keyboard_tab Digital Service Act 2022/2065 ET

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse vahendusteenuste suhtes, mida pakutakse teenusesaajatele, kelle tegevus- või asukoht on liidus, olenemata sellest, kus on kõnealuste vahendusteenuste osutaja tegevuskoht.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata ühegi sellise teenuse suhtes, mis ei ole vahendusteenus, ega sellise teenuse suhtes kehtestatud nõuete suhtes, olenemata sellest, kas kõnealuse teenuse osutamiseks kasutatakse vahendusteenust.

3.   Käesolev määrus ei mõjuta direktiivi 2000/31/EÜ kohaldamist.

4.   Käesolev määrus ei piira õigusnorme, mis on sätestatud teiste liidu õigusaktidega, millega reguleeritakse siseturul vahendusteenuste osutamise muid aspekte või millega täpsustatakse ja täiendatakse käesolevat määrust, eelkõige järgmisi:

a)	direktiiv 2010/13/EL;

b)	autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlev liidu õigus;

c)	määrus (EL) 2021/784;

d)	määrus (EL) 2019/1148;

e)	määrus (EL) 2019/1150;

f)	tarbijakaitset ja tooteohutust käsitlev liidu õigus, sealhulgas määrused (EL) 2017/2394 ja (EL) 2019/1020 ning direktiivid 2001/95/EÜ ja 2013/11/EL;

g)	isikuandmete kaitset käsitlev liidu õigus, eelkõige määrus (EL) 2016/679 ja direktiiv 2002/58/EÜ;

h)	tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlev liidu õigus, eelkõige määrus (EL) nr 1215/2012 või liidu õigusaktid, milles sätestatakse lepinguliste ja lepinguväliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse normid;

i)	kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlev liidu õigus, eelkõige määrus mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalasjades;

j)	direktiiv, millega kehtestatakse ühtlustatud normid kriminaalmenetluses tõendite kogumise eesmärgil esindajate määramise kohta.

1.   Teenusesaajatel, sealhulgas teate esitanud üksikisikutel või üksustel, kelle suhtes tehakse artikli 20 lõikes 1 osutatud otsus, on õigus valida ükskõik milline käesoleva artikli lõike 3 kohaselt sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organ, et lahendada kõnealuste otsustega seotud vaidlusi, sealhulgas seoses kaebustega, mida ei ole lahendatud kõnealuses artiklis osutatud ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi abil.

Digiplatvormide pakkujad tagavad, et teave esimeses lõigus osutatud teenusesaajate võimaluse kohta kasutada vaidluste kohtuvälist menetlust on nende internetipõhises kasutajaliideses kergesti ligipääsetav, selge ja kasutajasõbralik.

Esimese lõigu sätted ei piira asjaomase teenusesaaja õigust algatada mis tahes etapis kohtumenetlus digiplatvormide pakkujate kõnealuste otsuste vaidlustamiseks kohtus kooskõlas kohaldatava õigusega.

2.   Mõlemad pooled teevad vaidluse lahendamiseks valitud sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organiga heas usus koostööd.

Digiplatvormide pakkujad võivad vaidluste kohtuvälise organiga koostööst keelduda, kui sama teavet ja sama sisu väidetava ebaseaduslikkuse või teenusetingimustega vastuolu aluseid käsitlev vaidlus on juba lahendatud.

Sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organil ei ole õigust teha asjas pooltele siduvat lahendit.

3.   Selle liikmesriigi digiteenuste koordinaator, kus on vaidluste kohtuvälise lahendamise organi tegevuskoht, sertifitseerib organi vastava taotluse korral selle organi kuni viieks aastaks pikendamise võimalusega, kui organ on tõendanud, et ta vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a)	ta on erapooletu ning sõltumatu, sealhulgas rahaliselt sõltumatu, digiplatvormide pakkujatest ja digiplatvormide pakkujate osutatava teenuse saajatest, sealhulgas teate esitanud üksikisikutest ja üksustest;

b)	tal on vajalikud eksperditeadmised ühes või mitmes ebaseadusliku sisuga seotud valdkonnas esinevatest probleemidest või üht või mitut liiki digiplatvormide teenusetingimuste kohaldamise ja täitmise tagamise küsimustest, mistõttu saab ta vaidluste lahendamisele tõhusalt kaasa aidata;

c)	tema liikmeid tasustatakse viisil, mis ei ole seotud menetluse tulemusega;

d)	tema pakutav kohtuvälise vaidluse lahendamise menetlus on hõlpsasti ligipääsetav elektroonilise side tehnoloogia abil ning näeb ette võimaluse algatada vaidluse lahendamise menetlus ja esitada vajalikud tõendavad dokumendid internetipõhiselt;

e)	ta on võimeline lahendama vaidlusi kiiresti, tulemuslikult ja kulutõhusalt ning vähemalt ühes liidu institutsioonide ametlikus keeles;

f)	pakutav kohtuväline vaidluste lahendamine toimub selge ja õiglase menetluskorra kohaselt, mis on hõlpsasti ja avalikult ligipääsetav, ning kooskõlas kohaldatava õigusega, sealhulgas käesoleva artikliga.

Kui see on kohaldatav, täpsustab digiteenuste koordinaator sertifikaadis:

a)	konkreetsed valdkonnad, milles organil on eksperditeadmised, nagu on osutatud esimese lõigu punktis b ning

b)	liidu institutsioonide ametliku keele või ametlikud keeled, milles organ on võimeline vaidlusi lahendama, nagu on osutatud esimese lõigu punktis e.

4.   Sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organid annavad oma tegevuse kohta igal aastal aru digiteenuste koordinaatorile, kes nad sertifitseeris, täpsustades vähemalt neile edastatud vaidluste arvu, teabe nende vaidluste tulemuste kohta, nende lahendamiseks kulunud keskmise aja ning esinenud puudused või raskused. Kõnealuse digiteenuste koordinaatori taotluse korral esitavad nad lisateavet.

Digiteenuste koordinaatorid koostavad iga kahe aasta järel aruande nende poolt sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organite toimimise kohta. Eelkõige tehakse kõnealuses aruandes järgmist:

a)	märgitakse vaidluste arv, millega iga sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organi poole on aasta jooksul pöördutud;

b)	tuuakse välja nendes organites algatatud menetluste tulemused ja vaidluste lahendamiseks kulunud keskmine aeg;

c)	tehakse kindlaks süstemaatilised või valdkondlikud puudused või raskused, mis on ilmnenud seoses kõnealuste organite toimimisega, ja antakse neile selgitus;

d)	tehakse kindlaks sellise toimimisega seotud parimad tavad;

e)	antakse kohasel juhul soovitusi selle kohta, kuidas sellist toimimist parandada.

Sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organid teevad lahendi pooltele kättesaadavaks mõistliku aja jooksul, ent hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul alates kaebuse kättesaamise päevast. Väga keerukate vaidluste korral võib sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organ oma äranägemisel pikendada 90 kalendripäeva pikkust tähtaega veel üks kord, kuid mitte rohkem kui 90 päeva, kokku kuni 180 päevani.

5.   Kui vaidluste kohtuvälise lahendamise organ teeb vaidluses otsuse teenusesaaja, sealhulgas teate esitanud üksikisiku või üksuse kasuks, kannab digiplatvormi pakkuja kõik vaidluste kohtuvälise lahendamise organi nõutud tasud ning hüvitab nimetatud teenusesaajale, sealhulgas üksikisikule või üksusele, kõik muud mõistlikud kulud, mille teenusesaaja on vaidluse lahendamisega seoses tasunud. Kui vaidluste kohtuvälise lahendamise organ teeb vaidluses otsuse digiplatvormi pakkuja kasuks, ei pea teenusesaaja, sealhulgas üksikisik ega üksus, hüvitama tasusid ega muid kulusid, mille digiplatvormi pakkuja on vaidluse lahendamisega seoses tasunud või peab tasuma, välja arvatud juhul, kui vaidluste kohtuvälise lahendamise organ leiab, et nimetatud teenusesaaja tegutses selgelt pahauskselt.

Tasud, mida vaidluste kohtuvälise lahendamise organ vaidluse lahendamise eest digiplatvormi pakkujatelt võtab, peavad olema mõistlikud ega tohi ühelgi juhul ületada organi kantavaid kulusid. Teenusesaajatele peab vaidluste lahendamine olema kättesaadav tasuta või nominaalse tasu eest.

Sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organid teevad tasud või tasude määramise korra enne vaidluse lahendamisse sekkumist asjaomasele teenusesaajale, sealhulgas teate esitanud üksikisikule või üksusele, ja digiplatvormi pakkujale teatavaks.

6.   Liikmesriigid võivad lõike 1 kohaldamiseks asutada vaidluste kohtuvälise lahendamise organeid või toetada mõne või kõigi lõike 3 kohaselt sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organite tegevust.

Liikmesriigid tagavad, et nende esimese lõigu kohane tegevus ei mõjuta nende digiteenuste koordinaatorite suutlikkust sertifitseerida asjaomaseid organeid vastavalt lõikele 3.

7.   Vaidluste kohtuvälise lahendamise organi sertifitseerinud digiteenuste koordinaator tühistab sertifikaadi, kui ta kas omal algatusel või kolmandatelt isikutelt saadud teabe alusel tehtud uurimise käigus teeb kindlaks, et vaidluste kohtuvälise lahendamise organ ei vasta enam lõikes 3 sätestatud tingimustele. Enne kõnealuse sertifikaadi tühistamist annab digiteenuste koordinaator nimetatud organile võimaluse reageerida tema uurimise tulemustele ja kavatsusele tühistada vaidluste kohtuvälise lahendamise organi sertifikaat.

8.   Digiteenuste koordinaatorid teavitavad komisjoni vaidluste kohtuvälise lahendamise organitest, mille nad on lõike 3 kohaselt sertifitseerinud, sealhulgas, kui see on asjakohane, nimetatud lõike teises lõigus osutatud täpsustustest, samuti vaidluste kohtuvälise lahendamise organitest, kelle sertifikaadi nad on tühistanud. Komisjon avaldab nende organite nimekirja ja kõnealused täpsustused selleks ettenähtud ja kergesti ligipääsetaval veebisaidil ning hoiab selle teabe ajakohasena.

9.   Käesolev artikkel ei piira direktiivi 2013/11/EL kohaldamist ega kõnealuse direktiivi alusel tarbijate jaoks ette nähtud alternatiivseid vaidluste lahendamise menetlusi ega üksusi.

1.   Väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad peavad korraldama oma kulul ja vähemalt kord aastas sõltumatu auditi, et hinnata, kas täidetud on järgmine:

a)	III peatükis sätestatud kohustused;

b)	kõik kohustused, mis on võetud artiklites 45 ja 46 osutatud tegevusjuhendite ning artiklis 48 osutatud kriisiprotokollide alusel.

2.   Väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad pakuvad käesoleva artikli kohaselt auditeid tegevatele organisatsioonidele vajalikku koostööd ja abi, et võimaldada neil teha auditeid tulemuslikult, tõhusalt ja õigeaegselt, sealhulgas andes neile juurdepääsu kõigile asjakohastele andmetele ja ruumidele ning vastates suulistele või kirjalikele küsimustele. Pakkujad hoiduvad auditi läbiviimise takistamisest, selle põhjendamatust mõjutamisest või kahjustamisest.

Auditeid tegevad organisatsioonid tagavad auditite käigus väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujatelt ja kolmandatelt isikutelt saadud teabe nõuetekohase konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse hoidmise, sealhulgas pärast auditite lõppu. Selle nõude täitmine ei tohi siiski kahjustada auditite läbiviimist ega muude käesoleva määruse sätete, eelkõige läbipaistvust, järelevalvet ja täitmise tagamist käsitlevate sätete täitmist. Kui see on vajalik artikli 42 lõike 4 kohaste läbipaistvusaruannete jaoks, lisatakse käesoleva artikli lõigetes 4 ja 6 osutatud auditiaruandele ja auditi rakendusaruandele versioonid, mis ei sisalda teavet, mida võib põhjendatult pidada konfidentsiaalseks.

3.   Lõike 1 kohaseid auditeid viivad läbi organisatsioonid:

a)

kes on asjaomasest väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujast ja temaga seotud juriidilisest isikust sõltumatud ja kellel puudub nendega huvide konflikt ning kes eelkõige i) ei ole osutanud asjaomasele väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkujale ega temaga seotud mis tahes juriidilisele isikule auditiväliseid teenuseid auditi algusele eelnenud 12 kuu jooksul ning on võtnud kohustuse neile selliseid teenuseid mitte osutada 12 kuu jooksul pärast auditi lõppu; ii) ei ole osutanud asjaomasele väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkujale ega temaga seotud mis tahes juriidilisele isikule käesoleva artikli kohaseid auditeerimisteenuseid rohkem kui 10 järjestikuse aasta jooksul; iii) ei tee auditit tasu eest, mis sõltub auditi tulemusest;

b)	kellel on tõendatud eksperditeadmised riskijuhtimise valdkonnas ning vajalik tehniline pädevus ja suutlikkus;

c)	kes on tõendatult objektiivsed ja kohaldavad kutse-eetika põhimõtteid, mis tuginevad eelkõige tegevusjuhiste või asjakohaste standardite järgimisele.

4.   Väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad tagavad, et auditeid tegevad organisatsioonid koostavad iga auditi kohta auditiaruande. Aruanne peab olema kirjalikult põhjendatud ja sisaldama vähemalt järgmist:

a)	auditeeritava väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja nimi, aadress ja kontaktpunkt ning vaatlusalune ajavahemik;

b)	auditeeriva organisatsiooni või organisatsioonide nimi ja aadress;

c)	huvide deklaratsioon;

d)	auditeeritud elementide kirjeldus ja kasutatud metoodika;

e)	auditi peamiste järelduste ülevaade ja kokkuvõte;

f)	auditi käigus konsulteeritud kolmandate isikute loetelu;

g)	auditiarvamus, nimelt „positiivne“, „positiivne märkustega“ või „negatiivne“ selle kohta, kas auditeeritav väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja on täitnud talle pandud ja tema poolt võetud kohustusi, millele on osutatud lõikes 1;

h)	kui auditiarvamus ei ole positiivne, siis konkreetsete meetmete soovitamine, et kohustused täidetaks, ning täitmise saavutamise soovitatav ajakava.

5.   Kui auditit tegev organisatsioon ei saanud auditeerida teatavaid konkreetseid elemente või esitada oma uurimiste põhjal auditiarvamust, lisab ta auditiaruandesse selgituse asjaolude kohta ja põhjused, miks neid elemente ei olnud võimalik auditeerida.

6.   Väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad, kes saavad auditiaruande, mis ei ole positiivne, võtavad igati arvesse kõiki neile esitatud tegevussoovitusi, et võtta vajalikud meetmed soovituste rakendamiseks. Nad võtavad ühe kuu jooksul pärast kõnealuste soovituste saamist vastu kõnealuseid meetmeid käsitleva auditi rakendusaruande. Kui nad tegevussoovitusi ei rakenda, põhjendavad nad auditi rakendusaruandes, miks nad seda ei tee, ja esitavad alternatiivsed meetmed, mis nad on võtnud, et kõrvaldada tuvastatud täitmata jätmine.

7.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 87 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades käesoleva artikli kohaste auditite tegemiseks vajalikud reeglid, eelkõige käesoleva artikli kohaselt tehtavate auditite menetlusetappe, auditeerimismeetodeid ja aruandevorme käsitlevad vajalikud reeglid. Neis delegeeritud õigusaktides võetakse arvesse kõiki artikli 44 lõike 1 punktis e osutatud vabatahtlikke auditistandardeid.

1.   Väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad loovad vastavuskontrolli funktsiooni, mis on operatiivfunktsioonidest sõltumatu ja koosneb ühest või mitmest vastavuskontrolli spetsialistist, sealhulgas vastavuskontrolli funktsiooni juhist. Vastavuskontrolli funktsioonil peavad olema piisavad volitused, staatus ja vahendid, samuti juurdepääs väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja juhtorganile, et jälgida kõnealuse pakkuja vastavust käesolevale määrusele.

2.   Väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja juhtorgan tagab, et vastavuskontrolli spetsialistidel on lõikes 3 osutatud ülesannete täitmiseks vajalik kutsekvalifikatsioon ning selleks vajalikud teadmised, kogemus ja suutlikkus.

Väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja juhtorgan tagab, et vastavuskontrolli funktsiooni juht on sõltumatu tippjuht, kellel on selge vastutus vastavuskontrolli funktsiooni eest.

Vastavuskontrolli funktsiooni juht annab aru otse väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja juhtorganile, kes on kõrgemast juhtkonnast sõltumatu, ning võib tõstatada probleeme ja hoiatada kõnealust organit, kui artiklis 34 osutatud riskid või käesoleva määruse mittejärgimine mõjutavad või võivad mõjutada asjaomast väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkujat, ilma et see piiraks juhtorgani vastutust tema järelevalve- ja juhtimisülesannete täitmisel.

Vastavuskontrolli funktsiooni juhti ei vabastata ametist ilma väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja juhtorgani eelneva heakskiiduta.

3.   Vastavuskontrolli spetsialistidel on järgmised ülesanded:

a)	teha käesoleva määruse kohaldamisel koostööd tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaatori ja komisjoniga;

b)	tagada, et kõik artiklis 34 osutatud riskid tehakse kindlaks ja neist teatatakse nõuetekohaselt ning et võetakse mõistlikud, proportsionaalsed ja mõjusad riskimaandusmeetmed vastavalt artiklile 35;

c)	korraldada väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja tegevust seoses artikli 37 kohase sõltumatu auditiga ja teha selle tegevuse üle järelevalvet;

d)	teavitada ja nõustada väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja juhtkonda ja töötajaid seoses käesolevast määrusest tulenevate asjakohaste kohustustega;

e)	jälgida, et väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja täidab käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi;

f)	kui see on asjakohane, jälgida, et väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja täidab artiklite 45 ja 46 kohaste tegevusjuhendite või artikli 48 kohaste kriisiprotokollide alusel võetud kohustusi.

4.   Väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja edastab vastavuskontrolli funktsiooni juhi nime ja kontaktandmed tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile ja komisjonile.

5.   Väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja juhtorgan määrab kindlaks pakkuja juhtimiskorra, mis tagab vastavuskontrolli funktsiooni sõltumatuse, sealhulgas vastutuse lahususe väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja töökorralduses, huvide konfliktide ennetamise ning artikli 34 kohaselt kindlaks tehtud süsteemsete riskide usaldusväärse juhtimise, ning teostab selle üle järelevalvet ja vastutab selle rakendamise eest.

6.   Juhtorgan kinnitab ja vaatab korrapäraselt vähemalt kord aastas läbi artikli 34 kohaselt kindlaks tehtud selliste riskide võtmise, juhtimise, jälgimise ja maandamise strateegiad ja põhimõtted, millega väga suur digiplatvorm või väga suur internetipõhine otsingumootor kokku puutub või võib kokku puutuda.

7.   Juhtorgan pühendab riskijuhtimisega seotud meetmete kaalumisele piisavalt aega. Ta osaleb aktiivselt riskijuhtimisega seotud otsuste tegemises ja tagab piisavate vahendite eraldamise artikli 34 kohaselt kindlaks tehtud riskide juhtimiseks.

1.   Liikmesriigid määravad vähemalt ühe vahendusteenuste osutajate järelevalve ja käesoleva määruse täitmise tagamise eest vastutava pädeva asutuse („pädev asutus“).

2.   Liikmesriigid määravad ühe pädevatest asutustest oma digiteenuste koordinaatoriks. Digiteenuste koordinaator vastutab kõigi küsimuste eest, mis on seotud käesoleva määruse üle järelevalve tegemise ja selle täitmise tagamisega kõnealuses liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik on määranud teatavad kindlad ülesanded või sektorid teistele pädevatele asutustele. Digiteenuste koordinaator vastutab igal juhul nende küsimustega seotud koordineerimise tagamise eest riigi tasandil ning aitab kaasa käesoleva määruse tõhusale ja järjepidevale järelevalvele ja täitmise tagamisele kogu liidus.

Selleks teevad digiteenuste koordinaatorid koostööd üksteise, teiste liikmesriigi pädevate asutuste, nõukoja ja komisjoniga, ilma et see piiraks liikmesriikide võimalust näha ette koostöömehhanismid ja digiteenuste koordinaatorite korrapärane arvamuste vahetus teiste liikmesriigi asutustega, kui see on nende vastavate ülesannete täitmiseks asjakohane.

Kui liikmesriik määrab lisaks digiteenuste koordinaatorile ühe või mitu pädevat asutust, tagab ta, et nende asutuste ja digiteenuste koordinaatori vastavad ülesanded on selgelt kindlaks määratud ning et nad teevad oma ülesannete täitmisel tihedat ja tulemuslikku koostööd.

3.   Liikmesriigid määravad digiteenuste koordinaatorid hiljemalt 17. veebruariks 2024.

Liikmesriigid teevad üldsusele kättesaadavaks ning edastavad komisjonile ja nõukogule oma selle pädeva asutuse nime, kes on määratud digiteenuste koordinaatoriks, ning teabe selle kohta, kuidas temaga ühendust võtta. Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile ja nõukojale teiste lõikes 2 osutatud pädevate asutuste nimed ning nende vastavad ülesanded.

4.   Digiteenuste koordinaatorite suhtes kohaldatavaid artiklite 50, 51 ja 56 sätteid kohaldatakse ka kõigi muude pädevate asutuste suhtes, kelle liikmesriigid käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määravad.

1.   Liikmesriigid tagavad, et nende digiteenuste koordinaatorid täidavad käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid erapooletult, läbipaistvalt ja aegsasti. Liikmesriigid tagavad, et nende digiteenuste koordinaatoritel on oma ülesannete täitmiseks kõik vajalikud ressursid, sealhulgas piisavad tehnilised, rahalised ja inimressursid, et teha nõuetekohast järelevalvet kõigi nende pädevuse alla kuuluvate vahendusteenuste osutajate üle. Iga liikmesriik tagab, et tema digiteenuste koordinaatoril on piisav autonoomia oma eelarve haldamisel eelarve üldistes piirides, et mitte kahjustada digiteenuste koordinaatori sõltumatust.

2.   Digiteenuste koordinaatorid tegutsevad oma käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täiesti sõltumatult. Nad peavad olema kaitstud mis tahes välise mõju eest, sealhulgas otsese või kaudse mõju eest, ning ei tohi küsida ega võtta vastu juhiseid üheltki teiselt riigiasutuselt ega eraõiguslikult isikult.

3.   Käesoleva artikli lõige 2 ei piira digiteenuste koordinaatorite ülesannete täitmist käesolevas määruses sätestatud järelevalve- ja täitmise tagamise süsteemis ega koostööd muude pädevate asutustega vastavalt artikli 49 lõikele 2. Käesoleva artikli lõige 2 ei takista kohtuliku kontrolli teostamist ega piira ka proportsionaalsete aruandlusnõuete kohaldamist digiteenuste koordinaatorite üldise tegevuse suhtes, nagu finantskulude suhtes või riikide parlamentidele aruandmise suhtes, eeldusel et need ei kahjusta käesoleva määruse eesmärkide saavutamist.

1.   Digiteenuste koordinaatorid ja komisjon teevad tihedat koostööd ja abistavad üksteist, et kohaldada käesolevat määrust ühetaoliselt ja tõhusalt. Vastastikune abi hõlmab eelkõige käesoleva artikli kohast teabevahetust ja tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaatori kohustust teavitada kõiki sihtkohajärgseid digiteenuste koordinaatoreid, nõukoda ja komisjoni uurimise algatamisest ja kavatsusest teha konkreetse vahendusteenuste osutaja suhtes lõplik otsus, sealhulgas oma hindamisest.

2.   Uurimise eesmärgil võib tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator taotleda teistelt digiteenuste koordinaatoritelt, et nad esitaksid enda valduses olevat konkreetset teavet teatava vahendusteenuste osutaja kohta või kasutaksid oma artikli 51 lõikes 1 osutatud uurimisvolitusi seoses nende liikmesriigis asuva konkreetse teabega. Asjakohasel juhul võib taotluse saanud digiteenuste koordinaator kaasata muid pädevaid asutusi või kõnealuse liikmesriigi muid asutusi.

3.   Lõike 2 kohase taotluse saanud digiteenuste koordinaator täidab sellise taotluse ja teavitab tegevuskohajärgset digiteenuste koordinaatorit võetud meetmetest põhjendamatu viivituseta, ent hiljemalt kahe kuu jooksul pärast taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui:

a)	taotluse ulatust või sisu ei ole uurimise eesmärgil piisavalt täpsustatud või põhjendatud või see ei ole proportsionaalne või

b)	ei taotluse saanud digiteenuste koordinaatoril ega kõnealuse liikmesriigi muul pädeval asutusel või muul asutusel ei ole taotletavat teavet ega ta ei pääse sellele ligi või

c)	taotlust ei saa täita ilma liidu või liikmesriigi õigust rikkumata.

Taotluse saanud digiteenuste koordinaator põhjendab oma keeldumist, esitades esimeses lõigus sätestatud ajavahemiku jooksul põhjendatud vastuse.

1.   Tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator võib algatada ja juhtida ühisuurimisi, tehes seda ühe või mitme teise digiteenuste asjaomase koordinaatori osalusel:

a)	omal algatusel, et uurida käesoleva määruse väidetavat rikkumist konkreetse vahendusteenuste osutaja poolt mitmes liikmesriigis, tehes seda asjaomaste digiteenuste koordinaatorite osalusel; või

b)	nõukoja soovitusel, tegutsedes vähemalt kolme digiteenuste koordinaatori taotlusel, kes väidavad, et on põhjendatult alust arvata, et konkreetse vahendusteenuste osutaja paneb toime rikkumise, mis mõjutab teenusesaajaid nende liikmesriikides.

2.   Iga digiteenuste koordinaator, kes tõendab, et tal on lõike 1 kohases ühisuurimises osalemiseks õigustatud huvi, võib taotleda selles osalemist. Ühisuurimine viiakse lõpule kolme kuu jooksul alates selle algatamisest, kui osalejad ei ole kokku leppinud teisiti.

Tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator esitab oma esialgse seisukoha väidetava rikkumise kohta hiljemalt ühe kuu jooksul pärast esimeses lõigus osutatud tähtaja lõppu kõigile digiteenuste koordinaatoritele, komisjonile ja nõukojale. Esialgses seisukohas võetakse arvesse kõigi teiste ühisuurimises osalevate digiteenuste koordinaatorite seisukohti. Kohasel juhul sätestatakse selles esialgses seisukohas ka kavandatud täitmise tagamise meetmed.

3.   Nõukoda võib suunata küsimuse vastavalt artiklile 59 komisjonile, kui:

a)	tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator ei ole esitanud oma esialgset seisukohta lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul;

b)	nõukoda on tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaatori esitatud esialgse seisukoha suhtes olulisel lahkarvamusel või

c)	tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator ei ole algatanud ühisuurimist viivitamatult pärast nõukoja poolt lõike 1 punkti b kohase soovituse esitamist.

4.   Ühisuurimise läbiviimisel teevad osalevad digiteenuste koordinaatorid heas usus koostööd, võttes asjakohasel juhul arvesse tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaatori juhiseid ja nõukoja soovitust. Ühisuurimises osalevatel sihtkohajärgsetel digiteenuste koordinaatoritel on õigus kasutada tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaatori taotluse korral või pärast temaga konsulteerimist oma artikli 51 lõikes 1 osutatud uurimisvolitusi väidetava rikkumisega seotud vahendusteenuste osutajate suhtes seoses nende territooriumil asuva teabe ja valdustega.

1.   Nõukoja moodustavad digiteenuste koordinaatorid, keda esindavad kõrged ametnikud. See, kui üks või mitu liikmesriiki ei ole digiteenuste koordinaatorit nimetanud, ei takista nõukojal käesoleva määruse alusel oma ülesannete täitmist. Kui see on riigisisese õigusega ette nähtud, võivad nõukoja töös koos digiteenuste koordinaatoriga osaleda muud pädevad asutused, kellele on pandud käesoleva määruse kohaldamise ja täitmise tagamisega seotud kindlad tööülesanded. Koosolekutele võib kutsuda teisi liikmesriigi asutusi, kui koosolekul arutatavad küsimused on nende jaoks olulised.

2.   Nõukoja eesistuja on komisjon. Komisjon kutsub koosolekud kokku ja koostab päevakorra vastavalt käesoleva määrusega nõukojale pandud ülesannetele ning kooskõlas selle töökorraga. Kui nõukojalt taotletakse käesoleva määruse kohase soovituse vastuvõtmist, teeb ta taotluse artiklis 85 sätestatud teabevahetussüsteemi kaudu viivitamata kättesaadavaks teistele digiteenuste koordinaatoritele.

3.   Igal liikmesriigil on üks hääl. Komisjonil hääleõigust ei ole.

Nõukoda võtab oma otsused vastu lihthäälteenamusega. Artikli 36 lõike 1 esimeses lõigus osutatud soovituse vastuvõtmisel komisjonile, hääletab nõukoda 48 tunni jooksul pärast nõukoja eesistuja taotlust.

4.   Komisjon pakub nõukojale käesoleva määruse kohaseks tegevuseks haldus- ja analüütilist tuge.

5.   Nõukoda võib kutsuda oma koosolekutele eksperte ja vaatlejaid ning teha asjakohasel juhul koostööd liidu teiste organite, asutuste, ametite ja nõuanderühmadega ning ka välisekspertidega. Nõukoda teeb kõnealuse koostöö tulemused üldsusele kättesaadavaks.

6.   Nõukoda võib konsulteerida huvitatud pooltega ja teeb kõnealuse konsulteerimise tulemused üldsusele kättesaadavaks.

7.   Nõukoda võtab komisjoni nõusolekul vastu oma töökorra.

1.   Komisjon arendab koostöös digiteenuste koordinaatorite ja nõukojaga liidu eksperditeadmisi ja suutlikkust, sealhulgas asjakohasel juhul liikmesriikide töötajate lähetamise kaudu.

2.   Lisaks koordineerib komisjon koostöös digiteenuste koordinaatorite ja nõukojaga kogu liidus süsteemsete ja esilekerkivate probleemide hindamist seoses väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootoritega küsimustes, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse.

3.   Komisjon võib paluda digiteenuste koordinaatoritel, nõukojal ning asjakohaste eksperditeadmistega muudel liidu organitel toetada süsteemsete ja esilekerkivate probleemide hindamist kogu liidus käesoleva määruse alusel.

4.   Liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd eeskätt oma vastavate digiteenuste koordinaatorite ja muude pädevate asutuste kaudu, kui see on asjakohane, sealhulgas andes nende käsutusse oma eksperditeadmised ja suutlikkuse.

1.   Komisjon võib algatada menetluse võimalikuks artiklite 73 ja 74 kohaste otsuste tegemiseks sellise väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja konkreetse tegevuse suhtes, kelle puhul komisjon kahtlustab käesoleva määruse sätete rikkumist.

2.   Kui komisjon otsustab algatada menetluse vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, teavitab ta sellest kõiki digiteenuste koordinaatoreid ja nõukoda artiklis 85 osutatud teabevahetussüsteemi kaudu ning teavitab samuti asjaomast väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkujat.

Digiteenuste koordinaatorid edastavad komisjonile pärast seda, kui neid on menetluse algatamisest teavitatud, põhjendamatu viivituseta kogu nende valduses oleva teabe asjaomase rikkumise kohta.

Kui komisjon algatab käesoleva artikli lõike 1 kohase menetluse, võtab see digiteenuste koordinaatorilt või asjakohasel juhul pädevalt asutuselt pädevuse teha järelevalvet käesoleva määruse üle ja tagada selle täitmine vastavalt artikli 56 lõikele 4.

3.   Oma käesoleva määruse kohaste uurimisvolituste kasutamisel võib komisjon taotleda individuaalset või ühist toetust igalt oletatava rikkumisega seotud digiteenuste koordinaatorilt, sealhulgas tegevuskohajärgselt digiteenuste koordinaatorilt. Sellise taotluse saanud digiteenuste koordinaator ja, kui digiteenuste koordinaator on nad kaasanud, mis tahes muu pädev asutus teevad komisjoniga õigeaegset ja lojaalset koostööd ning neil on õigus kasutada oma artikli 51 lõikes 1 osutatud uurimisvolitusi asjaomase väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori suhtes seoses nende liikmesriigi territooriumil asuva teabe, isikute ja valdustega ning kooskõlas taotlusega.

4.   Komisjon esitab tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile ja nõukojale kogu asjakohase teabe artiklites 67–72 osutatud pädevuste kasutamise kohta ning artikli 79 lõikes 1 osutatud esialgsed järeldused. Nõukoda esitab komisjonile oma seisukohad nende esialgsete järelduste kohta vastavalt artikli 79 lõikele 2 määratud tähtaja jooksul. Komisjon võtab nõukoja seisukohti oma otsuses täiel määral arvesse.