search


keyboard_tab Digital Service Act 2022/2065 ET

BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf

2022/2065 ET cercato: 'seda' . Output generated live by software developed by IusOnDemand srl


expand index seda:


whereas seda:


definitions:


cloud tag: and the number of total unique words without stopwords is: 2480

 

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„infoühiskonna teenus“ – direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 1 lõike 1 punktis b määratletud teenus;

b)

„teenusesaaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab vahendusteenust, eelkõige teabe otsimiseks või selle kättesaadavaks tegemiseks;

c)

„tarbija“ – füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, ettevõtlus-, käsitööndus- ega kutsetegevusega;

d)

„teenuste pakkumine liidus“ – liiduga sisulist seost omava vahendusteenuste osutaja teenuste kasutamise võimaldamine füüsilistele või juriidilistele isikutele ühes või mitmes liikmesriigis;

e)

„sisuline seos liiduga“ – vahendusteenuste osutaja seos liiduga, mis tuleneb kas sellest, et tema tegevuskoht on liidus, või konkreetsetest faktilistest kriteeriumidest, nagu:

ühes või mitmes liikmesriigis on selle või nende rahvaarvuga võrreldes märkimisväärne arv teenusesaajaid või

tegevus on suunatud ühte või mitmesse liikmesriiki;

f)

„kaupleja“ – füüsiline või juriidiline isik, olenemata sellest, kas viimane on era- või avalik-õiguslikus omandis, kes tegutseb – kaasa arvatud teiste isikute kaudu, kes tegutsevad tema nimel või ülesandel – eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, ettevõtlus-, käsitööndus- või kutsetegevusega;

g)

„vahendusteenus“ – üks järgmistest infoühiskonna teenustest:

i)

„pelga edastamise“ teenus, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu või sidevõrgule juurdepääsu pakkumises;

ii)

„vahemällu salvestamise“ teenus, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu ja hõlmab kõnealuse teabe automaatset, vahepealset ja ajutist talletamist, mille ainus eesmärk on teabe tõhusam edastamine teistele teenusesaajatele nende taotluse alusel;

iii)

„teabe talletamise“ teenus, mis seisneb teenusesaaja taotlusel teenusesaaja esitatud teabe talletamises;

h)

„ebaseaduslik sisu“ – igasugune teave, mis iseenesest või seotuse tõttu teatava tegevusega, sh toodete müügi või teenuste osutamisega, ei ole kooskõlas liidu või mis tahes liikmesriigi õigusega, olenemata selle õiguse täpsest reguleerimisesemest või laadist;

i)

„digiplatvorm“ – teabe talletamise teenus, mille käigus teenusesaaja taotlusel talletatakse ja levitatakse üldsusele teavet, välja arvatud juhul, kui mainitud tegevus on üksnes mõne teise teenuse vähetähtis kõrvalomadus või põhiteenuse vähetähtis funktsioon, mida ei saa objektiivsetel ja tehnilistel põhjustel kasutada kõnealust teist teenust kasutamata, ning kui selle omaduse või funktsiooni teise teenusesse integreerimise eesmärk ei ole käesoleva määruse kohaldamisest kõrvale hoida;

j)

„internetipõhine otsingumootor“ – vahendusteenus, mis võimaldab kasutajatel sisestada päringuid, et teha otsinguid üldjuhul kõikidel veebisaitidel või teatavas keeles kõikidel veebisaitidel mis tahes teemal võtmesõna, häälkäskluse, fraasi või muu sisendi vormis tehtud päringu alusel, ning saadab vastuseks mis tahes vormingus tulemused, kust võib leida teavet taotletud sisu kohta;

k)

„üldsusele levitamine“ – teabe esitanud teenusesaaja taotlusel teabe kättesaadavaks tegemine potentsiaalselt piiramatule arvule kolmandatele isikutele;

l)

„sidevahendi abil sõlmitud leping“ – direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud kaugleping;

m)

„internetipõhine kasutajaliides“ – tarkvara, sealhulgas veebisait või selle osa, ja rakendused, sealhulgas mobiilirakendused;

n)

„tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator“ – selle liikmesriigi digiteenuste koordinaator, kus asub vahendusteenuste osutaja peamine tegevuskoht või tema seadusliku esindaja elu- või tegevuskoht;

o)

„sihtkohajärgne digiteenuste koordinaator“ – selle liikmesriigi digiteenuste koordinaator, kus vahendusteenust osutatakse;

p)

„aktiivne digiplatvormi teenuse saaja“ – teenusesaaja, kes kasutab digiplatvormi kas taotledes digiplatvormilt teabe talletamist või puutudes kokku teabega, mida digiplatvorm talletab ja mida levitatakse selle internetipõhise kasutajaliidese kaudu;

q)

„aktiivne internetipõhise otsingumootori teenuse saaja“ – teenusesaaja, kes on teinud päringu internetipõhises otsingumootoris ning on puutunud kokku teabega, mis on indekseeritud ja esitatud selle internetipõhises kasutajaliideses;

r)

„reklaam“ – teave, mille eesmärk on propageerida juriidilise või füüsilise isiku sõnumit, olenemata sellest, kas see teenib ärilisi või mitteärilisi eesmärke, ning mida digiplatvorm esitab oma internetipõhises kasutajaliideses tasu eest spetsiaalselt selle teabe propageerimiseks;

s)

„soovitussüsteem“ – täielikult või osaliselt automatiseeritud süsteem, mida digiplatvorm kasutab selleks, et soovitada oma internetipõhises kasutajaliideses teenusesaajatele konkreetset teavet või prioriseerida seda, sealhulgas teenusesaaja algatatud otsingu tulemusena või muul alusel kuvatava teabe suhtelist järjekorda või esiletõstmist määrates;

t)

„sisu modereerimine“ – vahendusteenuste osutajate automatiseeritud või mitteautomatiseeritud tegevus, mille eesmärk on eelkõige avastada, tuvastada ja käsitleda teenusesaajate esitatud ebaseaduslikku sisu või teavet, mis ei ole kooskõlas teenuseosutaja teenusetingimustega, sealhulgas võetud meetmed, mis mõjutavad kõnealuse ebaseadusliku sisu või sellise teabe kättesaadavust, nähtavust ja sellele juurdepääsu, näiteks kõnealuse sisu või teabe järjestuses madalamale kohale viimine, demonetiseerimine, sellele juurdepääsu tõkestamine, selle eemaldamine, või meetmed mis mõjutavad teenusesaaja võimet seda teavet esitada, näiteks teenusesaaja konto sulgemine või peatamine;

u)

„teenusetingimused“ – igasugused lepingusätted, olenemata nende nimetusest või vormist, mis reguleerivad vahendusteenuste osutaja ja teenusesaajate vahelist lepingulist suhet;

v)

„puuetega inimesed“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/882 (38) artikli 3 punktis 1 osutatud puuetega inimesed;

w)

„kommertsteadaanne“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2000/31/EÜ artikli 2 punktis f määratletud kommertsteadaanne;

x)

„käive“ – ettevõtja poolt saadud summa nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (39) artikli 5 lõike 1 tähenduses.

II PEATÜKK

VAHENDUSTEENUSTE OSUTAJATE VASTUTUS

Artikkel 10

Teabe esitamise korraldused

1.   Vahendusteenuste osutajad, kellele asjakohase liikmesriigi õigus- või haldusasutus on kohaldatava liidu õiguse või liidu õigusega kooskõlas oleva riigisisese õiguse alusel andnud korralduse anda konkreetset teavet ühe või mitme konkreetse teenusesaaja kohta, teatavad korralduse andnud asutusele või muule korralduses täpsustatud asutusele põhjendamatu viivituseta korralduse kättesaamisest ja korralduse suhtes võetud meetmetest, täpsustades, kas ja millal korralduse suhtes meetmeid võeti.

2.   Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud korraldus, mis on edastatud teenuseosutajale, vastab vähemalt järgmistele tingimustele:

a)

see korraldus sisaldab järgmisi elemente:

i)

viide korralduse liidu või riigisisesest õigusest tulenevale õiguslikule alusele;

ii)

korralduse andnud asutuse nimetus;

iii)

selge teave, mis võimaldab vahendusteenuste osutajal tuvastada konkreetse teenusesaaja või teenusesaajad, kelle kohta teavet taotletakse, näiteks üks või mitu kontonime või kordumatut tunnust;

iv)

põhjendused, milles selgitatakse teabe nõudmise eesmärki ning seda, miks teabenõue on vajalik ja proportsionaalne, et teha kindlaks, kas vahendusteenuse saajad järgivad kohaldatavaid liidu õigusnorme või liidu õigusega kooskõlas olevaid riigisiseseid õigusnorme, välja arvatud juhul, kui selliseid põhjendusi ei saa esitada kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmisega seotud põhjustel;

v)

teave teenuseosutajale ja asjaomase teenuse saajatele kättesaadavate õiguskaitsevahendite kohta;

vi)

kui see on asjakohane, teave selle kohta, milline asutus peab saama teavet korralduse suhtes võetud meetmete kohta;

b)

selles korralduses nõutakse teenuseosutajalt üksnes sellise teabe esitamist, mille ta on teenuse osutamise eesmärgil juba kogunud ja mis on tema kontrolli all;

c)

see korraldus edastatakse ühes vahendusteenuste osutaja poolt vastavalt artikli 11 lõikele 3 teatatud keeles või mõnes muus liikmesriigi ametlikus keeles, milles korralduse andnud asutus ja teenuseosutaja on kahepoolselt kokku leppinud, ning see saadetakse elektroonilisele kontaktpunktile, mille asjaomane teenuseosutaja on määranud kooskõlas artikliga 11. Kui korraldus ei ole koostatud vahendusteenuste osutaja teatatud keeles ega muus kahepoolselt kokku lepitud keeles, võib selle edastada korralduse andnud asutuse keeles, tingimusel et sellele on lisatud vähemalt käesoleva lõike punktides a ja b sätestatud elementide tõlge teatatud või kahepoolselt kokku lepitud keelde.

3.   Korralduse andnud asutus või asjakohasel juhul korralduses täpsustatud asutus edastab korralduse ja vahendusteenuste osutajalt saadud teabe korralduse suhtes võetud meetmete kohta korralduse andnud asutuse liikmesriigi digiteenuste koordinaatorile.

4.   Pärast õigus- või haldusasutuselt korralduse saamist edastab asjaomase liikmesriigi digiteenuste koordinaator käesoleva artikli lõikes 1 osutatud korralduse koopia põhjendamatu viivituseta artikli 85 kohaselt loodud süsteemi kaudu kõigile teistele digiteenuste koordinaatoritele.

5.   Hiljemalt korralduse suhtes meetmete võtmise ajaks või, kui see on asjakohane, korralduse andnud asutuse poolt korralduses määratud ajaks, teavitavad vahendusteenuste osutajad asjaomast teenusesaajat saadud korraldusest ja selle suhtes võetud meetmetest. Teenusesaajale esitatavas teabes esitatakse korralduse põhjendused ja olemasolevate õiguskaitsevahendite kasutamise võimalused vastavalt lõikele 2.

6.   Käesolevas artiklis sätestatud tingimused ja nõuded ei piira riigisisese tsiviil- ja kriminaalmenetlusõiguse kohaldamist.

III PEATÜKK

LÄBIPAISTVA JA TURVALISE DIGIKESKKONNA TAGAMISEKS VAJALIKUD HOOLSUSKOHUSTUSED

1. JAGU

Kõigi vahendusteenuste osutajate suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 14

Teenusetingimused

1.   Vahendusteenuste osutajad lisavad oma teenusetingimustesse teabe kõigi piirangute kohta, mille nad oma teenuse kasutamisega seoses teenusesaajate esitatud teabe suhtes kehtestavad. See teave hõlmab teavet kõigi põhimõtete, menetluste, meetmete ja vahendite kohta, mida kasutatakse sisu modereerimiseks, sealhulgas algoritmiliste otsustusprotsesside ja inimeste tehtava läbivaatamise jaoks, ning ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi töökorda. See peab olema esitatud selges, lihtsas, arusaadavas, kasutajasõbralikus ja üheselt mõistetavas keeles ning olema avalikult kättesaadav kergesti ligipääsetavas ja masinloetavas vormingus.

2.   Vahendusteenuste osutajad teavitavad teenusesaajaid teenusetingimuste olulistest muudatustest.

3.   Kui vahendusteenus on peamiselt suunatud alaealistele või seda kasutavad peamiselt alaealised, selgitab selle vahendusteenuse osutaja teenuse kasutamise tingimusi ja piiranguid viisil, millest alaealised aru saavad.

4.   Vahendusteenuste osutajad tegutsevad lõikes 1 osutatud piirangute kohaldamisel ja täitmise tagamisel hoolsalt, objektiivselt ja proportsionaalselt, võttes nõuetekohaselt arvesse kõigi asjaomaste isikute õigusi ja õigustatud huve, sealhulgas teenusesaajate põhiõigusi, nagu väljendusvabadus, meediavabadus ja meedia mitmekesisus, ning muid hartas sätestatud põhiõigusi ja -vabadusi.

5.   Väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad esitavad teenusesaajatele teenusetingimuste kokkuvõtte, mis on täpne, kergesti ligipääsetav ja masinloetavas vormingus ning keeleliselt selge ja ühemõtteline, märkides muuhulgas olemasolevad hüvitus- ja õiguskaitsevahendid.

6.   Väga suured digiplatvormid ja väga suured otsingumootorid artikli 33 tähenduses avaldavad oma teenusetingimused kõigi nende liikmesriikide ametlikes keeltes, kus nad oma teenuseid pakuvad.

Artikkel 17

Põhjendamine

1.   Teabe talletamise teenuste osutajad esitavad kõigile asjaomastele teenusesaajatele selge ja konkreetse põhjenduse kõigi alljärgnevate piirangute kohta, mis kehtestati seetõttu, et teenusesaaja esitatud teabe puhul on tegemist ebaseadusliku sisuga või teave on vastuolus nende teenusetingimustega:

a)

teenusesaaja esitatud konkreetsete teabeelementide nähtavuse piiramine, sealhulgas sisu eemaldamine, sisule juurdepääsu tõkestamine või sisu järjestuses madalamale kohale viimine;

b)

rahaliste maksete peatamine, lõpetamine või muul viisil piiramine;

c)

teenuse osutamise täielik või osaline peatamine või lõpetamine;

d)

teenusesaaja konto peatamine või sulgemine.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse üksnes juhul, kui asjakohased elektroonilised kontaktandmed on teenuseosutajale teada. seda kohaldatakse hiljemalt piirangu kehtestamisel ja olenemata sellest, miks või kuidas see kehtestati.

Lõiget 1 ei kohaldata, kui teabe näol on tegemist petliku suures mahus kaubandusliku sisuga.

3.   Lõikes 1 osutatud põhjendus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a)

teave selle kohta, kas otsus hõlmab teabe eemaldamist, sellele juurdepääsu tõkestamist, selle järjestuses madalamale kohale viimist, selle nähtavuse piiramist või selle teabega seotud rahaliste maksete peatamist või lõpetamist, või kas otsusega kehtestatakse teabe suhtes muud lõikes 1 osutatud meetmed, ja kui see on asjakohane, siis otsuse territoriaalne kohaldamisala ja kohaldamise kestus;

b)

otsuse tegemisel aluseks võetud faktid ja asjaolud, sealhulgas, kui see on asjakohane, kas otsus tehti artikli 16 kohaselt esitatud teate alusel või vabatahtliku omaalgatusliku uurimise alusel, ning kui see on rangelt vajalik, siis teavitaja andmed;

c)

kui see on asjakohane, siis teave automatiseeritud vahendite kasutamise kohta otsuse tegemisel, sealhulgas teave selle kohta, kas otsus tehti automatiseeritud vahendite abil avastatud või tuvastatud sisu kohta;

d)

kui otsus käsitleb väidetavalt ebaseaduslikku sisu, siis viide õiguslikule alusele, millele tuginetakse, ja selgitused selle kohta, miks teavet sellel alusel ebaseaduslikuks sisuks peetakse;

e)

kui otsus põhineb sellel, et väidetavalt ei vasta teave teabe talletamise teenuse osutaja teenusetingimustele, siis viide lepingulisele alusele, millele tuginetakse, ja selgitused selle kohta, miks teavet peetakse sellele alusele mitte vastavaks;

f)

selge ja kasutajasõbralik teave võimalike õiguskaitsevahendite kohta, mis on teenusesaajale otsusega seoses kättesaadavad, eelkõige ja kui see on kohaldatav, ettevõttesiseste kaebuste menetlemise süsteemide, vaidluste kohtuvälise lahendamise ja kohtulike õiguskaitsevahendite kaudu.

4.   Teave, mida teabe talletamise teenuste osutajad käesoleva artikli kohaselt esitavad, peab olema selge ja kergesti mõistetav ning nii täpne ja üksikasjalik, kui konkreetses olukorras mõistlikult võimalik. Eeskätt peab teave olema selline, et asjaomase teenuse saajal oleks mõistlikult võimalik lõike 3 punktis f osutatud võimalikke õiguskaitsevahendeid tegelikult kasutada.

5.   Käesolevat artiklit ei kohaldata artiklis 9 osutatud korralduste suhtes.

Artikkel 20

Ettevõttesisene kaebuste menetlemise süsteem

1.   Digiplatvormide pakkujad tagavad teenusesaajatele, sealhulgas teate esitanud üksikisikutele või üksustele, vähemalt kuue kuu jooksul pärast käesolevas lõikes osutatud otsuse tegemist ligipääsu tõhusale ettevõttesisesele kaebuste menetlemise süsteemile, mis võimaldab neil esitada elektrooniliselt ja tasuta kaebusi digiplatvormi pakkuja tehtud otsuse kohta teate saamisel või järgmiste otsuste kohta, mille digiplatvormi pakkuja on teinud põhjendusel, et teenusesaajate esitatud teabe puhul on tegemist ebaseadusliku sisuga või teave ei ole kooskõlas tema teenusetingimustega:

a)

otsused selle kohta, kas teave eemaldada, tõkestada sellele juurdepääs või piirata selle nähtavust;

b)

otsused selle kohta, kas teenusesaajatele teenuse osutamine täielikult või osaliselt peatada või lõpetada;

c)

otsused selle kohta, kas teenusesaajate konto peatada või sulgeda;

d)

otsused selle kohta, kas teenusesaajate esitatud teabe monetiseerimise võimalus peatada, lõpetada või seda muul viisil piirata.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vähemalt kuuekuuline ajavahemik algab päeval, mil teenusesaajat teavitatakse otsusest vastavalt artikli 16 lõikele 5 või artiklile 17.

3.   Digiplatvormide pakkujad tagavad, et nende ettevõttesisesed kaebuste menetlemise süsteemid on kergesti ligipääsetavad ja kasutajasõbralikud ning võimaldavad ja hõlbustavad piisavalt täpsete ja piisavalt põhjendatud kaebuste esitamist.

4.   Digiplatvormide pakkujad menetlevad ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi kaudu esitatud kaebusi aegsasti, mittediskrimineerivalt, hoolsalt ja erapooletult. Kui kaebuses esitatakse piisavad põhjendused, mille alusel saab digiplatvormi pakkuja otsustada, et tema otsus teate alusel mitte tegutseda on alusetu või et kaebuses käsitletud teave ei ole ebaseaduslik ega tema teenusetingimustega vastuolus, või teave selle kohta, et kaebuse esitaja käitumine ei anna alust meetme võtmiseks, tühistab ta põhjendamatu viivituseta oma lõikes 1 osutatud otsuse.

5.   Digiplatvormide pakkujad teavitavad kaebuse esitajaid põhjendamatu viivituseta kaebuses käsitletud teabe kohta tehtud põhjendatud otsusest ning artiklis 21 sätestatud vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalusest ja muudest kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest.

6.   Digiplatvormide pakkujad tagavad, et lõikes 5 osutatud otsused tehakse kvalifitseeritud töötajate järelevalve all, ja mitte üksnes automatiseeritud vahendite abil.

Artikkel 23

Väärkasutuse vastased ja selle eest kaitsevad meetmed

1.   Digiplatvormide pakkujad peatavad mõistlikuks ajaks pärast eelhoiatuse tegemist teenuste osutamise teenusesaajatele, kes esitavad sageli ilmselgelt ebaseaduslikku sisu.

2.   Digiplatvormide pakkujad peatavad mõistlikuks ajaks pärast eelhoiatuse tegemist artiklites 16 ja 20 osutatud teavitus- ja meetmete võtmise mehhanismide raames ning ettevõttesiseste kaebuste menetlemise süsteemide kaudu esitatud selliste teadete ja kaebuste menetlemise, mille on edastanud vastavalt kas üksikisikud või üksused või kaebuse esitajad, kes esitavad sageli teateid või kaebusi, mis on ilmselgelt põhjendamatud.

3.   Peatamise kohta otsuse tegemisel hindavad digiplatvormide pakkujad juhtumipõhiselt ning aegsasti ja objektiivselt, kas teenusesaaja, üksikisik, üksus või kaebuse esitaja tegeleb lõigetes 1 ja 2 osutatud väärkasutamisega, võttes arvesse kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid, mis ilmnevad digiplatvormi pakkujale kättesaadavast teabest. Need asjaolud hõlmavad vähemalt järgmist:

a)

teatava aja jooksul esitatud ilmselgelt ebaseadusliku sisuga teabeelementide või ilmselgelt põhjendamatute teadete või kaebuste absoluutarv;

b)

kõnealuste teabeelementide või teadete osakaal teatava aja jooksul esitatud teabeelementide või teadete koguarvust;

c)

väärkasutuse raskusaste, sealhulgas ebaseadusliku sisu olemus, ja väärkasutuse tagajärgede raskusaste;

d)

kui seda on võimalik kindlaks teha, siis teenusesaaja kavatsus, olgu teenusesaajaks üksikisik, üksus või kaebuse esitaja.

4.   Digiplatvormide pakkujad esitavad oma teenusetingimustes selgelt ja üksikasjalikult põhimõtted, mida nad rakendavad seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud väärkasutusega, ning toovad näiteid faktidest ja asjaoludest, mida nad võtavad arvesse, kui nad hindavad, kas teatav käitumine on väärkasutus, ning märgivad ka kohaldatava peatamisperioodi pikkuse.

Artikkel 24

Digiplatvormide pakkujate läbipaistvusaruannete esitamise kohustus

1.   Lisaks artiklis 15 osutatud teabele esitavad digiplatvormide pakkujad kõnealuses artiklis osutatud aruannetes teabe järgmise kohta:

a)

artiklis 21 osutatud vaidluste kohtuvälise lahendamise organitele esitatud vaidluste arv, vaidluste lahendamise tulemused, vaidluste lahendamise menetluste lõpuleviimiseks kulunud mediaanaeg ning nende vaidluste osakaal, mille puhul digiplatvormi pakkuja rakendas organi otsuseid;

b)

artikli 23 kohaselt kohaldatud peatamiste arv, eristades selgelt ebaseadusliku sisu, ilmselgelt põhjendamatute teadete ja ilmselgelt põhjendamatute kaebuste esitamise eest kohaldatud peatamisi.

2.   Hiljemalt 17. veebruariks 2023 ja pärast seda vähemalt kord kuue kuu jooksul avaldavad digiplatvormide või internetipõhiste otsingumootorite pakkujad oma internetipõhise kasutajaliidese avalikult kättesaadavas osas teabe selle kohta, kui suur on nende kuu keskmine aktiivsete teenusesaajate arv liidus, arvutades keskmise viimase kuue kuu põhjal ja kasutades metoodikat, mis on sätestatud artikli 33 lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusaktis, kui delegeeritud õigusakt on vastu võetud.

3.   Digiplatvormide või internetipõhiste otsingumootorite pakkujad edastavad põhjendamatu viivituseta tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile ja komisjonile nende taotlusel lõikes 2 osutatud teabe, mis on taotluse esitamise ajal ajakohane. Kõnealune digiteenuste koordinaator või komisjon võib nõuda, et digiplatvormi või internetipõhise otsingumootori pakkuja esitaks lisateavet nimetatud lõikes osutatud arvutuse kohta, sealhulgas selgitused ja põhjendused kasutatud andmete kohta. Kõnealune teave ei hõlma isikuandmeid.

4.   Kui tegevuskohajärgsel digiteenuste koordinaatoril on käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt saadud teabe põhjal alust järeldada, et digiplatvormi või internetipõhise otsingumootori pakkuja täidab artikli 33 lõikes 1 sätestatud liidu aktiivsete teenusesaajate kuu keskmise arvu künnist, teavitab ta sellest komisjoni.

5.   Digiplatvormide pakkujad edastavad komisjonile põhjendamatu viivituseta oma artikli 17 lõikes 1 osutatud otsused ning põhjendused, et need saaks lisada komisjoni hallatavasse avalikult ligipääsetavasse masinloetavasse andmebaasi. Digiplatvormide pakkujad tagavad, et esitatud teave ei sisalda isikuandmeid.

6.   Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et kehtestada käesoleva artikli lõike 1 kohaste aruannete vormi, sisu ja muid üksikasju käsitlevad mallid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 88 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 26

Reklaam digiplatvormidel

1.   Digiplatvormide pakkujad, kes esitavad oma internetipõhistes kasutajaliidestes reklaami, tagavad, et teenusesaajad saavad iga üksikule teenusesaajale esitatava reklaami puhul selgelt, lühidalt ja ühemõtteliselt ning reaalajas tuvastada:

a)

et teave on reklaam, sealhulgas silmapaistva märgistuse abil, mis võib järgida artikli 44 kohast standardit;

b)

füüsilise või juriidilise isiku, kelle nimel reklaami esitatakse;

c)

reklaami eest tasunud füüsilise või juriidilise isiku, kui see isik ei ole punktis b osutatud füüsiline või juriidiline isik;

d)

reklaamist otse ja kergesti ligipääsetava sisulise teabe peamiste parameetrite kohta, mida kasutatakse selleks, et määrata saaja, kellele reklaami esitatakse, ning kui see on asjakohane, siis selle kohta, kuidas neid parameetreid muuta.

2.   Digiplatvormide pakkujad tagavad teenusesaajatele funktsiooni, mis võimaldab teatada, kas nende esitatav sisu kujutab endast kommertsteadaannet või sisaldab seda.

Kui teenusesaaja esitab käesoleva lõike kohase teate, tagab digiplatvormi pakkuja, et teised teenusesaajad saavad selgelt, ühemõtteliselt ja reaalajas, sealhulgas silmapaistva märgistuse kaudu, mis võib olla artikli 44 kohaselt standarditud, tuvastada, et teenusesaaja teate kohaselt kujutab teenusesaaja esitatav sisu endast ärilist teadaannet või sisaldab seda.

3.   Digiplatvormide pakkujad ei esita teenusesaajatele reklaami, mis põhineb määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 4 määratletud profiilianalüüsil, mis kasutab määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõikes 1 osutatud isikuandmete eriliike.

Artikkel 30

Kauplejate tegevuse jälgitavus

1.   Digiplatvormid, mis võimaldavad tarbijatel sõlmida kauplejatega lepinguid sidevahendi abil, tagavad, et kauplejad saavad kasutada neid digiplatvorme liidus asuvatele tarbijatele sõnumite edastamiseks või toodete või teenuste pakkumiseks üksnes juhul, kui enne nende teenuste kasutamist nimetatud eesmärkidel on nad saanud järgmise teabe, kui see on kaupleja suhtes kohaldatav:

a)

kaupleja nimi, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;

b)

kaupleja isikut tõendava dokumendi koopia või mis tahes e-identimine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (40) artiklile 3;

c)

kaupleja maksekonto andmed;

d)

kui kaupleja on registreeritud äriregistris või muus samalaadses avalikus registris, siis see äriregister, millesse kaupleja on kantud, ja tema registrinumber või samaväärne identifitseerimisvahend selles registris;

e)

kaupleja kinnitus selle kohta, et ta võtab kohustuse pakkuda ainult selliseid tooteid või teenuseid, mis vastavad kohaldatavatele liidu õigusnormidele.

2.   Kui sellise digiplatvormi pakkuja, mis võimaldab tarbijatel sõlmida kauplejatega lepinguid sidevahendi abil, on lõikes 1 osutatud teabe saanud, teeb ta enne, kui lubab asjaomasel kauplejal oma teenuseid kasutada, kõik endast oleneva, et hinnata, kas lõike 1 punktides a–e osutatud teave on usaldusväärne ja täielik, kasutades selleks mõnd vabalt ligipääsetavat ametlikku internetipõhist andmebaasi või internetipõhist kasutajaliidest, mille liikmesriigid või liit on kättesaadavaks teinud, või taotledes kauplejalt usaldusväärsetest allikatest pärit tõendavaid dokumente. Käesoleva määruse kohaldamisel vastutavad kauplejad esitatud teabe täpsuse eest.

Kauplejate puhul, kes juba kasutavad lõikes 1 osutatud eesmärkidel 17. veebruaril 2024 selliste digiplatvormide pakkujate teenuseid, mis võimaldavad tarbijatel sõlmida kauplejatega lepinguid sidevahendi abil, teevad pakkujad kõik endast oleneva, et saada asjaomastelt kauplejatelt loetelus toodud teave 12 kuu jooksul. Kui asjaomased kauplejad ei esita teavet kõnealuse ajavahemiku jooksul, peatavad pakkujad oma teenuste osutamise neile kauplejatele seni, kuni nad on esitanud kogu teabe.

3.   Kui sellise digiplatvormi pakkuja, mis võimaldab tarbijatel sõlmida kauplejatega lepinguid sidevahendi abil, saab piisavaid viiteid selle kohta, või tal on alust arvata, et asjaomaselt kauplejalt saadud lõikes 1 osutatud teabeelement on ebatäpne, puudulik või ei ole ajakohane, taotleb kõnealune pakkuja kauplejalt olukorra parandamist viivitamata või liidu ja liikmesriigi õiguses sätestatud tähtaja jooksul.

Kui kaupleja kõnealust teavet ei paranda või ei täienda, peatab sellise digiplatvormi pakkuja, mis võimaldab tarbijatel sõlmida kauplejatega lepinguid sidevahendi abil, kiiresti oma teenuse osutamise sellele kauplejale seoses liidus asuvatele tarbijatele toodete või teenuste pakkumisega, kuni taotlus on täielikult rahuldatud.

4.   Ilma et see piiraks määruse (EL) 2019/1150 artikli 4 kohaldamist, on asjaomasel kauplejal juhul, kui sellise digiplatvormi pakkuja, mis võimaldab tarbijatel sõlmida kauplejatega lepinguid sidevahendi abil, keelab tal käesoleva artikli lõike 1 kohaselt oma teenust kasutada või on selle osutamise peatanud käesoleva artikli lõike 3 kohaselt, õigus esitada kaebus vastavalt käesoleva määruse artiklitele 20 ja 21.

5.   Sellise digiplatvormi pakkuja, mis võimaldab tarbijatel sõlmida kauplejatega lepinguid sidevahendi abil, säilitab lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud teavet turvaliselt kuue kuu jooksul pärast tema ja asjaomase kaupleja vahelise lepingulise suhte lõppu. Seejärel kustutab ta teabe.

6.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, avalikustab sellise digiplatvormi pakkuja, mis võimaldab tarbijatel sõlmida kauplejatega lepinguid sidevahendi abil, teabe kolmandatele isikutele üksnes juhul, kui seda nõutakse kohaldatava õiguse alusel, sealhulgas artiklis 10 osutatud korralduste või muude korralduste alusel, mille liikmesriikide pädevad asutused või komisjon on andnud käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

7.   Sellise digiplatvormi pakkuja, mis võimaldab tarbijatel sõlmida kauplejatega lepinguid sidevahendi abil, teeb lõike 1 punktides a, d ja e osutatud teabe teenusesaajatele kättesaadavaks oma digiplatvormil, esitades selle selgel, kergesti ligipääsetaval ja arusaadaval viisil. Teave on kättesaadav vähemalt digiplatvormi internetipõhises kasutajaliideses, kus esitatakse teavet toote või teenuse kohta.

Artikkel 32

Õigus teabele

1.   Kui sellise digiplatvormi pakkuja, mis võimaldab tarbijatel sõlmida kauplejatega lepinguid sidevahendi abil, saab mis tahes viisil teadlikuks ebaseaduslikust tootest või teenusest, mida kaupleja on tema teenuseid kasutades liidus asuvatele tarbijatele pakkunud, teavitab ta tarbijaid, kes tema teenust kasutades ostsid kõnealust toodet või teenust, kui tal on nende kontaktandmed, järgmisest:

a)

asjaolust, et toode või teenus on ebaseaduslik;

b)

kaupleja isikust ja

c)

asjakohastest õiguskaitsevahenditest.

Esimeses lõigus sätestatud kohustust piirdub nende ebaseaduslike kaupade või teenustega, mis osteti või mida osutati viimase kuue kuu jooksul enne seda, kui pakkuja nende ebaseaduslikkusest teadlikuks sai.

2.   Kui lõikes 1 osutatud olukorras puuduvad sellise digiplatvormi pakkujal, mis võimaldab tarbijatel sõlmida kauplejatega lepinguid sidevahendi abil, kõigi asjaomaste tarbijate kontaktandmed, teeb pakkuja oma internetipõhises kasutajaliideses avalikult kättesaadavaks ja kergesti ligipääsetavaks teabe ebaseadusliku toote või teenuse, kaupleja isiku ja kõikide asjakohaste õiguskaitsevahendite kohta.

5. JAGU

Väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate lisakohustused süsteemsete riskide juhtimiseks

Artikkel 33

Väga suured digiplatvormid ja väga suured internetipõhised otsingumootorid

1.   Käesolevat jagu kohaldatakse selliste digiplatvormide ja internetipõhiste otsingumootorite suhtes, mida kasutavad liidus keskmiselt vähemalt 45 miljonit aktiivset teenusesaajat kuus ja mida lõike 4 kohaselt käsitatakse väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootoritena.

2.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 87 vastu delegeeritud õigusaktid, et kohandada lõikes 1 osutatud liidu aktiivsete teenusesaajate kuupõhist keskmist arvu, kui liidu rahvaarv suureneb või väheneb vähemalt 5 % võrreldes 2020. aasta rahvaarvuga või – pärast delegeeritud akti alusel tehtud kohandamist – võrreldes selle aasta rahvaarvuga, millal võeti vastu viimane asjaomane delegeeritud õigusakt. Sellisel juhul kohandab komisjon arvu nii, et see vastaks 10 %-le liidu selle aasta elanikkonnast, mil ta delegeeritud õigusakti vastu võtab, ümardades arvu üles- või allapoole, et seda oleks võimalik väljendada miljonites.

3.   Komisjon võib pärast nõukojaga konsulteerimist võtta kooskõlas artikliga 87 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesoleva määruse sätteid, kehtestades käesoleva artikli lõike 1 ja artikli 24 lõike 2 kohaldamiseks liidu aktiivsete teenusesaajate kuupõhise keskmise arvu arvutamise metoodika, tagades, et selles võetakse arvesse turu ja tehnoloogia arengut.

4.   Komisjon võtab pärast tegevuskohaliikmesriigiga konsulteerimist või tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaatori poolt artikli 24 lõike 4 kohaselt esitatud teabe arvessevõtmist vastu otsuse, milles käsitatakse käesoleva määruse kohaldamiseks väga suure digiplatvormina või väga suure internetipõhise otsingumootorina digiplatvormi või otsingumootorit, mille aktiivsete teenusesaajate keskmine arv kuus on võrdne käesoleva artikli lõikes 1 osutatud arvuga või sellest suurem. Komisjon teeb oma otsuse digiplatvormi või internetipõhise otsingumootori pakkuja poolt vastavalt artikli 24 lõikele 2 esitatud andmete või artikli 24 lõike 3 kohaselt taotletud teabe või mis tahes muu komisjonile kättesaadava teabe põhjal.

Kui digiplatvormi või internetipõhise otsingumootori pakkuja ei täida artikli 24 lõiget 2 või tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaatori või komisjoni artikli 24 lõike 3 kohast taotlust, ei takista see komisjoni käsitamast asjaomast pakkujat väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkujana käesoleva lõike kohaselt.

Kui komisjon tugineb oma otsuses talle käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt kättesaadavale muule teabele või artikli 24 lõike 3 kohaselt taotletud täiendavale teabele, annab komisjon asjaomasele digiplatvormi või internetipõhise otsingumootori pakkujale võimaluse esitada 10 tööpäeva jooksul oma seisukohad komisjoni esialgsete järelduste kohta ning kavatsuse kohta käsitada digiplatvormi või internetipõhist otsingumootorit väga suure digiplatvormina või väga suure internetipõhise otsingumootorina. Komisjon võtab asjaomase pakkuja esitatud seisukohti igati arvesse.

See, kui asjaomase digiplatvormi või internetipõhise otsingumootori pakkuja ei esita oma seisukohti kolmanda lõigu kohaselt, ei takista komisjoni käsitamast asjaomast digiplatvormi või internetipõhist otsingumootorit väga suure digiplatvormina või väga suure internetipõhise otsingumootorina, tuginedes muule komisjonile kättesaadavale teabele.

5.   Kui digiplatvormi või internetipõhise otsingumootori aktiivsete teenusesaajate keskmine arv kuus ei ole üheaastase pideva ajavahemiku jooksul võrdne lõikes 1 osutatud arvuga või sellest suurem, lõpetab komisjon nimetatud käsitamise.

6.   Komisjon teavitab oma lõigete 4 ja 5 kohastest otsustest põhjendamatu viivituseta asjaomast digiplatvormi või internetipõhise otsingumootori pakkujat, nõukoda ja tegevuskohajärgset digiteenuste koordinaatorit.

Komisjon tagab, et väga suurte digiplatvormidena või väga suurte internetipõhiste otsingumootoritena käsitatavate digiplatvormide või otsingumootorite loetelu avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja et seda loetelu hoitakse ajakohasena. Käesolevas jaos sätestatud kohustusi hakatakse kohaldama või nende kohaldamine lõpetatakse asjaomaste väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite suhtes neli kuud pärast esimeses lõigus osutatud asjaomase pakkuja teavitamist.

Artikkel 34

Riskihindamine

1.   Väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad teevad hoolsalt kindlaks kõik süsteemsed riskid liidus, mis tulenevad nende teenuse ja sellega seonduvate süsteemide, sealhulgas algoritmiliste süsteemide disainimisest, toimimisest või nende teenuste kasutamisest, ning analüüsivad ja hindavad neid riske.

Nad teevad riskihindamise alates artikli 33 lõike 6 teises lõigus osutatud kohaldamise alguskuupäevast ja seejärel vähemalt kord aastas ning igal juhul enne selliste funktsioonide kasutuselevõttu, millel on tõenäoliselt oluline mõju käesoleva artikli kohaselt kindlaks tehtud riskidele. Riskihindamine lähtub pakutavatest teenustest ja on proportsionaalne süsteemsete riskidega, võttes arvesse nende raskusastet ja tõenäosust, ning sellega hõlmatakse järgmised süsteemsed riskid:

a)

ebaseadusliku sisu levitamine nende teenuste kaudu;

b)

tegelik ja prognoositav negatiivne mõju põhiõiguste kasutamisele, eelkõige seoses inimväärikuse, mis on sätestatud harta artiklis 1, era- ja perekonnaelu austamise, mis on sätestatud harta artiklis 7, isikuandmete kaitse, mis on sätestatud harta artiklis 8, väljendus- ja teabevabaduse, sealhulgas meediavabadus ja meedia mitmekesisus, mis on sätestatud harta artiklis 11, diskrimineerimiskeelu, mis on sätestatud harta artiklis 21, lapse õiguste austamise, mis on sätestatud harta artiklis 24 ja tarbijakaitse kõrge tasemega, mis on sätestatud harta artiklis 38;

c)

mis tahes tegelik või prognoositav negatiivne mõju ühiskondlikule arutelule ja valimisprotsessidele ning avalikule julgeolekule;

d)

mis tahes tegelik või prognoositav negatiivne mõju seoses soolise vägivalla, rahvatervise kaitse ja alaealistega ning rasked negatiivsed tagajärjed isiku füüsilisele ja vaimsele heaolule.

2.   Riskihindamiste tegemisel võtavad väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad eelkõige arvesse seda, kas ja kuidas mõjutavad lõikes 1 osutatud mis tahes süsteemset riski järgmised tegurid:

a)

nende soovitussüsteemide ja muu asjakohase algoritmilise süsteemi disain;

b)

nende sisu modereerimise süsteemid;

c)

kohaldatavad teenusetingimused ja nende täitmise tagamine;

d)

reklaamide valimise ja esitamise süsteemid;

e)

pakkuja andmetega seotud tavad.

Hindamisel analüüsitakse ka seda, kas ja kuidas mõjutab lõike 1 kohaseid riske nende teenuse tahtlik manipuleerimine, sealhulgas teenuse mitteautentse kasutamise või automaatse ekspluateerimise kaudu, samuti ebaseadusliku sisu ja pakkuja teenusetingimustega vastuolus oleva teabe võimendamine ning võimalik kiire ja laialdane levik.

Hindamisel võetakse arvesse konkreetseid piirkondlikke või keelelisi aspekte, sealhulgas juhul, kui need on eriomased mõnele liikmesriigile.

3.   Väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad säilitavad riskihindamisega seotud tõendavaid dokumente vähemalt kolm aastat pärast riskihindamise tegemist ning edastavad need taotluse korral komisjonile ja tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile.

Artikkel 35

Riskide maandamine

1.   Väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad kehtestavad mõistlikud, proportsionaalsed ja tõhusad riskimaandusmeetmed, mis on kohandatud artikli 34 kohaselt kindlaks tehtud konkreetsetele süsteemsetele riskidele, võttes eelkõige arvesse selliste meetmete mõju põhiõigustele. Kõnealused meetmed võivad, kui see on asjakohane, hõlmata järgmist:

a)

nende teenuste, sealhulgas internetipõhiste kasutajaliideste disaini, omaduste või toimimise kohandamine;

b)

nende teenusetingimuste kohandamine ja nende täitmise tagamine;

c)

sisu modereerimise protsesside kohandamine, sealhulgas teatavat liiki ebaseadusliku sisuga seotud teadete töötlemise kiirus ja kvaliteet ning kohasel juhul teatatud sisu kiire eemaldamine või sellele juurdepääsu tõkestamine, eelkõige mis puudutab ebaseaduslikku vaenukõnet või kübervägivalda, ning sisu modereerimiseks asjakohaste otsustusprotsesside ja sihtotstarbeliste ressursside kohandamine;

d)

nende algoritmiliste süsteemide, sealhulgas soovitussüsteemide testimine ja kohandamine;

e)

nende reklaamisüsteemide kohandamine ja sihipäraste meetmete võtmine, mille eesmärk on piirata või kohandada reklaamide esitamist seoses nende osutatava teenusega;

f)

siseprotsesside, vahendite, testimise, dokumentatsiooni või oma tegevuse järelevalve tugevdamine, eelkõige seoses süsteemse riski tuvastamisega;

g)

koostöö algatamine artikli 22 kohaste usaldusväärsete teavitajatega või sellise koostöö kohandamine ning artikli 21 kohaste vaidluste kohtuvälise lahendamise organite otsuste rakendamine;

h)

vastavalt artiklites 45 ja 48 osutatud tegevusjuhenditele ja kriisiprotokollidele tuginedes koostöö algatamine teiste digiplatvormide või internetipõhiste otsingumootorite pakkujatega või sellise koostöö kohandamine;

i)

teadlikkuse suurendamise meetmete võtmine ja oma internetipõhise kasutajaliidese kohandamine teenuse kasutajate ulatuslikumaks teavitamiseks;

j)

sihipäraste meetmete võtmine lapse õiguste kaitsmiseks, sealhulgas, kui see on asjakohane, vanuse kontrollimise ja vanemliku kontrolli vahendid ning vahendid, mille eesmärk on aidata alaealistel väärkohtlemisest teatada või saada tuge;

k)

selle tagamine, et teabeelement, mis kujutab endast loodud või manipuleeritud kujutist või audiot või videot, mis sarnaneb märkimisväärselt tegelike isikute, esemete, kohtade või muude üksuste või sündmustega ning mis näib kasutajale petlikult ehtne või tõene, on tuvastatav silmapaistva märgistuse kaudu, kui seda esitatakse nende internetipõhises kasutajaliideses; ning lisaks sellele hõlpsasti kasutatava funktsiooni lisamine, mis võimaldab teenusesaajatel sellist teavet ära märkida.

2.   Nõukoda avaldab koostöös komisjoniga kord aastas põhjalikud aruanded. Aruanded sisaldavad järgmist:

a)

selliste enim esile tõusvate ja korduvate süsteemsete riskide kindlakstegemine ja hindamine, millest väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad on teatanud või mis on kindlaks tehtud muude teabeallikate, eelkõige artiklite 39, 40 ja 42 kohaselt esitatud teabe alusel;

b)

väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate parimad tavad tuvastatud süsteemsete riskide maandamisel.

Aruannetes esitatakse süsteemsed riskid liikmesriikide kaupa, kus nad esinevad, ning liidu kui terviku kohta, kui see on asjakohane.

3.   Komisjon võib anda koostöös digiteenuste koordinaatoritega välja suuniseid lõike 1 kohaldamiseks seoses konkreetsete riskidega, eelkõige selleks, et tutvustada parimaid tavasid ja soovitada võimalikke meetmeid, võttes nõuetekohaselt arvesse meetmete võimalikku mõju kõigi asjaosaliste hartas sätestatud põhiõigustele. Kõnealuste suuniste ettevalmistamise käigus korraldab komisjon avalikud konsultatsioonid.

Artikkel 36

Kriisidele reageerimise mehhanism

1.   Kriisi korral võib komisjon nõukoja soovituse alusel võtta vastu otsuse, milles nõutakse, et üks või mitu väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujat võtaksid ühe või enama järgmistest meetmetest:

a)

hinnata, kas, ja kui, siis mil määral ja kuidas nende teenuste toimimine ja kasutamine aitab märkimisväärselt kaasa või tõenäoliselt aitab märkimisväärselt kaasa lõikes 2 osutatud tõsise ohu tekkele;

b)

teha kindlaks ja kohaldada konkreetseid, tõhusaid ja proportsionaalseid meetmeid, näiteks artikli 35 lõikes 1 või artikli 48 lõikes 2 sätestatud meetmeid, et ennetada, kõrvaldada või piirata käesoleva lõike punkti a kohaselt tuvastatud tõsise ohu tekkele kaasa aitamist;

c)

esitada komisjonile teatavaks kuupäevaks või otsuses täpsustatud korrapäraste ajavahemike järel punktis a osutatud hindamiste aruanne, milles esitatakse punkti b kohaselt võetud konkreetsete meetmete täpne sisu, nende rakendamine ning kvalitatiivne ja kvantitatiivne mõju ning mis tahes muud nende hindamiste või meetmetega seotud küsimused, nagu on täpsustatud otsuses.

Käesoleva lõike punkti b kohaste meetmete kindlaksmääramisel ja kohaldamisel võtab pakkuja või võtavad pakkujad nõuetekohaselt arvesse lõikes 2 osutatud tõsise ohu raskusastet, meetmete kiireloomulisust ning tegelikku või võimalikku mõju kõigi asjaomaste poolte õigustele ja õigustatud huvidele, sealhulgas asjaolu, et meetmed ei pruugi austada hartas sätestatud põhiõigusi.

2.   Käesoleva artikli kohaldamisel loetakse kriisiks selliste erakorraliste asjaolude ilmnemist, mis ohustavad tõsiselt avalikku julgeolekut või rahvatervist liidus või selle märkimisväärselt suures osas.

3.   Lõikes 1 osutatud otsuse tegemisel tagab komisjon, et täidetud on kõik järgmised nõuded:

a)

otsuses nõutavad meetmed on rangelt vajalikud, põhjendatud ja proportsionaalsed, võttes eelkõige arvesse lõikes 2 osutatud tõsise ohu raskusastet, meetmete kiireloomulisust ning tegelikku või võimalikku mõju kõigi asjaomaste poolte õigustele ja õigustatud huvidele, sealhulgas asjaolu, et meetmed ei pruugi austada hartas sätestatud põhiõigusi;

b)

otsuses määratakse kindlaks mõistlik tähtaeg, mille jooksul lõike 1 punktis b osutatud konkreetsed meetmed tuleb võtta, võttes eelkõige arvesse nende meetmete kiireloomulisust ning nende ettevalmistamiseks ja rakendamiseks vajalikku aega;

c)

otsuses nõutavate meetmete kestus ei tohi ületada kolme kuud.

4.   Lõikes 1 osutatud otsuse tegemise järgselt astub komisjon põhjendamatu viivituseta kõik järgmised sammud:

a)

teavitab otsusest pakkujat või pakkujaid, kellele otsus on adresseeritud;

b)

teeb otsuse üldsusele kättesaadavaks ning

c)

teavitab otsusest nõukoda, palub tal esitada selle kohta oma seisukohad ning hoiab teda kursis otsusega seotud edasiste arengusuundadega.

5.   Lõike 1 punkti b ja lõike 7 teise lõigu kohaselt võetavad konkreetsed meetmed valib pakkuja või valivad pakkujad, kellele komisjoni otsus on adresseeritud.

6.   Komisjon võib omal algatusel või pakkuja taotlusel pidada pakkujaga dialoogi, et teha kindlaks, kas pakkuja konkreetseid asjaolusid arvesse võttes on lõike 1 punktis b osutatud kavandatud või rakendatud meetmed taotletavate eesmärkide saavutamiseks tõhusad ja proportsionaalsed. Eelkõige tagab komisjon, et pakkuja poolt lõike 1 punkti b kohaselt võetud meetmed vastavad lõike 3 punktides a ja c osutatud nõuetele.

7.   Komisjon jälgib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsuse kohaselt võetud konkreetsete meetmete kohaldamist kõnealuse lõike punktis c osutatud aruannete ja muu asjakohase teabe alusel, sealhulgas teabe alusel, mida ta võib artikli 40 või 67 kohaselt nõuda, võttes arvesse kriisi arengut. Komisjon annab jälgimisest nõukojale korrapäraselt aru, tehes seda vähemalt kord kuus.

Kui komisjon leiab, et lõike 1 punkti b kohased kavandatud või rakendatud konkreetsed meetmed ei ole tõhusad või proportsionaalsed, võib ta pärast nõukojaga konsulteerimist võtta vastu otsuse, milles nõuab pakkujalt nende konkreetsete meetmete kindlakstegemise või kohaldamise läbivaatamist.

8.   Kui see on kriisi arengut silmas pidades asjakohane, võib komisjon nõukoja soovituse põhjal muuta lõikes 1 või lõike 7 teises lõigus osutatud otsust järgmiselt:

a)

tühistada otsuse ja, kui see on asjakohane, nõuda, et väga suur digiplatvorm või väga suur internetipõhine otsingumootor lõpetaks lõike 1 punkti b või lõike 7 teise lõigu kohaselt kindlaks tehtud ja rakendatud meetmete kohaldamise, eelkõige juhul, kui selliste meetmete võtmise põhjuseid enam ei ole;

b)

pikendada lõike 3 punktis c osutatud ajavahemikku kuni kolme kuu võrra;

c)

võtta arvesse meetmete kohaldamisel saadud kogemusi, eelkõige asjaolu, et meetmed ei pruugi austada hartas sätestatud põhiõigusi.

9.   Käesolevas artiklis osutatud otsuse ja selle muutmise suhtes kohaldatakse lõigetes 1–6 sätestatud nõudeid.

10.   Komisjon võtab täiel määral arvesse nõukoja käesoleva artikli kohaselt esitatud soovitust.

11.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande pärast käesoleva artikli kohaste otsuste vastuvõtmist ja igal juhul kolm kuud pärast kriisi lõppu nende otsuste alusel võetud konkreetsete meetmete kohaldamise kohta.

Artikkel 37

Sõltumatu audit

1.   Väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad peavad korraldama oma kulul ja vähemalt kord aastas sõltumatu auditi, et hinnata, kas täidetud on järgmine:

a)

III peatükis sätestatud kohustused;

b)

kõik kohustused, mis on võetud artiklites 45 ja 46 osutatud tegevusjuhendite ning artiklis 48 osutatud kriisiprotokollide alusel.

2.   Väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad pakuvad käesoleva artikli kohaselt auditeid tegevatele organisatsioonidele vajalikku koostööd ja abi, et võimaldada neil teha auditeid tulemuslikult, tõhusalt ja õigeaegselt, sealhulgas andes neile juurdepääsu kõigile asjakohastele andmetele ja ruumidele ning vastates suulistele või kirjalikele küsimustele. Pakkujad hoiduvad auditi läbiviimise takistamisest, selle põhjendamatust mõjutamisest või kahjustamisest.

Auditeid tegevad organisatsioonid tagavad auditite käigus väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujatelt ja kolmandatelt isikutelt saadud teabe nõuetekohase konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse hoidmise, sealhulgas pärast auditite lõppu. Selle nõude täitmine ei tohi siiski kahjustada auditite läbiviimist ega muude käesoleva määruse sätete, eelkõige läbipaistvust, järelevalvet ja täitmise tagamist käsitlevate sätete täitmist. Kui see on vajalik artikli 42 lõike 4 kohaste läbipaistvusaruannete jaoks, lisatakse käesoleva artikli lõigetes 4 ja 6 osutatud auditiaruandele ja auditi rakendusaruandele versioonid, mis ei sisalda teavet, mida võib põhjendatult pidada konfidentsiaalseks.

3.   Lõike 1 kohaseid auditeid viivad läbi organisatsioonid:

a)

kes on asjaomasest väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujast ja temaga seotud juriidilisest isikust sõltumatud ja kellel puudub nendega huvide konflikt ning kes eelkõige

i)

ei ole osutanud asjaomasele väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkujale ega temaga seotud mis tahes juriidilisele isikule auditiväliseid teenuseid auditi algusele eelnenud 12 kuu jooksul ning on võtnud kohustuse neile selliseid teenuseid mitte osutada 12 kuu jooksul pärast auditi lõppu;

ii)

ei ole osutanud asjaomasele väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkujale ega temaga seotud mis tahes juriidilisele isikule käesoleva artikli kohaseid auditeerimisteenuseid rohkem kui 10 järjestikuse aasta jooksul;

iii)

ei tee auditit tasu eest, mis sõltub auditi tulemusest;

b)

kellel on tõendatud eksperditeadmised riskijuhtimise valdkonnas ning vajalik tehniline pädevus ja suutlikkus;

c)

kes on tõendatult objektiivsed ja kohaldavad kutse-eetika põhimõtteid, mis tuginevad eelkõige tegevusjuhiste või asjakohaste standardite järgimisele.

4.   Väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad tagavad, et auditeid tegevad organisatsioonid koostavad iga auditi kohta auditiaruande. Aruanne peab olema kirjalikult põhjendatud ja sisaldama vähemalt järgmist:

a)

auditeeritava väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja nimi, aadress ja kontaktpunkt ning vaatlusalune ajavahemik;

b)

auditeeriva organisatsiooni või organisatsioonide nimi ja aadress;

c)

huvide deklaratsioon;

d)

auditeeritud elementide kirjeldus ja kasutatud metoodika;

e)

auditi peamiste järelduste ülevaade ja kokkuvõte;

f)

auditi käigus konsulteeritud kolmandate isikute loetelu;

g)

auditiarvamus, nimelt „positiivne“, „positiivne märkustega“ või „negatiivne“ selle kohta, kas auditeeritav väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja on täitnud talle pandud ja tema poolt võetud kohustusi, millele on osutatud lõikes 1;

h)

kui auditiarvamus ei ole positiivne, siis konkreetsete meetmete soovitamine, et kohustused täidetaks, ning täitmise saavutamise soovitatav ajakava.

5.   Kui auditit tegev organisatsioon ei saanud auditeerida teatavaid konkreetseid elemente või esitada oma uurimiste põhjal auditiarvamust, lisab ta auditiaruandesse selgituse asjaolude kohta ja põhjused, miks neid elemente ei olnud võimalik auditeerida.

6.   Väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad, kes saavad auditiaruande, mis ei ole positiivne, võtavad igati arvesse kõiki neile esitatud tegevussoovitusi, et võtta vajalikud meetmed soovituste rakendamiseks. Nad võtavad ühe kuu jooksul pärast kõnealuste soovituste saamist vastu kõnealuseid meetmeid käsitleva auditi rakendusaruande. Kui nad tegevussoovitusi ei rakenda, põhjendavad nad auditi rakendusaruandes, miks nad seda ei tee, ja esitavad alternatiivsed meetmed, mis nad on võtnud, et kõrvaldada tuvastatud täitmata jätmine.

7.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 87 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades käesoleva artikli kohaste auditite tegemiseks vajalikud reeglid, eelkõige käesoleva artikli kohaselt tehtavate auditite menetlusetappe, auditeerimismeetodeid ja aruandevorme käsitlevad vajalikud reeglid. Neis delegeeritud õigusaktides võetakse arvesse kõiki artikli 44 lõike 1 punktis e osutatud vabatahtlikke auditistandardeid.

Artikkel 48

Kriisiprotokollid

1.   Nõukoda võib soovitada komisjonil algatada kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 4 vabatahtlike kriisiprotokollide koostamise kriisiolukordade lahendamiseks. Sellised olukorrad peavad eranditult piirduma avalikku julgeolekut või rahvatervist mõjutavate erakorraliste asjaoludega.

2.   Komisjon julgustab väga suurte digiplatvormide, väga suurte internetipõhiste otsingumootorite ja kohasel juhul muude digiplatvormide või internetipõhiste otsingumootorite pakkujaid osalema kriisiprotokollide koostamises, testimises ja kohaldamises ning hõlbustab seda. Komisjon seab eesmärgiks tagada, et nimetatud kriisiprotokollid hõlmavad üht või mitut järgmistest meetmetest:

a)

kriisiolukorra kohta sellise teabe hästi nähtavalt kuvamine, mille esitavad liikmesriikide asutused või mis esitatakse liidu tasandil või mille esitavad sõltuvalt kriisi kontekstist muud asjakohased usaldusväärsed organid;

b)

selle tagamine, et vahendusteenuste osutaja määrab konkreetse kriisijuhtimise eest vastutava kontaktpunkti; olenevalt olukorrast võib selleks olla artiklis 11 osutatud elektrooniline kontaktpunkt või väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate puhul artiklis 41 osutatud vastavuskontrolli spetsialist;

c)

kus asjakohane, artiklites 16, 20, 22, 23 ja 35 sätestatud kohustuste täitmiseks ette nähtud ressursside kohandamine kriisiolukorrast tingitud vajadustele.

3.   Komisjon kaasab kriisiprotokollide koostamisse, testimisse ja nende kohaldamise järelevalvesse asjakohasusest lähtuvalt liikmesriikide asutusi ning võib kaasata ka liidu organeid, ameteid ja asutusi. Kui see on vajalik ja asjakohane, võib komisjon kriisiprotokollide koostamisse kaasata ka kodanikuühiskonna organisatsioone või muid asjaomaseid organisatsioone.

4.   Komisjoni eesmärk on tagada, et kriisiprotokollides oleks selgelt sätestatud kõik järgmised aspektid:

a)

kindlad parameetrid, mille alusel määratakse kindlaks kriisiprotokollis käsitletav erakorraline asjaolu, ja eesmärgid, mida protokolliga püütakse saavutada;

b)

iga osaleja roll ja meetmed, mille ta peab võtma ettevalmistusetapis ja pärast kriisiprotokolli käivitamist;

c)

selge menetluskord, mille järgi otsustatakse, millal kriisiprotokoll käivitatakse;

d)

selge menetluskord, mille järgi otsustatakse ajavahemik, mille jooksul pärast kriisiprotokolli käivitamist meetmeid võetakse ja mis piirdub rangelt sellega, mis on vajalik konkreetsete erakorraliste asjaoludega tegelemiseks;

e)

kaitsemeetmed, et käsitleda võimalikke negatiivseid mõjusid hartas sätestatud põhiõigustele, eelkõige väljendus- ja teabevabadusele ning mittediskrimineerimise õigusele;

f)

protsess, mille kohaselt antakse pärast kriisiolukorra lõppemist avalikult aru võetud meetmetest, nende kestusest ja tulemustest.

5.   Kui komisjon leiab, et kriisiprotokolliga ei ole võimalik kriisiolukorda tõhusalt lahendada või lõike 4 punktis e osutatud põhiõiguste kaitset tagada, nõuab ta osalejatelt kriisiprotokolli läbivaatamist, sealhulgas täiendavate meetmete võtmist.

IV PEATÜKK

RAKENDAMINE, KOOSTÖÖ, KARISTUSED JA TÄITMISE TAGAMINE

1. JAGU

Pädevad asutused ja liikmesriigi digiteenuste koordinaatorid

Artikkel 51

Digiteenuste koordinaatorite volitused

1.   Kui see on vajalik nende käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, on digiteenuste koordinaatoritel nende liikmesriigi pädevusse jäävate vahendusteenuste osutajate tegevusega seoses järgmised uurimisvolitused:

a)

õigus nõuda neilt teenuseosutajatelt ja kõigilt teistelt isikutelt, kes tegutsevad oma kaubandus-, ettevõtlus-, käsitööndus- või kutsetegevusega seotud eesmärkidel ning kes võivad mõistliku eelduse kohaselt olla teadlikud käesoleva määruse kahtlustatava rikkumisega seotud teabest, sealhulgas artiklis 37 ja artikli 75 lõikes 2 osutatud auditeid tegevatelt organisatsioonidelt, sellise teabe esitamist põhjendamatu viivituseta;

b)

õigus teha kontrolle või taotleda oma liikmesriigi õigusasutuselt korralduse andmist kontrollide tegemiseks valdustes, mida kõnealused teenuseosutajad või isikud kasutavad oma kaubandus-, ettevõtlus-, käsitööndus- või kutsetegevusega seotud eesmärkidel, või nõuda kontrolli tegemist muudelt asutustelt, et kahtlustatava rikkumisega seotud mis tahes vormis teavet olenemata andmekandjast uurida, arestida, sellest koopiaid teha või saada;

c)

õigus paluda nende teenuseosutajate töötajal või esindajal või kõnealustel isikutel anda kahtlustatava rikkumisega seotud teabe kohta selgitusi ja nende nõusolekul vastused salvestada mis tahes tehnilise vahendiga.

2.   Kui see on vajalik nende käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, on digiteenuste koordinaatoritel nende liikmesriigi pädevusse jäävate vahendusteenuste osutajatega seoses järgmised täitmise tagamise volitused:

a)

õigus nõustuda teenuseosutajate võetavate kohustustega, mis on seotud käesoleva määruse täitmisega, ja muuta need kohustused siduvaks;

b)

õigus nõuda rikkumiste lõpetamist ning, kui see on asjakohane, kehtestada rikkumisega proportsionaalseid ja rikkumise tulemuslikuks lõpetamiseks vajalikke parandusmeetmeid või taotleda selle tegemist oma liikmesriigi õigusasutuselt;

c)

õigus määrata kooskõlas artikliga 52 trahve käesoleva määruse, sealhulgas käesoleva artikli lõike 1 kohaselt antud uurimiskorralduste täitmata jätmise eest või taotleda oma liikmesriigi õigusasutuselt selliste trahvide määramist;

d)

õigus määrata kooskõlas artikliga 52 sunniraha rikkumise lõpetamise tagamiseks vastavalt käesoleva lõigu punkti b kohaselt antud korraldusele või käesoleva artikli lõike 1 kohaselt antud uurimiskorralduste täitmata jätmise eest, või taotleda oma liikmesriigi õigusasutuselt sunniraha määramist;

e)

õigus võtta vastu ajutisi meetmeid või taotleda oma liikmesriigi pädevalt õigusasutuselt selliste meetmete vastuvõtmist, et vältida tõsise kahju tekkimise riski.

Seoses esimese lõigu punktidega c ja d on digiteenuste koordinaatoritel nimetatud punktides sätestatud täitmise tagamise volitused ka muude lõikes 1 osutatud isikute suhtes, kui viimased ei täida neile kõnealuse lõike kohaselt antud korraldusi. Nad kasutavad neid täitmise tagamise volitusi üksnes pärast seda, kui nad on kõnealustele teistele isikutele edastanud õigel ajal kogu selliste korraldustega seotud asjakohase teabe, sealhulgas teabe kohaldatava tähtaja, trahvide või sunniraha kohta, mis võidakse määrata korralduse täitmata jätmise eest, ja võimalikud õiguskaitsevahendid.

3.   Kui see on vajalik nende käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, on digiteenuste koordinaatoritel juhul, kui kõik muud käesoleva artikli kohased rikkumise lõpetamiseks kasutatavad volitused on ammendatud ning rikkumine jätkub või seda jätkatakse ja see põhjustab tõsist kahju, mida ei saa vältida muude liidu või riigisisese õigusega antud volituste kasutamisega, õigus võtta oma liikmesriigi pädevusse jäävate vahendusteenuste osutajate suhtes järgmisi meetmeid:

a)

nõuda, et kõnealuste teenuseosutajate juhtorgan uuriks põhjendamatu viivituseta olukorda, võtaks vastu ja esitaks tegevuskava, milles sätestatakse rikkumise lõpetamiseks vajalikud meetmed, tagaks, et teenuseosutaja võtab need meetmed, ning esitaks võetud meetmete kohta aruande;

b)

kui digiteenuste koordinaator leiab, et vahendusteenuste osutaja ei ole punktis a osutatud nõudeid piisavalt täitnud, rikkumist ei ole heastatud või rikkumine jätkub ja põhjustab tõsist kahju ning et rikkumine on seotud kuriteoga, millega kaasneb oht inimeste elule või ohutusele, taotleda oma liikmesriigi pädevalt õigusasutuselt rikkumisega seotud asjaomase teenuse saajate teenusele juurdepääsu ajutist piiramist või, üksnes juhul, kui see ei ole tehniliselt teostatav, vahendusteenuste osutaja sellele internetipõhisele kasutajaliidesele juurdepääsu ajutist piiramist, mille kaudu rikkumine toimub.

Digiteenuste koordinaator peab, välja arvatud juhul, kui ta tegutseb komisjoni artiklis 82 osutatud taotluse alusel, kutsuma enne käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohase taotluse esitamist huvitatud isikuid üles esitama ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui kaks nädalat, kirjalikke märkusi, kirjeldades meetmeid, mille võtmist ta kavatseb taotleda, ning määrates kindlaks nende kavandatud adressaadi või adressaadid. Vahendusteenuste osutajal, kavandatud adressaadil või adressaatidel ja mis tahes muudel õigustatud huvi üles näidanud kolmandatel isikutel on õigus osaleda pädeva õigusasutuse menetluses. Kõik määratud meetmed peavad olema proportsionaalsed, võttes arvesse rikkumise laadi, raskusastet, korduvust ja kestust, ega tohi põhjendamatult piirata asjaomase teenuse saajate ligipääsu seaduslikule teabele.

Ligipääsupiirang kestab neli nädalat, kuid pädev õigusasutus võib oma korraldusega lubada digiteenuste koordinaatoril seda ajavahemikku sama pikkade ajavahemike kaupa pikendada maksimaalselt selline arv kordi, nagu kõnealune õigusasutus on ette näinud. Digiteenuste koordinaator pikendab kõnealust ajavahemikku ainult siis, kui ta leiab, võttes arvesse kõigi asjaomasest piirangust mõjutatud isikute õigusi ja huve ning kõiki asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas teavet, mida vahendusteenuste osutaja, adressaat või adressaadid ning mis tahes muu õigustatud huvi üles näidanud kolmas isik talle on esitanud, et täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

a)

vahendusteenuste osutaja ei ole võtnud rikkumise lõpetamiseks vajalikke meetmeid;

b)

ajutine piirang ei piira põhjendamatult teenusesaajate ligipääsu seaduslikule teabele, võttes arvesse mõjutatud teenusesaajate arvu ning piisavate ja kergesti kättesaadavate alternatiivide olemasolu.

Kui digiteenuste koordinaator leiab, et kolmanda lõigu punktides a ja b sätestatud tingimused on täidetud, kuid ta ei saa kõnealust tähtaega kolmanda lõigu alusel pikendada, esitab ta esimese lõigu punktis b osutatud pädevale õigusasutusele uue taotluse.

4.   Lõigetes 1, 2 ja 3 loetletud volitused ei piira 3. jao kohaldamist.

5.   Meetmed, mida digiteenuste koordinaatorid võtavad lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud volitusi kasutades, peavad olema tõhusad, heidutavad ja proportsionaalsed, võttes eelkõige arvesse kõnealuste meetmetega seotud rikkumise või oletatava rikkumise laadi, raskusastet, korduvust ja kestust ning, kui see on asjakohane, ka asjaomase vahendusteenuste osutaja majanduslikku, tehnilist ja tegevuslikku suutlikkust.

6.   Liikmesriigid sätestavad konkreetsed normid ja menetlused lõigete 1, 2 ja 3 kohaste volituste kasutamiseks ning tagavad, et nende volituste kasutamisel kohaldatakse alati asjakohaseid kaitsemeetmeid, mis on sätestatud kohaldatavas riigisiseses õiguses kooskõlas harta ja liidu õiguse üldpõhimõtetega. Eeskätt võetakse kõnealuseid meetmeid üksnes kooskõlas õigusega eraelu puutumatusele ja kaitsele, sealhulgas õigusega olla ära kuulatud ja õigusega tutvuda toimikuga, ning arvestades kõigi mõjutatud isikute õigust tõhusatele õiguskaitsevahenditele.

Artikkel 53

Kaebuse esitamise õigus

Teenusesaajatel ja igal nende nimel käesoleva määrusega antud õigusi kasutama volitatud asutusel, organisatsioonil või ühendusel on õigus esitada vahendusteenuste osutaja vastu käesoleva määruse väidetavat rikkumist käsitlev kaebus selle liikmesriigi digiteenuste koordinaatorile, kus on teenusesaaja asukoht või tegevuskoht. Digiteenuste koordinaator hindab kaebust ja edastab selle asjakohasel juhul tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile koos arvamusega, kui seda peetakse asjakohaseks. Kui kaebuse menetlemise eest vastutab liikmesriigi muu pädev asutus, edastab kaebuse saanud digiteenuste koordinaator selle kõnealusele asutusele. Niisuguse menetluse käigus on mõlemal poolel kooskõlas riigisisese õigusega õigus avaldada arvamust ja saada asjakohast teavet kaebuse seisu kohta.

Artikkel 60

Ühisuurimised

1.   Tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator võib algatada ja juhtida ühisuurimisi, tehes seda ühe või mitme teise digiteenuste asjaomase koordinaatori osalusel:

a)

omal algatusel, et uurida käesoleva määruse väidetavat rikkumist konkreetse vahendusteenuste osutaja poolt mitmes liikmesriigis, tehes seda asjaomaste digiteenuste koordinaatorite osalusel; või

b)

nõukoja soovitusel, tegutsedes vähemalt kolme digiteenuste koordinaatori taotlusel, kes väidavad, et on põhjendatult alust arvata, et konkreetse vahendusteenuste osutaja paneb toime rikkumise, mis mõjutab teenusesaajaid nende liikmesriikides.

2.   Iga digiteenuste koordinaator, kes tõendab, et tal on lõike 1 kohases ühisuurimises osalemiseks õigustatud huvi, võib taotleda selles osalemist. Ühisuurimine viiakse lõpule kolme kuu jooksul alates selle algatamisest, kui osalejad ei ole kokku leppinud teisiti.

Tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator esitab oma esialgse seisukoha väidetava rikkumise kohta hiljemalt ühe kuu jooksul pärast esimeses lõigus osutatud tähtaja lõppu kõigile digiteenuste koordinaatoritele, komisjonile ja nõukojale. Esialgses seisukohas võetakse arvesse kõigi teiste ühisuurimises osalevate digiteenuste koordinaatorite seisukohti. Kohasel juhul sätestatakse selles esialgses seisukohas ka kavandatud täitmise tagamise meetmed.

3.   Nõukoda võib suunata küsimuse vastavalt artiklile 59 komisjonile, kui:

a)

tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator ei ole esitanud oma esialgset seisukohta lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul;

b)

nõukoda on tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaatori esitatud esialgse seisukoha suhtes olulisel lahkarvamusel või

c)

tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator ei ole algatanud ühisuurimist viivitamatult pärast nõukoja poolt lõike 1 punkti b kohase soovituse esitamist.

4.   Ühisuurimise läbiviimisel teevad osalevad digiteenuste koordinaatorid heas usus koostööd, võttes asjakohasel juhul arvesse tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaatori juhiseid ja nõukoja soovitust. Ühisuurimises osalevatel sihtkohajärgsetel digiteenuste koordinaatoritel on õigus kasutada tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaatori taotluse korral või pärast temaga konsulteerimist oma artikli 51 lõikes 1 osutatud uurimisvolitusi väidetava rikkumisega seotud vahendusteenuste osutajate suhtes seoses nende territooriumil asuva teabe ja valdustega.

3. JAGU

Euroopa digiteenuste nõukoda

Artikkel 66

Menetluse algatamine komisjoni poolt ja uurimisalane koostöö

1.   Komisjon võib algatada menetluse võimalikuks artiklite 73 ja 74 kohaste otsuste tegemiseks sellise väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja konkreetse tegevuse suhtes, kelle puhul komisjon kahtlustab käesoleva määruse sätete rikkumist.

2.   Kui komisjon otsustab algatada menetluse vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, teavitab ta sellest kõiki digiteenuste koordinaatoreid ja nõukoda artiklis 85 osutatud teabevahetussüsteemi kaudu ning teavitab samuti asjaomast väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkujat.

Digiteenuste koordinaatorid edastavad komisjonile pärast seda, kui neid on menetluse algatamisest teavitatud, põhjendamatu viivituseta kogu nende valduses oleva teabe asjaomase rikkumise kohta.

Kui komisjon algatab käesoleva artikli lõike 1 kohase menetluse, võtab see digiteenuste koordinaatorilt või asjakohasel juhul pädevalt asutuselt pädevuse teha järelevalvet käesoleva määruse üle ja tagada selle täitmine vastavalt artikli 56 lõikele 4.

3.   Oma käesoleva määruse kohaste uurimisvolituste kasutamisel võib komisjon taotleda individuaalset või ühist toetust igalt oletatava rikkumisega seotud digiteenuste koordinaatorilt, sealhulgas tegevuskohajärgselt digiteenuste koordinaatorilt. Sellise taotluse saanud digiteenuste koordinaator ja, kui digiteenuste koordinaator on nad kaasanud, mis tahes muu pädev asutus teevad komisjoniga õigeaegset ja lojaalset koostööd ning neil on õigus kasutada oma artikli 51 lõikes 1 osutatud uurimisvolitusi asjaomase väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori suhtes seoses nende liikmesriigi territooriumil asuva teabe, isikute ja valdustega ning kooskõlas taotlusega.

4.   Komisjon esitab tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile ja nõukojale kogu asjakohase teabe artiklites 67–72 osutatud pädevuste kasutamise kohta ning artikli 79 lõikes 1 osutatud esialgsed järeldused. Nõukoda esitab komisjonile oma seisukohad nende esialgsete järelduste kohta vastavalt artikli 79 lõikele 2 määratud tähtaja jooksul. Komisjon võtab nõukoja seisukohti oma otsuses täiel määral arvesse.

Artikkel 69

Õigus teha kontrolle

1.   Et täita talle käesoleva jaoga määratud ülesandeid, võib komisjon teha asjaomase väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja või artikli 67 lõikes 1 osutatud muu isiku valdustes kõiki vajalikke kontrolle.

2.   Komisjoni poolt kontrolli tegemiseks volitatud ametnikel ja teistel kaasasolevatel isikutel on järgmised volitused:

a)

siseneda asjaomase väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja või muu asjaomase isiku mis tahes ruumidesse, territooriumile ja transpordivahenditesse;

b)

kontrollida raamatupidamis- ja muid asjaomase teenuse osutamisega seotud dokumente, olenemata sellest, millisel andmekandjal neid hoitakse;

c)

teha või saada mis tahes kujul koopiaid või väljavõtteid kõnealustest raamatupidamis- või muudest dokumentidest;

d)

nõuda, et asjaomane väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja või muu isik annaks juurdepääsu oma korraldusele, toimimisele, IT-süsteemile, algoritmidele, andmetöötlusele ja äritavadele ning selgitusi nende kohta, ning antud selgitused salvestada või dokumenteerida;

e)

pitseerida asjaomase väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja või muu isiku kaubandus-, ettevõtlus-, käsitööndus- või kutsetegevusega seotud eesmärkidel kasutatavaid ruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente selliseks ajavahemikuks ja sellises ulatuses, nagu on kontrolli tegemiseks vaja;

f)

küsida asjaomase väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja või muu isiku mis tahes esindajalt või töötajalt selgitusi kontrolli eseme ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning vastused salvestada;

g)

esitada mis tahes sellisele esindajale või töötajale kontrolli eseme ja eesmärgiga seotud küsimusi ning vastused salvestada.

3.   Kontrolle võib teha komisjoni poolt artikli 72 lõike 2 kohaselt määratud audiitorite või ekspertide ning digiteenuste koordinaatori või muude selle liikmesriigi pädevate liikmesriigi asutuste abiga, mille territooriumil kontroll läbi viiakse.

4.   Kui nõutavad raamatupidamis- või muud asjaomase teenuse osutamisega seotud dokumendid esitatakse mittetäielikult või vastused käesoleva artikli lõike 2 alusel esitatud küsimustele on ebaõiged, mittetäielikud või eksitavad, kasutavad komisjoni poolt kontrolli tegemiseks volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud oma pädevusi kirjaliku volituse esitamisel, milles on nimetatud kontrolli ese ja eesmärk ning artiklites 74 ja 76 ettenähtud karistused. Komisjon teavitab kontrollist aegsasti enne selle toimumist sellise liikmesriigi digiteenuste koordinaatorit, mille territooriumil kontroll läbi viiakse.

5.   Kontrollide käigus võivad komisjoni volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud, komisjoni määratud audiitorid ja eksperdid ning digiteenuste koordinaator või muud selle liikmesriigi pädevad asutused, mille territooriumil kontroll läbi viiakse, nõuda, et asjaomane väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja või muu isik selgitaks selle korraldust, toimimist, IT-süsteemi, algoritme, andmetöötlust ja äritavasid, ning võivad esitada küsimusi tema olulise tähtsusega töötajatele.

6.   Asjaomane väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja või muu füüsiline või juriidiline isik peab nõustuma komisjoni otsusega määratud kontrolliga. Kõnealuses otsuses tuuakse välja kontrolli ese ja eesmärk, määratakse selle alguskuupäev, märgitakse artiklites 74 ja 76 ette nähtud karistused ning osutatakse õigusele esitada otsus läbivaatamiseks Euroopa Liidu Kohtule. Enne selle otsuse vastuvõtmist konsulteerib komisjon selle liikmesriigi digiteenuste koordinaatoriga, mille territooriumil kontroll läbi viiakse.

7.   Selle liikmesriigi, mille territooriumil kontroll läbi viiakse, digiteenuste koordinaatori ametnikud ning tema poolt volitatud või määratud muud isikud peavad kõnealuse digiteenuste koordinaatori või komisjoni taotlusel komisjoni volitatud ametnikke ja teisi kaasasolevaid isikuid kontrolliga seoses aktiivselt abistama. Selleks on neil lõikes 2 sätestatud volitused.

8.   Kui komisjoni volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud leiavad, et asjaomane väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja või muu isik ei nõustu käesoleva artikli kohaselt määratud kontrolliga, osutab liikmesriik, mille territooriumil kontroll läbi viiakse, nende ametnike või teiste kaasasolevate isikute taotlusel ja kooskõlas liikmesriigi riigisisese õigusega neile vajalikku abi, sealhulgas, kui see on selle riigisisese õiguse alusel asjakohane, pädeva õiguskaitseasutuse võetavate sunnimeetmete näol, et võimaldada neil kontroll läbi viia.

9.   Kui lõikes 8 sätestatud abi osutamiseks on vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele vaja liikmesriigi õigusasutuse luba, taotleb sellist luba selle liikmesriigi digiteenuste koordinaator komisjoni volitatud ametnike ja teiste kaasasolevate isikute taotluse alusel. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

10.   Lõikes 9 osutatud loa taotlemisel kontrollib liikmesriigi õigusasutus, kelle poole pöörduti, komisjoni kontrolli määramise otsuse autentsust ning seda, et kavandatud sunnimeetmed ei oleks kontrolli eseme seisukohast meelevaldsed ega liigsed. Sellise kontrolli läbiviimisel võib liikmesriigi õigusasutus paluda komisjonilt otse või asjaomase liikmesriigi digiteenuste koordinaatorite kaudu üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks komisjon kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, ning oletatava rikkumise raskusastme ja asjaomase väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja või muu isiku seotuse laadi kohta. Liikmesriigi õigusasutus ei tohi siiski vaidlustada kontrolli vajalikkust ega nõuda, et talle esitataks komisjoni toimikus sisalduvat teavet. Komisjoni otsuse õiguspärasust võib kontrollida ainult Euroopa Liidu Kohus.

Artikkel 77

Karistuste määramise aegumistähtajad

1.   Artiklitega 74 ja 76 komisjonile antud volitustel on viie aasta pikkune aegumistähtaeg.

2.   Aegumistähtaega arvestatakse arvates rikkumise toimepaneku päevast. Jätkuvate või korduvate rikkumiste puhul arvestatakse aegumistähtaega arvates rikkumise lõppemise päevast.

3.   Komisjoni või digiteenuste koordinaatori võetud meetmed, mille eesmärk on rikkumist uurida või algatada selle suhtes menetlus, katkestavad trahvide või sunniraha määramise aegumistähtaja. Aegumistähtaja katkestavad eeskätt järgmised meetmed:

a)

komisjoni või digiteenuste koordinaatori esitatavad teabenõuded;

b)

kontroll;

c)

menetluse algatamine komisjoni poolt vastavalt artikli 66 lõikele 1.

4.   Kui aegumistähtaeg katkeb, hakatakse seda iga kord uuesti arvestama. Trahvi või sunniraha määramise aegumistähtaeg lõpeb hiljemalt päeval, mil lõpeb kahekordse aegumistähtajaga võrdne ajavahemik, ilma et komisjon oleks määranud trahvi või sunniraha. Kõnealune tähtaeg pikeneb ajavahemiku võrra, mille jooksul oli aegumistähtaeg lõike 5 kohaselt peatunud.

5.   Trahvide või sunniraha määramise aegumistähtaeg peatatakse ajaks, mil komisjoni otsust menetletakse Euroopa Liidu Kohtus.

Artikkel 85

Teabevahetussüsteem

1.   Komisjon loob digiteenuste koordinaatorite, komisjoni ja nõukoja vahelise teabevahetuse toetamiseks usaldusväärse ja turvalise teabevahetussüsteemi ning haldab seda. Juurdepääsu kõnealusele süsteemile võib anda ka teistele pädevatele asutustele, kui see on vajalik neile käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks.

2.   Digiteenuste koordinaatorid, komisjon ja nõukoda kasutavad seda teabevahetussüsteemi kogu käesoleva määruse kohase teabevahetuse jaoks.

3.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse teabevahetussüsteemi toimimise praktiline ja operatiivne kord ning selle koostalitlusvõime teiste asjakohaste süsteemidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 88 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 87

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklites 24, 33, 37, 40 ja 43 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 16. novembrist 2022. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 24, 33, 37, 40 ja 43 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artiklite 24, 33, 37, 40 ja 43 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.


whereas









keyboard_arrow_down