Data Act 2023/2854 ET

a)	toote kasutamisel loodud andmete ja seotud teenuse kasutamisel loodud andmete kättesaadavaks tegemist ühendatud toote või seotud teenuse kasutajale;

b)	andmevaldajate poolt andmesaajatele andmete kättesaadavaks tegemist;

c)	andmevaldajate poolt avaliku sektori asutustele, komisjonile, Euroopa Keskpangale ja liidu organitele andmete, mille järele on erakorraline vajadus, kättesaadavaks tegemist avalikes huvides oleva eriülesande täitmiseks;

d)	andmetöötlusteenuste vahetamise hõlbustamist;

e)	kaitsemeetmete kehtestamist, et vältida kolmandate isikute ebaseaduslikku juurdepääsu isikustamata andmetele, ning

f)	andmetele juurdepääsu, andmete edastamist ja kasutamist käsitlevate koostalitlusstandardite väljatöötamist.

2. Käesolev määrus hõlmab isikuandmeid ja isikustamata andmeid, sealhulgas järgmist liiki andmeid järgmistes kontekstides:

a)	II peatükki kohaldatakse andmete suhtes, välja arvatud sisu, mis puudutavad ühendatud toodete ja seotud teenuste toimivust, kasutamist ja keskkonda;

b)	III peatükki kohaldatakse kõigi erasektori andmete suhtes, mille suhtes kehtib seadusjärgne andmete jagamise kohustus;

c)	IV peatükki kohaldatakse kõigi erasektori andmete suhtes, millele pääsetakse juurde ja mida kasutatakse ettevõtjatevaheliste lepingute alusel;

d)	V peatükki kohaldatakse kõigi erasektori andmete suhtes, keskendudes isikustamata andmetele;

e)	VI peatükki kohaldatakse andmetöötlusteenuse osutajate töödeldavate andmete ja teenuste suhtes;

f)	VII peatükki kohaldatakse liidus andmetöötlusteenuse osutajate valduses olevate isikustamata andmete suhtes.

3. Käesolevat määrust kohaldatakse

a)	liidus turule lastud ühendatud toodete tootjate ja seotud teenuste osutajate suhtes, olenemata nende tootjate ja teenuseosutajate asukohast;

b)	punktis a osutatud ühendatud toodete või seotud teenuste liidu kasutajate suhtes;

c)	andmevaldajate suhtes, olenemata nende asukohast, kes teevad andmed liidus andmesaajatele kättesaadavaks;

d)	liidus asuvate andmesaajate suhtes, kellele andmed kättesaadavaks tehakse;

avaliku sektori asutuste, komisjoni, Euroopa Keskpanga ja liidu organite suhtes, kes taotlevad andmevaldajatelt erakorralise vajaduse korral andmete kättesaadavaks tegemist avalikes huvides oleva eriülesande täitmiseks, ning andmevaldajate suhtes, kes esitavad need andmed vastuseks sellisele taotlusele;

f)	andmetöötlusteenuse osutajate suhtes, olenemata nende asukohast, kes osutavad selliseid teenuseid klientidele liidus;

g)	andmeruumides osalejate suhtes ja nutilepinguid kasutavate rakenduste müüjate suhtes ning isikute suhtes, kelle kaubandus-, äri- või kutsetegevus hõlmab kokkuleppe täitmise raames nutilepingute kasutuselevõttu teiste jaoks.

4. Käesoleva määruse viiteid ühendatud toodetele või seotud teenustele käsitatakse ka viidetena virtuaalassistentidele, niivõrd kui need suhtlevad ühendatud toote või seotud teenusega.

5. Käesolev määrus ei mõjuta selles sätestatud õiguste ja kohustustega seoses töödeldavate isikuandmete suhtes eraelu puutumatust ja side konfidentsiaalsust ning lõppseadme terviklust käsitlevat liidu ja riigisisest õigust, eelkõige määruseid (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiivi 2002/58/EÜ, sealhulgas järelevalveasutuste volitusi ja pädevust ning andmesubjektide õigusi. Andmesubjektidest kasutajate puhul täiendavad käesoleva määruse II peatükis sätestatud õigused määruse (EL) 2016/679 artiklites 15 ja 20 sätestatud andmesubjektide õigust tutvuda andmetega ja andmete ülekandmise õigust. Kui käesolev määrus on vastuolus isikuandmete kaitset või eraelu puutumatust käsitleva liidu õigusega või nimetatud liidu õigusega kooskõlas vastu võetud riigisisese õigusega, siis on ülimuslik asjakohane liidu või riigisisene isikuandmete kaitset või eraelu puutumatust käsitlev õigus.

6. Käesolevat määrust ei kohaldata eraõiguslike ja avalik-õiguslike üksuste vahelise andmevahetuse vabatahtlike kokkulepete, eelkõige andmete jagamise vabatahtlike kokkulepete suhtes ning see ei takista nende sõlmimist.

Käesolev määrus ei mõjuta liidu ja riigisiseseid õigusakte, milles sätestatakse andmete jagamine, andmetele juurdepääs ja andmete kasutamine kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise ja kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning tollivormistuse ja maksustamise eesmärgil, eelkõige määruseid (EL) 2021/784, (EL) 2022/2065 ja (EL) 2023/1543 ning direktiivi (EL) 2023/1544 ja rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas. Käesolevat määrust ei kohaldata andmete kogumist, jagamist ja kasutamist ega neile juurdepääsu määruse (EL) 2015/847 ja direktiivi (EL) 2015/849 alusel. Käesolevat määrust ei kohaldata liidu õiguse kohaldamisalast välja jäävate valdkondade suhtes ja see ei mõjuta mingil juhul liikmesriikide pädevust seoses avaliku julgeoleku, riigikaitse ja riikliku julgeolekuga, olenemata sellest, millist liiki üksustele on liikmesriigid usaldanud kõnealuse pädevusega seotud ülesannete täitmise, või nende volitustest kaitsta muid riigi põhifunktsioone, sealhulgas tagada riigi territoriaalne terviklikkus ja avaliku korra säilitamine. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide pädevust seoses tolli- ja maksuhaldusega ega kodanike tervise ja ohutusega.

7. Käesoleva määrusega täiendatakse määruse (EL) 2018/1807 iseregulatsioonil põhinevat lähenemisviisi, lisades pilvteenuse vahetamist puudutavad üldkohaldatavad kohustused.

8. Käesolev määrus ei mõjuta nende liidu ja riigisiseste õigusaktide kohaldamist, millega nähakse ette intellektuaalomandi õiguste kaitse, eelkõige direktiive 2001/29/EÜ, 2004/48/EÜ ja (EL) 2019/790.

9. Käesolev määrus täiendab ning ei mõjuta liidu õigust, mille eesmärk on edendada tarbijate huve ja tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ning kaitsta tarbijate tervist, ohutust ja majanduslikke huve, eelkõige direktiive 93/13/EMÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL.

10. Käesolev määrus ei takista vabatahtlike seaduslike andmejagamislepingute sõlmimist, sealhulgas vastastikusel alusel sõlmitud lepingud, mis vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„andmed“ – tegevuse, faktide või teabe ning sellise tegevuse, faktide või teabe kogumi digitaalne väljendus, muu hulgas heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestise kujul;

2)	„metaandmed“ – andmete sisu või andmekasutuse struktureeritud kirjeldus, mis hõlbustab asjaomaste andmete otsimist või kasutamist;

3)	„isikuandmed“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 määratletud isikuandmed;

4)	„isikustamata andmed“ – muud andmed kui isikuandmed;

„ühendatud toode“ – ese, mis võtab vastu, loob või kogub andmeid oma kasutuse või keskkonna kohta ning on võimeline edastama toote kasutamisel loodud andmeid elektroonilise side teenuse, füüsilise ühenduse või sisseehitatud juurdepääsu kaudu ja mille peamine ülesanne ei ole andmete talletamine, töötlemine ega edastamine muude isikute kui kasutaja nimel;

„seotud teenus“ – muu digiteenus kui elektroonilise side teenus, sealhulgas tarkvara, mis on ostmise, rendi või liisimise ajal tootega ühendatud nii, et selle puudumine takistaks ühendatud tootel täita üht või mitut oma funktsiooni, või mille tootja või kolmas isik hiljem tootega ühendab, et ühendatud toote funktsioone täiendada, ajakohastada või kohandada;

„töötlemine“ – andmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, salvestamine, korrastamine, struktureerimine, talletamine, kohandamine või muutmine, väljavõtmine, tutvumine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;

„andmetöötlusteenus“ – digiteenus, mida osutatakse kliendile ja mis võimaldab asukohast sõltumatut ja nõudepõhist võrgujuurdepääsu tsentraliseeritud, hajusate või väga hajusate konfigureeritavate, skaleeritavate ja paindlike andmetöötlusressursside ühiskasutatavale kogumile, mida on võimalik kiiresti kasutusele võtta ja kättesaadavaks teha minimaalse haldusliku pingutuse või teenuseosutaja minimaalse sekkumisega;

9)	„sama liiki teenus“ – selliste andmetöötlusteenuste kogum, millel on sama esmane eesmärk, sama andmetöötlusteenuse mudel ja samad põhifunktsioonid;

10)	„andmevahendusteenus“ – määruse (EL) 2022/868 artikli 2 punktis 11 määratletud andmevahendusteenus;

11)	„andmesubjekt“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 osutatud andmesubjekt;

12)	„kasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes omab ühendatud toodet või kellele on lepingu alusel üle antud ajutine õigus kasutada kõnealust ühendatud toodet või kellele osutatakse seotud teenuseid;

13)

„andmevaldaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kellel on käesoleva määruse, kohaldatava liidu õiguse või liidu õiguse alusel vastu võetud riigisiseste õigusaktide kohaselt õigus või kohustus kasutada ja teha kättesaadavaks andmeid, sealhulgas lepingu korral toote kasutamisel loodud andmeid või seotud teenuse kasutamisel loodud andmeid, mis ta on välja võtnud või loonud seotud teenuse osutamise käigus;

14)

„andmesaaja“ – füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud ühendatud toote või seotud teenuse kasutaja, kes tegutseb enda kaubandus-, äri-, ametialase või kutsetegevusega seotud eesmärgil, kellele andmevaldaja teeb andmed kättesaadavaks, sealhulgas kolmas isik, kui kasutaja on esitanud andmevaldajale taotluse või kooskõlas liidu õiguse või liidu õiguse alusel vastu võetud riigisiseste õigusaktide kohase õigusliku kohustusega;

15)	„toote kasutamisel loodud andmed“ – ühendatud toote kasutamise tulemusena loodud andmed, mis tootja on kavandanud kasutaja, andmevaldaja või kolmanda isiku, sealhulgas asjakohasel juhul tootja poolt elektroonilise side teenuse, füüsilise ühenduse või sisseehitatud juurdepääsu abil väljavõetavaks;

16)

„seotud teenuse kasutamisel loodud andmed“ – teenuseosutaja poolt seotud teenuse osutamise käigus loodud andmed, mis kajastavad digiteeritud kujul kasutaja tegevust või ühendatud tootega seonduvaid sündmusi ja mis salvestatakse kasutaja poolt tahtlikult või luuakse kasutaja tegevuse kõrvalsaadusena;

17)	„hõlpsasti kättesaadavad andmed“ – toote kasutamisel loodud andmed ja seotud teenuse kasutamisel loodud andmed, mida andmevaldaja saab seaduslikult või võib seaduslikult saada ühendatud tootest või seotud teenusest, tegemata ebaproportsionaalseid jõupingutusi, mis ei ole pelgalt lihtsad toimingud;

18)	„ärisaladus“ – direktiivi (EL) 2016/943 artikli 2 punktis 1 määratletud ärisaladus;

19)	„ärisaladuse omaja“ – direktiivi (EL) 2016/943 artikli 2 punktis 2 määratletud ärisaladuse omaja;

20)	„profiilianalüüs“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 4 määratletud profiilianalüüs;

21)	„turul kättesaadavaks tegemine“ – äritegevuse käigus ühendatud toote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turul turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

22)	„turule laskmine“ – ühendatud toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

23)	„tarbija“ – füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, äri-, ametialase või kutsetegevusega;

24)	„ettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes seoses käesoleva määrusega hõlmatud lepingute ja tavadega tegutseb enda kaubandus-, äri-, ameti- või kutsetegevusega seotud eesmärgil;

25)	„väikeettevõtja“ – soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 2 lõikes 2 määratletud väikeettevõtja;

26)	„mikroettevõtja“ – soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 2 lõikes 3 määratletud mikroettevõtja;

27)	„liidu organid“ – liidu organid ja asutused, mis on loodud Euroopa Liidu lepinguga, ELi toimimise lepinguga või Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga või nende alusel vastu võetud õigusaktide alusel;

28)	„avaliku sektori asutus“ – liikmesriikide riiklikud, piirkondlikud või kohalikud asutused ja liikmesriikide avalik-õiguslikud isikud või ühest või mitmest sellisest asutusest või ühest või mitmest sellisest isikust koosnevad ühendused;

29)

„üldine hädaolukord“ – ajaliselt piiratud erakorraline olukord, nagu rahvatervise hädaolukord, loodusõnnetusest tingitud hädaolukord või inimtegevusest tingitud suurõnnetus, sealhulgas ulatuslik küberturvalisuse intsident, mis mõjutab negatiivselt liidu, liikmesriigi või selle osa elanikkonda ning millega kaasneb oht, et see võib tõsiselt ja püsivalt kahjustada elamistingimusi või majanduslikku või finantsstabiilsust või oluliselt ja vahetult halvendada majanduslikke varasid liidus või asjaomases liikmesriigis, ja mis tehakse kindlaks või kuulutatakse ametlikult välja vastavalt liidu või riigisisese õiguse kohastele asjakohastele menetlustele;

30)	„klient“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on sõlminud andmetöötlusteenuse osutajaga lepingu eesmärgiga kasutada üht või mitut andmetöötlusteenust;

31)

„virtuaalassistent“ – tarkvara, mis suudab töödelda käsklusi, ülesandeid või küsimusi, sealhulgas neid, mis põhinevad hääl- või kirjalikul sisendil, žestidel või liigutustel, ning mis nimetatud käsklustele, ülesannetele või küsimustele tuginedes annab juurdepääsu muudele teenustele või juhib ühendatud toodete funktsioone;

32)	„digivara“ – digitaalsel kujul elemendid, sealhulgas rakendused, mida kliendil on õigus kasutada, sõltumata lepingulisest suhtest, mis puudutab andmetöötlusteenust, mida ta kavatseb vahetada;

33)	„lokaalne IKT-taristu“ – IKT-taristu ja andmetöötlusressursid, mida klient omab, rendib või liisib ning mis asuvad kliendi enda andmekeskuses ja mida käitab klient või kolmas isik;

34)

„vahetamine“ – seni kasutatud andmetöötlusteenuse osutajat, andmetöötlusteenuse klienti ja asjakohasel juhul uut andmetöötlusteenuse osutajat hõlmav protsess, mille käigus andmetöötlusteenuse klient läheb ühe andmetöötlusteenuse kasutamiselt üle teise sama liiki andmetöötlusteenuse kasutamisele või muule teenusele, mida pakub erinev andmetöötlusteenuse osutaja, või lokaalsele IKT-taristule, sealhulgas andmete ekstraktimise, teisendamise ja üleslaadimise teel;

35)	„andmete väljaviimise tasud“ – andmeedastustasud, mida võetakse klientidelt nende andmete andmetöötlusteenuse osutaja IKT-taristust võrgu kaudu erineva teenuseosutaja süsteemi või lokaalsesse IKT-taristusse ekstraktimise eest;

36)

„vahetustasud“ – tasud, välja arvatud standardsed teenustasud ja ennetähtaegse lõpetamise trahvid, mille andmetöötlusteenuse osutaja kehtestab kliendile käesoleva määrusega ette nähtud toimingute eest erineva teenuseosutaja süsteemi kasutamisele või lokaalsele IKT-taristule ülemineku eest, sealhulgas andmete väljaviimise tasud;

37)

„funktsionaalne samaväärsus“ – olukord, kus pärast vahetusprotsessi taastatakse kliendi eksporditavate andmete ja digivara põhjal sama liiki uue andmetöötlusteenuse keskkonnas minimaalne funktsionaalsuse tase, nii et uus andmetöötlusteenus annab sisuliselt võrreldava tulemuse vastuseks samale sisendile seoses ühiste omadustega, mida kliendile lepingu alusel pakutakse;

38)

„eksporditavad andmed“ – artiklite 23–31 ja 35 kohaldamisel sisend- ja väljundandmed, sealhulgas metaandmed, mis on otseselt või kaudselt loodud või kaasloodud, kui klient kasutab andmetöötlusteenust, välja arvatud andmetöötlusteenuse osutaja või kolmanda isiku vara või andmed, mis on kaitstud intellektuaalomandi õigustega või kujutavad endast ärisaladust;

39)	„nutileping“ – arvutiprogramm, mida kasutatakse lepingu või selle osa automaatseks täitmiseks, kasutades elektrooniliste andmekirjete jada ning tagades nende tervikluse ja nende kronoloogilise järjestuse täpsuse;

40)	„koostalitlusvõime“ – kahe või enama andmeruumi või sidevõrgu, süsteemi, ühendatud toote, rakenduse või komponendi võime vahetada ja kasutada andmeid oma funktsioonide täitmiseks;

41)	„avatud koostalitlusvõime spetsifikatsioon“ – informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tehniline spetsifikatsioon, mis on suunatud tulemuslikkusele ja andmetöötlusteenuste vahelise koostalitlusvõime saavutamisele;

42)	„ühtne spetsifikatsioon“ – dokument, välja arvatud standard, mis sisaldab tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad täita teatavaid käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid ja kohustusi;

43)	„harmoneeritud standard“ – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud harmoneeritud standard.

II PEATÜKK

ANDMETE JAGAMINE ETTEVÕTJALT TARBIJALE JA ETTEVÕTJALT ETTEVÕTJALE

Artikkel 3

Kohustus teha toote kasutamisel loodud andmed ja seotud teenuse kasutamisel loodud andmed kasutajale juurdepääsetavaks

1. Ühendatud tooted disainitakse ja toodetakse ning seotud teenused kavandatakse ja neid osutatakse selliselt, et toote kasutamisel loodud andmed ja seotud teenuse kasutamisel loodud andmed, sealhulgas asjakohased metaandmed, mida on vaja andmete tõlgendamiseks ja kasutamiseks, on kasutajale vaikimisi lihtsalt, turvaliselt, tasuta, terviklikul, struktureeritud, ühiskasutataval ja masinloetaval kujul ning asjakohasel ja tehniliselt teostataval juhul vahetult juurdepääsetavad.

2. Enne ühendatud toote ostu-, rendi- või liisingulepingu sõlmimist esitab müüja, rendileandja või liisinguandja, kes võib olla tootja, kasutajale selgel ja arusaadaval kujul vähemalt järgmise teabe:

a)	selliste toote kasutamisel loodud andmete liik, vorming ja hinnanguline maht, mida ühendatud toode on võimeline looma;

b)	kas ühendatud toode on võimeline andmeid looma pidevalt ja reaalajas;

c)	kas ühendatud toode on võimeline talletama andmeid seadmes või kaugserveris, sealhulgas asjakohasel juhul säilitamise kavandatud kestus;

d)	kuidas kasutajal on võimalik andmetele juurde pääseda, andmeid välja võtta või asjakohasel juhul kustutada, sealhulgas selleks vajalikud tehnilised vahendid, nende kasutamistingimused ja teenuse kvaliteet.

3. Enne seotud teenuse osutamise lepingu sõlmimist esitab seotud teenuse osutaja kasutajale selgel ja arusaadaval kujul vähemalt järgmise teabe:

tulevase andmevaldaja poolt eeldatavalt saadavate toote kasutamisel loodud andmete laad, hinnanguline maht ja kogumise sagedus ning asjakohasel juhul kasutaja võimalused sellistele andmetele juurde pääseda või neid välja võtta, sealhulgas tulevase andmevaldaja andmetalletuskord ja andmete säilitamise kestus;

b)	seotud teenuse kasutamisel loodavate andmete laad ja hinnanguline maht ning kasutaja võimalused sellistele andmetele juurde pääseda või neid välja võtta, sealhulgas tulevase andmevaldaja andmetalletuskord ja andmete säilitamise kestus;

c)	kas tulevane andmevaldaja kavatseb hõlpsasti kättesaadavaid andmeid kasutada ise ja kõnealuste andmete kasutamise eesmärgid ning kas ta kavatseb lubada ühel või mitmel kolmandal isikul kasutada andmeid kasutajaga kokku lepitud eesmärkidel;

d)	tulevase andmevaldaja andmed, nagu tema käibenimi ja tema asukoha geograafiline aadress, ning asjakohasel juhul muud andmetöötluse osalised;

e)	sidevahendid, mille abil saab tulevase andmevaldajaga kiiresti ühendust võtta ja selle andmevaldajaga tõhusalt suhelda;

f)	kuidas kasutaja saab taotleda andmete jagamist kolmanda isikuga ja asjakohasel juhul lõpetada andmete jagamise;

g)	kasutaja õigus esitada artikli 37 kohaselt määratud pädevale asutusele kaebus käesoleva peatüki sätete väidetava rikkumise kohta;

h)	kas tulevane andmevaldaja on ühendatud toote kaudu juurdepääsetavates või seotud teenuse osutamisel loodavates andmetes sisalduvate ärisaladuste omaja ning kui tulevane andmevaldaja ei ole ärisaladuse omaja, siis ärisaladuse omaja isik;

i)	kasutaja ja tulevase andmevaldaja vahelise lepingu kestus ning sellise lepingu lõpetamise kord.

Artikkel 4

Kasutajate ja andmevaldajate õigused ja kohustused toodete kasutamisel loodud andmetele ja seotud teenuste kasutamisel loodud andmetele juurde pääseda, neid andmeid kasutada ja need kättesaadavaks teha

1. Kui kasutajal ei ole ühendatud toote või seotud teenuse kaudu andmetele otsest juurdepääsu, teevad andmevaldajad hõlpsasti kättesaadavad andmed ning nende andmete tõlgendamiseks ja kasutamiseks vajalikud metaandmed kasutajale põhjendamatu viivituseta andmevaldajale kättesaadavate andmetega sama kvaliteediga lihtsalt, turvaliselt, tasuta, terviklikus, struktureeritud, ühiskasutatavas ja masinloetavas vormis ning asjakohasel ja tehniliselt teostataval juhul pidevalt ja reaalajas kättesaadavaks. Selleks esitatakse lihttaotlus elektrooniliste vahendite abil, kui see on tehniliselt teostatav.

2. Kasutajad ja andmevaldajad võivad lepinguga piirata või keelata andmetele juurdepääsu, andmete kasutamist või nende edasist jagamist, kui selline töötlemine võib kahjustada ühendatud toote turvanõudeid, nagu on sätestatud liidu või riigisiseses õiguses, avaldades tõsist kahjulikku mõju füüsiliste isikute tervisele, ohutusele või julgeolekule. Valdkondlikud asutused võivad pakkuda kasutajatele ja andmevaldajatele asjakohast tehnilist oskusteavet. Kui andmevaldaja keeldub andmete jagamisest käesoleva artikli alusel, teavitab ta artikli 37 kohaselt määratud pädevat asutust.

3. Ilma et see piiraks kasutaja õigust pöörduda mis tahes etapis liikmesriigi kohtusse, võib kasutaja seoses andmevaldajaga lõikes 2 osutatud lepinguliste piirangute või keeldude üle peetava vaidlusega

a)	esitada kooskõlas artikli 37 lõike 5 punktiga b kaebuse pädevale asutusele või

b)	leppida andmevaldajaga kokku, et asi edastatakse vaidluste lahendamise organile kooskõlas artikli 10 lõikega 1.

4. Andmevaldajad ei tohi muuta kasutajate käesoleva artikli kohaste valikuvõimaluste või õiguste kasutamist põhjendamatult keeruliseks, sealhulgas pakkudes kasutajatele valikuvõimalusi mitteneutraalsel viisil või õõnestades või kahjustades kasutaja sõltumatust, otsuste tegemist või valikuvõimalusi digitaalse kasutajaliidese või selle osa struktuuri, kujunduse, funktsiooni või toimimisviisi kaudu.

5. Selleks et kontrollida, kas füüsiline või juriidiline isik kvalifitseerub kasutajaks lõike 1 kohaldamiseks, ei nõua andmevaldaja asjaomaselt isikult rohkem teavet kui on vaja. Andmevaldaja ei säilita teavet kasutaja juurdepääsu kohta taotletud andmetele, eelkõige logiandmeid, kauem, kui on vaja kasutaja juurdepääsutaotluse nõuetekohaseks täitmiseks ning andmetaristu turvalisuse ja hooldamise tagamiseks.

6. Ärisaladusi hoitakse konfidentsiaalsena ja neid avalikustatakse üksnes tingimusel, et andmevaldaja ja kasutaja võtavad enne avalikustamist kõik vajalikud meetmed ärisaladuste konfidentsiaalsuse säilitamiseks, eelkõige seoses kolmandate isikutega. Andmevaldaja või ärisaladuse omaja, kui tegemist ei ole sama isikuga, teeb kindlaks andmed, mida kaitstakse ärisaladusena, sealhulgas asjaomastes metaandmetes, ning lepib kasutajaga kokku proportsionaalsetes tehnilistes ja korralduslikes meetmetes, mida on vaja, et säilitada jagatud andmete konfidentsiaalsus, eelkõige seoses kolmandate isikutega, näiteks lepingu näidistingimused, konfidentsiaalsuskokkulepped, ranged juurdepääsuprotokollid, tehnilised standardid ja tegevusjuhendite kohaldamine.

7. Kui puudub kokkulepe lõikes 6 osutatud vajalike meetmete kohta või kui kasutaja ei rakenda lõike 6 kohaselt kokkulepitud meetmeid või kahjustab ärisaladuse konfidentsiaalsust, võib andmevaldaja ärisaladusena määratletud andmete jagamise lõpetada või selle asjakohasel juhul peatada. Andmevaldaja otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja see esitatakse kasutajale kirjalikult ilma põhjendamatu viivituseta. Sellistel juhtudel teavitab andmevaldaja artikli 37 kohaselt määratud pädevat asutust sellest, et ta on andmete jagamise lõpetanud või peatanud, ning täpsustab, milliseid meetmeid ei ole kokku lepitud või rakendatud, ning asjakohasel juhul, millise ärisaladuse konfidentsiaalsust on kahjustatud.

8. Erandlikel asjaoludel, kui andmevaldaja, kes on ärisaladuse omaja, suudab tõendada, et käesoleva artikli lõike 6 kohaselt kasutaja võetud tehnilistest ja korralduslikest meetmetest hoolimata on väga tõenäoline, et ärisaladuse avalikustamine põhjustab talle suurt majanduslikku kahju, võib see andmevaldaja kõnealustele konkreetsetele andmetele juurdepääsu taotluse igal üksikjuhul eraldi rahuldamata jätta. Selline tõendamine peab olema igakülgselt põhjendatud, tuginedes objektiivsetele asjaoludele, eelkõige ärisaladuse kaitse täitmise tagamisele kolmandates riikides, taotletud andmete konfidentsiaalsuse laadile ja tasemele ning ühendatud toote ainulaadsusele ja uudsusele, ning see esitatakse kasutajale kirjalikult ja põhjendamatu viivituseta. Kui andmevaldaja keeldub andmete jagamisest käesoleva lõike alusel, teavitab ta artikli 37 kohaselt määratud pädevat asutust.

9. Ilma et see piiraks kasutaja õigust pöörduda mis tahes etapis liikmesriigi kohtusse, võib kasutaja, kes soovib vaidlustada andmevaldaja otsuse andmete jagamisest lõigete 7 ja 8 alusel keelduda või selle lõpetada või peatada,

a)	esitada kooskõlas artikli 37 lõike 5 punktiga b kaebuse pädevale asutusele, kes otsustab põhjendamatu viivituseta, kas ja millistel tingimustel andmete jagamine algab või jätkub, või

b)	leppida andmevaldajaga kokku, et asi edastatakse vaidluste lahendamise organile kooskõlas artikli 10 lõikega 1.

10. Kasutaja ei või kasutada lõikes 1 osutatud taotluse alusel saadud andmeid sellise ühendatud toote väljatöötamiseks, mis konkureerib ühendatud tootega, millest andmed pärinevad, jagada neid andmeid sel eesmärgil kolmanda isikuga ega kasutada neid andmeid selleks, et saada teavet tootja või asjakohasel juhul andmevaldaja majandusliku olukorra, varade ja tootmismeetodite kohta.

11. Kasutaja ei võta andmetele juurdepääsu saamiseks kasutusele sunnivahendeid ega kuritarvita andmevaldaja andmekaitseks mõeldud tehnilises taristus esinevaid lünki.

12. Kui kasutaja ei ole andmesubjekt, kelle isikuandmeid taotletakse, teeb andmevaldaja ühendatud toote või seotud teenuse kasutamise tulemusel loodud isikuandmed kasutajale kättesaadavaks üksnes juhul, kui määruse (EL) 2016/679 artikli 6 kohaselt on olemas kehtiv õiguslik alus töötlemiseks ning kui asjakohasel juhul on täidetud kõnealuse määruse artikli 9 ja direktiivi 2002/58/EÜ artikli 5 lõike 3 tingimused.

13. Andmevaldaja kasutab hõlpsasti kättesaadavaid isikustamata andmeid üksnes kasutajaga sõlmitud lepingu alusel. Andmevaldaja ei või kasutada kõnealuseid andmeid selleks, et saada teavet kasutaja majandusliku olukorra, varade ja tootmismeetodite või nende kasutaja poolt muul viisil kasutamise kohta, mis võib kahjustada kasutaja äripositsiooni turgudel, kus kasutaja tegutseb.

14. Andmevaldajad ei tee toote kasutamisel loodud isikustamata andmeid kolmandatele isikutele kättesaadavaks ärilistel ega mitteärilistel eesmärkidel, välja arvatud kasutajaga sõlmitud lepingu täitmiseks. Asjakohasel juhul panevad andmevaldajad kolmandatele isikutele lepingulise kohustuse neilt saadud andmeid mitte edasi jagada.

Artikkel 5

Kasutaja õigus jagada andmeid kolmandate isikutega

1. Kasutaja või tema nimel tegutseva isiku taotlusel teeb andmevaldaja hõlpsasti kättesaadavad andmed ning nende andmete tõlgendamiseks ja kasutamiseks vajalikud metaandmed kolmandale isikule põhjendamatu viivituseta, andmevaldajale kättesaadavate andmetega sama kvaliteediga lihtsalt, turvaliselt, tasuta, terviklikus, struktureeritud, ühiskasutatavas ja masinloetavas vormis ning asjakohasel ja tehniliselt teostataval juhul pidevalt ja reaalajas kättesaadavaks. Andmevaldaja teeb andmed kolmandale isikule kättesaadavaks kooskõlas artiklitega 8 ja 9.

2. Lõiget 1 ei kohaldata hõlpsasti kättesaadavate andmete suhtes seoses selliste uute ühendatud toodete, ainete või protsesside testimisega, mida ei ole veel turule lastud, välja arvatud juhul, kui andmete kasutamine kolmanda isiku poolt on lepinguga lubatud.

3. Ettevõtja, kes on määratud pääsuvalitsejaks määruse (EL) 2022/1925 artikli 3 alusel, ei ole käesoleva artikli kohaselt nõuetele vastav kolmas isik ning seetõttu ei tohi ta

a)	õhutada või äriliselt stimuleerida kasutajat mis tahes viisil, sealhulgas rahalise või muu hüvitise maksmise kaudu tegema mõne oma teenuse jaoks kättesaadavaks andmeid, mille kasutaja on saanud artikli 4 lõike 1 kohase taotluse alusel;

b)	õhutada või äriliselt stimuleerida kasutajat taotlema andmevaldajalt käesoleva artikli lõike 1 kohaselt andmete kättesaadavaks tegemist mõne oma teenuse jaoks;

c)	võtta kasutajalt vastu andmeid, mille kasutaja on saanud artikli 4 lõike 1 kohase taotluse alusel.

4. Selleks et kontrollida, kas füüsiline või juriidiline isik kvalifitseerub kasutajaks või kolmandaks isikuks lõike 1 kohaldamiseks, ei nõuta kasutajalt või kolmandalt isikult rohkem teavet kui on vaja. Andmevaldaja ei säilita teavet kolmanda isiku juurdepääsu kohta taotletud andmetele kauem, kui on vajalik kolmanda isiku juurdepääsutaotluse nõuetekohaseks täitmiseks ning andmetaristu turvalisuse ja hooldamise tagamiseks.

5. Kolmas isik ei võta andmetele juurdepääsu saamiseks kasutusele sunnivahendeid ega kuritarvita andmevaldaja andmekaitseks mõeldud tehnilises taristus esinevaid lünki.

6. Andmevaldaja ei või kasutada hõlpsasti kättesaadavaid andmeid selleks, et saada teavet kolmanda isiku majandusliku olukorra, varade ja tootmismeetodite või kolmanda isiku poolt muul viisil kasutamise kohta, mis võib kahjustada kolmanda isiku äripositsiooni turgudel, kus kolmas isik tegutseb, välja arvatud juhul, kui kolmas isik on andnud selleks loa ja tal on tehniliselt võimalik kõnealune luba lihtsasti igal ajal tagasi võtta.

7. Kui kasutaja ei ole andmesubjekt, kelle isikuandmeid taotletakse, teeb andmevaldaja ühendatud toote või seotud teenuse kasutamise tulemusel loodud isikuandmed kolmandale isikule kättesaadavaks, kui määruse (EL) 2016/679 artikli 6 kohaselt on olemas kehtiv õiguslik alus töötlemiseks ning kui asjakohasel juhul on täidetud kõnealuse määruse artikli 9 ja direktiivi 2002/58/EÜ artikli 5 lõike 3 tingimused.

8. Andmevaldaja ja kolmanda isiku suutmatus leppida kokku andmete edastamise korras ei tohi takistada, ära hoida ega segada andmesubjekti määrusest (EL) 2016/679 tulenevate õiguste kasutamist ja eelkõige kõnealuse määruse artikli 20 kohast andmete ülekandmise õigust.

9. Ärisaladusi hoitakse konfidentsiaalsena ja neid avaldatakse kolmandatele isikutele üksnes ulatuses, mil avaldamine on kasutaja ja kolmanda isiku vahel kokkulepitud eesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik. Andmevaldaja või ärisaladuse omaja, kui tegemist ei ole sama isikuga, teeb kindlaks andmed, mida kaitstakse ärisaladusena, sealhulgas asjaomastes metaandmetes, ning lepib kolmanda isikuga kokku proportsionaalsetes tehnilistes ja korralduslikes meetmetes, mida on vaja, et säilitada jagatud andmete konfidentsiaalsus, näiteks lepingu näidistingimused, konfidentsiaalsuskokkulepped, ranged juurdepääsuprotokollid, tehnilised standardid ja tegevusjuhendite kohaldamine.

10. Kui puudub kokkulepe käesoleva artikli lõikes 9 osutatud vajalike meetmete kohta või kui kolmas isik ei rakenda käesoleva artikli lõike 9 kohaselt kokkulepitud meetmeid või kahjustab ärisaladuse konfidentsiaalsust, võib andmevaldaja ärisaladusena määratletud andmete jagamise lõpetada või selle asjakohasel juhul peatada. Andmevaldaja otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja see esitatakse kolmandale isikule kirjalikult ilma põhjendamatu viivituseta. Sellistel juhtudel teavitab andmevaldaja artikli 37 kohaselt määratud pädevat asutust sellest, et ta on andmete jagamise lõpetanud või peatanud, ning täpsustab, milliseid meetmeid ei ole kokku lepitud või rakendatud, ning asjakohasel juhul, millise ärisaladuse konfidentsiaalsust on kahjustatud.

11. Erandkorras, kui andmevaldaja, kes on ärisaladuse omaja, suudab tõendada, et käesoleva artikli lõike 9 kohaselt kolmanda isiku võetud tehnilistest ja korralduslikest meetmetest hoolimata on väga tõenäoline, et ärisaladuse avalikustamine põhjustab talle suurt majanduslikku kahju, võib see andmevaldaja kõnealustele konkreetsetele andmetele juurdepääsu taotluse igal üksikjuhul eraldi rahuldamata jätta. Selline tõendamine peab olema igakülgselt põhjendatud, tuginedes objektiivsetele asjaoludele, eelkõige ärisaladuse kaitse täitmise tagamisele kolmandates riikides, taotletud andmete konfidentsiaalsuse laadile ja tasemele ning ühendatud toote ainulaadsusele ja uudsusele, ning see esitatakse kolmandale isikule kirjalikult ja põhjendamatu viivituseta. Kui andmevaldaja keeldub andmete jagamisest käesoleva lõike alusel, teavitab ta artikli 37 kohaselt määratud pädevat asutust.

12. Ilma et see piiraks kolmanda isiku õigust pöörduda mis tahes etapis liikmesriigi kohtusse, võib kolmas isik, kes soovib vaidlustada andmevaldaja otsuse andmete jagamisest lõigete 10 ja 11 alusel keelduda või selle lõpetada või peatada

a)	esitada kooskõlas artikli 37 lõike 5 punktiga b kaebuse pädevale asutusele, kes otsustab põhjendamatu viivituseta, kas ja millistel tingimustel andmete jagamine peab algama või jätkuma, või

b)	leppida andmevaldajaga kokku, et asi edastatakse vaidluste lahendamise organile kooskõlas artikli 10 lõikega 1.

13. Vastavalt kohaldatavale isikuandmete kaitset käsitlevale liidu ja riigisisesele õigusele ei tohi lõikes 1 osutatud õigus kahjustada andmesubjektide õigusi.

Artikkel 6

Kasutaja taotlusel andmeid vastu võtvate kolmandate isikute kohustused

1. Kolmas isik töötleb talle artikli 5 kohaselt kättesaadavaks tehtud andmeid üksnes kasutajaga kokkulepitud eesmärkidel ja tingimustel ning tingimusel, et järgitakse isikuandmete kaitset käsitlevat liidu ja riigisisest õigust, sealhulgas andmesubjekti isikuandmetega seotud õigusi. Kolmas isik kustutab andmed, kui need ei ole enam kokkulepitud eesmärgi saavutamiseks vajalikud, välja arvatud juhul, kui kasutajaga on isikustamata andmetega seoses kokku lepitud teisiti.

2. Kolmas isik ei tohi

muuta kasutaja artikli 5 ja käesoleva artikli kohaste valikute või õiguste kasutamist põhjendamatult keeruliseks, sealhulgas pakkudes kasutajatele valikuvõimalusi mitteneutraalsel viisil, või kasutajat sundida, eksitada või temaga manipuleerida või õõnestada või kahjustada kasutaja sõltumatust, otsuste tegemist või valikuvõimalusi, sealhulgas digitaalse kasutajaliidese või selle osa kaudu;

b)	olenemata määruse (EL) 2016/679 artikli 22 lõike 2 punktidest a ja c kasutada vastuvõetud andmeid profiilianalüüsiks, välja arvatud juhul, kui see on vajalik kasutaja soovitud teenuse osutamiseks;

teha vastuvõetud andmeid kättesaadavaks muule kolmandale isikule, välja arvatud juhul, kui andmed tehakse kättesaadavaks kasutajaga sõlmitud lepingu alusel, ja tingimusel, et asjaomane muu kolmas isik võtab kõik andmevaldaja ja kolmanda isiku vahel kokku lepitud vajalikud meetmed ärisaladuste konfidentsiaalsuse säilitamiseks;

d)	teha vastuvõetud andmeid kättesaadavaks ettevõtjale, kes on määratud pääsuvalitsejaks vastavalt määruse (EL) 2022/1925 artiklile 3;

kasutada vastuvõetud andmeid sellise toote väljatöötamiseks, mis konkureerib ühendatud tootega, millest andmed, millele juurde pääsetakse, pärinevad, või jagada andmeid sel eesmärgil muu kolmanda isikuga; samuti ei tohi kolmandad isikud kasutada neile kättesaadavaks tehtud toote kasutamisel loodud andmeid või seotud teenuse kasutamisel loodud isikustamata andmeid selleks, et saada teavet andmevaldaja majandusliku olukorra, varade ja tootmismeetodite või nende andmevaldaja poolt kasutamise kohta;

f)	kasutada saadud andmeid viisil, mis kahjustab ühendatud toote või seotud teenuse turvalisust;

g)	eirata artikli 5 lõike 9 kohaselt andmevaldajaga või ärisaladuse omajaga kokku lepitud erimeetmeid ja kahjustada ärisaladuse konfidentsiaalsust;

h)	takistada tarbijast kasutajal, sealhulgas lepingu alusel, vastuvõetud andmeid muudele isikutele kättesaadavaks teha.

Artikkel 7

Ettevõtjalt tarbijale ja ettevõtjalt ettevõtjale andmete jagamise kohustuste kohaldamisala

1. Käesolevas peatükis sätestatud kohustusi ei kohaldata mikroettevõtja ega väikeettevõtja toodetud või disainitud ühendatud toodete või seotud teenuste kasutamisel loodud andmete suhtes, tingimusel et sellel ettevõtjal ei ole soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 3 tähenduses partnerettevõtjat ega sidusettevõtjat, kes ei kvalifitseeru mikroettevõtjaks ega väikeettevõtjaks, ning juhul, kui mikroettevõtja või väikeettevõtja ei tegele alltöövõtu korras ühendatud toote tootmise või disainimise või seotud teenuse osutamisega.

Sama kehtib andmete suhtes, mis on loodud soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 2 alusel vähem kui ühe aasta jooksul keskmise suurusega ettevõtjaks kvalifitseerunud ettevõtja toodetud ühendatud toodete või osutatud seotud teenuste kasutamisel ning ühendatud toodete suhtes aasta jooksul pärast nende turule laskmise kuupäeva keskmise suurusega ettevõtja poolt.

2. Kõik lepingutingimused, millega välistatakse kasutaja käesoleva peatüki kohaste õiguste kohaldamine, kaldutakse neist õigustest kõrvale või muudetakse nende toimet kasutaja kahjuks, ei ole kasutaja jaoks siduvad.

III PEATÜKK

SELLISTE ANDMEVALDAJATE KOHUSTUSED, KELLEL ON LIIDU ÕIGUSE KOHASELT KOHUSTUS TEHA ANDMED KÄTTESAADAVAKS

Artikkel 11

Andmete loata kasutamise või avalikustamise suhtes kohaldatavad tehnilised kaitsemeetmed

1. Andmevaldaja võib kohaldada asjakohaseid tehnilisi kaitsemeetmeid, sealhulgas nutilepinguid ja krüpteerimist, et hoida ära loata juurdepääs andmetele, sealhulgas metaandmetele, ning tagada artiklite 4, 5, 6, 8 ja 9 ning andmete kättesaadavaks tegemist käsitlevate kokkulepitud lepingutingimuste täitmine. Selliste tehniliste kaitsemeetmetega ei tehta vahet andmesaajate vahel ega piirata kasutaja õigust saada andmete koopia, andmeid välja võtta, kasutada või neile juurde pääseda, esitada andmeid kolmandatele isikutele vastavalt artiklile 5 ega kolmanda isiku õigusi, mis tulenevad liidu õigusest või liidu õiguse alusel vastu võetud riigisisestest õigusaktidest. Kasutajad, kolmandad isikud ja andmesaajad ei tohi selliseid tehnilisi kaitsemeetmeid muuta ega kõrvaldada, kui andmevaldaja ei ole selleks nõusolekut andnud.

2. Lõikes 3 osutatud asjaolude korral teeb kolmas isik või andmesaaja põhjendamatu viivituseta andmevaldaja ning kohaldataval juhul ärisaladuse omaja, kui tegemist ei ole sama isikuga, või kasutaja taotlusel järgmist:

a)	kustutab andmevaldaja poolt kättesaadavaks tehtud andmed ja kõik nende koopiad;

lõpetab selliste andmete abil saadud teadmiste põhjal toodetud kaupade, tuletisandmete või teenuste tootmise, pakkumise, või turule laskmise või kasutamise, või õigusi rikkuvate kaupade impordi, ekspordi või ladustamise nimetatud eesmärkidel, ning hävitab kõik õigusi rikkuvad kaubad, kui on tõsine oht, et kõnealuste andmete ebaseaduslik kasutamine põhjustab andmevaldajale, ärisaladuse omajale või kasutajale olulist kahju või kui selline meede ei oleks andmevaldaja, ärisaladuse omaja või kasutaja huve silmas pidades ebaproportsionaalne;

c)	teavitab kasutajat andmete loata kasutamisest või avalikustamisest ning meetmetest, mis on võetud andmete loata kasutamise või avalikustamise lõpetamiseks;

d)	maksab hüvitist poolele, kes kannatab selliste andmete väärkasutamise või avalikustamise tõttu, millele on ebaseaduslikult juurde pääsetud või mida on ebaseaduslikult kasutatud.

3. Lõiget 2 kohaldatakse, kui kolmas isik või andmesaaja

a)	on andmete saamiseks esitanud andmevaldajale vale teavet, kasutanud eksitavaid või sunnivahendeid või kuritarvitanud andmevaldaja andmekaitseks mõeldud tehnilises taristus esinevaid lünki;

b)	on kasutanud kättesaadavaks tehtud andmeid lubamatutel eesmärkidel, sealhulgas konkureeriva ühendatud toote väljatöötamiseks artikli 6 lõike 2 punkti e tähenduses;

c)	on ebaseaduslikult avalikustanud andmeid muule isikule;

d)	ei ole säilitanud artikli 5 lõike 9 kohaselt kokku lepitud tehnilisi ja korralduslikke meetmeid või

e)	on muutnud andmevaldaja poolt käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kohaldatud tehnilisi kaitsemeetmeid või need kõrvaldanud ilma andmevaldaja nõusolekuta.

4. Lõiget 2 kohaldatakse ka siis, kui kasutaja muudab andmevaldaja kohaldatavaid tehnilisi kaitsemeetmeid või kõrvaldab need või ei säilita tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, mida kasutaja on andmevaldaja või ärisaladuse omaja, kui tegemist ei ole sama isikuga, nõusolekul ärisaladuse säilitamiseks võtnud, ning kõigi muude isikute puhul, kes saavad kasutajalt andmeid käesolevat määrust rikkudes.

5. Kui andmesaaja rikub artikli 6 lõike 2 punkti a või b, on kasutajatel samad õigused, mis on antud andmevaldajatele käesoleva artikli lõikega 2.

Artikkel 19

Avaliku sektori asutuste, komisjoni, Euroopa Keskpanga ja liidu organite kohustused

1. Artikli 14 alusel esitatud taotluse põhjal andmeid vastu võttev avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu institutsioon organ

a)	ei kasuta andmeid viisil, mis on vastuolus eesmärgiga, milleks neid taotleti;

b)	on rakendanud tehnilised ja korralduslikud meetmed, millega säilitatakse taotletud andmete konfidentsiaalsus ja terviklus ning andmete, eelkõige isikuandmete edastamise turvalisus, ning kaitstakse andmesubjektide õigusi ja vabadusi;

kustutab andmed niipea, kui need ei ole nimetatud eesmärgil enam vajalikud, ja teavitab andmete kustutamisest põhjendamatu viivituseta andmevaldajat ning isikuid ja organisatsioone, kes said andmeid kooskõlas artikli 21 lõikega 1, välja arvatud juhul, kui läbipaistvuskohustuste kontekstis nõutakse andmete arhiveerimist kooskõlas liidu või riigisisese õigusega, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu dokumentidele.

2. Avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank, liidu organ või kolmas isik, kes saab käesoleva peatüki alusel andmeid, ei tohi

a)	kasutada andmevaldaja majanduslikku olukorda, varasid ning tootmis- ja tegevusmeetodeid käsitlevaid andmeid või vastavat teavet sellise ühendatud toote või seotud teenuse väljatöötamiseks või täiustamiseks, mis konkureerib andmevaldaja ühendatud toote või seotud teenusega;

b)	jagada andmeid mõnel punktis a nimetatud eesmärgil muu kolmanda isikuga.

3. Ärisaladuste avalikustamine avaliku sektori asutusele, komisjonile, Euroopa Keskpangale või liidu organile on nõutav üksnes sellises ulatuses, mis on artikli 15 kohase taotluse eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. Andmevaldaja või ärisaladuse omaja, kui tegemist ei ole sama isikuga, teeb sellisel juhul kindlaks andmed, mis on kaitstud ärisaladusena, sealhulgas asjaomastes metaandmetes. Avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ võtab enne ärisaladuste avalikustamist nende konfidentsiaalsuse säilitamiseks kõik vajalikud ja asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, sealhulgas kasutades kohasel juhul lepingu näidistingimusi, tehnilisi standardeid ning tegevusjuhendeid.

4. Avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ vastutab saadud andmete turvalisuse eest.

Artikkel 33

Andmete, andmejagamismehhanismide ja -teenuste ning ühtsete Euroopa andmeruumide koostalitlusvõimega seotud olulised nõuded

1. Andmeruumides osalejad, kes pakuvad andmeid või andmeteenuseid teistele osalejatele, järgivad järgmisi olulisi nõudeid koostalitlusvõime hõlbustamiseks seoses andmete, andmejagamismehhanismide ja -teenustega ning ühtsete Euroopa andmeruumidega, mis on eesmärgi- või sektoripõhised või sektoriülesed koostalitlusvõimelised ühtsete standardite ja tavade raamistikud, et jagada või ühiselt töödelda andmeid, muu hulgas uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks, teadusuuringuteks või kodanikuühiskonna algatusteks:

a)	tuleb piisavalt kirjeldada, asjakohasel juhul masinloetavas vormingus, andmekogumi sisu, kasutuspiiranguid, litsentse, andmete kogumise metoodikat, andmete kvaliteeti ja ebakindlust, et andmesaajal oleks võimalik andmeid leida, neile juurde pääseda ja neid kasutada;

b)	tuleb avalikult kättesaadavalt ja järjepidevalt kirjeldada andmestruktuure, andmevorminguid, sõnastikke, klassifitseerimisskeeme, taksonoomiaid ja koodiloendeid, kui need on kättesaadavad;

tuleb piisavalt kirjeldada andmetele juurdepääsu tehnilisi vahendeid, nagu rakendusliidesed, ning nende kasutustingimusi ja teenuse kvaliteeti, et võimaldada automaatset juurdepääsu andmetele ja nende edastamist poolte vahel, sealhulgas pidevalt, hulgiallalaadimise teel või reaalajas masinloetavas vormingus, kui see on tehniliselt teostatav ja ei takista ühendatud toote head toimimist;

d)	kui see on kohaldatav, vahendid, mis võimaldavad andmete jagamise kokkulepete täitmise automatiseerimise vahendite, näiteks nutilepingute koostalitlusvõimet.

Nõuded võivad olla üldist laadi või puudutada konkreetseid sektoreid, võttes samal ajal täielikult arvesse seoseid muust liidu või riigisisesest õigusest tulenevate nõuetega.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 45 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud olulisi nõudeid seoses nõuetega, millel nende laadi tõttu ei saa olla kavandatud mõju, välja arvatud juhul, kui neid on täpsustatud siduvates liidu õigusaktides, ning tehnoloogia ja turu arengu sobivaks kajastamiseks.

Komisjon võtab delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel arvesse Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu nõuandeid kooskõlas artikli 42 punkti c alapunktiga iii.

3. Andmeruumides osalejad, kes pakuvad andmeid või andmeteenuseid teistele sellistes andmeruumides osalejatele, mis vastavad harmoneeritud standarditele või nende osadele, mille viited avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses lõikes 1 sätestatud oluliste nõuetega, niivõrd kui nimetatud nõuded on hõlmatud harmoneeritud standardite või nende osadega.

4. Komisjon esitab määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 kohaselt ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada harmoneeritud standardid, mis vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud olulistele nõuetele.

5. Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta ühtsed spetsifikatsioonid, mis hõlmavad mõnda olulist nõuet või kõiki olulisi nõudeid, mis on sätestatud lõikes 1, kui on täidetud järgmised tingimused:

komisjon on esitanud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõike 1 kohaselt ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud olulistele nõuetele vastav harmoneeritud standard ja

i)	taotlust ei ole vastu võetud;

ii)	taotlust käsitlevad harmoneeritud standardid ei ole esitatud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul või

iii)	harmoneeritud standardid ei vasta taotlusele ning

b)	Euroopa Liidu Teatajas ei ole avaldatud kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012 ühtegi viidet harmoneeritud standarditele, mis hõlmaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud olulisi nõudeid, ning tõenäoliselt sellist viidet mõistliku aja jooksul ei avaldata.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6. Enne käesoleva artikli lõikes 5 osutatud rakendusakti eelnõu koostamist teavitab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 22 osutatud komiteed sellest, et ta leiab, et käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud tingimused on täidetud.

7. Lõikes 5 osutatud rakendusakti eelnõu koostamisel võtab komisjon arvesse Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu nõuandeid ja muude asjaomaste organite või eksperdirühmade seisukohti ning konsulteerib igakülgselt kõigi asjaomaste sidusrühmadega.

8. Andmeruumides osalejad, kes pakuvad andmeid või andmeteenuseid teistele sellistes andmeruumides osalejatele, mis vastavad lõikes 5 osutatud rakendusaktidega kehtestatud ühtsetele spetsifikatsioonidele või nende osadele, eeldatakse olevat vastavuses lõikes 1 sätestatud olulistele nõuetega, niivõrd kui nimetatud nõuded on hõlmatud harmoneeritud standardite või nende osadega.

9. Kui Euroopa standardiorganisatsioon võtab vastu harmoneeritud standardi ning see esitatakse komisjonile standardi viite avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas, hindab komisjon seda harmoneeritud standardit kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012. Kui harmoneeritud standardi viide avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, tunnistab komisjon kehtetuks käesoleva artikli lõikes 5 osutatud rakendusaktid või nende osad, mis hõlmavad harmoneeritud standardiga samu olulisi nõudeid.

10. Kui liikmesriik on seisukohal, et ühtne spetsifikatsioon ei vasta täielikult lõikes 1 sätestatud olulistele nõuetele, teatab ta sellest komisjonile, esitades üksikasjaliku selgituse. Komisjon hindab üksikasjalikku selgitust ja ta võib asjakohasel juhul muuta rakendusakti, millega kõnealune ühtne spetsifikatsioon kehtestatakse.

11. Komisjon võib võtta vastu suunised, võttes arvesse määruse (EL) 2022/868 artikli 30 punkti h kohast Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu ettepanekut, millega kehtestatakse ühtsete standardite ja tavade koostalitlusvõime raamistikud ühtsete Euroopa andmeruumide toimimiseks.

Artikkel 37

Pädevad asutused ja andmekoordinaatorid

1. Iga liikmesriik määrab käesoleva määruse kohaldamise ja täitmise tagamise eest vastutava pädeva asutuse (pädevad asutused). Liikmesriigid võivad luua ühe või mitu uut asutust või toetuda olemasolevatele asutustele.

2. Kui liikmesriik määrab rohkem kui ühe pädeva asutuse, määrab ta nende hulgast andmekoordinaatori, et hõlbustada pädevate asutuste vahelist koostööd ja abistada käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid üksusi kõigis selle kohaldamise ja täitmise tagamisega seotud küsimustes. Pädevad asutused teevad neile lõikega 5 antud ülesannete ja volituste täitmisel üksteisega koostööd.

3. Seiret käesoleva määruse kohaldamise üle isikuandmete kaitse osas teevad järelevalveasutused, kes vastutavad määruse (EL) 2016/679 kohaldamise seire eest. Määruse (EL) 2016/679 VI ja VII peatükki kohaldatakse mutatis mutandis.

Käesoleva määruse kohaldamise seire eest, niivõrd kui see puudutab komisjoni, Euroopa Keskpanka või liidu organeid, vastutab Euroopa andmekaitseinspektor. Kui see on asjakohane, kohaldatakse määruse (EL) 2018/1725 artiklit 62 mutatis mutandis.

Isikuandmete töötlemisel lähtutakse käesolevas lõikes osutatud järelevalveasutuste ülesannetest ja volitustest.

4. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist,

a)	austatakse käesoleva määruse kohaldamisega seotud konkreetsete valdkondlike andmete juurdepääsetavuse ja kasutusega seotud küsimuste puhul valdkondlike asutuste pädevust;

b)	on artiklite 23–31, 34 ja 35 kohaldamise ja täitmise tagamise eest vastutaval pädeval asutusel kogemus andme- ja elektroonilise side teenuste valdkonnas.

5. Liikmesriigid tagavad, et pädevate asutuste ülesanded ja volitused on selgelt kindlaks määratud ning hõlmavad järgmist:

a)	käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kasutajate ja üksuste seas andmepädevuse ning käesolevast määrusest tulenevate õiguste ja kohustuste alase teadlikkuse suurendamine;

käesoleva määruse väidetavatest rikkumistest tulenevate kaebuste menetlemine, sealhulgas seoses ärisaladustega, ja kaebuste sisu asjakohasel määral uurimine ning kaebuse esitaja regulaarne teavitamine, kui see on riigisisese õiguse kohaselt asjakohane, uurimise käigust ja tulemusest mõistliku aja jooksul, eelkõige juhul, kui on vajalik täiendav uurimine või kooskõlastamine teise pädeva asutusega;

c)	käesoleva määruse kohaldamist puudutavates küsimustes uurimiste läbiviimine, muu hulgas teiselt pädevalt asutuselt või muult riigiasutuselt saadud teabe põhjal;

d)	haldusmenetluse abil mõjusate, proportsionaalsete ja hoiatavate rahaliste karistuste määramine, mis võivad hõlmata sunniraha või tagasiulatuva jõuga karistusi, või kohtumenetluse algatamine trahvide määramiseks;

e)	andmete kättesaadavaks tegemise ja kasutamise seisukohast oluliste tehnoloogiliste ja asjakohaste kaubanduslike arengusuundade jälgimine;

teiste liikmesriikide pädevate asutustega ning asjakohastel juhtudel komisjoni või Euroopa Andmeinnovatsiooninõukoguga koostöö tegemine, et tagada käesoleva määruse järjepidev ja tulemuslik kohaldamine, sealhulgas põhjendamatu viivituseta kogu asjakohase teabe elektroonilisel teel vahetamine, sealhulgas seoses käesoleva artikli lõikega 10;

koostöö tegemine asjaomaste pädevate asutustega, kes vastutavad muude liidu või riigisiseste õigusaktide rakendamise eest, sealhulgas andme- ja elektroonilise side teenuste valdkonnas pädevate asutustega, järelevalveasutusega, kes vastutab määruse (EL) 2016/679 kohaldamise seire eest, või valdkondlike asutustega, et tagada käesoleva määruse täitmine kooskõlas liidu ja liikmesriigi muu õigusega;

h)	koostöö asjaomaste pädevate asutustega, et tagada artiklite 23–31, 34 ja 35 täitmine kooskõlas muu liidu õigusega ja andmetöötlusteenuse osutajate suhtes kohalduvate iseregulatsiooni meetmetega;

i)	vahetustasude kaotamise tagamine kooskõlas artikliga 29;

j)	V peatüki kohaselt esitatud andmetaotluste läbivaatamine.

Kui on määratud andmekoordinaator, hõlbustab ta esimese lõigu punktides f, g ja h osutatud koostööd ja abistab pädevaid asutusi nende taotluse korral.

6. Andmekoordinaator, kui selline pädev asutus on määratud, teeb järgmist:

a)	tegutseb ühtse kontaktpunktina kõigis käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimustes;

b)	tagab, et avaliku sektori asutuste poolt erakorralise vajaduse korral vastavalt V peatükile esitatud andmete kättesaadavaks tegemise taotlused on üldsusele internetis kättesaadavad, ning edendab vabatahtlikke andmete jagamise kokkuleppeid avaliku sektori asutuste ja andmevaldajate vahel;

c)	teavitab komisjoni igal aastal artikli 4 lõigete 2 ja 8 ning artikli 5 lõike 11 kohaselt teatatud keeldumistest.

7. Liikmesriigid teatavad komisjonile pädevate asutuste nimed, nende ülesanded ja volitused ning, kui see on kohaldatav, andmekoordinaatori nime. Komisjon peab selliste asutuste avalikku registrit.

8. Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel on pädevad asutused erapooletud ning vabad igasugusest otsesest või kaudsest välisest mõjust ning nad ei tohi küsida ega võtta konkreetsetel juhtudel juhiseid üheltki teiselt avaliku sektori asutuselt ega eraõiguslikult isikult.

9. Liikmesriigid tagavad, et pädevatele asutustele antakse piisavad inim- ja tehnilised ressursid ning asjaomane oskusteave oma ülesannete tõhusaks täitmiseks kooskõlas käesoleva määrusega.

10. Käesoleva määruse kohaldamisalas olevad üksused kuuluvad üksuse asukohaliikmesriigi pädevusse. Kui üksus asub rohkem kui ühes liikmesriigis, loetakse ta selle liikmesriigi pädevusse kuuluvaks, kus on tema peamine tegevuskoht, see tähendab, kus on üksuse peakontor või registrijärgne asukoht, kus toimub põhiline finantstegevus ja tegevuse juhtimine.

11. Iga käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv üksus, kes teeb liidus kättesaadavaks ühendatud tooteid või pakub teenuseid ja kelle asukoht ei ole liidus, määrab endale mõnes liikmesriigis seadusliku esindaja.

12. Käesoleva määruse järgimise tagamiseks annab liidus ühendatud tooteid kättesaadavaks tegev või teenuseid pakkuv käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv üksus volituse oma seaduslikule esindajale, et pädevad asutused saaksid kõigis kõnealuse üksusega seotud küsimustes pöörduda lisaks kõnealusele üksusele või kõnealuse üksuse asemel nimetatud esindaja poole. Kõnealune seaduslik esindaja teeb pädevate asutustega koostööd ja tõendab neile taotluse korral põhjalikult käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva, liidus ühendatud tooteid kättesaadavaks tegeva või teenuseid pakkuva üksuse võetud meetmeid ja kehtestatud reegleid, et tagada käesoleva määruse järgimine.

13. Liidus ühendatud tooteid kättesaadavaks tegev või teenuseid pakkuv käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv üksus loetakse kuuluvaks selle liikmesriigi õiguspädevusse, kus asub tema seaduslik esindaja. Seadusliku esindaja määramine sellise üksuse poolt ei piira üksuse vastutust ega kohtumenetlusi, mis võidakse üksuse suhtes algatada. Kuni ajani, mil üksus käesoleva artikli kohaselt seadusliku esindaja määrab, kuulub ta kohaldatavatel juhtudel kõigi liikmesriikide õiguspädevusse, et tagada käesoleva määruse kohaldamine ja täitmise tagamine. Iga pädev asutus võib teostada oma pädevust, sealhulgas määrata mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, tingimusel et mõni teine pädev asutus ei ole käesoleva määruse alusel algatanud samade asjaoludega seoses täitemenetlust.

14. Pädevatel asutustel on õigus nõuda kasutajatelt, andmevaldajatelt või andmesaajatelt või nende seaduslikelt esindajatelt, kes kuuluvad oma liikmesriigi õiguspädevusse, kogu teavet, mida on vaja käesoleva määruse täitmise kontrollimiseks. Teabenõue peab olema selle aluseks oleva ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne ja põhjendatud.

15. Kui ühe liikmesriigi pädev asutus taotleb abi või täitmismeetmeid pädevalt asutuselt teises liikmesriigis, esitab ta igakülgselt põhjendatud taotluse. Pädev asutus esitab sellise taotluse saamisel põhjendamatu viivituseta vastuse, kirjeldades üksikasjalikult võetud või kavandatavaid meetmeid.

16. Pädevad asutused järgivad konfidentsiaalsuse põhimõtet ning hoiavad ameti- ja ärisaladust ja kaitsevad isikuandmeid vastavalt liidu või liikmesriigi õigusele. Abi taotlemise kontekstis vahetatud ja käesoleva artikli kohaselt antud teavet kasutatakse üksnes seoses juhtumiga, mille puhul seda taotleti.

Artikkel 43

Teatavaid andmeid sisaldavad andmebaasid

Direktiivi 96/9/EÜ artiklis 7 sätestatud sui generis õigust ei kohaldata siis, kui andmed on saadud või loodud ühendatud toote või seotud teenuse abil, mis kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse, eelkõige seoses selle artiklitega 4 ja 5.

XI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 50

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 12. septembrist 2025.

Artikli 3 lõikest 1 tulenevat kohustust kohaldatakse ühendatud toodete ja nendega seotud teenuste suhtes, mis lastakse turule pärast 12. septembrit 2026.

III peatükki kohaldatakse seoses kohustustega teha andmed kättesaadavaks vastavalt liidu õigusele või liidu õiguse alusel vastu võetud riigisisestele õigusaktidele, mis jõustub (jõustuvad) pärast 12. septembrit 2025.

IV peatükki kohaldatakse lepingute suhtes, mis on sõlmitud pärast 12. septembrit 2025.

IV peatükki kohaldatakse alates 12. septembrist 2027 lepingute suhtes, mis on sõlmitud 12. septembril 2025 või enne seda, eeldusel et lepingud

a)	on tähtajatud või

b)	kaotavad kehtivuse vähemalt kümne aasta jooksul pärast 11. jaanuari 2024.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 13. detsember 2023

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

P. NAVARRO RÍOS

(1) ELT C 402, 19.10.2022, lk 5.

(2) ELT C 365, 23.9.2022, lk 18.

(3) ELT C 375, 30.9.2022, lk 112.

(4) Euroopa Parlamendi 9. novembri 2023. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 27. novembri 2023. aasta otsus.

(5) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(9) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/784, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu (ELT L 172, 17.5.2021, lk 79).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1543, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetluse järgsete vabadusekaotuslike karistuste täitmisele pööramiseks (ELT L 191, 28.7.2023, lk 118).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/1544, millega kehtestatakse määratud majandusüksuste määramise ja esindajate nimetamise ühtlustatud normid elektrooniliste tõendite kogumiseks kriminaalmenetluses (ELT L 191, 28.7.2023, lk 181).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1781/2006 (ELT L 141, 5.6.2015, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (ELT L 157, 30.4.2004, lk 45).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ (ELT L 130, 17.5.2019, lk 92).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/868 Euroopa andmehalduse kohta ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (andmehalduse määrus) (ELT L 152, 3.6.2022, lk 1).

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/6/EÜ tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamisel (EÜT L 80, 18.3.1998, lk 27).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus) (ELT L 265, 12.10.2022, lk 1).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56).

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20).

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1807, mis käsitleb isikustamata andmete Euroopa Liidus vaba liikumise raamistikku (ELT L 303, 28.11.2018, lk 59).

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/770 digisisu üleandmise ja digiteenuste osutamise lepingute teatavate aspektide kohta (ELT L 136, 22.5.2019, lk 1).

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1).

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise nõuded ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).

(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1).

(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (ELT L 409, 4.12.2020, lk 1).

(38) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(39) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2854/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)

whereas

keyboard_tab Data Act 2023/2854 ET

Data Act 2023/2854 ET