EIDAS 2014/0910 ET

1. Kui ühes liikmesriigis nõutakse vastavalt siseriiklikule õigusele või haldustavale avaliku sektori asutuse osutatavale internetipõhisele teenusele juurdepääsuks e-identimist e-identimise vahendi abil ja e-autentimist, tunnustatakse selles liikmesriigis teises liikmesriigis väljastatud e-identimise vahendit kõnealuse internetipõhise teenuse piiriüleseks autentimiseks, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	e-identimise vahend on väljastatud e-identimise süsteemi kohaselt, mis on kantud komisjoni poolt vastavalt artiklile 9 avaldatud nimekirja;

e-identimise vahendi usaldusväärsuse tase vastab usaldusväärsuse tasemele, mida avaliku sektori asutus nõuab kõnealusele internetipõhisele teenusele juurdepääsuks esimesena nimetatud liikmesriigis, või on sellest usaldusväärsuse tasemest kõrgem, eeldusel et selle e-identimise vahendi usaldusväärsuse tase on märkimisväärne või kõrge;

c)	asjaomane avaliku sektori asutus kasutab kõnealusele internetipõhisele teenusele juurdepääsuks usaldusväärsuse taset, mille tase on märkimisväärne või kõrge.

Tunnustamine toimub hiljemalt 12 kuud pärast seda, kui komisjon avaldab esimese lõigu punktis a osutatud nimekirja.

2. E-identimise vahendit, mis on väljastatud komisjoni poolt vastavalt artiklile 9 avaldatud nimekirjas oleva süsteemi kohaselt ning mille usaldusväärsuse tase on madal, võivad avaliku sektori asutused tunnustada nende asutuste osutatavate internetipõhiste teenuste piiriülese autentimise eesmärgil.

Artikkel 10

Turvarikkumine

1. Kui artikli 9 lõike 1 kohaselt teavitatud e-identimise süsteemi või artikli 7 punktis f osutatud autentimist rikutakse või see on osaliselt ohustatud viisil, mis mõjutab selle süsteemi piiriülese autentimise usaldusväärsust, peatab või tühistab teavitav liikmesriik viivitamata selle piiriülese autentimise või asjaomaste ohustatud osade toimimise ning teavitab sellest teisi liikmesriike ja komisjoni.

2. Pärast lõikes 1 osutatud rikkumise või ohu kõrvaldamist taastab teavitav liikmesriik piiriülese autentimise ning teavitab sellest ilma põhjendamatu viivituseta teisi liikmesriike ja komisjoni.

3. Kui lõikes 1 osutatud rikkumist või ohtu ei kõrvaldata kolme kuu jooksul alates peatamisest või tühistamisest, teatab teavitav liikmesriik e-identimise süsteemi kasutamise lõpetamisest teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Komisjon avaldab põhjendamatu viivituseta Euroopa Liidu Teatajas artikli 9 lõikes 2 osutatud nimekirjas tehtud muudatused.

Artikkel 11

Vastutus

1. Teavitav liikmesriik vastutab füüsilisele või juriidilisele isikule tahtlikult või ettevaatamatusest tekitatud kahju eest, mis tuleneb artikli 7 punktides d ja f sätestatud kohustuste täitmata jätmisest piiriüleses tehingus.

2. E-identimise vahendit väljastav osaline vastutab füüsilisele või juriidilisele isikule tahtlikult või ettevaatamatusest tekitatud kahju eest, mis tuleneb artikli 7 punktis e sätestatud kohustuste täitmata jätmisest piiriüleses tehingus.

3. Autentimismenetlust läbiviiv osaline vastutab füüsilisele või juriidilisele isikule tahtlikult või ettevaatamatusest tekitatud kahju eest, mis tuleneb artikli 7 punktis f sätestatud autentimise nõuetekohase toimimise tagamata jätmisest piiriüleses tehingus.

4. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse kooskõlas siseriiklike vastutust käsitlevate eeskirjadega.

5. Lõiked 1, 2 ja 3 ei piira osaliste siseriikliku õiguse kohast vastutust tehingutes, milles kasutatakse artikli 9 lõike 1 kohaselt teavitatud e-identimise süsteemi kuuluvaid e-identimise vahendeid.

Artikkel 27

E-allkirjad avalikus teenistuses

1. Kui liikmesriik nõuab avaliku sektori asutuse poolt või tema nimel osutatava internetipõhise teenuse kasutamiseks täiustatud e-allkirja, tunnustab see liikmesriik täiustatud e-allkirju, e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevaid täiustatud e-allkirju ja kvalifitseeritud e-allkirju, mis on antud vähemalt lõikes 5 osutatud formaadis või rakendusaktides määratletud meetodeid kasutades.

2. Kui liikmesriik nõuab avaliku sektori asutuse poolt või tema nimel osutatava internetipõhise teenuse kasutamiseks kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevat täiustatud e-allkirja, tunnustab see liikmesriik kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevaid täiustatud e-allkirju ja kvalifitseeritud e-allkirju, mis on antud vähemalt lõikes 5 osutatud formaadis või rakendusaktides määratletud meetodeid kasutades.

3. Liikmesriigid ei nõua avaliku sektori asutuse poolt osutatava internetipõhise teenuse piiriüleseks kasutamiseks e-allkirja, mille tagatistase on kõrgem kui kvalifitseeritud e-allkirjal.

4. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada täiustatud e-allkirjade standardite viitenumbrid. Kui täiustatud e-allkiri vastab neile standarditele, loetakse see käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 26 täiustatud e-allkirjadele sätestatud nõuetele vastavaks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5. Komisjon võtab kehtivaid tavasid, standardeid ja liidu õigusakte arvestades hiljemalt 18. septembriks 2015 vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks täiustatud e-allkirjade standardformaadid või alternatiivsete formaatide kasutamise korral standardmeetodid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 37

E-templid avalikus teenistuses

1. Kui liikmesriik nõuab avaliku sektori asutuse poolt või tema nimel osutatava internetipõhise teenuse kasutamiseks täiustatud e-templit, tunnustab see liikmesriik täiustatud e-templeid, e-templi kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevaid täiustatud e-templeid ja kvalifitseeritud e-templeid, mis on loodud vähemalt lõikes 5 osutatud formaadis või rakendusaktides määratletud meetodeid kasutades.

2. Kui liikmesriik nõuab avaliku sektori asutuse poolt või tema nimel osutatava internetipõhise teenuse kasutamiseks kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevat täiustatud e-templit, tunnustab see liikmesriik kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevaid täiustatud e-templeid ja kvalifitseeritud e-templeid, mis on loodud vähemalt lõikes 5 osutatud formaadis või rakendusaktides määratletud meetodeid kasutades.

3. Liikmesriigid ei nõua avaliku sektori asutuse poolt osutatava internetipõhise teenuse piiriüleseks kasutamiseks e-templit, mille turvatase on kõrgem kui kvalifitseeritud e-templil.

4. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada täiustatud e-templite standardite viitenumbrid. Kui täiustatud e-tempel vastab neile standarditele, loetakse see käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 36 täiustatud e-templitele sätestatud nõuetele vastavaks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5. Komisjon võtab kehtivaid tavasid, standardeid ja liidu õigusakte arvestades hiljemalt 18. septembriks 2015 vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks täiustatud e-templite standardformaadid või alternatiivsete formaatide kasutamise korral standardmeetodid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 52

Jõustumine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2016, välja arvatud järgmised sätted:

artikli 8 lõiget 3, artikli 9 lõiget 5, artikli 12 lõikeid 2–9, artikli 17 lõiget 8, artikli 19 lõiget 4, artikli 20 lõiget 4, artikli 21 lõiget 4, artikli 22 lõiget 5, artikli 23 lõiget 3, artikli 24 lõiget 5, artikli 27 lõikeid 4 ja 5, artikli 28 lõiget 6, artikli 29 lõiget 2, artikli 30 lõikeid 3 ja 4, artikli 31 lõiget 3, artikli 32 lõiget 3, artikli 33 lõiget 2, artikli 34 lõiget 2, artikli 37 lõikeid 4 ja 5, artikli 38 lõiget 6, artikli 42 lõiget 2, artikli 44 lõiget 2, artikli 45 lõiget 2 ning artikleid 47 ja 48 kohaldatakse alates 17. septembrist 2014;

b)	artiklit 7, artikli 8 lõikeid 1 ja 2, artikleid 9, 10 ja 11 ning artikli 12 lõiget 1 kohaldatakse alates artikli 8 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 8 osutatud rakendusaktide kohaldamise alguskuupäevast;

c)	artiklit 6 kohaldatakse kolm aastat alates artikli 8 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 8 osutatud rakendusaktide kohaldamise alguskuupäevast.

3. Kui teadaantud e-identimise süsteem on nimekirjas, mille komisjon avaldab artikli 9 kohaselt enne käesoleva artikli lõike 2 punktis c osutatud kuupäeva, tunnustatakse selle süsteemi kohast e-identimise vahendit vastavalt artiklile 6 hiljemalt 12 kuud pärast vastava süsteemi avaldamist, kuid mitte enne käesoleva artikli lõike 2 punktis c osutatud kuupäeva.

4. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 punkti c kohaldamist, võib liikmesriik otsustada, et muu liikmesriigi poolt artikli 9 lõike 1 kohaselt teada antud e-identimise süsteemi kohaseid e-identimise vahendeid tunnustatakse esimesena nimetatud liikmesriigis alates artikli 8 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 8 osutatud rakendusaktide kohaldamise kuupäevast. Asjaomased liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni. Komisjon avalikustab nimetatud teabe.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuli 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GOZI

(1) ELT C 351, 15.11.2012, lk 73.

(2) Euroopa Parlamendi 3. aprilli 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiiv 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta (EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12).

(4) ELT C 50 E, 21.2.2012, lk 1.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(8) Nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsus 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 23, 27.1.2010, lk 35).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(10) Komisjoni 16. oktoobri 2009. aasta otsus 2009/767/EÜ, millega kehtestatakse meetmed elektrooniliste haldustoimingute kasutamise lihtsustamiseks nn ühtsete kontaktpunktide kaudu, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 274, 20.10.2009, lk 36).

(11) Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta otsus 2011/130/EL, millega kehtestatakse pädevate asutuste poolt elektrooniliselt allkirjastatud dokumentide piiriülese töötlemise miinimumnõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 53, 26.2.2011, lk 66).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(14) ELT C 28, 30.1.2013, lk 6.

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL, milles käsitletakse riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/18/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

I LISA

NÕUDED E-ALLKIRJA KVALIFITSEERITUD SERTIFIKAATIDELE

E-allkirja kvalifitseeritud sertifikaadid peavad sisaldama järgmist:

a)	vähemalt automaatseks töötlemiseks sobivas formaadis märge selle kohta, et sertifikaat on väljastatud e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaadina;

kvalifitseeritud sertifikaate väljastava kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajat üheselt mõistetavalt tähistavad andmed, mis sisaldavad vähemalt selle liikmesriigi nime, kus kõnealune teenuseosutaja asub, ning

—	kui tegemist on juriidilise isikuga: nimi ja kui see on asjakohane, siis registrinumber, nagu see on esitatud ametlikes dokumentides,

—	kui tegemist on füüsilise isikuga: isiku nimi;

c)	vähemalt allkirja andja nimi või varjunimi; kui kasutatakse varjunime, on varjunime kasutus selgesti näidatud;

d)	e-allkirja valideerimisandmed, mis vastavad e-allkirja andmiseks vajalikele andmetele;

e)	üksikasjalikud andmed sertifikaadi kehtivusaja alguse ja lõpu kohta;

f)	kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajale omistatud ainukordne sertifikaadi tunnuskood;

g)	väljastava kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja täiustatud e-allkiri või täiustatud e-tempel;

h)	koht, kus punktis g osutatud täiustatud e-allkirja või täiustatud e-templit kinnitav sertifikaat on tasuta kättesaadav;

i)	nende teenuste koht, mille abil on võimalik uurida kvalifitseeritud sertifikaadi kehtivust;

j)	kui e-allkirja valideerimisandmetega seotud e-allkirja andmiseks vajalikud andmed asuvad kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendis, siis vähemalt automaatseks töötlemiseks sobivas formaadis asjakohane viide kõnealusele kohale.

II LISA

NÕUDED KVALIFITSEERITUD E-ALLKIRJA ANDMISE VAHENDITELE

Kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendid tagavad asjakohaste tehniliste ja menetluslike vahendite abil vähemalt selle, et:

a)	e-allkirja andmiseks kasutatavate e-allkirja andmiseks vajalike andmete konfidentsiaalsus on piisavalt tagatud;

b)	e-allkirja andmiseks kasutatavad e-allkirja andmiseks vajalikud andmed võivad reaalselt esineda ainult ühe korra;

c)	on piisavalt kindel, et e-allkirja andmiseks kasutatavaid e-allkirja andmiseks vajalikke andmeid ei saa tuletada ja et e-allkiri on piisavalt kaitstud praegu kättesaadava tehnoloogia abil võltsimise vastu;

d)	õiguspärane allkirja andja saab e-allkirja andmiseks kasutatavaid e-allkirja andmiseks vajalikke andmeid piisavalt kaitsta, et teised isikud ei saaks neid kasutada.

Kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendid ei tohi muuta allkirjastatavaid andmeid ega takistada selliste andmete esitamist allkirja andjale enne allkirja andmist.

E-allkirja andmiseks vajalikke andmeid võib allkirja andja nimel luua või hallata üksnes kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja.

Ilma et see piiraks punkti 1 alapunkti d kohaldamist, võib kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja, kes haldab e-allkirja andmiseks vajalikke andmeid allkirja andja nimel, dubleerida e-allkirja andmiseks vajalikud andmed üksnes varukoopiate omamiseks, eeldusel et on täidetud järgmised tingimused:

a)	dubleeritud andmekogumi turvatase peab olema sama mis algsel andmekogumil;

b)	dubleeritud andmekogumite arv ei ületa teenuse järjepidevuse tagamiseks vajalikku miinimumi.

III LISA

NÕUDED E-TEMPLITE KVALIFITSEERITUD SERTIFIKAATIDELE

E-templite kvalifitseeritud sertifikaadid peavad sisaldama järgmist:

a)	vähemalt automaatseks töötlemiseks sobivas formaadis märge selle kohta, et sertifikaat on väljastatud e-templi kvalifitseeritud sertifikaadina;

—	kui tegemist on juriidilise isikuga: nimi ja kui see on asjakohane, siis registrinumber, nagu see on esitatud ametlikes dokumentides,

—	kui tegemist on füüsilise isikuga: isiku nimi;

c)	vähemalt e-templi andja nimi ja kui see on asjakohane, siis registrinumber, nagu see on esitatud ametlikes dokumentides;

d)	e-templi valideerimisandmed, mis vastavad e-templi loomiseks vajalikele andmetele;

e)	üksikasjalikud andmed sertifikaadi kehtivusaja alguse ja lõpu kohta;

f)	kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajale omistatud ainukordne sertifikaadi tunnuskood;

g)	väljastava kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja täiustatud e-allkiri või täiustatud e-tempel;

h)	koht, kus punktis g osutatud täiustatud e-allkirja või täiustatud e-templit kinnitav sertifikaat on tasuta kättesaadav;

i)	nende teenuste koht, mille abil on võimalik uurida kvalifitseeritud sertifikaadi kehtivust;

j)	kui e-templi valideerimisandmetega seotud e-templi loomiseks vajalikud andmed asuvad kvalifitseeritud e-templi loomise vahendis, siis vähemalt automaatseks töötlemiseks sobivas formaadis asjakohane viide kõnealusele kohale.

IV LISA

NÕUDED VEEBISAIDI AUTENTIMISE KVALIFITSEERITUD SERTIFIKAATIDELE

Kvalifitseeritud sertifikaadid veebisaidi autentimiseks peavad sisaldama järgmist:

a)	vähemalt automaatseks töötlemiseks sobivas formaadis märge selle kohta, et sertifikaat on väljastatud veebisaidi autentimise kvalifitseeritud sertifikaadina;

—	kui tegemist on juriidilise isikuga: nimi ja kui see on asjakohane, siis registrinumber, nagu see on esitatud ametlikes dokumentides,

—	kui tegemist on füüsilise isikuga: isiku nimi;

kui tegemist on füüsilise isikuga: vähemalt selle isiku nimi või varjunimi, kellele sertifikaat on väljastatud. Kui kasutatakse varjunime, on varjunime kasutus selgesti näidatud;

kui tegemist on juriidilise isikuga: vähemalt selle juriidilise isiku nimi, kellele sertifikaat on väljastatud, ja kui see on asjakohane, siis registrinumber, nagu see on esitatud ametlikes dokumentides;

d)	selle füüsilise või juriidilise isiku aadressi elemendid, kellele sertifikaat on väljastatud, sealhulgas vähemalt linn ja riik; kui see on asjakohane, siis sellisel kujul, nagu need on esitatud ametlikes dokumentides;

e)	selle domeeni nimi/nende domeenide nimed, mida haldab füüsiline või juriidiline isik, kellele sertifikaat on väljastatud;

f)	üksikasjalikud andmed sertifikaadi kehtivusaja alguse ja lõpu kohta;

g)	kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajale omistatud ainukordne sertifikaadi tunnuskood;

h)	väljastava kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja täiustatud e-allkiri või täiustatud e-tempel;

i)	koht, kus punktis h osutatud täiustatud e-allkirja või täiustatud e-templit kinnitav sertifikaat on tasuta kättesaadav;

j)	nende sertifikaadi kehtivusega seotud teenuste koht, mille abil on võimalik uurida kvalifitseeritud sertifikaadi kehtivust.

whereas

(9) Enamasti ei saa kodanikud kasutada e-identimist enda autentimiseks teises liikmesriigis, sest nende koduriigi riiklikke e-identimise süsteeme teistes liikmesriikides ei tunnustata.
Selline elektrooniline takistus ei lase teenuseosutajatel siseturust täit kasu saada.
Vastastikku tunnustatavad e-identimise vahendid lihtsustavad paljude teenuste piiriülest osutamist siseturul ja võimaldavad ettevõtjatel piiriüleselt tegutseda, ilma et neil oleks palju takistusi avaliku sektori asutustega suhtlemisel.

- = -

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/24/EL (6) luuakse e-tervise eest vastutavate riiklike asutuste võrgustik.
Võrgustik peab piiriüleste tervishoiuteenuste turvalisuse ja järjepidevuse suurendamiseks koostama suunised piiriüleseks juurdepääsuks elektroonilistele tervishoiuandmetele ja -teenustele, muu hulgas toetades liikmesriike „ühiste identifitseerimis- ja autentimismeetmete väljatöötamisel, et hõlbustada piiriüleste tervishoiuteenuste osutamisel andmete edastamist”.
E-identimise ja e-autentimise vastastikune tunnustamine on põhitegur, et muuta piiriülesed tervishoiuteenused Euroopa kodanike jaoks tegelikkuseks.
Kui inimesed sõidavad ravi saamiseks teise riiki, peavad nende meditsiinilised andmed olema ravi osutavas riigis kättesaadavad.
See eeldab kindlat, turvalist ja usaldusväärset e-identimise raamistikku.

- = -

(12) Üks käesoleva määruse eesmärke on kõrvaldada praegused takistused vähemalt e-identimise vahendite piiriüleselt kasutamiselt, mida liikmesriikides kasutatakse avalike teenuste autentimisel.
Käesoleva määruse eesmärk ei ole sekkuda liikmesriikides loodud e-identiteedi haldamise süsteemide ja nendega seotud taristute küsimuses.
Määruse eesmärk on tagada, et juurdepääsul liikmesriikide pakutavatele piiriülestele internetipõhistele teenustele oleks võimalik turvaline e-identimine ja e-autentimine.

- = -

(17) Liikmesriigid peaksid ergutama erasektorit vabatahtlikult kasutama teavitatud süsteemi kuuluvaid e-identimise vahendeid identimiseks, kui see on vajalik internetipõhiste teenuste või e-tehingute puhul.
Võimalus kasutada kõnealuseid e-identimise vahendeid võimaldaks luua erasektoris usalduse paljudes liikmesriikides juba vähemalt avalike teenuste puhul laialdaselt kasutatava e-identimise ja e-autentimise vastu ning muuta piiriülese juurdepääsu erasektori internetipõhistele teenustele ettevõtjate ja kodanike jaoks lihtsamaks.
Selleks et e-identimise vahendite piiriülest kasutamist erasektori jaoks lihtsamaks muuta, peaks liikmesriigi pakutav autentimisvõimalus olema väljaspool kõnealuse liikmesriigi territooriumi asuvatele erasektori tuginevatele isikutele kättesaadav samadel tingimustel kui kõnealuses liikmesriigis asuvatele erasektori tuginevatele isikutele.
Seega võib teavitav liikmesriik erasektori tuginevate isikute puhul kindlaks määrata autentimisvahenditele juurdepääsu tingimused.
Juurdepääsu tingimustes võib olla teade selle kohta, kas teavitatud süsteemi kuuluvad autentimisvahendid on erasektori tuginevatele isikutele juba kättesaadavad.

- = -

(19) E-identimise süsteemide turvalisus on põhitegur e-identimise süsteemide usaldusväärseks piiriüleseks vastastikuseks tunnustamiseks.
Seoses sellega peaksid liikmesriigid tegema liidu tasandil koostööd e-identimise süsteemide koosvõime ja turvalisuse küsimustes.
Juhul kui e-identimise süsteemid võivad nõuda tuginevatelt isikutelt teatava riist- või tarkvara kasutamist riigi tasandil, eeldab piiriülene koosvõime, et nimetatud liikmesriigid ei kehtestaks selliseid nõudeid väljaspool tema territooriumi asuvatele tuginevatele isikutele ega nõuaks nendega seonduvate kulude katmist.
Sellisel juhul tuleks sobivaid lahendusi arutada ja need välja töötada koosvõime raamistiku piires.
Teisalt ei ole võimalik vältida tehnilisi nõudeid, mis tulenevad riigisiseste e-identimise vahendite tehnilisest kirjeldusest ja mis tõenäoliselt mõjutavad selliste elektrooniliste vahendite (nt kiipkaardid) kasutajaid.

- = -

(54) Kvalifitseeritud sertifikaatide piiriülene koosvõime ja tunnustamine on kvalifitseeritud e-allkirjade piiriülese tunnustamise eelduseks.
Seetõttu ei tohiks kvalifitseeritud sertifikaatide suhtes kohaldada ühtegi kohustuslikku nõuet, mis ületab käesolevas määruses sätestatud nõudeid.
Riigi tasandil tuleks siiski lubada lisada kvalifitseeritud sertifikaatidele eritunnuseid, näiteks kordumatuid identifitseerimistunnuseid, eeldusel et sellised eritunnused ei takista kvalifitseeritud sertifikaatide ja e-allkirjade piiriülest koosvõimet ja tunnustamist.

- = -

(66) Oluline on luua õigusraamistik registreeritud e-andmevahetusteenusega seotud olemasolevate riiklike õigussüsteemide piiriülese tunnustamise hõlbustamiseks.
Selline raamistik võiks avada liidu usaldusteenuste osutajatele uued turuvõimalused ka uute üleeuroopaliste registreeritud e-andmevahetusteenuste pakkumisel.

- = -

keyboard_tab EIDAS 2014/0910 ET

EIDAS 2014/0910 ET