Digital Service Act 2022/2065 ET

1. Vahendusteenuste osutajad lisavad oma teenusetingimustesse teabe kõigi piirangute kohta, mille nad oma teenuse kasutamisega seoses teenusesaajate esitatud teabe suhtes kehtestavad. See teave hõlmab teavet kõigi põhimõtete, menetluste, meetmete ja vahendite kohta, mida kasutatakse sisu modereerimiseks, sealhulgas algoritmiliste otsustusprotsesside ja inimeste tehtava läbivaatamise jaoks, ning ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi töökorda. See peab olema esitatud selges, lihtsas, arusaadavas, kasutajasõbralikus ja üheselt mõistetavas keeles ning olema avalikult kättesaadav kergesti ligipääsetavas ja masinloetavas vormingus.

2. Vahendusteenuste osutajad teavitavad teenusesaajaid teenusetingimuste olulistest muudatustest.

3. Kui vahendusteenus on peamiselt suunatud alaealistele või seda kasutavad peamiselt alaealised, selgitab selle vahendusteenuse osutaja teenuse kasutamise tingimusi ja piiranguid viisil, millest alaealised aru saavad.

4. Vahendusteenuste osutajad tegutsevad lõikes 1 osutatud piirangute kohaldamisel ja täitmise tagamisel hoolsalt, objektiivselt ja proportsionaalselt, võttes nõuetekohaselt arvesse kõigi asjaomaste isikute õigusi ja õigustatud huve, sealhulgas teenusesaajate põhiõigusi, nagu väljendusvabadus, meediavabadus ja meedia mitmekesisus, ning muid hartas sätestatud põhiõigusi ja -vabadusi.

5. Väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad esitavad teenusesaajatele teenusetingimuste kokkuvõtte, mis on täpne, kergesti ligipääsetav ja masinloetavas vormingus ning keeleliselt selge ja ühemõtteline, märkides muuhulgas olemasolevad hüvitus- ja õiguskaitsevahendid.

6. Väga suured digiplatvormid ja väga suured otsingumootorid artikli 33 tähenduses avaldavad oma teenusetingimused kõigi nende liikmesriikide ametlikes keeltes, kus nad oma teenuseid pakuvad.

Artikkel 15

Vahendusteenuste osutajate läbipaistvusaruannete esitamise kohustus

1. Vahendusteenuste osutajad teevad vähemalt kord aastas avalikult kättesaadavaks masinloetavas vormingus ja kergesti ligipääsetavad selged, kergesti arusaadavad aruanded igasuguse sisu modereerimise kohta, mida nad vaatlusalusel ajavahemikul on teinud. Need aruanded sisaldavad eeskätt järgmist teavet, kui see on kohaldatav:

vahendusteenuste osutajate puhul liikmesriikide asutuste antud korralduste, sealhulgas artiklite 9 ja 10 kohaselt antud korralduste arv asjaomase ebaseadusliku sisu liikide kaupa, korralduse andnud liikmesriik ning mediaanaeg, mis on kulunud korralduse väljastanud asutusele või muule korralduses täpsustatud asutusele selle kättesaamisest teatamiseks ja korralduse suhtes meetmete võtmiseks;

teabe talletamise teenuste osutajate puhul artikli 16 kohaselt esitatud teadete arv asjaomase väidetava ebaseadusliku sisu liikide kaupa, usaldusväärsete teavitajate esitatud teadete arv, teadete alusel võetud meetmed, tuues eraldi välja, kas meede võeti kohaldatava õiguse või teenuseosutaja teenusetingimuste alusel, automatiseeritud vahendite abil töödeldud teadete arv ning meetme võtmiseks kulunud mediaanaeg;

vahendusteenuste osutajate puhul sisukas ja arusaadav teave teenuseosutajate omal algatusel tehtud sisu modereerimise kohta, sealhulgas automatiseeritud vahendite kasutamine, sisu modereerimise eest vastutavatele isikutele koolituse ja abi pakkumiseks võetud meetmed, selliste võetud meetmete arv ja liik, mis mõjutavad teenusesaajate esitatud teabe kättesaadavust, nähtavust ja sellele juurdepääsu ning teenusesaajate suutlikkust esitada teenuse kaudu teavet, ning muud seonduvad teenuse piirangud; aruandes sisalduv teave kategoriseeritakse ebaseadusliku sisu liikide või teenuseosutaja teenusetingimuste rikkumise liikide, tuvastamismeetodite ning kohaldatud piirangu liikide kaupa;

vahendusteenuste osutajate puhul kooskõlas teenuseosutaja teenusetingimustega ning digiplatvormide pakkujate puhul ka kooskõlas artikliga 20 ettevõttesiseste kaebuste menetlemise süsteemide kaudu saadud kaebuste arv, kõnealuste kaebuste alus, nende kaebustega seoses tehtud otsused, nende otsuste tegemiseks kulunud mediaanaeg ning nende juhtumite arv, mille puhul on kõnealused otsused tühistatud;

e)	mis tahes automatiseeritud vahendite kasutamine sisu modereerimiseks, sealhulgas kvalitatiivne kirjeldus, modereerimise täpsed eesmärgid, indikaatorid automatiseeritud vahendite täpsuse ja võimaliku veamäära kohta nende eesmärkide täitmisel ning kohaldatud kaitsemeetmed.

2. Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata nende vahendusteenuste osutajate suhtes, kes kvalifitseeruvad soovituses 2003/361/EÜ määratletud mikro- või väikeettevõtjateks ning kes ei ole väga suured digiplatvormid käesoleva määruse artikli 33 tähenduses.

3. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et kehtestada käesoleva artikli lõike 1 kohaste aruannete vormi, sisu ja muid üksikasju käsitlevad mallid, sealhulgas ühtlustatud aruandeperioodid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 88 osutatud nõuandemenetlusega.

2. JAGU

Teabe talletamise teenuste osutajate, sealhulgas digiplatvormide suhtes kohaldatavad täiendavad sätted

Artikkel 17

Põhjendamine

1. Teabe talletamise teenuste osutajad esitavad kõigile asjaomastele teenusesaajatele selge ja konkreetse põhjenduse kõigi alljärgnevate piirangute kohta, mis kehtestati seetõttu, et teenusesaaja esitatud teabe puhul on tegemist ebaseadusliku sisuga või teave on vastuolus nende teenusetingimustega:

a)	teenusesaaja esitatud konkreetsete teabeelementide nähtavuse piiramine, sealhulgas sisu eemaldamine, sisule juurdepääsu tõkestamine või sisu järjestuses madalamale kohale viimine;

b)	rahaliste maksete peatamine, lõpetamine või muul viisil piiramine;

c)	teenuse osutamise täielik või osaline peatamine või lõpetamine;

d)	teenusesaaja konto peatamine või sulgemine.

2. Lõiget 1 kohaldatakse üksnes juhul, kui asjakohased elektroonilised kontaktandmed on teenuseosutajale teada. Seda kohaldatakse hiljemalt piirangu kehtestamisel ja olenemata sellest, miks või kuidas see kehtestati.

Lõiget 1 ei kohaldata, kui teabe näol on tegemist petliku suures mahus kaubandusliku sisuga.

3. Lõikes 1 osutatud põhjendus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

teave selle kohta, kas otsus hõlmab teabe eemaldamist, sellele juurdepääsu tõkestamist, selle järjestuses madalamale kohale viimist, selle nähtavuse piiramist või selle teabega seotud rahaliste maksete peatamist või lõpetamist, või kas otsusega kehtestatakse teabe suhtes muud lõikes 1 osutatud meetmed, ja kui see on asjakohane, siis otsuse territoriaalne kohaldamisala ja kohaldamise kestus;

b)	otsuse tegemisel aluseks võetud faktid ja asjaolud, sealhulgas, kui see on asjakohane, kas otsus tehti artikli 16 kohaselt esitatud teate alusel või vabatahtliku omaalgatusliku uurimise alusel, ning kui see on rangelt vajalik, siis teavitaja andmed;

c)	kui see on asjakohane, siis teave automatiseeritud vahendite kasutamise kohta otsuse tegemisel, sealhulgas teave selle kohta, kas otsus tehti automatiseeritud vahendite abil avastatud või tuvastatud sisu kohta;

d)	kui otsus käsitleb väidetavalt ebaseaduslikku sisu, siis viide õiguslikule alusele, millele tuginetakse, ja selgitused selle kohta, miks teavet sellel alusel ebaseaduslikuks sisuks peetakse;

e)	kui otsus põhineb sellel, et väidetavalt ei vasta teave teabe talletamise teenuse osutaja teenusetingimustele, siis viide lepingulisele alusele, millele tuginetakse, ja selgitused selle kohta, miks teavet peetakse sellele alusele mitte vastavaks;

f)	selge ja kasutajasõbralik teave võimalike õiguskaitsevahendite kohta, mis on teenusesaajale otsusega seoses kättesaadavad, eelkõige ja kui see on kohaldatav, ettevõttesiseste kaebuste menetlemise süsteemide, vaidluste kohtuvälise lahendamise ja kohtulike õiguskaitsevahendite kaudu.

4. Teave, mida teabe talletamise teenuste osutajad käesoleva artikli kohaselt esitavad, peab olema selge ja kergesti mõistetav ning nii täpne ja üksikasjalik, kui konkreetses olukorras mõistlikult võimalik. Eeskätt peab teave olema selline, et asjaomase teenuse saajal oleks mõistlikult võimalik lõike 3 punktis f osutatud võimalikke õiguskaitsevahendeid tegelikult kasutada.

5. Käesolevat artiklit ei kohaldata artiklis 9 osutatud korralduste suhtes.

Artikkel 20

Ettevõttesisene kaebuste menetlemise süsteem

1. Digiplatvormide pakkujad tagavad teenusesaajatele, sealhulgas teate esitanud üksikisikutele või üksustele, vähemalt kuue kuu jooksul pärast käesolevas lõikes osutatud otsuse tegemist ligipääsu tõhusale ettevõttesisesele kaebuste menetlemise süsteemile, mis võimaldab neil esitada elektrooniliselt ja tasuta kaebusi digiplatvormi pakkuja tehtud otsuse kohta teate saamisel või järgmiste otsuste kohta, mille digiplatvormi pakkuja on teinud põhjendusel, et teenusesaajate esitatud teabe puhul on tegemist ebaseadusliku sisuga või teave ei ole kooskõlas tema teenusetingimustega:

a)	otsused selle kohta, kas teave eemaldada, tõkestada sellele juurdepääs või piirata selle nähtavust;

b)	otsused selle kohta, kas teenusesaajatele teenuse osutamine täielikult või osaliselt peatada või lõpetada;

c)	otsused selle kohta, kas teenusesaajate konto peatada või sulgeda;

d)	otsused selle kohta, kas teenusesaajate esitatud teabe monetiseerimise võimalus peatada, lõpetada või seda muul viisil piirata.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vähemalt kuuekuuline ajavahemik algab päeval, mil teenusesaajat teavitatakse otsusest vastavalt artikli 16 lõikele 5 või artiklile 17.

3. Digiplatvormide pakkujad tagavad, et nende ettevõttesisesed kaebuste menetlemise süsteemid on kergesti ligipääsetavad ja kasutajasõbralikud ning võimaldavad ja hõlbustavad piisavalt täpsete ja piisavalt põhjendatud kaebuste esitamist.

4. Digiplatvormide pakkujad menetlevad ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi kaudu esitatud kaebusi aegsasti, mittediskrimineerivalt, hoolsalt ja erapooletult. Kui kaebuses esitatakse piisavad põhjendused, mille alusel saab digiplatvormi pakkuja otsustada, et tema otsus teate alusel mitte tegutseda on alusetu või et kaebuses käsitletud teave ei ole ebaseaduslik ega tema teenusetingimustega vastuolus, või teave selle kohta, et kaebuse esitaja käitumine ei anna alust meetme võtmiseks, tühistab ta põhjendamatu viivituseta oma lõikes 1 osutatud otsuse.

5. Digiplatvormide pakkujad teavitavad kaebuse esitajaid põhjendamatu viivituseta kaebuses käsitletud teabe kohta tehtud põhjendatud otsusest ning artiklis 21 sätestatud vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalusest ja muudest kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest.

6. Digiplatvormide pakkujad tagavad, et lõikes 5 osutatud otsused tehakse kvalifitseeritud töötajate järelevalve all, ja mitte üksnes automatiseeritud vahendite abil.

Artikkel 21

Vaidluste kohtuväline lahendamine

1. Teenusesaajatel, sealhulgas teate esitanud üksikisikutel või üksustel, kelle suhtes tehakse artikli 20 lõikes 1 osutatud otsus, on õigus valida ükskõik milline käesoleva artikli lõike 3 kohaselt sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organ, et lahendada kõnealuste otsustega seotud vaidlusi, sealhulgas seoses kaebustega, mida ei ole lahendatud kõnealuses artiklis osutatud ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi abil.

Digiplatvormide pakkujad tagavad, et teave esimeses lõigus osutatud teenusesaajate võimaluse kohta kasutada vaidluste kohtuvälist menetlust on nende internetipõhises kasutajaliideses kergesti ligipääsetav, selge ja kasutajasõbralik.

Esimese lõigu sätted ei piira asjaomase teenusesaaja õigust algatada mis tahes etapis kohtumenetlus digiplatvormide pakkujate kõnealuste otsuste vaidlustamiseks kohtus kooskõlas kohaldatava õigusega.

2. Mõlemad pooled teevad vaidluse lahendamiseks valitud sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organiga heas usus koostööd.

Digiplatvormide pakkujad võivad vaidluste kohtuvälise organiga koostööst keelduda, kui sama teavet ja sama sisu väidetava ebaseaduslikkuse või teenusetingimustega vastuolu aluseid käsitlev vaidlus on juba lahendatud.

Sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organil ei ole õigust teha asjas pooltele siduvat lahendit.

3. Selle liikmesriigi digiteenuste koordinaator, kus on vaidluste kohtuvälise lahendamise organi tegevuskoht, sertifitseerib organi vastava taotluse korral selle organi kuni viieks aastaks pikendamise võimalusega, kui organ on tõendanud, et ta vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a)	ta on erapooletu ning sõltumatu, sealhulgas rahaliselt sõltumatu, digiplatvormide pakkujatest ja digiplatvormide pakkujate osutatava teenuse saajatest, sealhulgas teate esitanud üksikisikutest ja üksustest;

b)	tal on vajalikud eksperditeadmised ühes või mitmes ebaseadusliku sisuga seotud valdkonnas esinevatest probleemidest või üht või mitut liiki digiplatvormide teenusetingimuste kohaldamise ja täitmise tagamise küsimustest, mistõttu saab ta vaidluste lahendamisele tõhusalt kaasa aidata;

c)	tema liikmeid tasustatakse viisil, mis ei ole seotud menetluse tulemusega;

d)	tema pakutav kohtuvälise vaidluse lahendamise menetlus on hõlpsasti ligipääsetav elektroonilise side tehnoloogia abil ning näeb ette võimaluse algatada vaidluse lahendamise menetlus ja esitada vajalikud tõendavad dokumendid internetipõhiselt;

e)	ta on võimeline lahendama vaidlusi kiiresti, tulemuslikult ja kulutõhusalt ning vähemalt ühes liidu institutsioonide ametlikus keeles;

f)	pakutav kohtuväline vaidluste lahendamine toimub selge ja õiglase menetluskorra kohaselt, mis on hõlpsasti ja avalikult ligipääsetav, ning kooskõlas kohaldatava õigusega, sealhulgas käesoleva artikliga.

Kui see on kohaldatav, täpsustab digiteenuste koordinaator sertifikaadis:

a)	konkreetsed valdkonnad, milles organil on eksperditeadmised, nagu on osutatud esimese lõigu punktis b ning

b)	liidu institutsioonide ametliku keele või ametlikud keeled, milles organ on võimeline vaidlusi lahendama, nagu on osutatud esimese lõigu punktis e.

4. Sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organid annavad oma tegevuse kohta igal aastal aru digiteenuste koordinaatorile, kes nad sertifitseeris, täpsustades vähemalt neile edastatud vaidluste arvu, teabe nende vaidluste tulemuste kohta, nende lahendamiseks kulunud keskmise aja ning esinenud puudused või raskused. Kõnealuse digiteenuste koordinaatori taotluse korral esitavad nad lisateavet.

Digiteenuste koordinaatorid koostavad iga kahe aasta järel aruande nende poolt sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organite toimimise kohta. Eelkõige tehakse kõnealuses aruandes järgmist:

a)	märgitakse vaidluste arv, millega iga sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organi poole on aasta jooksul pöördutud;

b)	tuuakse välja nendes organites algatatud menetluste tulemused ja vaidluste lahendamiseks kulunud keskmine aeg;

c)	tehakse kindlaks süstemaatilised või valdkondlikud puudused või raskused, mis on ilmnenud seoses kõnealuste organite toimimisega, ja antakse neile selgitus;

d)	tehakse kindlaks sellise toimimisega seotud parimad tavad;

e)	antakse kohasel juhul soovitusi selle kohta, kuidas sellist toimimist parandada.

Sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organid teevad lahendi pooltele kättesaadavaks mõistliku aja jooksul, ent hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul alates kaebuse kättesaamise päevast. Väga keerukate vaidluste korral võib sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organ oma äranägemisel pikendada 90 kalendripäeva pikkust tähtaega veel üks kord, kuid mitte rohkem kui 90 päeva, kokku kuni 180 päevani.

5. Kui vaidluste kohtuvälise lahendamise organ teeb vaidluses otsuse teenusesaaja, sealhulgas teate esitanud üksikisiku või üksuse kasuks, kannab digiplatvormi pakkuja kõik vaidluste kohtuvälise lahendamise organi nõutud tasud ning hüvitab nimetatud teenusesaajale, sealhulgas üksikisikule või üksusele, kõik muud mõistlikud kulud, mille teenusesaaja on vaidluse lahendamisega seoses tasunud. Kui vaidluste kohtuvälise lahendamise organ teeb vaidluses otsuse digiplatvormi pakkuja kasuks, ei pea teenusesaaja, sealhulgas üksikisik ega üksus, hüvitama tasusid ega muid kulusid, mille digiplatvormi pakkuja on vaidluse lahendamisega seoses tasunud või peab tasuma, välja arvatud juhul, kui vaidluste kohtuvälise lahendamise organ leiab, et nimetatud teenusesaaja tegutses selgelt pahauskselt.

Tasud, mida vaidluste kohtuvälise lahendamise organ vaidluse lahendamise eest digiplatvormi pakkujatelt võtab, peavad olema mõistlikud ega tohi ühelgi juhul ületada organi kantavaid kulusid. Teenusesaajatele peab vaidluste lahendamine olema kättesaadav tasuta või nominaalse tasu eest.

Sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organid teevad tasud või tasude määramise korra enne vaidluse lahendamisse sekkumist asjaomasele teenusesaajale, sealhulgas teate esitanud üksikisikule või üksusele, ja digiplatvormi pakkujale teatavaks.

6. Liikmesriigid võivad lõike 1 kohaldamiseks asutada vaidluste kohtuvälise lahendamise organeid või toetada mõne või kõigi lõike 3 kohaselt sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organite tegevust.

Liikmesriigid tagavad, et nende esimese lõigu kohane tegevus ei mõjuta nende digiteenuste koordinaatorite suutlikkust sertifitseerida asjaomaseid organeid vastavalt lõikele 3.

7. Vaidluste kohtuvälise lahendamise organi sertifitseerinud digiteenuste koordinaator tühistab sertifikaadi, kui ta kas omal algatusel või kolmandatelt isikutelt saadud teabe alusel tehtud uurimise käigus teeb kindlaks, et vaidluste kohtuvälise lahendamise organ ei vasta enam lõikes 3 sätestatud tingimustele. Enne kõnealuse sertifikaadi tühistamist annab digiteenuste koordinaator nimetatud organile võimaluse reageerida tema uurimise tulemustele ja kavatsusele tühistada vaidluste kohtuvälise lahendamise organi sertifikaat.

8. Digiteenuste koordinaatorid teavitavad komisjoni vaidluste kohtuvälise lahendamise organitest, mille nad on lõike 3 kohaselt sertifitseerinud, sealhulgas, kui see on asjakohane, nimetatud lõike teises lõigus osutatud täpsustustest, samuti vaidluste kohtuvälise lahendamise organitest, kelle sertifikaadi nad on tühistanud. Komisjon avaldab nende organite nimekirja ja kõnealused täpsustused selleks ettenähtud ja kergesti ligipääsetaval veebisaidil ning hoiab selle teabe ajakohasena.

9. Käesolev artikkel ei piira direktiivi 2013/11/EL kohaldamist ega kõnealuse direktiivi alusel tarbijate jaoks ette nähtud alternatiivseid vaidluste lahendamise menetlusi ega üksusi.

Artikkel 22

Usaldusväärsed teavitajad

1. Digiplatvormide pakkujad võtavad vajalikud tehnilised ja korralduslikud meetmed, et tagada artiklis 16 osutatud korras usaldusväärsete, oma kindlaksmääratud pädevusvaldkonnas tegutsevate teavitajate esitatud teadete eelisjärjekorras ja põhjendamatu viivituseta töötlemine ning nende suhtes otsuste tegemine.

2. Käesoleva määruse kohase usaldusväärse teavitaja staatuse omistab mis tahes üksuse taotluse alusel taotluse esitaja tegevuskohajärgse liikmesriigi digiteenuste koordinaator taotlejale, kes on tõendanud, et ta vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a)	tal on ebaseadusliku sisu avastamiseks, tuvastamiseks ja sellest teatamiseks vajalik oskusteave ja pädevus;

b)	ta on kõigist digiplatvormide pakkujatest sõltumatu;

c)	ta tegutseb eesmärgiga esitada teated hoolsalt, täpselt ja objektiivselt.

3. Usaldusväärne teavitaja avaldab vähemalt kord aastas kergesti arusaadava ja üksikasjaliku aruande vaatlusalusel ajavahemikul artikli 16 kohaselt esitatud teadete kohta. Aruandes loetletakse vähemalt teadete arv järgmiste liikide kaupa:

a)	teabe talletamise teenuse osutaja identiteet,

b)	teatatud väidetavalt ebaseadusliku sisu liik,

c)	teenuseosutaja võetud meetmed.

Aruanne peab sisaldama usaldusväärse teavitaja sõltumatuse tagamiseks kehtestatud korra selgitust.

Usaldusväärne teavitaja saadab aruande talle staatuse omistanud digiteenuste koordinaatorile ja teeb aruande üldsusele kättesaadavaks. Aruandes esitatud teave ei tohi sisaldada isikuandmeid.

4. Digiteenuste koordinaatorid edastavad komisjonile ja nõukojale nende üksuste nimed, aadressid ja e-posti aadressid, kellele nad on omistanud lõike 2 kohaselt usaldusväärse teavitaja staatuse või kelle puhul nad on usaldusväärse teavitaja staatuse lõike 6 kohaselt peatanud või lõike 7 kohaselt tühistanud.

5. Komisjon avaldab lõikes 4 osutatud teabe avalikult kättesaadavas andmebaasis kergesti ligipääsetavas ja masinloetavas vormingus ning hoiab andmebaasi ajakohasena.

6. Kui digiplatvormide pakkujal on teavet, mille kohaselt on usaldusväärne teavitaja esitanud artiklis 16 osutatud korras märkimisväärsel hulgal ebapiisavalt täpseid, ekslikke või ebapiisavalt põhjendatud teateid, sealhulgas teavet, mis on kogutud seoses kaebuste töötlemisega artikli 20 lõikes 4 osutatud ettevõttesiseste kaebuste menetlemise süsteemide kaudu, edastab ta kõnealuse teabe sellele digiteenuste koordinaatorile, kes omistas asjaomasele üksusele usaldusväärse teavitaja staatuse, esitades ka vajalikud selgitused ja tõendavad dokumendid. Pärast digiplatvormide pakkujalt teabe saamist ja kui digiteenuste koordinaator leiab, et uurimise algatamiseks on õiguspärased põhjused, peatatakse usaldusväärse teavitaja staatus uurimise ajaks. Nimetatud uurimine viiakse läbi põhjendamatu viivituseta.

7. Üksusele usaldusväärse teavitaja staatuse omistanud digiteenuste koordinaator tühistab kõnealuse staatuse, kui ta kas omal algatusel või kolmandatelt isikutelt saadud teabe, sealhulgas digiplatvormide pakkujalt lõike 6 kohaselt saadud teabe alusel läbiviidud uurimise põhjal otsustab, et üksus ei vasta enam lõikes 2 sätestatud tingimustele. Enne kõnealuse staatuse tühistamist annab digiteenuste koordinaator üksusele võimaluse reageerida uurimise tulemustele ja kavatsusele võtta üksuselt usaldusväärse teavitaja staatus.

8. Komisjon võib pärast nõukojaga konsulteerimist anda vajaduse korral välja suuniseid, et aidata digiplatvormide pakkujatel ja digiteenuste koordinaatoritel kohaldada lõikeid 2, 6 ja 7.

Artikkel 23

Väärkasutuse vastased ja selle eest kaitsevad meetmed

1. Digiplatvormide pakkujad peatavad mõistlikuks ajaks pärast eelhoiatuse tegemist teenuste osutamise teenusesaajatele, kes esitavad sageli ilmselgelt ebaseaduslikku sisu.

2. Digiplatvormide pakkujad peatavad mõistlikuks ajaks pärast eelhoiatuse tegemist artiklites 16 ja 20 osutatud teavitus- ja meetmete võtmise mehhanismide raames ning ettevõttesiseste kaebuste menetlemise süsteemide kaudu esitatud selliste teadete ja kaebuste menetlemise, mille on edastanud vastavalt kas üksikisikud või üksused või kaebuse esitajad, kes esitavad sageli teateid või kaebusi, mis on ilmselgelt põhjendamatud.

3. Peatamise kohta otsuse tegemisel hindavad digiplatvormide pakkujad juhtumipõhiselt ning aegsasti ja objektiivselt, kas teenusesaaja, üksikisik, üksus või kaebuse esitaja tegeleb lõigetes 1 ja 2 osutatud väärkasutamisega, võttes arvesse kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid, mis ilmnevad digiplatvormi pakkujale kättesaadavast teabest. Need asjaolud hõlmavad vähemalt järgmist:

a)	teatava aja jooksul esitatud ilmselgelt ebaseadusliku sisuga teabeelementide või ilmselgelt põhjendamatute teadete või kaebuste absoluutarv;

b)	kõnealuste teabeelementide või teadete osakaal teatava aja jooksul esitatud teabeelementide või teadete koguarvust;

c)	väärkasutuse raskusaste, sealhulgas ebaseadusliku sisu olemus, ja väärkasutuse tagajärgede raskusaste;

d)	kui seda on võimalik kindlaks teha, siis teenusesaaja kavatsus, olgu teenusesaajaks üksikisik, üksus või kaebuse esitaja.

4. Digiplatvormide pakkujad esitavad oma teenusetingimustes selgelt ja üksikasjalikult põhimõtted, mida nad rakendavad seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud väärkasutusega, ning toovad näiteid faktidest ja asjaoludest, mida nad võtavad arvesse, kui nad hindavad, kas teatav käitumine on väärkasutus, ning märgivad ka kohaldatava peatamisperioodi pikkuse.

Artikkel 34

Riskihindamine

1. Väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad teevad hoolsalt kindlaks kõik süsteemsed riskid liidus, mis tulenevad nende teenuse ja sellega seonduvate süsteemide, sealhulgas algoritmiliste süsteemide disainimisest, toimimisest või nende teenuste kasutamisest, ning analüüsivad ja hindavad neid riske.

Nad teevad riskihindamise alates artikli 33 lõike 6 teises lõigus osutatud kohaldamise alguskuupäevast ja seejärel vähemalt kord aastas ning igal juhul enne selliste funktsioonide kasutuselevõttu, millel on tõenäoliselt oluline mõju käesoleva artikli kohaselt kindlaks tehtud riskidele. Riskihindamine lähtub pakutavatest teenustest ja on proportsionaalne süsteemsete riskidega, võttes arvesse nende raskusastet ja tõenäosust, ning sellega hõlmatakse järgmised süsteemsed riskid:

a)	ebaseadusliku sisu levitamine nende teenuste kaudu;

tegelik ja prognoositav negatiivne mõju põhiõiguste kasutamisele, eelkõige seoses inimväärikuse, mis on sätestatud harta artiklis 1, era- ja perekonnaelu austamise, mis on sätestatud harta artiklis 7, isikuandmete kaitse, mis on sätestatud harta artiklis 8, väljendus- ja teabevabaduse, sealhulgas meediavabadus ja meedia mitmekesisus, mis on sätestatud harta artiklis 11, diskrimineerimiskeelu, mis on sätestatud harta artiklis 21, lapse õiguste austamise, mis on sätestatud harta artiklis 24 ja tarbijakaitse kõrge tasemega, mis on sätestatud harta artiklis 38;

c)	mis tahes tegelik või prognoositav negatiivne mõju ühiskondlikule arutelule ja valimisprotsessidele ning avalikule julgeolekule;

d)	mis tahes tegelik või prognoositav negatiivne mõju seoses soolise vägivalla, rahvatervise kaitse ja alaealistega ning rasked negatiivsed tagajärjed isiku füüsilisele ja vaimsele heaolule.

2. Riskihindamiste tegemisel võtavad väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad eelkõige arvesse seda, kas ja kuidas mõjutavad lõikes 1 osutatud mis tahes süsteemset riski järgmised tegurid:

a)	nende soovitussüsteemide ja muu asjakohase algoritmilise süsteemi disain;

b)	nende sisu modereerimise süsteemid;

c)	kohaldatavad teenusetingimused ja nende täitmise tagamine;

d)	reklaamide valimise ja esitamise süsteemid;

e)	pakkuja andmetega seotud tavad.

Hindamisel analüüsitakse ka seda, kas ja kuidas mõjutab lõike 1 kohaseid riske nende teenuse tahtlik manipuleerimine, sealhulgas teenuse mitteautentse kasutamise või automaatse ekspluateerimise kaudu, samuti ebaseadusliku sisu ja pakkuja teenusetingimustega vastuolus oleva teabe võimendamine ning võimalik kiire ja laialdane levik.

Hindamisel võetakse arvesse konkreetseid piirkondlikke või keelelisi aspekte, sealhulgas juhul, kui need on eriomased mõnele liikmesriigile.

3. Väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad säilitavad riskihindamisega seotud tõendavaid dokumente vähemalt kolm aastat pärast riskihindamise tegemist ning edastavad need taotluse korral komisjonile ja tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile.

Artikkel 35

Riskide maandamine

1. Väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad kehtestavad mõistlikud, proportsionaalsed ja tõhusad riskimaandusmeetmed, mis on kohandatud artikli 34 kohaselt kindlaks tehtud konkreetsetele süsteemsetele riskidele, võttes eelkõige arvesse selliste meetmete mõju põhiõigustele. Kõnealused meetmed võivad, kui see on asjakohane, hõlmata järgmist:

a)	nende teenuste, sealhulgas internetipõhiste kasutajaliideste disaini, omaduste või toimimise kohandamine;

b)	nende teenusetingimuste kohandamine ja nende täitmise tagamine;

sisu modereerimise protsesside kohandamine, sealhulgas teatavat liiki ebaseadusliku sisuga seotud teadete töötlemise kiirus ja kvaliteet ning kohasel juhul teatatud sisu kiire eemaldamine või sellele juurdepääsu tõkestamine, eelkõige mis puudutab ebaseaduslikku vaenukõnet või kübervägivalda, ning sisu modereerimiseks asjakohaste otsustusprotsesside ja sihtotstarbeliste ressursside kohandamine;

d)	nende algoritmiliste süsteemide, sealhulgas soovitussüsteemide testimine ja kohandamine;

e)	nende reklaamisüsteemide kohandamine ja sihipäraste meetmete võtmine, mille eesmärk on piirata või kohandada reklaamide esitamist seoses nende osutatava teenusega;

f)	siseprotsesside, vahendite, testimise, dokumentatsiooni või oma tegevuse järelevalve tugevdamine, eelkõige seoses süsteemse riski tuvastamisega;

g)	koostöö algatamine artikli 22 kohaste usaldusväärsete teavitajatega või sellise koostöö kohandamine ning artikli 21 kohaste vaidluste kohtuvälise lahendamise organite otsuste rakendamine;

h)	vastavalt artiklites 45 ja 48 osutatud tegevusjuhenditele ja kriisiprotokollidele tuginedes koostöö algatamine teiste digiplatvormide või internetipõhiste otsingumootorite pakkujatega või sellise koostöö kohandamine;

i)	teadlikkuse suurendamise meetmete võtmine ja oma internetipõhise kasutajaliidese kohandamine teenuse kasutajate ulatuslikumaks teavitamiseks;

j)	sihipäraste meetmete võtmine lapse õiguste kaitsmiseks, sealhulgas, kui see on asjakohane, vanuse kontrollimise ja vanemliku kontrolli vahendid ning vahendid, mille eesmärk on aidata alaealistel väärkohtlemisest teatada või saada tuge;

selle tagamine, et teabeelement, mis kujutab endast loodud või manipuleeritud kujutist või audiot või videot, mis sarnaneb märkimisväärselt tegelike isikute, esemete, kohtade või muude üksuste või sündmustega ning mis näib kasutajale petlikult ehtne või tõene, on tuvastatav silmapaistva märgistuse kaudu, kui seda esitatakse nende internetipõhises kasutajaliideses; ning lisaks sellele hõlpsasti kasutatava funktsiooni lisamine, mis võimaldab teenusesaajatel sellist teavet ära märkida.

2. Nõukoda avaldab koostöös komisjoniga kord aastas põhjalikud aruanded. Aruanded sisaldavad järgmist:

selliste enim esile tõusvate ja korduvate süsteemsete riskide kindlakstegemine ja hindamine, millest väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad on teatanud või mis on kindlaks tehtud muude teabeallikate, eelkõige artiklite 39, 40 ja 42 kohaselt esitatud teabe alusel;

b)	väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate parimad tavad tuvastatud süsteemsete riskide maandamisel.

Aruannetes esitatakse süsteemsed riskid liikmesriikide kaupa, kus nad esinevad, ning liidu kui terviku kohta, kui see on asjakohane.

3. Komisjon võib anda koostöös digiteenuste koordinaatoritega välja suuniseid lõike 1 kohaldamiseks seoses konkreetsete riskidega, eelkõige selleks, et tutvustada parimaid tavasid ja soovitada võimalikke meetmeid, võttes nõuetekohaselt arvesse meetmete võimalikku mõju kõigi asjaosaliste hartas sätestatud põhiõigustele. Kõnealuste suuniste ettevalmistamise käigus korraldab komisjon avalikud konsultatsioonid.

Artikkel 36

Kriisidele reageerimise mehhanism

1. Kriisi korral võib komisjon nõukoja soovituse alusel võtta vastu otsuse, milles nõutakse, et üks või mitu väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujat võtaksid ühe või enama järgmistest meetmetest:

a)	hinnata, kas, ja kui, siis mil määral ja kuidas nende teenuste toimimine ja kasutamine aitab märkimisväärselt kaasa või tõenäoliselt aitab märkimisväärselt kaasa lõikes 2 osutatud tõsise ohu tekkele;

b)	teha kindlaks ja kohaldada konkreetseid, tõhusaid ja proportsionaalseid meetmeid, näiteks artikli 35 lõikes 1 või artikli 48 lõikes 2 sätestatud meetmeid, et ennetada, kõrvaldada või piirata käesoleva lõike punkti a kohaselt tuvastatud tõsise ohu tekkele kaasa aitamist;

esitada komisjonile teatavaks kuupäevaks või otsuses täpsustatud korrapäraste ajavahemike järel punktis a osutatud hindamiste aruanne, milles esitatakse punkti b kohaselt võetud konkreetsete meetmete täpne sisu, nende rakendamine ning kvalitatiivne ja kvantitatiivne mõju ning mis tahes muud nende hindamiste või meetmetega seotud küsimused, nagu on täpsustatud otsuses.

Käesoleva lõike punkti b kohaste meetmete kindlaksmääramisel ja kohaldamisel võtab pakkuja või võtavad pakkujad nõuetekohaselt arvesse lõikes 2 osutatud tõsise ohu raskusastet, meetmete kiireloomulisust ning tegelikku või võimalikku mõju kõigi asjaomaste poolte õigustele ja õigustatud huvidele, sealhulgas asjaolu, et meetmed ei pruugi austada hartas sätestatud põhiõigusi.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel loetakse kriisiks selliste erakorraliste asjaolude ilmnemist, mis ohustavad tõsiselt avalikku julgeolekut või rahvatervist liidus või selle märkimisväärselt suures osas.

3. Lõikes 1 osutatud otsuse tegemisel tagab komisjon, et täidetud on kõik järgmised nõuded:

otsuses nõutavad meetmed on rangelt vajalikud, põhjendatud ja proportsionaalsed, võttes eelkõige arvesse lõikes 2 osutatud tõsise ohu raskusastet, meetmete kiireloomulisust ning tegelikku või võimalikku mõju kõigi asjaomaste poolte õigustele ja õigustatud huvidele, sealhulgas asjaolu, et meetmed ei pruugi austada hartas sätestatud põhiõigusi;

b)	otsuses määratakse kindlaks mõistlik tähtaeg, mille jooksul lõike 1 punktis b osutatud konkreetsed meetmed tuleb võtta, võttes eelkõige arvesse nende meetmete kiireloomulisust ning nende ettevalmistamiseks ja rakendamiseks vajalikku aega;

c)	otsuses nõutavate meetmete kestus ei tohi ületada kolme kuud.

4. Lõikes 1 osutatud otsuse tegemise järgselt astub komisjon põhjendamatu viivituseta kõik järgmised sammud:

a)	teavitab otsusest pakkujat või pakkujaid, kellele otsus on adresseeritud;

b)	teeb otsuse üldsusele kättesaadavaks ning

c)	teavitab otsusest nõukoda, palub tal esitada selle kohta oma seisukohad ning hoiab teda kursis otsusega seotud edasiste arengusuundadega.

5. Lõike 1 punkti b ja lõike 7 teise lõigu kohaselt võetavad konkreetsed meetmed valib pakkuja või valivad pakkujad, kellele komisjoni otsus on adresseeritud.

6. Komisjon võib omal algatusel või pakkuja taotlusel pidada pakkujaga dialoogi, et teha kindlaks, kas pakkuja konkreetseid asjaolusid arvesse võttes on lõike 1 punktis b osutatud kavandatud või rakendatud meetmed taotletavate eesmärkide saavutamiseks tõhusad ja proportsionaalsed. Eelkõige tagab komisjon, et pakkuja poolt lõike 1 punkti b kohaselt võetud meetmed vastavad lõike 3 punktides a ja c osutatud nõuetele.

7. Komisjon jälgib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsuse kohaselt võetud konkreetsete meetmete kohaldamist kõnealuse lõike punktis c osutatud aruannete ja muu asjakohase teabe alusel, sealhulgas teabe alusel, mida ta võib artikli 40 või 67 kohaselt nõuda, võttes arvesse kriisi arengut. Komisjon annab jälgimisest nõukojale korrapäraselt aru, tehes seda vähemalt kord kuus.

Kui komisjon leiab, et lõike 1 punkti b kohased kavandatud või rakendatud konkreetsed meetmed ei ole tõhusad või proportsionaalsed, võib ta pärast nõukojaga konsulteerimist võtta vastu otsuse, milles nõuab pakkujalt nende konkreetsete meetmete kindlakstegemise või kohaldamise läbivaatamist.

8. Kui see on kriisi arengut silmas pidades asjakohane, võib komisjon nõukoja soovituse põhjal muuta lõikes 1 või lõike 7 teises lõigus osutatud otsust järgmiselt:

tühistada otsuse ja, kui see on asjakohane, nõuda, et väga suur digiplatvorm või väga suur internetipõhine otsingumootor lõpetaks lõike 1 punkti b või lõike 7 teise lõigu kohaselt kindlaks tehtud ja rakendatud meetmete kohaldamise, eelkõige juhul, kui selliste meetmete võtmise põhjuseid enam ei ole;

b)	pikendada lõike 3 punktis c osutatud ajavahemikku kuni kolme kuu võrra;

c)	võtta arvesse meetmete kohaldamisel saadud kogemusi, eelkõige asjaolu, et meetmed ei pruugi austada hartas sätestatud põhiõigusi.

9. Käesolevas artiklis osutatud otsuse ja selle muutmise suhtes kohaldatakse lõigetes 1–6 sätestatud nõudeid.

10. Komisjon võtab täiel määral arvesse nõukoja käesoleva artikli kohaselt esitatud soovitust.

11. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande pärast käesoleva artikli kohaste otsuste vastuvõtmist ja igal juhul kolm kuud pärast kriisi lõppu nende otsuste alusel võetud konkreetsete meetmete kohaldamise kohta.

Artikkel 40

Juurdepääs andmetele ja kontroll

1. Väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad tagavad tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile või komisjonile nende põhjendatud taotluse korral ja taotluses märgitud mõistliku aja jooksul juurdepääsu andmetele, mis on vajalikud, et jälgida ja hinnata käesoleva määruse täitmist.

2. Digiteenuste koordinaatorid ja komisjon kasutavad lõike 1 kohaselt ligipääsetavaid andmeid üksnes käesoleva määruse täitmise jälgimiseks ja hindamiseks ning võtavad nõuetekohaselt arvesse väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate ja asjaomaste teenusesaajate õigusi ja huve, sealhulgas isikuandmete kaitset, konfidentsiaalse teabe, eelkõige ärisaladuste kaitset ning nende teenuse turvalisuse säilitamist.

3. Lõike 1 kohaldamisel selgitavad väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaatori või komisjoni taotlusel oma algoritmiliste süsteemide, sealhulgas oma soovitussüsteemide lahendusi, loogikat, toimimist ja testimist.

4. Tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaatori põhjendatud taotluse korral tagavad väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad taotluses märgitud mõistliku aja jooksul andmetele ligipääsu käesoleva artikli lõike 8 nõuetele vastavatele kontrollitud teadlastele üksnes selleks, et nad saaksid teha teadusuuringuid, mis aitavad liidus kaasa süsteemsete riskide avastamisele, tuvastamisele ja mõistmisele, nagu on sätestatud artikli 34 lõikes 1, ning artikli 35 kohaste riskimaandusmeetmete piisavuse, tõhususe ja mõju hindamisele.

5. Väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad võivad 15 päeva jooksul pärast lõikes 4 osutatud taotluse saamist taotleda tegevuskohajärgselt digiteenuste koordinaatorilt taotluse muutmist, kui nad leiavad, et neil ei ole võimalik anda taotletud andmetele juurdepääsu ühel kahest järgmisest põhjusest:

a)	neil puudub andmetele juurdepääs;

b)	andmetele juurdepääsu andmine nõrgestaks märkimisväärselt teenuse turvalisust või konfidentsiaalse teabe, eelkõige ärisaladuse kaitset.

6. Lõike 5 kohased muutmistaotlused peavad sisaldama ettepanekuid ühe või mitme alternatiivse vahendi kohta, mille abil saab tagada juurdepääsu taotletud andmetele või muudele andmetele, mis on taotluse eesmärgi saavutamiseks asjakohased ja piisavad.

Tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator teeb muutmistaotluse kohta otsuse 15 päeva jooksul ning edastab väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkujale oma otsuse ja, kui see on asjakohane, muudetud taotluse ning uue taotluse täitmise tähtaja.

7. Väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad hõlbustavad ja tagavad lõigete 1 ja 4 kohaselt andmetele juurdepääsu taotluses täpsustatud asjakohaste liideste, sealhulgas internetipõhiste andmebaaside või rakendusliideste kaudu.

8. Teadlaste nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral annab tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator sellistele teadlastele taotluses osutatud konkreetseks uurimistööks „kontrollitud teadlase“ staatuse ja esitab lõike 4 kohaselt andmetele juurdepääsu põhjendatud taotluse väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkujale, kui teadlased tõendavad, et nad vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

a)	nad on seotud direktiivi (EL) 2019/790 artikli 2 punktis 1 määratletud teadusorganisatsiooniga;

b)	nad on ärihuvidest sõltumatud;

c)	teadlaste esitatud taotluses avaldatakse teave teadusuuringuteks eraldatud rahastuse kohta;

d)	nad on suutelised täitma iga taotlusega seotud kindlaid andmeturbe- ja konfidentsiaalsusnõudeid ja kaitsma isikuandmeid ning nad kirjeldavad oma taotluses asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, mis nad on sel eesmärgil võtnud;

e)	taotlusest nähtub, et taotletud andmetele ligipääs ja tähtajad on vajalikud nende uurimistööks ja sellega proportsionaalsed ning et kõnealuse uurimistöö eeldatavad tulemused aitavad kaasa lõikes 4 sätestatud eesmärkide saavutamisele;

f)	kavandatud uurimistööd tehakse lõikes 4 sätestatud eesmärkidel;

g)	nad võtavad kohustuse teha oma uuringutulemused üldsusele mõistliku aja jooksul pärast uurimistöö lõpetamist tasuta kättesaadavaks, võttes arvesse asjaomaste teenusesaajate õigusi ja huve kooskõlas määrusega (EL) 2016/679.

Käesoleva lõike kohase taotluse kättesaamisel teavitab tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator sellest komisjoni ja nõukoda.

9. Teadlased võivad oma taotluse esitada ka selle liikmesriigi digiteenuste koordinaatorile, millega nende teadusorganisatsioon seotud on. Käesoleva lõike kohase taotluse kättesaamisel viib digiteenuste koordinaator läbi esialgse hindamise selle kohta, kas asjaomased teadlased vastavad kõikidele lõikes 8 sätestatud tingimustele. Digiteenuste koordinaator saadab seejärel taotluse koos asjaomaste teadlaste esitatud tõendavate dokumentide ja esialgse hinnanguga tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile. Tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaator teeb põhjendamatu viivituseta otsuse teadlasele „kontrollitud teadlase“ staatuse andmise kohta.

võttes nõuetekohaselt arvesse esitatud esialgset hinnangut, kuulub teadlasele kontrollitud teadlase staatuse andmise kohta lõpliku otsuse tegemine lõike 8 kohaselt tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaatori pädevusse.

10. Digiteenuste koordinaator, kes andis kontrollitud teadlase staatuse ja esitas taotluse anda kontrollitud teadlasele juurdepääs väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate andmetele, teeb otsuse ligipääsu lõpetamise kohta, kui ta teeb omal algatusel või kolmandatelt isikutelt saadud teabe alusel läbiviidud uurimise käigus kindlaks, et kontrollitud teadlane ei täida enam lõikes 8 sätestatud tingimusi, ning teavitab otsusest asjaomast väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkujat. Enne ligipääsu lõpetamist võimaldab digiteenuste koordinaator kontrollitud teadlasel reageerida oma uurimise tulemustele ja kavatsusele juurdepääs lõpetada.

11. Tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator edastab nõukojale nende füüsiliste isikute või üksuste nimed ja kontaktandmed, kellele ta on andnud kooskõlas lõikega 8 kontrollitud teadlase staatuse, samuti taotluse aluseks oleva uurimistöö eesmärgi, või kui ta on andmetele ligipääsu lõpetanud vastavalt lõikele 10, teatab sellest nõukojale.

12. Väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad annavad teadlastele põhjendamatu viivituseta andmetele ligipääsu, sealhulgas reaalajas andmetele, kui see on tehniliselt võimalik, eeldusel et need andmed on nende internetipõhises kasutajaliideses avalikult kättesaadavad; ligipääs antakse ka teadlastele, kes on seotud mittetulunduslike asutuste, organisatsioonide ja ühendustega, kes vastavad lõike 8 punktides b, c, d ja e sätestatud tingimustele ja kes kasutavad andmeid üksnes selliseks uurimistööks, mis aitab kaasa artikli 34 lõike 1 kohaselt liidus süsteemsete riskide avastamisele, tuvastamisele ja mõistmisele.

13. Komisjon võtab pärast nõukojaga konsulteerimist vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse käesolevat määrust, et sätestada tehnilised tingimused, mille kohaselt väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad andmeid lõigete 1 ja 4 alusel jagavad, ning see, millistel eesmärkidel võib neid andmeid kasutada. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides sätestatakse konkreetsed tingimused, mille raames saab andmete jagamine teadlastega toimuda kooskõlas määrusega (EL) 2016/679, samuti asjakohased objektiivsed näitajad, menetlused ja vajaduse korral sõltumatud nõuandemehhanismid, millega toetatakse andmete jagamist, võttes arvesse väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate ja asjaomaste teenusesaajate õigusi ja huve, sealhulgas konfidentsiaalse teabe, eelkõige ärisaladuste kaitse ning nende teenuse turvalisuse säilitamise vajadust.

Artikkel 43

Järelevalvetasu

1. Alates väga suure digiplatvormi ja väga suure internetipõhise otsingumootori sellisena käsitamisest vastavalt artiklile 33 nõuab komisjon nende pakkujatelt iga-aastast järelevalvetasu.

2. Iga-aastaste järelevalvetasude kogusumma katab hinnangulised kulud, mis komisjonil tekivad seoses tema käesoleva määruse kohaste järelevalveülesannetega, eelkõige kulud, mis on seotud artikli 33 kohase käsitamisega, artikli 24 lõike 5 kohase andmebaasi loomise, haldamise ja käitamisega ning artikli 85 kohase teabevahetussüsteemiga, artikli 59 kohaste edastamistega, artikli 62 kohase nõukoja toetamisega ning artikli 56 ja IV peatüki 4. jao kohaste järelevalveülesannetega.

3. Väga suure digiplatvormi ja väga suure internetipõhise otsingumootori pakkujalt nõutakse iga teenuse eest iga-aastast järelevalvetasu alates tema sellisena käsitamisest artikli 33 kohaselt.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestab iga-aastase järelevalvetasu summa iga väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja kohta. Neid rakendusakte vastu võttes kohaldab komisjon käesoleva artikli lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud metoodikat ja järgib käesoleva artikli lõikes 5 esitatud põhimõtteid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 88 osutatud nõuandemenetlusega.

4. Komisjon sätestab artikli 87 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis üksikasjaliku metoodika ja korra seoses järgmisega:

a)	lõikes 2 osutatud hinnanguliste kulude kindlaksmääramine;

b)	lõike 5 punktides b ja c osutatud individuaalsete iga-aastaste järelevalvetasude kindlaksmääramine;

c)	lõike 5 punktis c määratletud maksimaalse ülemmäära kindlaksmääramine;

d)	maksete tegemiseks vajalik üksikasjalik kord.

Kõnealuste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel järgib komisjon käesoleva artikli lõikes 5 esitatud põhimõtteid.

5. Lõikes 3 osutatud rakendusaktis ja lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusaktis järgitakse järgmisi põhimõtteid:

a)	iga-aastase järelevalvetasu kogusumma prognoosimisel võetakse arvesse eelneval aastal kantud kulusid;

b)	iga-aastane järelevalvetasu on proportsionaalne artikli 33 kohaselt väga suure digiplatvormina või väga suure internetipõhise otsingumootorina käsitatava iga digiplatvormi või iga otsingumootori aktiivsete teenusesaajate keskmise arvuga kuus liidus;

c)	väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkujalt võetava iga-aastase järelevalvetasu kogusumma ei ületa ühelgi juhul 0,05 % tema eelneva majandusaasta ülemaailmsest aastasest netotulust.

6. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt võetavaid iga-aastasi individuaalseid järelevalvetasusid käsitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (41) artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise välistuluna.

7. Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel tekkinud kulude kogusumma ja eelneval aastal võetud individuaalsete iga-aastaste järelevalvetasude kogusumma kohta.

6. JAGU

Muud hoolsuskohustust käsitlevad sätted

Artikkel 45

Tegevusjuhendid

1. Komisjon ja nõukoda edendavad ja hõlbustavad vabatahtlike tegevusjuhendite koostamist liidu tasandil, et aidata kaasa käesoleva määruse nõuetekohasele kohaldamisele, võttes eelkõige arvesse eri liiki ebaseadusliku sisu ja süsteemsete riskide käsitlemise spetsiifilisi probleeme ning tagades kooskõla liidu õigusega, eelkõige konkurentsi ja isikuandmete kaitset käsitleva õigusega.

2. Juhul, kui tekib oluline süsteemne risk artikli 34 lõike 1 tähenduses ja kui see on seotud mitme väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootoriga, võib komisjon kutsuda asjaomase väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja ning kohasel juhul muid väga suurte digiplatvormide ja digiplatvormide pakkujaid ning vahendusteenuste osutajaid, samuti asjaomaseid pädevaid asutusi, kodanikuühiskonna organisatsioone ja muid asjaomaseid sidusrühmi osalema tegevusjuhendite koostamises, mis hõlmab kokkuleppimist kindlate riskimaandusmeetmete võtmise kohustustes ning võetud meetmete ja nende tulemuste korrapärase aruandluse raamistikus.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel püüavad komisjon ja nõukoda ning asjakohasel juhul muud organid tagada, et tegevusjuhendites oleks selgelt sätestatud nende konkreetsed eesmärgid, et need sisaldaksid kõnealuste eesmärkide saavutamise mõõtmise peamisi tulemusnäitajaid ning et neis võetaks nõuetekohaselt arvesse kõigi huvitatud isikute, eelkõige kodanike vajadusi ja huve liidu tasandil. Samuti püüavad komisjon ja nõukoda tagada, et osalejad annavad komisjonile ja oma vastavatele tegevuskohajärgsetele digiteenuste koordinaatoritele korrapäraselt aru kõigist võetud meetmetest ja nende tulemustest, mida on mõõdetud juhendites sisalduvate peamiste tulemusnäitajate alusel. Peamiste tulemusnäitajate ja võetud aruandluskohustuste puhul võetakse arvesse eri osalejate suuruse ja suutlikkuse erinevusi.

4. Komisjon ja nõukoda hindavad, kas tegevusjuhendid täidavad lõigetes 1 ja 3 sätestatud otstarvet, ning jälgivad ja hindavad korrapäraselt nende eesmärkide täitmist, võttes arvesse neis sisalduda võivaid peamisi tulemusnäitajaid. Nad avaldavad oma sellekohased järeldused.

Komisjon ja nõukoda edendavad ja hõlbustavad ka tegevusjuhendite korrapärast läbivaatamist ja kohandamist.

Tegevusjuhendite süstemaatilise eiramise korral võivad komisjon ja nõukoda paluda, et tegevusjuhenditele alla kirjutanud võtaksid vajalikke meetmeid.

Artikkel 51

Digiteenuste koordinaatorite volitused

1. Kui see on vajalik nende käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, on digiteenuste koordinaatoritel nende liikmesriigi pädevusse jäävate vahendusteenuste osutajate tegevusega seoses järgmised uurimisvolitused:

õigus nõuda neilt teenuseosutajatelt ja kõigilt teistelt isikutelt, kes tegutsevad oma kaubandus-, ettevõtlus-, käsitööndus- või kutsetegevusega seotud eesmärkidel ning kes võivad mõistliku eelduse kohaselt olla teadlikud käesoleva määruse kahtlustatava rikkumisega seotud teabest, sealhulgas artiklis 37 ja artikli 75 lõikes 2 osutatud auditeid tegevatelt organisatsioonidelt, sellise teabe esitamist põhjendamatu viivituseta;

õigus teha kontrolle või taotleda oma liikmesriigi õigusasutuselt korralduse andmist kontrollide tegemiseks valdustes, mida kõnealused teenuseosutajad või isikud kasutavad oma kaubandus-, ettevõtlus-, käsitööndus- või kutsetegevusega seotud eesmärkidel, või nõuda kontrolli tegemist muudelt asutustelt, et kahtlustatava rikkumisega seotud mis tahes vormis teavet olenemata andmekandjast uurida, arestida, sellest koopiaid teha või saada;

c)	õigus paluda nende teenuseosutajate töötajal või esindajal või kõnealustel isikutel anda kahtlustatava rikkumisega seotud teabe kohta selgitusi ja nende nõusolekul vastused salvestada mis tahes tehnilise vahendiga.

2. Kui see on vajalik nende käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, on digiteenuste koordinaatoritel nende liikmesriigi pädevusse jäävate vahendusteenuste osutajatega seoses järgmised täitmise tagamise volitused:

a)	õigus nõustuda teenuseosutajate võetavate kohustustega, mis on seotud käesoleva määruse täitmisega, ja muuta need kohustused siduvaks;

b)	õigus nõuda rikkumiste lõpetamist ning, kui see on asjakohane, kehtestada rikkumisega proportsionaalseid ja rikkumise tulemuslikuks lõpetamiseks vajalikke parandusmeetmeid või taotleda selle tegemist oma liikmesriigi õigusasutuselt;

c)	õigus määrata kooskõlas artikliga 52 trahve käesoleva määruse, sealhulgas käesoleva artikli lõike 1 kohaselt antud uurimiskorralduste täitmata jätmise eest või taotleda oma liikmesriigi õigusasutuselt selliste trahvide määramist;

d)	õigus määrata kooskõlas artikliga 52 sunniraha rikkumise lõpetamise tagamiseks vastavalt käesoleva lõigu punkti b kohaselt antud korraldusele või käesoleva artikli lõike 1 kohaselt antud uurimiskorralduste täitmata jätmise eest, või taotleda oma liikmesriigi õigusasutuselt sunniraha määramist;

e)	õigus võtta vastu ajutisi meetmeid või taotleda oma liikmesriigi pädevalt õigusasutuselt selliste meetmete vastuvõtmist, et vältida tõsise kahju tekkimise riski.

Seoses esimese lõigu punktidega c ja d on digiteenuste koordinaatoritel nimetatud punktides sätestatud täitmise tagamise volitused ka muude lõikes 1 osutatud isikute suhtes, kui viimased ei täida neile kõnealuse lõike kohaselt antud korraldusi. Nad kasutavad neid täitmise tagamise volitusi üksnes pärast seda, kui nad on kõnealustele teistele isikutele edastanud õigel ajal kogu selliste korraldustega seotud asjakohase teabe, sealhulgas teabe kohaldatava tähtaja, trahvide või sunniraha kohta, mis võidakse määrata korralduse täitmata jätmise eest, ja võimalikud õiguskaitsevahendid.

3. Kui see on vajalik nende käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, on digiteenuste koordinaatoritel juhul, kui kõik muud käesoleva artikli kohased rikkumise lõpetamiseks kasutatavad volitused on ammendatud ning rikkumine jätkub või seda jätkatakse ja see põhjustab tõsist kahju, mida ei saa vältida muude liidu või riigisisese õigusega antud volituste kasutamisega, õigus võtta oma liikmesriigi pädevusse jäävate vahendusteenuste osutajate suhtes järgmisi meetmeid:

a)	nõuda, et kõnealuste teenuseosutajate juhtorgan uuriks põhjendamatu viivituseta olukorda, võtaks vastu ja esitaks tegevuskava, milles sätestatakse rikkumise lõpetamiseks vajalikud meetmed, tagaks, et teenuseosutaja võtab need meetmed, ning esitaks võetud meetmete kohta aruande;

kui digiteenuste koordinaator leiab, et vahendusteenuste osutaja ei ole punktis a osutatud nõudeid piisavalt täitnud, rikkumist ei ole heastatud või rikkumine jätkub ja põhjustab tõsist kahju ning et rikkumine on seotud kuriteoga, millega kaasneb oht inimeste elule või ohutusele, taotleda oma liikmesriigi pädevalt õigusasutuselt rikkumisega seotud asjaomase teenuse saajate teenusele juurdepääsu ajutist piiramist või, üksnes juhul, kui see ei ole tehniliselt teostatav, vahendusteenuste osutaja sellele internetipõhisele kasutajaliidesele juurdepääsu ajutist piiramist, mille kaudu rikkumine toimub.

Digiteenuste koordinaator peab, välja arvatud juhul, kui ta tegutseb komisjoni artiklis 82 osutatud taotluse alusel, kutsuma enne käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohase taotluse esitamist huvitatud isikuid üles esitama ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui kaks nädalat, kirjalikke märkusi, kirjeldades meetmeid, mille võtmist ta kavatseb taotleda, ning määrates kindlaks nende kavandatud adressaadi või adressaadid. Vahendusteenuste osutajal, kavandatud adressaadil või adressaatidel ja mis tahes muudel õigustatud huvi üles näidanud kolmandatel isikutel on õigus osaleda pädeva õigusasutuse menetluses. Kõik määratud meetmed peavad olema proportsionaalsed, võttes arvesse rikkumise laadi, raskusastet, korduvust ja kestust, ega tohi põhjendamatult piirata asjaomase teenuse saajate ligipääsu seaduslikule teabele.

Ligipääsupiirang kestab neli nädalat, kuid pädev õigusasutus võib oma korraldusega lubada digiteenuste koordinaatoril seda ajavahemikku sama pikkade ajavahemike kaupa pikendada maksimaalselt selline arv kordi, nagu kõnealune õigusasutus on ette näinud. Digiteenuste koordinaator pikendab kõnealust ajavahemikku ainult siis, kui ta leiab, võttes arvesse kõigi asjaomasest piirangust mõjutatud isikute õigusi ja huve ning kõiki asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas teavet, mida vahendusteenuste osutaja, adressaat või adressaadid ning mis tahes muu õigustatud huvi üles näidanud kolmas isik talle on esitanud, et täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

a)	vahendusteenuste osutaja ei ole võtnud rikkumise lõpetamiseks vajalikke meetmeid;

b)	ajutine piirang ei piira põhjendamatult teenusesaajate ligipääsu seaduslikule teabele, võttes arvesse mõjutatud teenusesaajate arvu ning piisavate ja kergesti kättesaadavate alternatiivide olemasolu.

Kui digiteenuste koordinaator leiab, et kolmanda lõigu punktides a ja b sätestatud tingimused on täidetud, kuid ta ei saa kõnealust tähtaega kolmanda lõigu alusel pikendada, esitab ta esimese lõigu punktis b osutatud pädevale õigusasutusele uue taotluse.

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 loetletud volitused ei piira 3. jao kohaldamist.

5. Meetmed, mida digiteenuste koordinaatorid võtavad lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud volitusi kasutades, peavad olema tõhusad, heidutavad ja proportsionaalsed, võttes eelkõige arvesse kõnealuste meetmetega seotud rikkumise või oletatava rikkumise laadi, raskusastet, korduvust ja kestust ning, kui see on asjakohane, ka asjaomase vahendusteenuste osutaja majanduslikku, tehnilist ja tegevuslikku suutlikkust.

6. Liikmesriigid sätestavad konkreetsed normid ja menetlused lõigete 1, 2 ja 3 kohaste volituste kasutamiseks ning tagavad, et nende volituste kasutamisel kohaldatakse alati asjakohaseid kaitsemeetmeid, mis on sätestatud kohaldatavas riigisiseses õiguses kooskõlas harta ja liidu õiguse üldpõhimõtetega. Eeskätt võetakse kõnealuseid meetmeid üksnes kooskõlas õigusega eraelu puutumatusele ja kaitsele, sealhulgas õigusega olla ära kuulatud ja õigusega tutvuda toimikuga, ning arvestades kõigi mõjutatud isikute õigust tõhusatele õiguskaitsevahenditele.

Artikkel 59

Küsimuse edastamine komisjonile

1. Kui teavet artikli 58 lõikes 5 sätestatud ajavahemiku jooksul ei edastata või kui nõukoda artikli 58 lõike 5 kohaselt antud hinnanguga või võetud või kavandatud meetmetega ei nõustu või artikli 60 lõikes 3 osutatud juhtudel võib nõukoda edastada küsimuse komisjonile, esitades viimasele kogu asjakohase teabe. See teave hõlmab vähemalt tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile saadetud taotlust või soovitust, kõnealuse digiteenuste koordinaatori hinnangut, mittenõustumise põhjuseid ning küsimuse edastamist toetavat lisateavet.

2. Komisjon hindab küsimust kahe kuu jooksul alates sellest, kui küsimus on lõike 1 kohaselt temale suunatud, olles enne konsulteerinud tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaatoriga.

3. Kui komisjon leiab käesoleva artikli lõike 2 kohaselt, et artikli 58 lõikes 5 osutatud hindamine või võetud või kavandatud uurimis- või täitmise tagamise meetmed on käesoleva määruse mõjusa täitmise tagamiseks ebapiisavad või ei ole muul viisil käesoleva määrusega kooskõlas, esitab ta oma seisukohad tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile ja nõukojale ning taotleb tegevuskohajärgselt digiteenuste koordinaatorilt küsimuse uuesti läbivaatamist.

Tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator võtab vajalikud uurimis- või täitmise tagamise meetmed, et tagada käesoleva määruse täitmine, võttes täiel määral arvesse komisjoni seisukohti ja küsimuse uuesti läbivaatamise taotlust. Tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator teavitab komisjoni ning artikli 58 lõike 1 või 2 kohaselt tegutsenud taotluse esitanud digiteenuste koordinaatorit või nõukoda võetud meetmetest kahe kuu jooksul alates uuesti läbivaatamise taotluse esitamisest.

Artikkel 60

Ühisuurimised

1. Tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator võib algatada ja juhtida ühisuurimisi, tehes seda ühe või mitme teise digiteenuste asjaomase koordinaatori osalusel:

a)	omal algatusel, et uurida käesoleva määruse väidetavat rikkumist konkreetse vahendusteenuste osutaja poolt mitmes liikmesriigis, tehes seda asjaomaste digiteenuste koordinaatorite osalusel; või

b)	nõukoja soovitusel, tegutsedes vähemalt kolme digiteenuste koordinaatori taotlusel, kes väidavad, et on põhjendatult alust arvata, et konkreetse vahendusteenuste osutaja paneb toime rikkumise, mis mõjutab teenusesaajaid nende liikmesriikides.

2. Iga digiteenuste koordinaator, kes tõendab, et tal on lõike 1 kohases ühisuurimises osalemiseks õigustatud huvi, võib taotleda selles osalemist. Ühisuurimine viiakse lõpule kolme kuu jooksul alates selle algatamisest, kui osalejad ei ole kokku leppinud teisiti.

Tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator esitab oma esialgse seisukoha väidetava rikkumise kohta hiljemalt ühe kuu jooksul pärast esimeses lõigus osutatud tähtaja lõppu kõigile digiteenuste koordinaatoritele, komisjonile ja nõukojale. Esialgses seisukohas võetakse arvesse kõigi teiste ühisuurimises osalevate digiteenuste koordinaatorite seisukohti. Kohasel juhul sätestatakse selles esialgses seisukohas ka kavandatud täitmise tagamise meetmed.

3. Nõukoda võib suunata küsimuse vastavalt artiklile 59 komisjonile, kui:

a)	tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator ei ole esitanud oma esialgset seisukohta lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul;

b)	nõukoda on tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaatori esitatud esialgse seisukoha suhtes olulisel lahkarvamusel või

c)	tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator ei ole algatanud ühisuurimist viivitamatult pärast nõukoja poolt lõike 1 punkti b kohase soovituse esitamist.

4. Ühisuurimise läbiviimisel teevad osalevad digiteenuste koordinaatorid heas usus koostööd, võttes asjakohasel juhul arvesse tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaatori juhiseid ja nõukoja soovitust. Ühisuurimises osalevatel sihtkohajärgsetel digiteenuste koordinaatoritel on õigus kasutada tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaatori taotluse korral või pärast temaga konsulteerimist oma artikli 51 lõikes 1 osutatud uurimisvolitusi väidetava rikkumisega seotud vahendusteenuste osutajate suhtes seoses nende territooriumil asuva teabe ja valdustega.

3. JAGU

Euroopa digiteenuste nõukoda

Artikkel 63

Nõukoja ülesanded

1. Kui see on vajalik artikli 61 lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks, teeb nõukoda eelkõige järgmist:

a)	toetab ühisuurimiste koordineerimist;

b)	toetab pädevaid asutusi väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite käesoleva määruse kohaselt edastatavate auditiaruannete ja -tulemuste analüüsimisel;

c)	esitab digiteenuste koordinaatoritele arvamusi, soovitusi või nõuandeid kooskõlas käesoleva määrusega, võttes eelkõige arvesse vahendusteenuste osutajate teenuste osutamise vabadust;

d)	soovitab komisjonil võtta artiklis 66 osutatud meetmeid ja võtab kooskõlas käesoleva määrusega vastu arvamusi väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite kohta;

toetab ja edendab koostöös asjaomaste sidusrühmadega Euroopa standardite, suuniste, aruannete, vormide ja tegevusjuhendite väljatöötamist ja rakendamist vastavalt käesolevas määruses sätestatule, sealhulgas artikliga 44 seotud teemavaldkondades arvamuste või soovituste esitamise abil, ning käesoleva määrusega hõlmatud teemavaldkondades uute esilekerkivate probleemide kindlakstegemist.

2. Digiteenuste koordinaatorid ja asjakohasel juhul muud pädevad asutused, kes ei järgi arvamusi, taotlusi või soovitusi, mis nõukoda on neile adresseerinud, põhjendavad sellist valikut, sealhulgas esitavad selgituse nende poolt rakendatud uurimiste, tegevuste ja meetmete kohta käesoleva määruse kohaselt esitatavates aruannetes või asjaomaste otsuste vastuvõtmisel, kui see on asjakohane.

4. JAGU

Järelevalve, uurimine, täitmise tagamine ja jälgimine väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate puhul

Artikkel 91

Läbivaatamine

1. Hiljemalt 18. veebruariks 2027 hindab komisjon käesoleva määruse võimalikku mõju väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arengule ja majanduskasvule ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele selle kohta aruande.

Hiljemalt 17. novembriks 2025 hindab komisjon järgmist ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele selle kohta aruande:

a)	artikli 33 kohaldamine, sealhulgas käesoleva määruse III peatüki 5. jaos sätestatud kohustustega hõlmatud vahendusteenuste osutajate ulatus;

b)	käesoleva määruse koosmõju muude õigusaktidega, eriti artikli 2 lõigetes 3 ja 4 osutatud õigusaktidega.

2. Hiljemalt 17. novembriks 2027 ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon käesolevat määrust ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele selle kohta aruande.

Aruandes käsitletakse eelkõige järgmist:

a)	lõike 1 teise lõigu punktide a ja b kohaldamine;

b)	käesoleva määruse panus vahendusteenuste siseturu süvendamisse ja tõhusasse toimimisse, eelkõige seoses digiteenuste piiriülese osutamisega;

c)	artiklite 13, 16, 20, 21, 45 ja 46 kohaldamine;

d)	väike- ja mikroettevõtjate kohustuste ulatus;

e)	järelevalve- ja täitmise tagamise mehhanismide tõhusus;

f)	mõju väljendus- ja teabevabaduse õiguse austamisele.

3. Kui see on asjakohane, lisatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud aruandele ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.

4. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud aruandes hindab komisjon ka digiteenuste koordinaatorite poolt artikli 55 lõike 1 kohaselt komisjonile ja nõukojale esitatud aastaaruandeid oma tegevuse kohta ja annab nende kohta aru.

5. Lõike 2 kohaldamiseks saadavad liikmesriigid ja nõukoda komisjoni taotlusel teavet.

6. Lõikes 2 osutatud hindamistel võtab komisjon arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ning muude asjaomaste organite ja allikate seisukohti ja tähelepanekuid ning pöörab erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning uute konkurentide positsioonile.

7. Hiljemalt 18. veebruariks 2027 korraldab komisjon pärast nõukojaga konsulteerimist nõukoja toimimise ning artikli 43 kohaldamise hindamise ja esitab selle kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, võttes arvesse määruse kohaldamise esimesi aastaid. Kohasel juhul lisatakse aruandele tulemuste põhjal ja nõukoja arvamust täielikult arvesse võttes ettepanek käesoleva määruse nõukoja struktuuri käsitlevate sätete muutmiseks.

whereas

keyboard_tab Digital Service Act 2022/2065 ET

Digital Service Act 2022/2065 ET