search


keyboard_tab Data Act 2023/2854 ET

BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf

2023/2854 ET cercato: 'sellises' . Output generated live by software developed by IusOnDemand srl


expand index sellises:


whereas sellises:


definitions:


cloud tag: and the number of total unique words without stopwords is: 881

 

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„andmed“ – tegevuse, faktide või teabe ning sellise tegevuse, faktide või teabe kogumi digitaalne väljendus, muu hulgas heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestise kujul;

2)

„metaandmed“ – andmete sisu või andmekasutuse struktureeritud kirjeldus, mis hõlbustab asjaomaste andmete otsimist või kasutamist;

3)

„isikuandmed“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 määratletud isikuandmed;

4)

„isikustamata andmed“ – muud andmed kui isikuandmed;

5)

„ühendatud toode“ – ese, mis võtab vastu, loob või kogub andmeid oma kasutuse või keskkonna kohta ning on võimeline edastama toote kasutamisel loodud andmeid elektroonilise side teenuse, füüsilise ühenduse või sisseehitatud juurdepääsu kaudu ja mille peamine ülesanne ei ole andmete talletamine, töötlemine ega edastamine muude isikute kui kasutaja nimel;

6)

„seotud teenus“ – muu digiteenus kui elektroonilise side teenus, sealhulgas tarkvara, mis on ostmise, rendi või liisimise ajal tootega ühendatud nii, et selle puudumine takistaks ühendatud tootel täita üht või mitut oma funktsiooni, või mille tootja või kolmas isik hiljem tootega ühendab, et ühendatud toote funktsioone täiendada, ajakohastada või kohandada;

7)

„töötlemine“ – andmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, salvestamine, korrastamine, struktureerimine, talletamine, kohandamine või muutmine, väljavõtmine, tutvumine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;

8)

„andmetöötlusteenus“ – digiteenus, mida osutatakse kliendile ja mis võimaldab asukohast sõltumatut ja nõudepõhist võrgujuurdepääsu tsentraliseeritud, hajusate või väga hajusate konfigureeritavate, skaleeritavate ja paindlike andmetöötlusressursside ühiskasutatavale kogumile, mida on võimalik kiiresti kasutusele võtta ja kättesaadavaks teha minimaalse haldusliku pingutuse või teenuseosutaja minimaalse sekkumisega;

9)

„sama liiki teenus“ – selliste andmetöötlusteenuste kogum, millel on sama esmane eesmärk, sama andmetöötlusteenuse mudel ja samad põhifunktsioonid;

10)

„andmevahendusteenus“ – määruse (EL) 2022/868 artikli 2 punktis 11 määratletud andmevahendusteenus;

11)

„andmesubjekt“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 osutatud andmesubjekt;

12)

„kasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes omab ühendatud toodet või kellele on lepingu alusel üle antud ajutine õigus kasutada kõnealust ühendatud toodet või kellele osutatakse seotud teenuseid;

13)

„andmevaldaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kellel on käesoleva määruse, kohaldatava liidu õiguse või liidu õiguse alusel vastu võetud riigisiseste õigusaktide kohaselt õigus või kohustus kasutada ja teha kättesaadavaks andmeid, sealhulgas lepingu korral toote kasutamisel loodud andmeid või seotud teenuse kasutamisel loodud andmeid, mis ta on välja võtnud või loonud seotud teenuse osutamise käigus;

14)

„andmesaaja“ – füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud ühendatud toote või seotud teenuse kasutaja, kes tegutseb enda kaubandus-, äri-, ametialase või kutsetegevusega seotud eesmärgil, kellele andmevaldaja teeb andmed kättesaadavaks, sealhulgas kolmas isik, kui kasutaja on esitanud andmevaldajale taotluse või kooskõlas liidu õiguse või liidu õiguse alusel vastu võetud riigisiseste õigusaktide kohase õigusliku kohustusega;

15)

„toote kasutamisel loodud andmed“ – ühendatud toote kasutamise tulemusena loodud andmed, mis tootja on kavandanud kasutaja, andmevaldaja või kolmanda isiku, sealhulgas asjakohasel juhul tootja poolt elektroonilise side teenuse, füüsilise ühenduse või sisseehitatud juurdepääsu abil väljavõetavaks;

16)

„seotud teenuse kasutamisel loodud andmed“ – teenuseosutaja poolt seotud teenuse osutamise käigus loodud andmed, mis kajastavad digiteeritud kujul kasutaja tegevust või ühendatud tootega seonduvaid sündmusi ja mis salvestatakse kasutaja poolt tahtlikult või luuakse kasutaja tegevuse kõrvalsaadusena;

17)

„hõlpsasti kättesaadavad andmed“ – toote kasutamisel loodud andmed ja seotud teenuse kasutamisel loodud andmed, mida andmevaldaja saab seaduslikult või võib seaduslikult saada ühendatud tootest või seotud teenusest, tegemata ebaproportsionaalseid jõupingutusi, mis ei ole pelgalt lihtsad toimingud;

18)

„ärisaladus“ – direktiivi (EL) 2016/943 artikli 2 punktis 1 määratletud ärisaladus;

19)

„ärisaladuse omaja“ – direktiivi (EL) 2016/943 artikli 2 punktis 2 määratletud ärisaladuse omaja;

20)

„profiilianalüüs“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 4 määratletud profiilianalüüs;

21)

„turul kättesaadavaks tegemine“ – äritegevuse käigus ühendatud toote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turul turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

22)

„turule laskmine“ – ühendatud toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

23)

„tarbija“ – füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, äri-, ametialase või kutsetegevusega;

24)

„ettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes seoses käesoleva määrusega hõlmatud lepingute ja tavadega tegutseb enda kaubandus-, äri-, ameti- või kutsetegevusega seotud eesmärgil;

25)

„väikeettevõtja“ – soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 2 lõikes 2 määratletud väikeettevõtja;

26)

„mikroettevõtja“ – soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 2 lõikes 3 määratletud mikroettevõtja;

27)

„liidu organid“ – liidu organid ja asutused, mis on loodud Euroopa Liidu lepinguga, ELi toimimise lepinguga või Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga või nende alusel vastu võetud õigusaktide alusel;

28)

„avaliku sektori asutus“ – liikmesriikide riiklikud, piirkondlikud või kohalikud asutused ja liikmesriikide avalik-õiguslikud isikud või ühest või mitmest sellisest asutusest või ühest või mitmest sellisest isikust koosnevad ühendused;

29)

„üldine hädaolukord“ – ajaliselt piiratud erakorraline olukord, nagu rahvatervise hädaolukord, loodusõnnetusest tingitud hädaolukord või inimtegevusest tingitud suurõnnetus, sealhulgas ulatuslik küberturvalisuse intsident, mis mõjutab negatiivselt liidu, liikmesriigi või selle osa elanikkonda ning millega kaasneb oht, et see võib tõsiselt ja püsivalt kahjustada elamistingimusi või majanduslikku või finantsstabiilsust või oluliselt ja vahetult halvendada majanduslikke varasid liidus või asjaomases liikmesriigis, ja mis tehakse kindlaks või kuulutatakse ametlikult välja vastavalt liidu või riigisisese õiguse kohastele asjakohastele menetlustele;

30)

„klient“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on sõlminud andmetöötlusteenuse osutajaga lepingu eesmärgiga kasutada üht või mitut andmetöötlusteenust;

31)

„virtuaalassistent“ – tarkvara, mis suudab töödelda käsklusi, ülesandeid või küsimusi, sealhulgas neid, mis põhinevad hääl- või kirjalikul sisendil, žestidel või liigutustel, ning mis nimetatud käsklustele, ülesannetele või küsimustele tuginedes annab juurdepääsu muudele teenustele või juhib ühendatud toodete funktsioone;

32)

„digivara“ – digitaalsel kujul elemendid, sealhulgas rakendused, mida kliendil on õigus kasutada, sõltumata lepingulisest suhtest, mis puudutab andmetöötlusteenust, mida ta kavatseb vahetada;

33)

„lokaalne IKT-taristu“ – IKT-taristu ja andmetöötlusressursid, mida klient omab, rendib või liisib ning mis asuvad kliendi enda andmekeskuses ja mida käitab klient või kolmas isik;

34)

„vahetamine“ – seni kasutatud andmetöötlusteenuse osutajat, andmetöötlusteenuse klienti ja asjakohasel juhul uut andmetöötlusteenuse osutajat hõlmav protsess, mille käigus andmetöötlusteenuse klient läheb ühe andmetöötlusteenuse kasutamiselt üle teise sama liiki andmetöötlusteenuse kasutamisele või muule teenusele, mida pakub erinev andmetöötlusteenuse osutaja, või lokaalsele IKT-taristule, sealhulgas andmete ekstraktimise, teisendamise ja üleslaadimise teel;

35)

„andmete väljaviimise tasud“ – andmeedastustasud, mida võetakse klientidelt nende andmete andmetöötlusteenuse osutaja IKT-taristust võrgu kaudu erineva teenuseosutaja süsteemi või lokaalsesse IKT-taristusse ekstraktimise eest;

36)

„vahetustasud“ – tasud, välja arvatud standardsed teenustasud ja ennetähtaegse lõpetamise trahvid, mille andmetöötlusteenuse osutaja kehtestab kliendile käesoleva määrusega ette nähtud toimingute eest erineva teenuseosutaja süsteemi kasutamisele või lokaalsele IKT-taristule ülemineku eest, sealhulgas andmete väljaviimise tasud;

37)

„funktsionaalne samaväärsus“ – olukord, kus pärast vahetusprotsessi taastatakse kliendi eksporditavate andmete ja digivara põhjal sama liiki uue andmetöötlusteenuse keskkonnas minimaalne funktsionaalsuse tase, nii et uus andmetöötlusteenus annab sisuliselt võrreldava tulemuse vastuseks samale sisendile seoses ühiste omadustega, mida kliendile lepingu alusel pakutakse;

38)

„eksporditavad andmed“ – artiklite 23–31 ja 35 kohaldamisel sisend- ja väljundandmed, sealhulgas metaandmed, mis on otseselt või kaudselt loodud või kaasloodud, kui klient kasutab andmetöötlusteenust, välja arvatud andmetöötlusteenuse osutaja või kolmanda isiku vara või andmed, mis on kaitstud intellektuaalomandi õigustega või kujutavad endast ärisaladust;

39)

„nutileping“ – arvutiprogramm, mida kasutatakse lepingu või selle osa automaatseks täitmiseks, kasutades elektrooniliste andmekirjete jada ning tagades nende tervikluse ja nende kronoloogilise järjestuse täpsuse;

40)

„koostalitlusvõime“ – kahe või enama andmeruumi või sidevõrgu, süsteemi, ühendatud toote, rakenduse või komponendi võime vahetada ja kasutada andmeid oma funktsioonide täitmiseks;

41)

„avatud koostalitlusvõime spetsifikatsioon“ – informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tehniline spetsifikatsioon, mis on suunatud tulemuslikkusele ja andmetöötlusteenuste vahelise koostalitlusvõime saavutamisele;

42)

„ühtne spetsifikatsioon“ – dokument, välja arvatud standard, mis sisaldab tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad täita teatavaid käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid ja kohustusi;

43)

„harmoneeritud standard“ – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud harmoneeritud standard.

II PEATÜKK

ANDMETE JAGAMINE ETTEVÕTJALT TARBIJALE JA ETTEVÕTJALT ETTEVÕTJALE

Artikkel 13

Teise ettevõtja suhtes ühepoolselt kehtestatud ebaõiglased lepingutingimused

1.   Lepingutingimus, mis käsitleb andmetele juurdepääsu ja andmete kasutamist või vastutust ja õiguskaitsevahendeid andmetega seotud kohustuste rikkumise või lõpetamise korral, mille ettevõtja on ühepoolselt kehtestanud teise ettevõtja suhtes, ei ole viimati nimetatud ettevõtjale siduv, kui see on ebaõiglane.

2.   Lepingutingimust, mis põhineb liidu õiguse kohustuslikel sätetel või sellistel liidu õiguse sätetel, mida kohaldataks juhul, kui lepingutingimused seda küsimust ei reguleeriks, ei käsitata ebaõiglasena.

3.   Lepingutingimus on ebaõiglane, kui selle kasutamine kaldub suurel määral kõrvale andmetele juurdepääsu ja nende kasutamise heast kaubandustavast või on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega.

4.   Eelkõige käsitatakse lepingutingimust lõike 3 kohaldamisel ebaõiglasena, kui selle eesmärk või tagajärg on

a)

välistada või piirata ühepoolselt tingimuse kehtestanud lepinguosalise vastutust tahtliku teo või raske hooletuse korral;

b)

välistada õiguskaitsevahendid, mis on kättesaadavad poolele, kelle suhtes tingimus ühepoolselt kehtestati, lepinguliste kohustuste täitmata jätmise korral, või välistada selle poole vastutus, kes tingimuse ühepoolselt kehtestas, nende kohustuste rikkumise korral;

c)

anda lepingutingimuse ühepoolselt kehtestanud poolele ainuõigus otsustada, kas esitatud andmed on lepinguga kooskõlas, või tõlgendada lepingutingimusi.

5.   Lepingutingimust käsitatakse lõike 3 kohaldamisel ebaõiglasena, kui selle eesmärk või tagajärg on

a)

sobimatult piirata lepinguliste kohustuste täitmata jätmise korral kasutatavaid õiguskaitsevahendeid või vastutust nende kohustuste rikkumise korral või laiendada selle ettevõtja vastutust, kelle suhtes tingimus ühepoolselt kehtestati;

b)

lubada lepingutingimuse ühepoolselt kehtestanud poolel pääseda juurde teise lepinguosalise andmetele ja neid kasutada viisil, mis kahjustab oluliselt teise lepinguosalise õigustatud huve, eelkõige juhul, kui sellised andmed sisaldavad tundlikku äriteavet või on kaitstud ärisaladustega või intellektuaalomandi õigustega;

c)

takistada poolel, kelle suhtes tingimus ühepoolselt kehtestati, kasutada lepingu kehtivusaja jooksul tema poolt esitatud või loodud andmeid või piirata selliste andmete kasutamist sellises ulatuses, et kõnealusel poolel ei ole õigust selliseid andmeid kasutada, koguda, neile juurde pääseda või neid kontrollida või kasutada nende väärtust asjakohasel viisil;

d)

takistada poolel, kelle suhtes tingimus ühepoolselt kehtestati, lepingut mõistliku aja jooksul lõpetada;

e)

takistada poolel, kelle suhtes tingimus ühepoolselt kehtestati, saada lepingu kehtivusaja jooksul või mõistliku aja jooksul pärast lepingu lõpetamist koopiat andmetest, mille see pool on esitanud või loonud;

f)

võimaldada lepingutingimuse ühepoolselt kehtestanud poolel lõpetada leping ebamõistlikult lühikese etteteatamisega, võttes arvesse teise lepinguosalise mõistlikke võimalusi minna üle alternatiivsele ja võrreldavale teenusele ning sellise lõpetamisega tekitatud rahalist kahju, välja arvatud juhul, kui selleks on mõjuvad põhjused;

g)

võimaldada lepingutingimuse ühepoolselt kehtestanud poolel oluliselt muuta lepingus täpsustatud hinda või muud sisulist tingimust, mis on seotud jagatavate andmete laadi, vormingu, kvaliteedi või kvantiteediga, ilma lepingus kindlaks määratud mõjuva põhjuseta ja ilma et teisel poolel oleks õigus sellise muudatuse korral leping lõpetada.

Esimese lõigu punkt g ei mõjuta tingimusi, mille kohaselt lepingutingimuseühepoolselt kehtestanud pool jätab endale õiguse muuta ühepoolselt tähtajatu lepingu tingimusi, eeldusel et lepingus on tingimuste ühepoolseks muutmiseks kindlaks määratud mõjuv põhjus, et tingimuse ühepoolselt kehtestanud pool on kohustatud teist lepinguosalist kavatsetud muudatusest mõistliku etteteatamisega teavitama ning et sellise muudatuse korral on teisel lepinguosalisel õigus leping tasuta lõpetada.

6.   Lepingutingimus loetakse käesoleva artikli tähenduses ühepoolselt kehtestatuks, kui selle on esitanud üks lepinguosaline ja teine lepinguosaline ei ole saanud selle sisu mõjutada, hoolimata katsest selle üle läbirääkimisi pidada. Lepingutingimuse esitanud lepinguosalisel lasub kohustus tõendada, et seda tingimust ei ole kehtestatud ühepoolselt. Lepingupool, kes vaidlusaluse lepingutingimuse lepingusse lisas, ei saa väita, et tegemist on ebaõiglase lepingutingimusega.

7.   Kui ebaõiglane lepingutingimus on lepingu ülejäänud tingimustest eraldatav, jäävad need ülejäänud tingimused siduvaks.

8.   Käesolevat artiklit ei kohaldata lepingutingimuste suhtes, millega määratakse kindlaks lepingu põhiese, ega esitatavate andmete eest makstava hinna piisavuse suhtes.

9.   Lõikega 1 hõlmatud lepingu osalised ei tohi käesoleva artikli kohaldamist välistada, sellest kõrvale kalduda ega selle mõju muuta.

V PEATÜKK

AVALIKU SEKTORI ASUTUSTELE, KOMISJONILE, EUROOPA KESKPANGALE JA LIIDU ORGANITELE ERAKORRALISE VAJADUSE TÕTTU ANDMETE KÄTTESAADAVAKS TEGEMINE

Artikkel 19

Avaliku sektori asutuste, komisjoni, Euroopa Keskpanga ja liidu organite kohustused

1.   Artikli 14 alusel esitatud taotluse põhjal andmeid vastu võttev avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu institutsioon organ

a)

ei kasuta andmeid viisil, mis on vastuolus eesmärgiga, milleks neid taotleti;

b)

on rakendanud tehnilised ja korralduslikud meetmed, millega säilitatakse taotletud andmete konfidentsiaalsus ja terviklus ning andmete, eelkõige isikuandmete edastamise turvalisus, ning kaitstakse andmesubjektide õigusi ja vabadusi;

c)

kustutab andmed niipea, kui need ei ole nimetatud eesmärgil enam vajalikud, ja teavitab andmete kustutamisest põhjendamatu viivituseta andmevaldajat ning isikuid ja organisatsioone, kes said andmeid kooskõlas artikli 21 lõikega 1, välja arvatud juhul, kui läbipaistvuskohustuste kontekstis nõutakse andmete arhiveerimist kooskõlas liidu või riigisisese õigusega, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu dokumentidele.

2.   Avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank, liidu organ või kolmas isik, kes saab käesoleva peatüki alusel andmeid, ei tohi

a)

kasutada andmevaldaja majanduslikku olukorda, varasid ning tootmis- ja tegevusmeetodeid käsitlevaid andmeid või vastavat teavet sellise ühendatud toote või seotud teenuse väljatöötamiseks või täiustamiseks, mis konkureerib andmevaldaja ühendatud toote või seotud teenusega;

b)

jagada andmeid mõnel punktis a nimetatud eesmärgil muu kolmanda isikuga.

3.   Ärisaladuste avalikustamine avaliku sektori asutusele, komisjonile, Euroopa Keskpangale või liidu organile on nõutav üksnes sellises ulatuses, mis on artikli 15 kohase taotluse eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. Andmevaldaja või ärisaladuse omaja, kui tegemist ei ole sama isikuga, teeb sellisel juhul kindlaks andmed, mis on kaitstud ärisaladusena, sealhulgas asjaomastes metaandmetes. Avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ võtab enne ärisaladuste avalikustamist nende konfidentsiaalsuse säilitamiseks kõik vajalikud ja asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, sealhulgas kasutades kohasel juhul lepingu näidistingimusi, tehnilisi standardeid ning tegevusjuhendeid.

4.   Avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ vastutab saadud andmete turvalisuse eest.


whereas









keyboard_arrow_down