisavad vahendid.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile enda poolt määratud järelevalveasutuste nimed ja aadressid.

3.   Järelevalveasutuse ülesandeks on:

a)

teostada eelneva ja järgneva järelevalve käigus määrava liikmesriigi territooriumil asuvate kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate üle järelevalvet selle tagamiseks, et kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad ja nende osutatavad kvalifitseeritud usaldusteenused vastaksid käesolevas määruses sätestatud nõuetele;

b)

võtta järgneva järelevalve käigus vajaduse korral meetmeid määrava liikmesriigi territooriumil asuvate kvalifitseerimata usaldusteenuse osutajate suhtes, kui järelevalveasutusele teatatakse, et kvalifitseerimata usaldusteenuse osutajad või nende osutatavad usaldusteenused ei vasta väidetavalt käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

4.   Lõike 3 kohaldamisel ja tulenevalt selles sätestatud piirangutest on järelevalveasutuse ülesanne eelkõige:

a)	teha koostööd teiste järelevalveasutustega ja anda neile abi kooskõlas artikliga 18;

b)	analüüsida artikli 20 lõikes 1 ja artikli 21 lõikes 1 osutatud vastavushindamisaruandeid;

c)	teavitada teisi järelevalveasutusi ja üldsust turvarikkumistest ja tervikluse kaost kooskõlas artikli 19 lõikega 2;

d)	anda komisjonile aru oma põhitegevusest kooskõlas käesoleva artikli lõikega 6;

e)	korraldada auditeid või paluda vastavushindamisasutusel teostada kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate vastavushindamine kooskõlas artikli 20 lõikega 2;

f)	teha andmekaitseasutustega koostööd, eelkõige teavitades neid põhjendamatu viivituseta kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate auditite tulemustest, kui näib, et isikuandmete kaitse eeskirju on rikutud;

g)	anda usaldusteenuse osutajatele ja nende osutatavatele teenustele kvalifitseeritud staatus ning võtta see staatus ära kooskõlas artiklitega 20 ja 21;

h)	teavitada artikli 22 lõikes 3 osutatud riigisiseste usaldusnimekirjade eest vastutavat asutust oma otsustest anda kvalifitseeritud staatus või võtta see ära, välja arvatud juhul, kui kõnealune asutus on samuti järelevalveasutus;

i)	kontrollida lõpetamiskava käsitlevate sätete olemasolu ja nõuetekohast kohaldamist juhtudel, kui kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad lõpetavad oma tegevuse, sealhulgas seda, kuidas teave hoitakse kättesaadavana kooskõlas artikli 24 lõike 2 punktiga h;

j)	nõuda usaldusteenuse osutajatelt käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmata jätmise heastamist.

5.   Liikmesriigid võivad nõuda, et järelevalveasutus looks, haldaks ja ajakohastaks usaldusteenuste infrastruktuuri kooskõlas siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustega.

6.   Iga järelevalveasutus esitab igal aastal 31. märtsiks komisjonile aruande oma eelmise kalendriaasta põhitegevuse kohta ning kokkuvõtte usaldusteenuse osutajatelt artikli 19 lõike 2 kohaselt saadud rikkumisteadetest.

7.   Komisjon teeb lõikes 6 osutatud aastaaruande liikmesriikidele kättesaadavaks.

8.   Komisjon võib rakendusaktidega määrata kindlaks lõikes 6 osutatud aruande formaadid ja menetlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 22

Usaldusnimekirjad

1.   Iga liikmesriik koostab, haldab ja avaldab usaldusnimekirju, mis sisaldavad teavet tema vastutusalasse kuuluvate kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate ja nende osutatavate kvalifitseeritud usaldusteenuste kohta.

2.   Liikmesriigid koostavad elektrooniliselt allkirjastatud või e-templiga varustatud, lõikes 1 osutatud usaldusnimekirjad, haldavad neid ja avaldavad need turvalisel viisil ja automaatseks töötlemiseks sobivas formaadis.

3.   Liikmesriigid edastavad komisjonile põhjendamatu viivituseta teabe, mis hõlmab riigisiseste usaldusnimekirjade koostamise, haldamise ja avaldamise eest vastutavat asutust, kõnealuste nimekirjade avaldamise koha üksikasju, nimekirjade allkirjastamiseks või templiga varustamiseks kasutatavaid sertifikaate ning nimekirjade mis tahes muudatusi.

4.   Komisjon teeb lõikes 3 osutatud teabe turvalise kanali kaudu avalikkusele kättesaadavaks automaatseks töötlemiseks sobivas, elektrooniliselt allkirjastatud või e-templiga varustatud formaadis.

5.   Komisjon täpsustab hiljemalt 18. septembriks 2015 rakendusaktidega lõikes 1 osutatud teabe ning määrab kindlaks lõigete 1–4 kohaldamisega seotud usaldusnimekirjade tehnilised kirjeldused ja formaadid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 30

Kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendite sertifitseerimine

1.   Kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendite vastavust II lisas sätestatud nõuetele sertifitseerivad liikmesriikide määratud asjakohased avalik-õiguslikud või eraõiguslikud asutused.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste nimed ja aadressid. Komisjon teeb selle teabe liikmesriikidele kättesaadavaks.

3.   Lõikes 1 osutatud sertifitseerimine põhineb ühel järgmistest võimalustest:

a)	turvalisuse hindamise protsess, mis on tehtud kooskõlas ühega standarditest selliste infotehnoloogiatoodete turvalisuse hindamiseks, mis on kantud kooskõlas teise lõiguga koostatud nimekirja, või

b)

punktis a osutatust erinev protsess, tingimusel et selles protsessis kasutatakse samaväärseid turvatasemeid ning et lõikes 1 osutatud avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus teatab sellest protsessist komisjonile. Seda protsessi võib kasutada üksnes punktis a osutatud standardite puudumisel või juhul kui käimas on punktis a osutatud turvalisuse hindamise protsess.

Komisjon koostab rakendusaktidega punktis a osutatud infotehnoloogiatoodete turvalisuse hindamise standardite nimekirja. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.   Komisjonile on õigus võtta kooskõlas artikliga 47 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada konkreetsed kriteeriumid, millele käesoleva artikli lõikes 1 osutatud määratud asutused peavad vastama.

Artikkel 47

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 30 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 17. septembrist 2014.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 30 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 30 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.