search


keyboard_tab Digital Market Act 2022/1925 ET

BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf

2022/1925 ET cercato: 'edastamise' . Output generated live by software developed by IusOnDemand srl


expand index edastamise:


whereas edastamise:


definitions:


cloud tag: and the number of total unique words without stopwords is: 619

 

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„pääsuvalitseja“ – põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja, kes on määratud artikli 3 kohaselt;

2)

„põhiplatvormiteenus“ – iga järgmine teenus:

a)

veebipõhine vahendusteenus;

b)

veebipõhine otsingumootor;

c)

veebipõhine sotsiaalvõrguteenus;

d)

videojagamisplatvormi teenus;

e)

numbrivaba isikutevahelise side teenus;

f)

operatsioonisüsteem;

g)

veebibrauser;

h)

virtuaalassistent;

i)

pilvandmetöötlusteenus;

j)

punktides a–i loetletud põhiplatvormiteenust osutava ettevõtja osutatav internetireklaamiteenus, sealhulgas igasugused reklaamivõrgud, reklaamibörsid ja muud reklaamivahendusteenused;

3)

„infoühiskonna teenus“ – direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 1 lõike 1 punktis b määratletud teenus;

4)

„digisektor“ – infoühiskonna teenuste abil või vahendusel pakutavate toodete ja teenuste sektor;

5)

„veebipõhised vahendusteenused“ – määruse (EL) 2019/1150 artikli 2 punktis 2 määratletud veebipõhised vahendusteenused;

6)

„veebipõhine otsingumootor“ – määruse (EL) 2019/1150 artikli 2 punktis 5 määratletud veebipõhine otsingumootor;

7)

„veebipõhine sotsiaalvõrguteenus“ – platvorm, mis võimaldab lõppkasutajatel üksteisega ühendust pidada ja suhelda, sisu jagada ning avastada teisi kasutajaid ja muud sisu mitme seadme kaudu, eelkõige vestluste, postituste, videote ja soovituste vormis;

8)

„videojagamisplatvormi teenus“ – direktiivi 2010/13/EL artikli 1 lõike 1 punktis aa määratletud videojagamisplatvormi teenus;

9)

„numbrivaba isikutevahelise side teenus“ – direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 7 määratletud numbrivaba isikutevahelise side teenus;

10)

„operatsioonisüsteem“ – süsteemitarkvara, mis kontrollib riist- või tarkvara põhifunktsioone ja võimaldab tarkvararakendusi kasutada;

11)

„veebibrauser“ – tarkvararakendus, mis võimaldab lõppkasutajatel pääseda juurde veebisisule ja suhelda veebisisuga, mida majutatakse serverites, mis on ühendatud selliste võrkudega nagu internet, sealhulgas eraldiseisvad veebibrauserid ja tarkvarasse integreeritud veebibrauserid või muu sarnane;

12)

„virtuaalassistent“ – tarkvara, mis suudab töödelda nõudmisi, ülesandeid või küsimusi, sealhulgas neid, mis põhinevad audio-, visuaalsel või kirjalikul sisendil, žestidel või liikumistel, ning mis nende nõudmiste, ülesannete või küsimuste alusel võimaldab juurdepääsu muudele teenustele või kontrollib ühendatud füüsilisi seadmeid;

13)

„pilvandmetöötlusteenus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1148 (24) artikli 4 punktis 19 määratletud pilvandmetöötlusteenus;

14)

„tarkvararakenduste poed“ – veebipõhiste vahendusteenuste liik, mille puhul keskendutakse tarkvararakendustele kui vahendatavale tootele või teenusele;

15)

„tarkvararakendus“ – digitoode või -teenus, mida kasutatakse operatsioonisüsteemis;

16)

„makseteenus“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 3 määratletud makseteenus;

17)

„makseteenust toetav tehniline teenus“ – teenus direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 3 punkti j tähenduses;

18)

„rakendusesiseste ostude tegemiseks mõeldud maksesüsteem“ – tarkvararakendus, teenus või kasutajaliides, mis hõlbustab digitaalse sisu või digiteenuste ostmist tarkvararakenduses, sealhulgas sisu, tellimused, eriomadused või funktsioonid, ning selliste ostude eest tasumist;

19)

„identimisteenus“ – koos põhiplatvormiteenustega või nende toetamiseks osutatav teenus, mis võimaldab mis tahes viisil kontrollida lõpp- või ärikasutajate isikusamasust, olenemata kasutatavast tehnoloogiast;

20)

„lõppkasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab põhiplatvormiteenuseid muul viisil kui ärikasutajana;

21)

„ärikasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb äri- või kutsetegevuse raames ja kasutab põhiplatvormiteenuseid lõppkasutajatele kaupade või teenuste pakkumiseks või selle käigus;

22)

„järjestus“ – suhteline edemus, mis on antud veebipõhiste vahendusteenuste, veebipõhiste sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormi teenuste või virtuaalassistentide kaudu pakutavatele kaupadele või teenustele, või tähtsus, mille veebipõhine otsingumootor annab otsingutulemustele, kui veebipõhiseid vahendusteenuseid, veebipõhiseid sotsiaalvõrguteenuseid või videojagamisplatvormi teenuseid osutavad või virtuaalassistente või veebipõhiseid otsingumootoreid pakkuvad ettevõtjad neid vastavalt esitavad, järjestavad ja edastavad, olenemata kõnealuseks esitamiseks, järjestamiseks või edastamiseks kasutatavatest tehnoloogilistest vahenditest ja sellest, kas esitatakse või edastatakse ainult üks tulemus;

23)

„otsingutulemused“ – mis tahes vormis teave, sealhulgas tekst, graafiline kujutis, hääl- või muu väljund, mis esitatakse päringule vastuseks ja on sellega seotud, olenemata sellest, kas esitatud teave on tasuline või tasuta tulemus, otsene vastus või iga toode, teenus või teave, mida pakutakse seoses orgaaniliste tulemustega või esitatakse koos nendega või mis on osaliselt või täielikult nendesse integreeritud;

24)

„andmed“ – tegevuse, faktide või teabe ning nende kogumi digitaalne väljendus, mis võib muu hulgas olla heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestis;

25)

„isikuandmed“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 määratletud isikuandmed;

26)

„isikustamata andmed“ – muud andmed kui isikuandmed;

27)

„ettevõtja“ – majandustegevusega tegelev üksus, olenemata selle õiguslikust staatustest ja rahastamisviisist, sealhulgas kõik sidusettevõtjad või seotud ettevõtjad, kes moodustavad kontserni, kus üks ettevõtja kontrollib otse või kaudselt teist;

28)

„kontroll“ – võimalus ettevõtjat otsustavalt mõjutada määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 3 lõike 2 tähenduses;

29)

„koostalitlusvõime“ – võime vahetada teavet ja kasutada vastastikku teavet, mida on vahetatud liideste või muude lahenduste kaudu, nii et kõik riist- või tarkvaraelemendid töötaksid koos muu riist- ja tarkvaraga ning kasutajatega kõigil ettenähtud viisidel;

30)

„käive“ – ettevõtja saadud summa määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 5 lõike 1 tähenduses;

31)

„profiilianalüüs“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 4 määratletud profiilianalüüs;

32)

„nõusolek“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 11 määratletud nõusolek;

33)

„liikmesriigi kohus“ – liikmesriigi kohus ELi toimimise lepingu artikli 267 tähenduses.

II PEATÜKK

PÄÄSUVALITSEJAD

Artikkel 8

Pääsuvalitsejate kohustuste täitmine

1.   Pääsuvalitseja tagab käesoleva määruse artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustuste täitmise ja tõendab seda. Meetmed, mida pääsuvalitseja rakendab nendes artiklites sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks, peavad olema käesoleva määruse eesmärkide ja asjaomase kohustuse eesmärgi saavutamiseks tõhusad. Pääsuvalitseja tagab, et nende meetmete rakendamisel järgitakse kohaldatavat õigust, eelkõige määrust (EL) 2016/679, direktiivi 2002/58/EÜ, küberturvalisust, tarbijakaitset ja tooteohutust käsitlevaid õigusakte ning ligipääsetavusnõudeid.

2.   Komisjon võib omal algatusel või pääsuvalitseja taotluse korral vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 algatada artikli 20 kohaselt menetluse.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakti, milles täpsustatakse meetmed, mida asjaomane pääsuvalitseja peab võtma, et tõhusalt täita artiklites 6 ja 7 sätestatud kohustusi. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega kuue kuu jooksul alates artikli 20 kohase menetluse algatamisest.

Kui komisjon algatab omal algatusel menetluse kõrvalehoidmise kohta vastavalt artiklile 13, võivad asjaomased meetmed olla seotud artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustustega.

3.   Pääsuvalitseja võib taotleda komisjonilt protsessis osalemist, et teha kindlaks, kas meetmed, mida kõnealune pääsuvalitseja kavatseb rakendada või on rakendanud artiklite 6 ja 7 järgimise tagamiseks, on pääsuvalitseja konkreetseid asjaolusid silmas pidades asjaomase kohustuse eesmärgi saavutamiseks tõhusad. Komisjonil on õigus otsustada, kas ta osaleb sellises protsessis, järgides võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse ja hea halduse põhimõtet.

Oma taotluses esitab pääsuvalitseja põhjendused, et selgitada meetmeid, mida ta kavatseb rakendada või on rakendanud. Lisaks esitab pääsuvalitseja oma põhjenduste mittekonfidentsiaalse versiooni, mida võib jagada kolmandate isikutega vastavalt lõikele 6.

4.   Käesoleva artikli lõiked 2 ja 3 ei piira artiklite 29, 30 ja 31 kohaseid komisjoni volitusi.

5.   Lõike 2 kohase otsuse vastuvõtmiseks esitab komisjon oma esialgsed järeldused pääsuvalitsejale kolme kuu jooksul alates artikli 20 kohase menetluse algatamisest. Esialgsetes järeldustes selgitab komisjon meetmeid, mille võtmist ta kaalub või mida tema arvates peaks võtma asjaomane pääsuvalitseja, et esialgsetele järeldustele tõhusalt reageerida.

6.   Et võimaldada huvitatud kolmandatel isikutel tõhusalt märkusi esitada, avaldab komisjon pääsuvalitsejale lõike 5 kohaselt esialgsete järelduste edastamisel või pärast seda niipea kui võimalik asja ja selliste meetmete mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, mille võtmist ta kaalub või mida tema arvates peaks võtma asjaomane pääsuvalitseja. Komisjon määrab kindlaks mõistliku tähtaja, mille jooksul kõnealused märkused tuleb esitada.

7.   Lõike 2 kohaste meetmete täpsustamisel tagab komisjon, et meetmed on käesoleva määruse ja asjaomase kohustuse eesmärkide saavutamiseks tõhusad ning pääsuvalitseja ja asjaomase teenusega seotud asjaolusid arvesse võttes proportsionaalsed.

8.   Artikli 6 lõigetest 11 ja 12 tulenevate kohustuste täpsustamiseks hindab komisjon ka seda, kas kavandatud või rakendatud meetmetega tagatakse, et ärikasutajate õiguste ja kohustuste vahel ei esine enam tasakaalustamatust ning et need meetmed ise ei anna pääsuvalitsejale eelist, mis on ebaproportsionaalne teenuse suhtes, mida pääsuvalitseja ärikasutajatele osutab.

9.   Komisjon võib taotluse korral või omal algatusel otsustada, et lõike 2 kohast menetlust alustatakse uuesti, kui:

a)

asjaolud, millel otsus põhineb, on oluliselt muutunud, või

b)

otsus tehti ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe alusel või

c)

otsuses täpsustatud meetmed ei ole tõhusad.

Artikkel 39

Koostöö liikmesriikide kohtutega

1.   Käesoleva määruse kohaldamist puudutavas menetluses võib liikmesriigi kohus paluda, et komisjon edastaks talle oma valduses oleva teabe või arvamuse käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimuste kohta.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile koopia igast kirjalikust otsusest, mille liikmesriigi kohus käesoleva määruse kohaldamise kohta teeb. Koopia edastatakse kohe pärast seda, kui pooltele on kirjalikult esitatud kohtuotsuse terviktekst.

3.   Kui see on käesoleva määruse ühtseks kohaldamiseks vajalik, võib komisjon omal algatusel esitada liikmesriigi kohtule kirjalikud märkused. Asjaomase kohtu loal võib ta esitada ka suulisi märkusi.

4.   Komisjon võib üksnes märkuste koostamise eesmärgil nõuda, et asjaomane liikmesriigi kohus edastaks talle juhtumi hindamiseks vajalikud dokumendid või tagaks nende edastamise.

5.   Liikmesriigi kohus ei tee otsust, mis on vastuolus käesoleva määruse alusel vastu võetud komisjoni otsusega. Liikmesriigi kohus peab hoiduma ka selliste otsuste tegemisest, mis võivad olla vastuolus otsusega, mille komisjon kavatseb teha käesoleva määruse alusel enda algatatud menetluse raames. Sellega seoses võib liikmesriigi kohus kaaluda oma menetluse peatamist. See ei piira liikmesriigi kohtu võimalust taotleda ELi toimimise lepingu artikli 267 alusel eelotsust.


whereas









keyboard_arrow_down