search


keyboard_tab Digital Market Act 2022/1925 ET

BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf

2022/1925 ET cercato: 'digisektori' . Output generated live by software developed by IusOnDemand srl




whereas digisektori:


definitions:


cloud tag: and the number of total unique words without stopwords is: 945

 

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määruse eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, kehtestades ühtlustatud õigusnormid, millega tagatakse kõikidele ettevõtjatele kõikjal liidus konkurentsile avatud ja õiglased turud digisektoris, kus tegutsevad pääsuvalitsejad, nii et nendest saavad kasu ärikasutajad ja lõppkasutajad.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse põhiplatvormiteenuste suhtes, mida pääsuvalitsejad osutavad või pakuvad ärikasutajatele, kelle tegevuskoht on liidus, või lõppkasutajatele, kelle tegevus- või asukoht on liidus, olenemata pääsuvalitseja tegevus- või asukohast ja olenemata sellest, millist õigust teenuse osutamise suhtes muidu kohaldatakse.

3.   Käesolevat määrust ei kohaldata turgude suhtes, mis on seotud järgmisega:

a)

direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 1 määratletud elektroonilise side võrgud;

b)

direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 4 määratletud elektroonilise side teenused, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenustega seotud teenused.

4.   Direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 5 määratletud isikutevahelise side teenuste puhul ei piira käesolev määrus nimetatud direktiivi artikli 61 alusel riigi reguleerivatele ja muudele pädevatele asutustele antud volitusi ega ülesandeid.

5.   Selleks et vältida siseturu killustumist, ei pane liikmesriigid pääsuvalitsejatele oma õigus- või haldusnormidega lisakohustusi konkurentsile avatud ja õiglaste turgude tagamise eesmärgil. Ükski käesoleva määruse säte ei takista liikmesriike kehtestamast kohustusi ettevõtjatele, sealhulgas põhiplatvormiteenuseid osutavatele ettevõtjatele küsimustes, mis ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse, tingimusel et need kohustused on kooskõlas liidu õigusega ning ei tulene asjaolust, et asjaomastel ettevõtjatel on pääsuvalitseja staatus käesoleva määruse tähenduses.

6.   Käesolev määrus ei piira ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamist. Samuti ei piira see järgmiste reeglite kohaldamist:

a)

riigisisesed konkurentsireeglid, millega keelatakse konkurentsivastased kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused, kooskõlastatud tegevus ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamine;

b)

riigisisesed konkurentsireeglid, millega keelatakse muu ühepoolne tegevus, kui neid reegleid kohaldatakse ettevõtjate suhtes, kes ei ole pääsuvalitsejad, või kui nendega kehtestatakse pääsuvalitsejatele lisakohustusi, ning

c)

nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004 (23) ja ühinemiskontrolli käsitlevad riigisisesed reeglid.

7.   Liikmesriigi asutused ei võta vastu otsuseid, mis on vastuolus käesoleva määruse alusel vastu võetud komisjoni otsusega. Komisjon ja liikmesriigid teevad tihedat koostööd ning kooskõlastavad oma täitmise tagamise alase tegevuse artiklites 37 ja 38 sätestatud põhimõtete alusel.

Artikkel 3

Pääsuvalitseja määramine

1.   Ettevõtja määratakse pääsuvalitsejaks, kui:

a)

tal on märkimisväärne mõju siseturule;

b)

ta osutab põhiplatvormiteenust, mis on ärikasutajate jaoks oluline juurdepääsutee lõppkasutajateni jõudmiseks, ning

c)

tal on oma tegevuses kindel ja püsiv positsioon või on tõenäoline, et ta saavutab sellise positsiooni lähitulevikus.

2.   Eeldatakse, et ettevõtja vastab lõikes 1 sätestatud nõuetele järgmistel juhtudel:

a)

lõike 1 punkti a osas, kui tema aastakäive liidus on viimase kolme majandusaasta jooksul olnud igal aastal vähemalt 7,5 miljardit eurot või kui tema keskmine turukapitalisatsioon või samaväärne õiglane turuväärtus oli viimase majandusaasta jooksul vähemalt 75 miljardit eurot ning kui ta osutab sama põhiplatvormiteenust vähemalt kolmes liikmesriigis;

b)

lõike 1 punkti b osas, kui tema osutatud põhiplatvormiteenusel oli viimasel majandusaastal kuus vähemalt 45 miljonit aktiivset lõppkasutajat, kelle tegevus- või asukoht on liidus ning aastas vähemalt 10 000 aktiivset ärikasutajat, kelle tegevuskoht on liidus, kes on kindlaks tehtud ja arvestatud vastavalt lisas esitatud metoodikale ja näitajatele;

c)

lõike 1 punkti c osas, kui käesoleva lõike punktis b sätestatud künnised on täidetud igal kolmel viimasel majandusaastal.

3.   Kui põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja vastab kõigile lõikes 2 sätestatud künnistele, teatab ta sellest komisjonile viivitamata ja igal juhul kahe kuu jooksul pärast kõnealuste künniste täitmist ning esitab talle lõikes 2 kindlaks määratud asjakohase teabe. Kõnealune teade hõlmab lõikes 2 kindlaks määratud asjakohast teavet ettevõtja iga sellise põhiplatvormiteenuse kohta, mille puhul on täidetud lõike 2 punktis b sätestatud künnised. Kui sellise ettevõtja, kes on varem määratud pääsuvalitsejaks, osutatav uus põhiplatvormiteenus vastab lõike 2 punktides b ja c sätestatud künnistele, teavitab kõnealune ettevõtja sellest komisjoni kahe kuu jooksul pärast nende künniste täitmist.

Kui põhiplatvormiteenust osutav ettevõtja ei teavita komisjoni käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt ega esita komisjoni poolt artikli 21 kohases teabetaotluses määratud tähtaja jooksul kogu asjakohast teavet, mida komisjonil on vaja asjaomase ettevõtja pääsuvalitsejaks määramiseks vastavalt käesoleva artikli lõikele 4, on komisjonil endiselt õigus määrata kõnealune ettevõtja pääsuvalitsejaks, tuginedes komisjonile kättesaadavale teabele.

Kui põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja täidab käesoleva lõike teise lõigu kohase teabetaotluse või kui teave esitatakse pärast nimetatud lõigus osutatud tähtaja möödumist, kohaldab komisjon lõikes 4 sätestatud menetlust.

4.   Komisjon määrab põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt 45 tööpäeva jooksul pärast lõikes 3 osutatud täieliku teabe saamist põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja, kes täidab kõik lõikes 2 sätestatud künnised, pääsuvalitsejaks.

5.   Põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja võib oma teatega esitada piisavalt põhjendatud argumendid selle kohta, et olukorras, milles asjaomast põhiplatvormiteenust osutatakse, ei vasta ta erandlikult lõikes 1 esitatud tingimustele, kuigi ta täidab kõik lõikes 2 esitatud künnised.

Kui komisjon leiab, et põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja poolt esimese lõigu kohaselt esitatud argumendid ei ole piisavalt põhjendatud, sest need ei sea ilmselgelt kahtluse alla käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud eeldusi, võib ta need argumendid lõikes 4 osutatud tähtaja jooksul tagasi lükata, kohaldamata artikli 17 lõikes 3 sätestatud menetlust.

Kui põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja esitab sellised piisavalt põhjendatud argumendid, mis seavad ilmselgelt kahtluse alla käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud eeldused, võib komisjon, olenemata käesoleva lõike esimesest lõigust, algatada käesoleva artikli lõikes 4 osutatud tähtaja jooksul artikli 17 lõikes 3 sätestatud menetluse.

Kui komisjon jõuab järeldusele, et põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja ei suutnud tõendada, et tema osutatavad asjaomased põhiplatvormiteenused ei vasta käesoleva artikli lõike 1 nõuetele, määrab ta selle ettevõtja pääsuvalitsejaks vastavalt artikli 17 lõikes 3 sätestatud menetlusele.

6.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, täpsustades käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud kvantitatiivsetele künnistele vastavuse kindlaksmääramise metoodikat ning kohandades seda metoodikat vajaduse korral korrapäraselt turu ja tehnoloogia arengule.

7.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, ajakohastades lisas esitatud metoodikat ja näitajate loetelu.

8.   Komisjon määrab artiklis 17 sätestatud korras pääsuvalitsejaks iga põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja, kes vastab kõigile käesoleva artikli lõikes 1 esitatud tingimustele, kuid ei vasta kõigile käesoleva artikli lõikes 2 esitatud künnistele.

Selleks võtab komisjon arvesse mõningaid või kõiki järgmisi elemente, niivõrd kui need on asjaomase põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja puhul asjakohased:

a)

kõnealuse ettevõtja suurus, sealhulgas käive ja turukapitalisatsioon, tegevus ja positsioon;

b)

selliste ärikasutajate arv, kes kasutavad põhiplatvormiteenust, et jõuda lõppkasutajateni, ja lõppkasutajate arv;

c)

võrguefekt ja andmepõhised eelised, eelkõige seoses sellega, mis puudutab kõnealuse ettevõtja juurdepääsu isikuandmetele ja isikustamata andmetele ning nende kogumist või analüüsivõimekust;

d)

mastaabi- ja mitmekülgsusega seotud mõju, millest ettevõtja kasu saab, sealhulgas seoses andmetega ja asjakohasel juhul ettevõtja tegevusega väljaspool liitu;

e)

ärikasutaja või lõppkasutaja seotus, sealhulgas platvormi vahetamise kulud ja tegevuse kallutatus, mis vähendab ärikasutajate ja lõppkasutajate suutlikkust platvormi vahetada või kasutada mitut platvormi;

f)

põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja konglomeraadile omane struktuur või vertikaalne integratsioon, mis võimaldab kõnealusel ettevõtjal näiteks rakendada ristsubsideerimist, kombineerida eri allikatest pärinevaid andmeid või võimendada oma positsiooni, või

g)

äritegevuse või teenuse muud struktuursed omadused.

Käesoleva lõike kohasel hindamisel võtab komisjon arvesse eeldatavaid suundumusi, mis on seotud teises lõigus loetletud elementidega, sealhulgas kavandatavaid koondumisi, mis hõlmavad teist ettevõtjat, kes osutab põhiplatvormiteenuseid või muid teenuseid digisektoris või võimaldab andmete kogumist.

Kui põhiplatvormiteenust osutav ettevõtja, kes ei vasta lõikes 2 esitatud kvantitatiivsetele künnistele, ei järgi olulisel määral komisjoni korraldusel rakendatavaid uurimismeetmeid ning ei järgi neid ka pärast seda, kui kõnealusel ettevõtjal on palutud mõistliku aja jooksul neid järgida ja märkused esitada, võib komisjon määrata selle ettevõtja pääsuvalitsejaks komisjonile kättesaadavate andmete alusel.

9.   Iga ettevõtja puhul, kes on lõike 4 või 8 kohaselt määratud pääsuvalitsejaks, loetleb komisjon määramisotsuses asjaomased põhiplatvormiteenused, mida ettevõtja osutab ja mis on eraldi võetuna olulised juurdepääsuteed, mille abil ärikasutajad jõuavad lõppkasutajateni, nagu on osutatud lõike 1 punktis b.

10.   Pääsuvalitseja täidab artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustused kuue kuu jooksul pärast seda, kui põhiplatvormiteenus on loetletud määramisotsuses vastavalt käesoleva artikli lõikele 9.

Artikkel 12

Pääsuvalitsejate kohustuste ajakohastamine

1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust seoses artiklites 5 ja 6 sätestatud kohustustega. Need delegeeritud õigusaktid põhinevad artikli 19 kohasel turu-uuringul, mille tulemusena on tehtud kindlaks vajadus ajakohastada kõnealuseid kohustusi selliste tavade käsitlemiseks, mis piiravad põhiplatvormiteenuste avatust konkurentsile või mis on ebaausad samal viisil nagu need tavad, mille suhtes kohaldatakse artiklites 5 ja 6 sätestatud kohustusi.

2.   Lõike 1 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti kohaldamisala piirdub järgmisega:

a)

üksnes teatavate põhiplatvormiteenuste suhtes kohaldatava kohustuse laiendamine muudele artikli 2 punktis 2 loetletud põhiplatvormiteenustele;

b)

sellise kohustuse laiendamine, millest saavad kasu teatavad ärikasutajad või lõppkasutajad, et sellest saaksid kasu muud ärikasutajad või lõppkasutajad;

c)

artiklites 5 ja 6 sätestatud kohustuste pääsuvalitsejate poolse täitmise viisi täpsustamine, et tagada kõnealuste kohustuste tõhus täitmine;

d)

üksnes teatavate põhiplatvormiteenustega koos või nende toetamiseks osutatavate teenuste suhtes kohaldatava kohustuse laiendamine muudele põhiplatvormiteenustega koos või nende toetamiseks osutatavatele teenustele;

e)

üksnes teatavat liiki andmete suhtes kohaldatava kohustuse laiendamine muud liiki andmetele;

f)

täiendavate tingimuste lisamine, kui kohustusega kehtestatakse teatavad tingimused pääsuvalitseja tegevusele, või

g)

pääsuvalitseja mitme põhiplatvormiteenuse vahelist suhet reguleeriva kohustuse kohaldamine pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuse ja tema muude teenuste vahelisele suhtele.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat määrust seoses artikli 7 lõikes 2 kindlaks määratud põhifunktsioonide loeteluga, lisades või jättes välja numbrivaba isikutevahelise side teenuste funktsioone.

Need delegeeritud õigusaktid põhinevad artikli 19 kohasel turu-uuringul, mille tulemusena on tehtud kindlaks vajadus ajakohastada kõnealuseid kohustusi selliste tavade käsitlemiseks, mis piiravad põhiplatvormiteenuste avatust konkurentsile või mis on ebaausad samal viisil nagu need tavad, mille suhtes kohaldatakse artiklis 7 sätestatud kohustusi.

4.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust seoses artiklis 7 sätestatud kohustustega, täpsustades seda, mil viisil kõnealuseid kohustusi tuleb ellu viia, et tagada nende kohustuste tõhus täitmine. Need delegeeritud õigusaktid põhinevad artikli 19 kohasel turu-uuringul, mille tulemusena on tehtud kindlaks vajadus ajakohastada kõnealuseid kohustusi selliste tavade käsitlemiseks, mis piiravad põhiplatvormiteenuste avatust konkurentsile või mis on ebaausad samal viisil nagu need tavad, mille suhtes kohaldatakse artiklis 7 sätestatud kohustusi.

5.   Lõigetes 1, 3 ja 4 osutatud tava loetakse põhiplatvormiteenuste konkurentsile avatust piiravaks või ebaausaks järgmistel juhtudel:

a)

seda rakendavad pääsuvalitsejad ning see võib takistada innovatsiooni ning piirata ärikasutajate ja lõppkasutajate valikuvõimalusi, sest see:

i)

mõjutab või võib mõjutada püsivalt põhiplatvormiteenuse või muude digisektori teenuste konkurentsile avatust, sest sellega luuakse või tugevdatakse tõkkeid, mis takistavad teistel ettevõtjatel turule siseneda või laiendada oma tegevust põhiplatvormiteenuse või muude digisektori teenuste osutajana, või

ii)

takistab teistel ettevõtjatel saamast samasugust juurdepääsu olulisele sisendile, nagu on pääsuvalitsejal, või

b)

ärikasutajate õigused ja kohustused ei ole tasakaalus ning pääsuvalitseja saab ärikasutajatelt eelise, mis ei ole proportsionaalne võrreldes teenusega, mida kõnealune pääsuvalitseja kõnealustele ärikasutajatele osutab.

Artikkel 14

Koondumisest teavitamise kohustus

1.   Pääsuvalitseja teavitab komisjoni igast kavandatavast koondumisest määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 3 tähenduses, kui ühinevad üksused osutavad või koondumise objekt osutab põhiplatvormiteenust või muud digisektoris pakutavat teenust või võimaldab andmete kogumist, olenemata sellest, kas sellest tuleb teatada komisjonile kõnealuse määruse alusel või liikmesriigi pädevale konkurentsiasutusele riigisiseste ühinemisreeglite alusel.

Pääsuvalitseja teavitab komisjoni sellisest koondumisest enne selle läbiviimist ning pärast kokkuleppe sõlmimist, avaliku pakkumise väljakuulutamist või aktsiate kontrollpaki omandamist.

2.   Teabes, mille pääsuvalitseja esitab lõike 1 kohaselt, kirjeldatakse vähemalt koondumisega seotud ettevõtjaid, nende aastakäivet liidus ja kogu maailmas, nende tegevusvaldkondi, sealhulgas koondumisega vahetult seotud tegevust, lepingu tehinguväärtust või selle hinnangulist suurust ning esitatakse koondumise kokkuvõte, sealhulgas selle olemusest ja põhjendustest, samuti koondumisega seotud liikmesriikide loetelu.

Pääsuvalitseja esitatavas teabes kirjeldatakse ka kõigi asjaomaste põhiplatvormiteenuste aastakäivet liidus, iga-aastaste aktiivsete ärikasutajate arvu ja igakuiste aktiivsete lõppkasutajate arvu.

3.   Kui pärast koondumist, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 1, vastab veel mõni põhiplatvormiteenus eraldi artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud künnistele, teavitab asjaomane pääsuvalitseja sellest komisjoni kahe kuu jooksul pärast koondumist ja esitab komisjonile artikli 3 lõikes 2 osutatud teabe.

4.   Komisjon teavitab liikmesriikide pädevaid asutusi lõike 1 kohaselt saadud teabest ning avaldab igal aastal selliste omandamiste loetelu, millest pääsuvalitsejad on talle kõnealuse lõike kohaselt teatanud.

Komisjon arvestab ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

5.   Liikmesriikide pädevad asutused võivad kasutada käesoleva artikli lõike 1 kohaselt saadud teavet, et taotleda komisjonilt koondumiste läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklile 22.

Artikkel 18

Süsteemse kohustuste mittetäitmisega seotud turu-uuring

1.   Komisjon võib teha turu-uuringu, et selgitada välja, kas pääsuvalitseja on jätnud kohustused süsteemselt täitmata. Komisjon viib selle turu-uuringu lõpule 12 kuu jooksul alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäevast. Kui turu-uuringust ilmneb, et pääsuvalitseja on süsteemselt rikkunud ühte või mitut artiklis 5, 6 või 7 sätestatud kohustust ning on seoses artikli 3 lõikes 1 sätestatud nõuetega oma pääsuvalitseja positsiooni säilitanud, seda tugevdanud või laiendanud, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, millega kehtestatakse kõnealuse pääsuvalitseja suhtes tegevusega seotud või struktuurilised parandusmeetmed, mis on proportsionaalsed ja vajalikud käesoleva määruse tõhusa järgimise tagamiseks. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kehtestatud parandusmeede võib hõlmata – kui selline parandusmeede on proportsionaalne ja vajalik, et säilitada või taastada õiglus ja konkurentsile avatus, mida süsteemne kohustuste mittetäitmine mõjutab – keeldu piiratud ajavahemikul koonduda määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 3 tähenduses kõnealuste põhiplatvormiteenuste või muude digisektoris osutatavate teenuste puhul või teenuste puhul, mis võimaldavad koguda andmeid, mida süsteemne kohustuste mittetäitmine mõjutab.

3.   Pääsuvalitsejat käsitatakse artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustuste süsteemse mittetäitjana siis, kui komisjon on teinud artikli 29 alusel pääsuvalitseja suhtes vähemalt kolm selle põhiplatvormiteenusega seotud täitmata jätmist käsitlevat otsust kaheksa aasta jooksul enne turu-uuringu algatamise otsuse vastuvõtmist seoses käesoleva artikli kohase otsuse võimaliku vastuvõtmisega.

4.   Komisjon esitab oma esialgsed järeldused asjaomasele pääsuvalitsejale kuue kuu jooksul alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäevast. Oma esialgsetes järeldustes selgitab komisjon, kas tema esialgse seisukoha järgi on käesoleva artikli lõike 1 tingimused täidetud ning milliseid parandusmeetmeid ta esialgu vajalikuks ja proportsionaalseks peab.

5.   Et võimaldada huvitatud kolmandatel isikutel tõhusalt märkusi esitada, avaldab komisjon samal ajal lõike 4 kohase esialgsete järelduste esitamisega pääsuvalitsejale või pärast seda niipea kui võimalik juhtumi mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte ja parandusmeetmed, mille võtmist ta kaalub. Komisjon määrab kindlaks mõistliku tähtaja, mille jooksul kõnealused märkused tuleb esitada.

6.   Kui komisjon kavatseb võtta vastu käesoleva artikli lõike 1 kohase otsuse, muutes siduvaks pääsuvalitseja poolt artikli 25 kohaselt pakutud kohustused, avaldab ta mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte juhtumi kohta ja kohustuste põhisisu. Huvitatud kolmandad isikud võivad esitada oma märkused mõistliku ajavahemiku jooksul, mille määrab kindlaks komisjon.

7.   Komisjon võib turu-uuringu käigus selle kestust pikendada, kui selline pikendamine on objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalne. Pikendada võib tähtaega, mille jooksul komisjon peab esitama oma esialgsed järeldused, või lõpliku otsuse vastuvõtmise tähtaega. Käesoleva lõike kohaste pikenduste kogukestus ei tohi ületada kuut kuud.

8.   Tagamaks, et pääsuvalitseja täidab artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustusi tõhusalt, vaatab komisjon kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2 kehtestatud parandusmeetmed korrapäraselt läbi. Komisjonil on õigus neid parandusmeetmeid muuta, kui ta teeb uue turu-uuringuga kindlaks, et meetmed ei ole tõhusad.

Artikkel 19

Uusi teenuseid ja tavasid käsitlev turu-uuring

1.   Komisjon võib teha turu-uuringu, et selgitada välja, kas üks või mitu digisektori teenust tuleks lisada artikli 2 punktis 2 sätestatud põhiplatvormiteenuste loetellu, või et teha kindlaks tavad, mis piiravad põhiplatvormiteenuste avatust konkurentsile või mis on ebaausad ning mida ei ole käesolevas määruses tõhusalt käsitletud. Komisjon võtab oma hinnangus arvesse ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaste digiturge käsitlevate menetluste kõiki asjakohaseid järeldusi ja muid asjakohaseid arengusuundi.

2.   Komisjon võib lõike 1 kohast turu-uuringut tehes konsulteerida kolmandate isikutega, sealhulgas uuritavate digisektori teenuste ärikasutajate ja lõppkasutajatega ning selliste ärikasutajate ja lõppkasutajatega, kelle suhtes rakendatakse uuritavaid tavasid.

3.   Komisjon avaldab oma järeldused aruandes 18 kuu jooksul alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäevast.

Kõnealune aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning asjakohasel juhul lisatakse sellele:

a)

seadusandlik ettepanek muuta käesolevat määrust, et lisada artikli 2 punktis 2 sätestatud põhiplatvormiteenuste loetellu täiendavaid digisektori teenuseid või lisada III peatükki uusi kohustusi, või

b)

delegeeritud õigusakti eelnõu, millega täiendatakse käesolevat määrust seoses artiklites 5 ja 6 sätestatud kohustustega, või delegeeritud õigusakti eelnõu, millega muudetakse või täiendatakse käesolevat määrust seoses artiklis 7 sätestatud kohustustega, nagu on ette nähtud artiklis 12.

Asjakohasel juhul võidakse käesoleva lõike teise lõigu punktis a osutatud seadusandlikus ettepanekus käesoleva määruse muutmiseks teha samuti ettepanek jätta artikli 2 punktis 2 sätestatud põhiplatvormiteenuste loetelust välja olemasolevaid teenuseid või jätta artiklist 5, 6 või 7 välja olemasolevaid kohustusi.

V PEATÜKK

UURIMIS-, TÄITMISE TAGAMISE JA SEIREVOLITUSED

Artikkel 41

Turu-uuringu taotlus

1.   Kolm või enam liikmesriiki võivad taotleda komisjonilt artikli 17 kohase turu-uuringu algatamist, sest nende arvates on alust kahtlustada, et ettevõtja tuleks määrata pääsuvalitsejaks.

2.   Üks või mitu liikmesriiki võib taotleda komisjonilt artikli 18 kohase turu-uuringu algatamist, sest nende arvates on alust kahtlustada, et pääsuvalitseja on süsteemselt rikkunud ühte või mitut artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustust ning on seoses artikli 3 lõikes 1 sätestatud nõuetega oma pääsuvalitseja positsiooni säilitanud, seda tugevdanud või laiendanud.

3.   Kolm või enam liikmesriiki võivad taotleda komisjonilt artikli 19 kohase turu-uuringu tegemist, sest nende arvates on alust kahtlustada järgmist:

a)

artikli 2 punktis 2 sätestatud põhiplatvormiteenuste loetellu tuleks lisada üks või mitu digisektori teenust või

b)

ühte või mitut tava ei käsitleta käesolevas määruses tõhusalt ning need võivad piirata põhiplatvormiteenuse konkurentsile avatust või olla ebaausad.

4.   Liikmesriigid esitavad lõigete 1, 2 ja 3 kohaste taotluse toetuseks tõendid. Lõike 3 kohaste taotluste puhul võivad sellised tõendid sisaldada teavet uute toodete, teenuste, tarkvara või funktsioonide pakkumise kohta, mis tõstatab konkurentsile avatuse või õiglusega seotud küsimusi, olenemata sellest, kas neid rakendatakse olemasolevate põhiplatvormiteenuste raames või muul viisil.

5.   Nelja kuu jooksul pärast käesoleva artikli kohase taotluse saamist uurib komisjon, kas lõike 1, 2 või 3 kohase turu-uuringu algatamiseks on mõistlik alus. Komisjon avaldab oma hindamistulemused.

Artikkel 51

Direktiivi (EL) 2019/1937 muutmine

Direktiivi (EL) 2019/1937 lisa I osa punkti J lisatakse järgmine alapunkt:

„iv)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus) (ELT L 265, 21.9.2022, lk 1).“

Artikkel 52

Direktiivi (EL) 2020/1828 muutmine

Direktiivi (EL) 2020/1828 I lisasse lisatakse järgmine punkt:

„67)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus) (ELT L 265, 21.9.2022, lk 1).“


whereas









keyboard_arrow_down