keyboard_tab EIDAS 2014/0910 ET

whereas antakse:

definitions:

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „e-identimine”– protsess, mille käigus kasutatakse elektroonilisi isikutuvastusandmeid, mis tähistavad üheselt füüsilist või juriidilist isikut või juriidilist isikut esindavat füüsilist isikut;

2)   „e-identimise vahend”– kehaline ja/või kehatu üksus, mis sisaldab isikutuvastusandmeid ja mida kasutatakse internetipõhiste teenuste puhul autentimiseks;

3)   „isikutuvastusandmed”– andmed, mis võimaldavad teha kindlaks füüsilise või juriidilise isiku või juriidilist isikut esindava füüsilise isiku;

4)   „e-identimise süsteem”– e-identimiseks vajalik süsteem, mille raames väljastatakse e-identimise vahendeid füüsilistele või juriidilistele isikutele või juriidilist isikut esindavatele füüsilistele isikutele;

5)   „autentimine”– elektrooniline protsess, mis võimaldab füüsilise või juriidilise isiku e-identimist või elektrooniliste andmete päritolu ja tervikluse kinnitamist;

6)   „tuginev isik”– füüsiline või juriidiline isik, kes tugineb e-identimisele või usaldusteenusele;

7)   „avaliku sektori asutus”– riigi-, piirkondlik või kohalik asutus, avalik-õiguslik isik või ühe või mitme kõnealuse asutuse või avalik-õigusliku isiku poolt asutatud ühendus või eraõiguslik isik, kellele on vähemalt üks kõnealune asutus, isik või ühendus andnud õiguse osutada avalikke teenuseid, kui ta tegutseb kõnealust õigust teostades;

8)   „avalik-õiguslik isik”– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL (15) artikli 2 lõike 1 punktis 4 määratletud isik;

9)   „allkirja andja”– e-allkirja andnud füüsiline isik;

10)   „e-allkiri”– elektroonilised andmed, mis on lisatud muudele elektroonilistele andmetele või on nendega loogiliselt seotud ja mida allkirja andja kasutab allkirja andmiseks;

11)   „täiustatud e-allkiri”– e-allkiri, mis vastab artiklis 26 sätestatud nõuetele;

12)   „kvalifitseeritud e-allkiri”– täiustatud e-allkiri, mis antakse kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendi abil ja mis põhineb e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaadil;

13)   „e-allkirja andmiseks vajalikud andmed”– ainulaadsed andmed, mida allkirja andja kasutab e-allkirja andmiseks;

14)   „e-allkirja sertifikaat”– elektrooniline dokument, mis seob e-allkirja valideerimise andmed füüsilise isikuga ja kinnitab vähemalt selle isiku nime või varjunime;

15)   „e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaat”– e-allkirja sertifikaat, mille väljastab kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja ja mis vastab I lisas sätestatud nõuetele;

16)   „usaldusteenus”– elektrooniline teenus, mida tavaliselt osutatakse tasu eest ja mis seisneb:

a)	e-allkirjade, e-templite või e-ajatemplite, registreeritud e-andmevahetusteenuste ning nende teenustega seotud sertifikaatide loomises, kontrollimises ja valideerimises, või

b)	veebisaidi autentimise sertifikaatide loomises, kontrollimises ja valideerimises, või

c)	e-allkirjade, e-templite või nende teenustega seotud sertifikaatide säilitamises;

17)   „kvalifitseeritud usaldusteenus”– usaldusteenus, mis vastab käesolevas määruses sätestatud kohaldatavatele nõuetele;

18)   „vastavushindamisasutus”– määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 13 määratletud asutus, mis on kooskõlas nimetatud määrusega akrediteeritud asutusena, millel on pädevus teostada kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja ja tema osutatavate kvalifitseeritud usaldusteenuste vastavushindamist;

19)   „usaldusteenuse osutaja”– füüsiline või juriidiline isik, kes osutab üht või mitut usaldusteenust kas kvalifitseeritud või kvalifitseerimata usaldusteenuse osutajana;

20)   „kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja”– usaldusteenuse osutaja, kes osutab üht või mitut kvalifitseeritud usaldusteenust ning kellele järelevalveasutus on andnud kvalifitseeritud staatuse;

21)   „toode”– riist- või tarkvara või riist- või tarkvara asjakohased osad, mis on ette nähtud usaldusteenuste osutamiseks;

22)   „e-allkirja andmise vahend”– seadistatud tark- või riistvara, mida kasutatakse e-allkirja andmiseks;

23)   „kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahend”– e-allkirja andmise vahend, mis vastab II lisas sätestatud nõuetele;

24)   „templi andja”– e-templi loonud juriidiline isik;

25)   „e-tempel”– elektroonilised andmed, mis on lisatud muudele elektroonilistele andmetele või on nendega loogiliselt seotud ja mis tagavad viimatinimetatud andmete päritolu ja tervikluse;

26)   „täiustatud e-tempel”– e-tempel, mis vastab artiklis 36 sätestatud nõuetele;

27)   „kvalifitseeritud e-tempel”– täiustatud e-tempel, mis luuakse kvalifitseeritud e-templi loomise vahendi abil ja mis põhineb e-templi kvalifitseeritud sertifikaadil;

28)   „e-templi loomiseks vajalikud andmed”– ainulaadsed andmed, mida e-templi andja kasutab e-templi loomiseks;

29)   „e-templi sertifikaat”– elektrooniline dokument, mis seob e-templi valideerimise andmed juriidilise isikuga ja kinnitab selle isiku nime;

30)   „e-templi kvalifitseeritud sertifikaat”– e-templi sertifikaat, mille väljastab kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja ja mis vastab III lisas sätestatud nõuetele;

31)   „e-templi loomise vahend”– seadistatud tark- või riistvara, mida kasutatakse e-templi loomiseks;

32)   „kvalifitseeritud e-templi loomise vahend”– e-templi loomise vahend, mis vastab mutatis mutandis II lisas sätestatud nõuetele;

33)   „e-ajatempel”– elektroonilised andmed, mis seovad muud elektroonilised andmed kindla ajahetkega ja tõendavad, et viimatinimetatud andmed olid sel ajahetkel olemas;

34)   „kvalifitseeritud e-ajatempel”– e-ajatempel, mis vastab artiklis 42 sätestatud nõuetele;

35)   „e-dokument”– mis tahes sisu, mida säilitatakse elektroonilisel kujul, eelkõige teksti või heli visuaal- või audiovisuaalsalvestisena;

36)   „registreeritud e-andmevahetusteenus”– teenus, mis võimaldab edastada kolmandate isikute vahel andmeid elektrooniliselt, tõendab edastatud andmete käitamist, sealhulgas andmete saatmist ja kättesaamist, ning kaitseb edastatud andmeid kadumise, varguse, kahjustamise või lubamatu muutmise eest;

37)   „kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenus”– registreeritud e-andmevahetusteenus, mis vastab artiklis 44 sätestatud nõuetele;

38)   „sertifikaat veebisaidi autentimiseks”– dokument, mis võimaldab autentida veebisaiti ja seob selle füüsilise või juriidilise isikuga, kellele sertifikaat on väljastatud;

39)   „kvalifitseeritud sertifikaat veebisaidi autentimiseks”– sertifikaat veebisaidi autentimiseks, mille on väljastanud kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja ja mis vastab IV lisas sätestatud nõuetele;

40)   „valideerimisandmed”– andmed, mida kasutatakse e-allkirja või e-templi valideerimiseks;

41)   „valideerimine”– protsess, mille käigus kontrollitakse ja kinnitatakse e-allkirja või e-templi kehtivust.

Artikkel 17

Järelevalveasutus

1.   Liikmesriigid määravad järelevalveasutuse, mis asub nende territooriumil või, vastastikusel kokkuleppel teise liikmesriigiga, kõnealuses teises liikmesriigis asuva järelevalveasutuse. Nimetatud asutus vastutab määravas liikmesriigis järelevalveülesannete täitmise eest.

Järelevalveasutustele antakse nende ülesannete täitmiseks vajalikud volitused ja piisavad vahendid.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile enda poolt määratud järelevalveasutuste nimed ja aadressid.

3.   Järelevalveasutuse ülesandeks on:

a)

teostada eelneva ja järgneva järelevalve käigus määrava liikmesriigi territooriumil asuvate kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate üle järelevalvet selle tagamiseks, et kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad ja nende osutatavad kvalifitseeritud usaldusteenused vastaksid käesolevas määruses sätestatud nõuetele;

b)

võtta järgneva järelevalve käigus vajaduse korral meetmeid määrava liikmesriigi territooriumil asuvate kvalifitseerimata usaldusteenuse osutajate suhtes, kui järelevalveasutusele teatatakse, et kvalifitseerimata usaldusteenuse osutajad või nende osutatavad usaldusteenused ei vasta väidetavalt käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

4.   Lõike 3 kohaldamisel ja tulenevalt selles sätestatud piirangutest on järelevalveasutuse ülesanne eelkõige:

a)	teha koostööd teiste järelevalveasutustega ja anda neile abi kooskõlas artikliga 18;

b)	analüüsida artikli 20 lõikes 1 ja artikli 21 lõikes 1 osutatud vastavushindamisaruandeid;

c)	teavitada teisi järelevalveasutusi ja üldsust turvarikkumistest ja tervikluse kaost kooskõlas artikli 19 lõikega 2;

d)	anda komisjonile aru oma põhitegevusest kooskõlas käesoleva artikli lõikega 6;

e)	korraldada auditeid või paluda vastavushindamisasutusel teostada kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate vastavushindamine kooskõlas artikli 20 lõikega 2;

f)	teha andmekaitseasutustega koostööd, eelkõige teavitades neid põhjendamatu viivituseta kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate auditite tulemustest, kui näib, et isikuandmete kaitse eeskirju on rikutud;

g)	anda usaldusteenuse osutajatele ja nende osutatavatele teenustele kvalifitseeritud staatus ning võtta see staatus ära kooskõlas artiklitega 20 ja 21;

h)	teavitada artikli 22 lõikes 3 osutatud riigisiseste usaldusnimekirjade eest vastutavat asutust oma otsustest anda kvalifitseeritud staatus või võtta see ära, välja arvatud juhul, kui kõnealune asutus on samuti järelevalveasutus;

i)	kontrollida lõpetamiskava käsitlevate sätete olemasolu ja nõuetekohast kohaldamist juhtudel, kui kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad lõpetavad oma tegevuse, sealhulgas seda, kuidas teave hoitakse kättesaadavana kooskõlas artikli 24 lõike 2 punktiga h;

j)	nõuda usaldusteenuse osutajatelt käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmata jätmise heastamist.

5.   Liikmesriigid võivad nõuda, et järelevalveasutus looks, haldaks ja ajakohastaks usaldusteenuste infrastruktuuri kooskõlas siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustega.

6.   Iga järelevalveasutus esitab igal aastal 31. märtsiks komisjonile aruande oma eelmise kalendriaasta põhitegevuse kohta ning kokkuvõtte usaldusteenuse osutajatelt artikli 19 lõike 2 kohaselt saadud rikkumisteadetest.

7.   Komisjon teeb lõikes 6 osutatud aastaaruande liikmesriikidele kättesaadavaks.

8.   Komisjon võib rakendusaktidega määrata kindlaks lõikes 6 osutatud aruande formaadid ja menetlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 26

Nõuded täiustatud e-allkirjale

Täiustatud e-allkiri vastab järgmistele nõuetele:

a)	see on seotud ainuüksi allkirja andjaga;

b)	selle abil on võimalik allkirja andjat tuvastada;

c)	see antakse e-allkirja andmiseks vajalike andmete abil, mida saab kõrge salastatuse taseme juures kasutada üksnes allkirja andja, ning

d)	see on allkirjastatud andmetega seotud sellisel viisil, et kõik hilisemad andmete muudatused on tuvastatavad.

Artikkel 36

Nõuded täiustatud e-templile

Täiustatud e-tempel vastab järgmistele nõuetele:

a)	see on seotud ainuüksi templi andjaga;

b)	selle abil on võimalik templi andjat tuvastada;

c)	see antakse e-templi loomiseks vajalike andmete abil, mida templi andja saab kõrge salastatuse taseme juures kasutada e-templi loomiseks, ning

d)	see on seotud seda puudutavate andmetega sellisel viisil, et kõik hilisemad andmete muudatused on tuvastatavad.

Artikkel 47

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 30 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 17. septembrist 2014.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 30 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 30 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.