Data Act 2023/2854 ET

BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf

2023/2854 ET cercato: 'käesolevas' . Output generated live by software developed by IusOnDemand srl

expand index käesolevas:

1 Artikkel 1 Reguleerimisese ja kohaldamisala

1 Artikkel 8 Tingimused, mille alusel andmevaldajad teevad andmed andmesaajatele kättesaadavaks

1 Artikkel 17 Andmete kättesaadavaks tegemise taotlused

2 Artikkel 31 Teatavaid andmetöötlusteenuseid käsitlev erikord

2 Artikkel 37 Pädevad asutused ja andmekoordinaatorid

1 Artikkel 38 Õigus esitada kaebus

1 Artikkel 45 Delegeeritud volituste rakendamine

whereas käesolevas:

definitions:

cloud tag:

and the number of total unique words without stopwords is: 1640

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. käesolevas määruses sätestatakse ühtlustatud normid, mis käsitlevad muu hulgas

a)	toote kasutamisel loodud andmete ja seotud teenuse kasutamisel loodud andmete kättesaadavaks tegemist ühendatud toote või seotud teenuse kasutajale;

b)	andmevaldajate poolt andmesaajatele andmete kättesaadavaks tegemist;

c)	andmevaldajate poolt avaliku sektori asutustele, komisjonile, Euroopa Keskpangale ja liidu organitele andmete, mille järele on erakorraline vajadus, kättesaadavaks tegemist avalikes huvides oleva eriülesande täitmiseks;

d)	andmetöötlusteenuste vahetamise hõlbustamist;

e)	kaitsemeetmete kehtestamist, et vältida kolmandate isikute ebaseaduslikku juurdepääsu isikustamata andmetele, ning

f)	andmetele juurdepääsu, andmete edastamist ja kasutamist käsitlevate koostalitlusstandardite väljatöötamist.

2. Käesolev määrus hõlmab isikuandmeid ja isikustamata andmeid, sealhulgas järgmist liiki andmeid järgmistes kontekstides:

a)	II peatükki kohaldatakse andmete suhtes, välja arvatud sisu, mis puudutavad ühendatud toodete ja seotud teenuste toimivust, kasutamist ja keskkonda;

b)	III peatükki kohaldatakse kõigi erasektori andmete suhtes, mille suhtes kehtib seadusjärgne andmete jagamise kohustus;

c)	IV peatükki kohaldatakse kõigi erasektori andmete suhtes, millele pääsetakse juurde ja mida kasutatakse ettevõtjatevaheliste lepingute alusel;

d)	V peatükki kohaldatakse kõigi erasektori andmete suhtes, keskendudes isikustamata andmetele;

e)	VI peatükki kohaldatakse andmetöötlusteenuse osutajate töödeldavate andmete ja teenuste suhtes;

f)	VII peatükki kohaldatakse liidus andmetöötlusteenuse osutajate valduses olevate isikustamata andmete suhtes.

3. Käesolevat määrust kohaldatakse

a)	liidus turule lastud ühendatud toodete tootjate ja seotud teenuste osutajate suhtes, olenemata nende tootjate ja teenuseosutajate asukohast;

b)	punktis a osutatud ühendatud toodete või seotud teenuste liidu kasutajate suhtes;

c)	andmevaldajate suhtes, olenemata nende asukohast, kes teevad andmed liidus andmesaajatele kättesaadavaks;

d)	liidus asuvate andmesaajate suhtes, kellele andmed kättesaadavaks tehakse;

avaliku sektori asutuste, komisjoni, Euroopa Keskpanga ja liidu organite suhtes, kes taotlevad andmevaldajatelt erakorralise vajaduse korral andmete kättesaadavaks tegemist avalikes huvides oleva eriülesande täitmiseks, ning andmevaldajate suhtes, kes esitavad need andmed vastuseks sellisele taotlusele;

f)	andmetöötlusteenuse osutajate suhtes, olenemata nende asukohast, kes osutavad selliseid teenuseid klientidele liidus;

g)	andmeruumides osalejate suhtes ja nutilepinguid kasutavate rakenduste müüjate suhtes ning isikute suhtes, kelle kaubandus-, äri- või kutsetegevus hõlmab kokkuleppe täitmise raames nutilepingute kasutuselevõttu teiste jaoks.

4. Käesoleva määruse viiteid ühendatud toodetele või seotud teenustele käsitatakse ka viidetena virtuaalassistentidele, niivõrd kui need suhtlevad ühendatud toote või seotud teenusega.

5. Käesolev määrus ei mõjuta selles sätestatud õiguste ja kohustustega seoses töödeldavate isikuandmete suhtes eraelu puutumatust ja side konfidentsiaalsust ning lõppseadme terviklust käsitlevat liidu ja riigisisest õigust, eelkõige määruseid (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiivi 2002/58/EÜ, sealhulgas järelevalveasutuste volitusi ja pädevust ning andmesubjektide õigusi. Andmesubjektidest kasutajate puhul täiendavad käesoleva määruse II peatükis sätestatud õigused määruse (EL) 2016/679 artiklites 15 ja 20 sätestatud andmesubjektide õigust tutvuda andmetega ja andmete ülekandmise õigust. Kui käesolev määrus on vastuolus isikuandmete kaitset või eraelu puutumatust käsitleva liidu õigusega või nimetatud liidu õigusega kooskõlas vastu võetud riigisisese õigusega, siis on ülimuslik asjakohane liidu või riigisisene isikuandmete kaitset või eraelu puutumatust käsitlev õigus.

6. Käesolevat määrust ei kohaldata eraõiguslike ja avalik-õiguslike üksuste vahelise andmevahetuse vabatahtlike kokkulepete, eelkõige andmete jagamise vabatahtlike kokkulepete suhtes ning see ei takista nende sõlmimist.

Käesolev määrus ei mõjuta liidu ja riigisiseseid õigusakte, milles sätestatakse andmete jagamine, andmetele juurdepääs ja andmete kasutamine kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise ja kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning tollivormistuse ja maksustamise eesmärgil, eelkõige määruseid (EL) 2021/784, (EL) 2022/2065 ja (EL) 2023/1543 ning direktiivi (EL) 2023/1544 ja rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas. Käesolevat määrust ei kohaldata andmete kogumist, jagamist ja kasutamist ega neile juurdepääsu määruse (EL) 2015/847 ja direktiivi (EL) 2015/849 alusel. Käesolevat määrust ei kohaldata liidu õiguse kohaldamisalast välja jäävate valdkondade suhtes ja see ei mõjuta mingil juhul liikmesriikide pädevust seoses avaliku julgeoleku, riigikaitse ja riikliku julgeolekuga, olenemata sellest, millist liiki üksustele on liikmesriigid usaldanud kõnealuse pädevusega seotud ülesannete täitmise, või nende volitustest kaitsta muid riigi põhifunktsioone, sealhulgas tagada riigi territoriaalne terviklikkus ja avaliku korra säilitamine. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide pädevust seoses tolli- ja maksuhaldusega ega kodanike tervise ja ohutusega.

7. Käesoleva määrusega täiendatakse määruse (EL) 2018/1807 iseregulatsioonil põhinevat lähenemisviisi, lisades pilvteenuse vahetamist puudutavad üldkohaldatavad kohustused.

8. Käesolev määrus ei mõjuta nende liidu ja riigisiseste õigusaktide kohaldamist, millega nähakse ette intellektuaalomandi õiguste kaitse, eelkõige direktiive 2001/29/EÜ, 2004/48/EÜ ja (EL) 2019/790.

9. Käesolev määrus täiendab ning ei mõjuta liidu õigust, mille eesmärk on edendada tarbijate huve ja tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ning kaitsta tarbijate tervist, ohutust ja majanduslikke huve, eelkõige direktiive 93/13/EMÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL.

10. Käesolev määrus ei takista vabatahtlike seaduslike andmejagamislepingute sõlmimist, sealhulgas vastastikusel alusel sõlmitud lepingud, mis vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

Artikkel 2

Mõisted

käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„andmed“ – tegevuse, faktide või teabe ning sellise tegevuse, faktide või teabe kogumi digitaalne väljendus, muu hulgas heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestise kujul;

2)	„metaandmed“ – andmete sisu või andmekasutuse struktureeritud kirjeldus, mis hõlbustab asjaomaste andmete otsimist või kasutamist;

3)	„isikuandmed“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 määratletud isikuandmed;

4)	„isikustamata andmed“ – muud andmed kui isikuandmed;

„ühendatud toode“ – ese, mis võtab vastu, loob või kogub andmeid oma kasutuse või keskkonna kohta ning on võimeline edastama toote kasutamisel loodud andmeid elektroonilise side teenuse, füüsilise ühenduse või sisseehitatud juurdepääsu kaudu ja mille peamine ülesanne ei ole andmete talletamine, töötlemine ega edastamine muude isikute kui kasutaja nimel;

„seotud teenus“ – muu digiteenus kui elektroonilise side teenus, sealhulgas tarkvara, mis on ostmise, rendi või liisimise ajal tootega ühendatud nii, et selle puudumine takistaks ühendatud tootel täita üht või mitut oma funktsiooni, või mille tootja või kolmas isik hiljem tootega ühendab, et ühendatud toote funktsioone täiendada, ajakohastada või kohandada;

„töötlemine“ – andmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, salvestamine, korrastamine, struktureerimine, talletamine, kohandamine või muutmine, väljavõtmine, tutvumine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;

„andmetöötlusteenus“ – digiteenus, mida osutatakse kliendile ja mis võimaldab asukohast sõltumatut ja nõudepõhist võrgujuurdepääsu tsentraliseeritud, hajusate või väga hajusate konfigureeritavate, skaleeritavate ja paindlike andmetöötlusressursside ühiskasutatavale kogumile, mida on võimalik kiiresti kasutusele võtta ja kättesaadavaks teha minimaalse haldusliku pingutuse või teenuseosutaja minimaalse sekkumisega;

9)	„sama liiki teenus“ – selliste andmetöötlusteenuste kogum, millel on sama esmane eesmärk, sama andmetöötlusteenuse mudel ja samad põhifunktsioonid;

10)	„andmevahendusteenus“ – määruse (EL) 2022/868 artikli 2 punktis 11 määratletud andmevahendusteenus;

11)	„andmesubjekt“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 osutatud andmesubjekt;

12)	„kasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes omab ühendatud toodet või kellele on lepingu alusel üle antud ajutine õigus kasutada kõnealust ühendatud toodet või kellele osutatakse seotud teenuseid;

13)

„andmevaldaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kellel on käesoleva määruse, kohaldatava liidu õiguse või liidu õiguse alusel vastu võetud riigisiseste õigusaktide kohaselt õigus või kohustus kasutada ja teha kättesaadavaks andmeid, sealhulgas lepingu korral toote kasutamisel loodud andmeid või seotud teenuse kasutamisel loodud andmeid, mis ta on välja võtnud või loonud seotud teenuse osutamise käigus;

14)

„andmesaaja“ – füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud ühendatud toote või seotud teenuse kasutaja, kes tegutseb enda kaubandus-, äri-, ametialase või kutsetegevusega seotud eesmärgil, kellele andmevaldaja teeb andmed kättesaadavaks, sealhulgas kolmas isik, kui kasutaja on esitanud andmevaldajale taotluse või kooskõlas liidu õiguse või liidu õiguse alusel vastu võetud riigisiseste õigusaktide kohase õigusliku kohustusega;

15)	„toote kasutamisel loodud andmed“ – ühendatud toote kasutamise tulemusena loodud andmed, mis tootja on kavandanud kasutaja, andmevaldaja või kolmanda isiku, sealhulgas asjakohasel juhul tootja poolt elektroonilise side teenuse, füüsilise ühenduse või sisseehitatud juurdepääsu abil väljavõetavaks;

16)

„seotud teenuse kasutamisel loodud andmed“ – teenuseosutaja poolt seotud teenuse osutamise käigus loodud andmed, mis kajastavad digiteeritud kujul kasutaja tegevust või ühendatud tootega seonduvaid sündmusi ja mis salvestatakse kasutaja poolt tahtlikult või luuakse kasutaja tegevuse kõrvalsaadusena;

17)	„hõlpsasti kättesaadavad andmed“ – toote kasutamisel loodud andmed ja seotud teenuse kasutamisel loodud andmed, mida andmevaldaja saab seaduslikult või võib seaduslikult saada ühendatud tootest või seotud teenusest, tegemata ebaproportsionaalseid jõupingutusi, mis ei ole pelgalt lihtsad toimingud;

18)	„ärisaladus“ – direktiivi (EL) 2016/943 artikli 2 punktis 1 määratletud ärisaladus;

19)	„ärisaladuse omaja“ – direktiivi (EL) 2016/943 artikli 2 punktis 2 määratletud ärisaladuse omaja;

20)	„profiilianalüüs“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 4 määratletud profiilianalüüs;

21)	„turul kättesaadavaks tegemine“ – äritegevuse käigus ühendatud toote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turul turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

22)	„turule laskmine“ – ühendatud toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

23)	„tarbija“ – füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, äri-, ametialase või kutsetegevusega;

24)	„ettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes seoses käesoleva määrusega hõlmatud lepingute ja tavadega tegutseb enda kaubandus-, äri-, ameti- või kutsetegevusega seotud eesmärgil;

25)	„väikeettevõtja“ – soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 2 lõikes 2 määratletud väikeettevõtja;

26)	„mikroettevõtja“ – soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 2 lõikes 3 määratletud mikroettevõtja;

27)	„liidu organid“ – liidu organid ja asutused, mis on loodud Euroopa Liidu lepinguga, ELi toimimise lepinguga või Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga või nende alusel vastu võetud õigusaktide alusel;

28)	„avaliku sektori asutus“ – liikmesriikide riiklikud, piirkondlikud või kohalikud asutused ja liikmesriikide avalik-õiguslikud isikud või ühest või mitmest sellisest asutusest või ühest või mitmest sellisest isikust koosnevad ühendused;

29)

„üldine hädaolukord“ – ajaliselt piiratud erakorraline olukord, nagu rahvatervise hädaolukord, loodusõnnetusest tingitud hädaolukord või inimtegevusest tingitud suurõnnetus, sealhulgas ulatuslik küberturvalisuse intsident, mis mõjutab negatiivselt liidu, liikmesriigi või selle osa elanikkonda ning millega kaasneb oht, et see võib tõsiselt ja püsivalt kahjustada elamistingimusi või majanduslikku või finantsstabiilsust või oluliselt ja vahetult halvendada majanduslikke varasid liidus või asjaomases liikmesriigis, ja mis tehakse kindlaks või kuulutatakse ametlikult välja vastavalt liidu või riigisisese õiguse kohastele asjakohastele menetlustele;

30)	„klient“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on sõlminud andmetöötlusteenuse osutajaga lepingu eesmärgiga kasutada üht või mitut andmetöötlusteenust;

31)

„virtuaalassistent“ – tarkvara, mis suudab töödelda käsklusi, ülesandeid või küsimusi, sealhulgas neid, mis põhinevad hääl- või kirjalikul sisendil, žestidel või liigutustel, ning mis nimetatud käsklustele, ülesannetele või küsimustele tuginedes annab juurdepääsu muudele teenustele või juhib ühendatud toodete funktsioone;

32)	„digivara“ – digitaalsel kujul elemendid, sealhulgas rakendused, mida kliendil on õigus kasutada, sõltumata lepingulisest suhtest, mis puudutab andmetöötlusteenust, mida ta kavatseb vahetada;

33)	„lokaalne IKT-taristu“ – IKT-taristu ja andmetöötlusressursid, mida klient omab, rendib või liisib ning mis asuvad kliendi enda andmekeskuses ja mida käitab klient või kolmas isik;

34)

„vahetamine“ – seni kasutatud andmetöötlusteenuse osutajat, andmetöötlusteenuse klienti ja asjakohasel juhul uut andmetöötlusteenuse osutajat hõlmav protsess, mille käigus andmetöötlusteenuse klient läheb ühe andmetöötlusteenuse kasutamiselt üle teise sama liiki andmetöötlusteenuse kasutamisele või muule teenusele, mida pakub erinev andmetöötlusteenuse osutaja, või lokaalsele IKT-taristule, sealhulgas andmete ekstraktimise, teisendamise ja üleslaadimise teel;

35)	„andmete väljaviimise tasud“ – andmeedastustasud, mida võetakse klientidelt nende andmete andmetöötlusteenuse osutaja IKT-taristust võrgu kaudu erineva teenuseosutaja süsteemi või lokaalsesse IKT-taristusse ekstraktimise eest;

36)

„vahetustasud“ – tasud, välja arvatud standardsed teenustasud ja ennetähtaegse lõpetamise trahvid, mille andmetöötlusteenuse osutaja kehtestab kliendile käesoleva määrusega ette nähtud toimingute eest erineva teenuseosutaja süsteemi kasutamisele või lokaalsele IKT-taristule ülemineku eest, sealhulgas andmete väljaviimise tasud;

37)

„funktsionaalne samaväärsus“ – olukord, kus pärast vahetusprotsessi taastatakse kliendi eksporditavate andmete ja digivara põhjal sama liiki uue andmetöötlusteenuse keskkonnas minimaalne funktsionaalsuse tase, nii et uus andmetöötlusteenus annab sisuliselt võrreldava tulemuse vastuseks samale sisendile seoses ühiste omadustega, mida kliendile lepingu alusel pakutakse;

38)

„eksporditavad andmed“ – artiklite 23–31 ja 35 kohaldamisel sisend- ja väljundandmed, sealhulgas metaandmed, mis on otseselt või kaudselt loodud või kaasloodud, kui klient kasutab andmetöötlusteenust, välja arvatud andmetöötlusteenuse osutaja või kolmanda isiku vara või andmed, mis on kaitstud intellektuaalomandi õigustega või kujutavad endast ärisaladust;

39)	„nutileping“ – arvutiprogramm, mida kasutatakse lepingu või selle osa automaatseks täitmiseks, kasutades elektrooniliste andmekirjete jada ning tagades nende tervikluse ja nende kronoloogilise järjestuse täpsuse;

40)	„koostalitlusvõime“ – kahe või enama andmeruumi või sidevõrgu, süsteemi, ühendatud toote, rakenduse või komponendi võime vahetada ja kasutada andmeid oma funktsioonide täitmiseks;

41)	„avatud koostalitlusvõime spetsifikatsioon“ – informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tehniline spetsifikatsioon, mis on suunatud tulemuslikkusele ja andmetöötlusteenuste vahelise koostalitlusvõime saavutamisele;

42)	„ühtne spetsifikatsioon“ – dokument, välja arvatud standard, mis sisaldab tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad täita teatavaid käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid ja kohustusi;

43)	„harmoneeritud standard“ – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud harmoneeritud standard.

II PEATÜKK

ANDMETE JAGAMINE ETTEVÕTJALT TARBIJALE JA ETTEVÕTJALT ETTEVÕTJALE

Artikkel 7

Ettevõtjalt tarbijale ja ettevõtjalt ettevõtjale andmete jagamise kohustuste kohaldamisala

1. käesolevas peatükis sätestatud kohustusi ei kohaldata mikroettevõtja ega väikeettevõtja toodetud või disainitud ühendatud toodete või seotud teenuste kasutamisel loodud andmete suhtes, tingimusel et sellel ettevõtjal ei ole soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 3 tähenduses partnerettevõtjat ega sidusettevõtjat, kes ei kvalifitseeru mikroettevõtjaks ega väikeettevõtjaks, ning juhul, kui mikroettevõtja või väikeettevõtja ei tegele alltöövõtu korras ühendatud toote tootmise või disainimise või seotud teenuse osutamisega.

Sama kehtib andmete suhtes, mis on loodud soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 2 alusel vähem kui ühe aasta jooksul keskmise suurusega ettevõtjaks kvalifitseerunud ettevõtja toodetud ühendatud toodete või osutatud seotud teenuste kasutamisel ning ühendatud toodete suhtes aasta jooksul pärast nende turule laskmise kuupäeva keskmise suurusega ettevõtja poolt.

2. Kõik lepingutingimused, millega välistatakse kasutaja käesoleva peatüki kohaste õiguste kohaldamine, kaldutakse neist õigustest kõrvale või muudetakse nende toimet kasutaja kahjuks, ei ole kasutaja jaoks siduvad.

III PEATÜKK

SELLISTE ANDMEVALDAJATE KOHUSTUSED, KELLEL ON LIIDU ÕIGUSE KOHASELT KOHUSTUS TEHA ANDMED KÄTTESAADAVAKS

Artikkel 8

Tingimused, mille alusel andmevaldajad teevad andmed andmesaajatele kättesaadavaks

1. Kui ettevõtjatevaheliste suhete raames on andmevaldaja kohustatud tegema andmed andmesaajale kättesaadavaks artikli 5 või muu kohaldatava liidu õigusakti või liidu õiguse alusel vastu võetud riigisisese õigusakti alusel, lepib ta andmesaajaga kokku andmete kättesaadavaks tegemise korra ja teeb andmed kättesaadavaks õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel ning läbipaistval viisil kooskõlas käesoleva peatüki ja IV peatükiga.

2. Lepingutingimus, mis käsitleb andmetele juurdepääsu ja nende kasutamist või vastutust ja õiguskaitsevahendeid andmetega seotud kohustuste rikkumise või lõpetamise korral, ei ole siduv, kui see kujutab endast ebaõiglast lepingutingimust artikli 13 tähenduses või kui sellega välistatakse II peatüki kohaste kasutaja õiguste kohaldamine, kaldutakse neist kõrvale või muudetakse nende toimet kasutaja kahjuks.

3. Andmevaldaja ei tee andmete kättesaadavaks tegemisel andmete kättesaadavaks tegemise korra seisukohast vahet andmesaajate võrreldavate kategooriate vahel, sealhulgas andmevaldaja partnerettevõtjad või sidusettevõtjad. Kui andmesaaja leiab, et tingimused, mille alusel andmed on talle kättesaadavaks tehtud, on diskrimineerivad, peab andmevaldaja esitama andmesaajale selle põhjendatud taotluse alusel põhjendamatu viivituseta teabe, millest nähtub, et diskrimineerimist ei ole toimunud.

4. Andmevaldaja ei tee andmeid andmesaajale kättesaadavaks, sealhulgas ainuõiguslikult, välja arvatud juhul, kui kasutaja seda II peatüki kohaselt taotleb.

5. Andmevaldajad ja andmesaajad ei pea esitama rohkem teavet, kui on vaja, et kontrollida andmete kättesaadavaks tegemiseks kokku lepitud lepingutingimuste või nende käesolevast määrusest või muust kohaldatavast liidu õigusest või liidu õiguse alusel vastu võetud riigisisesest õigusaktist tulenevate kohustuste täitmist.

6. Kui liidu õiguses, sealhulgas käesoleva määruse artikli 4 lõikes 6 ja artikli 5 lõikes 9, või liidu õiguse alusel vastu võetud riigisisestes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, ei kohusta andmesaajale andmete kättesaadavaks tegemise kohustus avalikustama ärisaladusi.

Artikkel 17

Andmete kättesaadavaks tegemise taotlused

1. Artikli 14 kohaselt andmeid taotledes teeb avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ järgmist:

a)	täpsustab, milliseid andmeid nõutakse, sealhulgas andmete tõlgendamiseks ja kasutamiseks vajalikke asjakohaseid metaandmeid;

b)	tõendab, et täidetud on tingimused, mida on vaja artiklis 15 osutatud sellise erakorralise vajaduse olemasoluks, mille tarvis andmeid taotletakse;

c)	selgitab taotluse eesmärki, taotletavate andmete kavandatavat kasutust, sealhulgas asjakohasel juhul kolmanda isiku poolt kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4, ja kasutamise kestust, ning asjakohasel juhul seda, kuidas isikuandmete töötlemisega seda erakorralist vajadust rahuldatakse;

d)	võimaluse korral täpsustab, millal kõik isikud, kellel on andmetele juurdepääs, andmed eeldatavasti kustutavad;

e)	põhjendab selle andmevaldaja valikut, kellele taotlus on adresseeritud;

f)	märgib muud avaliku sektori asutused või komisjoni, Euroopa Keskpanga või liidu organid ja kolmandad isikud, kellega saadud andmeid eeldatavasti jagatakse;

täpsustab isikuandmete taotlemise korral andmekaitse põhimõtete ja andmekaitsemeetmete rakendamiseks vajalikud ja proportsionaalsed tehnilised ja korralduslikud meetmed ning vajalikud kaitsemeetmed, näiteks pseudonüümimine, ning selle, kas andmevaldaja saab enne andmete kättesaadavaks tegemist kohaldada anonüümimist;

h)	märgib õigusliku sätte, millega antakse taotluse esitanud avaliku sektori asutusele, komisjonile, Euroopa Keskpangale või liidu organitele avalikes huvides täidetav eriülesanne, mis on asjakohane andmete taotlemise jaoks;

i)	täpsustab tähtaja, millele on osutatud artikli 18 lõikes 2 ja mille jooksul tuleb andmed kättesaadavaks teha ning mille jooksul võib andmevaldaja taotleda avaliku sektori asutuselt, komisjonilt, Euroopa Keskpangalt või liidu organilt taotluse muutmist või tagasivõtmist;

j)	teeb kõik endast oleneva, et vältida sellise andmetaotluse rahuldamist, mille tulemusel vastutaks andmevaldaja liidu või liikmesriigi õiguse rikkumise eest.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatud andmetaotlus peab

a)	olema esitatud kirjalikult ning andmevaldajale arusaadavas selges, täpses ja lihtsas keeles;

b)	täpsustama, mis liiki andmeid taotletakse, ja vastama andmetele, mille üle andmevaldajal on taotluse esitamise ajal kontroll;

c)	olema erakorralise vajadusega proportsionaalne ja põhjendatud, nii taotletud andmete üksikasjalikkuse ja mahu kui ka taotletud andmetele juurdepääsu sageduse osas;

d)	järgima andmevaldaja õiguspäraseid eesmärke, tagades ärisaladuste kaitse kooskõlas artikli 19 lõikega 3, ning kulutuste ja jõupingutuste tegemise, mida on vaja andmete kättesaadavaks tegemiseks;

käsitlema isikustamata andmeid ning üksnes juhul, kui on tõendatud nende ebapiisavus andmete kasutamise erakorralisele vajadusele reageerimiseks kooskõlas artikli 15 lõike 1 punktiga a, taotlema isikuandmeid pseudonüümitud kujul ning nägema ette tehnilised ja korralduslikud meetmed, mida võetakse andmete kaitsmiseks;

f)	teavitama andmevaldajat karistustest, mille artikli 37 kohaselt määratud pädev asutus määrab vastavalt artiklile 40, kui taotlust ei rahuldata;

kui taotluse esitab avaliku sektori asutus, olema edastatud avaliku sektori asukohaliikmesriigi andmekoordinaatorile, kellele on osutatud artiklis 37 ning kes teeb taotluse internetis põhjendamatu viivituseta üldsusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui andmekoordinaator leiab, et see ohustaks avalikku julgeolekut;

h)	kui taotluse esitab komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ, olema tehtud internetis põhjendamatu viivituseta üldsusele kättesaadavaks;

i)	olema isikuandmete taotlemise korral põhjendamatu viivituseta teada antud järelevalveasutusele määruse (EL) 2016/679 kohaldamise seireks avaliku sektori asutuse asukohaliikmesriigis.

Euroopa Keskpank ja liidu organid teavitavad oma taotlustest komisjoni.

3. Avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ ei tee käesoleva peatüki kohaselt saadud andmeid kättesaadavaks määruse (EL) 2022/868 artikli 2 lõikes 2 või direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 2 lõikes 11 määratletud taaskasutamiseks. Avaliku sektori asutuste valduses olevate käesoleva peatüki kohaselt saadud andmete suhtes ei kohaldata määrust (EL) 2022/868 ega direktiivi (EL) 2019/1024.

4. Käesoleva artikli lõikega 3 ei takistata avaliku sektori asutusel, komisjonil, Euroopa Keskpangal või liidu organil vahetada käesoleva peatüki kohaselt saadud andmeid teise avaliku sektori asutuse või komisjoni, Euroopa Keskpanga või liidu organiga, et täita artiklis 15 osutatud ülesandeid, nagu on täpsustatud taotluses kooskõlas käesoleva artikli lõike 1 punktiga f, või teha andmed kättesaadavaks kolmandale isikule, kui ta on delegeerinud kõnealusele kolmandale isikule üldsusele kättesaadava kokkuleppe alusel tehnilise ülevaatuse või muu funktsiooni. Selliste kolmandate isikute suhtes kohaldatakse ka artikli 19 kohaseid avaliku sektori asutuste kohustusi, eeskätt ärisaladuste konfidentsiaalsuse säilitamise kaitsemeetmeid. Kui avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ käesoleva lõike alusel andmeid edastab või kättesaadavaks teeb, teavitab ta sellest põhjendamatu viivituseta andmevaldajat, kellelt andmed saadi.

5. Kui andmevaldaja leiab, et tema õigusi, mis tulenevad käesolevast peatükist, on andmete edastamisega või nende kättesaadavaks tegemisega rikutud, võib ta esitada kaebuse artikli 37 kohaselt määratud pädevale asutusele andmevaldaja asukohaliikmesriigis.

6. Komisjon koostab käesoleva artikli alusel taotluste jaoks näidisvormi.

Artikkel 31

Teatavaid andmetöötlusteenuseid käsitlev erikord

1. Artikli 23 punktis d, artiklis 29 ning artikli 30 lõigetes 1 ja 3 sätestatud kohustusi ei kohaldata andmetöötlusteenuste suhtes, mille enamik põhiomadusi on kohandatud konkreetse kliendi erivajaduste rahuldamiseks või mille kõik komponendid on välja töötatud konkreetse kliendi jaoks, ning kui neid andmetöötlusteenuseid ei pakuta andmetöötlusteenuse osutaja teenusekataloogi kaudu laias kaubanduslikus mastaabis.

2. käesolevas peatükis sätestatud kohustusi ei kohaldata andmetöötlusteenuste suhtes, mida osutatakse mittetoodetava versioonina testimise ja hindamise eesmärgil ning piiratud aja jooksul.

3. Enne käesolevas artiklis osutatud andmetöötlusteenuste osutamist käsitleva lepingu sõlmimist teavitab andmetöötlusteenuse osutaja tulevast klienti käesolevas peatükis sätestatud kohustustest, mida ei kohaldata.

VII PEATÜKK

VALITSUSASUTUSTE JUURDEPÄÄS ISIKUSTAMATA ANDMETELE JA NENDE EDASTAMINE RAHVUSVAHELISEL TASANDIL

Artikkel 35

Andmetöötlusteenuste koostalitlusvõime

1. Andmetöötlusteenuste koostalitlusvõimet käsitlevad avatud koostalitlusvõime spetsifikatsioonid ja harmoneeritud standardid peavad

a)	saavutama koostalitlusvõime sama liiki teenust hõlmavate erinevate andmetöötlusteenuste vahel, kui see on tehniliselt teostatav;

b)	parandama digivarade ülekantavust sama liiki teenust hõlmavate erinevate andmetöötlusteenuste vahel;

c)	hõlbustama sama liiki teenust hõlmavate artikli 30 lõikes 1 osutatud erinevate andmetöötlusteenuste funktsionaalset samaväärsust, kui see on tehniliselt teostatav;

d)	mitte avaldama negatiivset mõju andmetöötlusteenuste ning andmete turvalisusele ja terviklusele;

e)	olema kavandatud viisil, mis võimaldab tehnilisi edusamme ning andmetöötlusteenuste uute funktsioonide ja uuenduste lisamist.

2. Andmetöötlusteenuste koostalitlusvõimet käsitlevad avatud koostalitlusvõime spetsifikatsioonid ja harmoneeritud standardid peavad piisavalt käsitlema järgmist:

a)	pilvandmetöötluse koostalitlusvõime aspektid, mis on seotud andmetranspordi koostalitlusvõime, süntaktilise koostalitlusvõime, andmete semantilise koostalitlusvõime, käitumusliku koostalitlusvõime ja tegevuspõhimõtete koostalitlusvõimega;

b)	pilveandmete ülekantavuse aspektid, mis on seotud andmete süntaktilise ülekantavuse, andmete semantilise ülekantavuse ja andmepõhimõtete ülekantavusega;

c)	pilverakenduse aspektid, mis on seotud rakenduste süntaktilise ülekantavuse, rakenduste juhiste ülekantavuse, rakenduste metaandmete ülekantavuse, rakenduste käitumusliku ülekantavuse ja rakenduspõhimõtete ülekantavusega.

3. Avatud koostalitlusvõime spetsifikatsioonid vastavad määruse (EL) nr 1025/2012 II lisale.

4. Olles võtnud arvesse asjaomaseid rahvusvahelisi ja Euroopa standardeid ning iseregulatsiooni algatusi, võib komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõikega 1 esitada ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada harmoneeritud standardid, mis vastavad käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud olulistele nõuetele.

5. Komisjon võib rakendusaktidega võtta avatud koostalitlusvõime spetsifikatsioonide alusel vastu ühtsed spetsifikatsioonid, mis hõlmavad kõiki lõigetes 1 ja 2 sätestatud olulisi nõudeid.

6. Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud rakendusakti eelnõu koostamisel võtab komisjon arvesse artikli 37 lõike 5 punktis h osutatud asjaomaste pädevate asutuste ja muude asjaomaste organite või eksperdirühmade seisukohti ning konsulteerib igakülgselt kõigi asjaomaste sidusrühmadega.

7. Kui liikmesriik on seisukohal, et ühtne spetsifikatsioon ei vasta täielikult lõigetes 1 ja 2 sätestatud olulistele nõuetele, teatab ta sellest komisjonile, esitades üksikasjaliku selgituse. Komisjon hindab üksikasjalikku selgitust ja ta võib asjakohasel juhul muuta rakendusakti, millega kõnealune ühtne spetsifikatsioon kehtestatakse.

8. Artikli 30 lõike 3 kohaldamisel avaldab komisjon rakendusaktidega viite andmetöötlusteenuste koostalitlusvõimet käsitlevatele harmoneeritud standarditele ja ühtsetele spetsifikatsioonidele andmetöötlusteenuste koostalitlusvõime standardite liidu keskhoidlas.

9. käesolevas artiklis osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 37

Pädevad asutused ja andmekoordinaatorid

1. Iga liikmesriik määrab käesoleva määruse kohaldamise ja täitmise tagamise eest vastutava pädeva asutuse (pädevad asutused). Liikmesriigid võivad luua ühe või mitu uut asutust või toetuda olemasolevatele asutustele.

2. Kui liikmesriik määrab rohkem kui ühe pädeva asutuse, määrab ta nende hulgast andmekoordinaatori, et hõlbustada pädevate asutuste vahelist koostööd ja abistada käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid üksusi kõigis selle kohaldamise ja täitmise tagamisega seotud küsimustes. Pädevad asutused teevad neile lõikega 5 antud ülesannete ja volituste täitmisel üksteisega koostööd.

3. Seiret käesoleva määruse kohaldamise üle isikuandmete kaitse osas teevad järelevalveasutused, kes vastutavad määruse (EL) 2016/679 kohaldamise seire eest. Määruse (EL) 2016/679 VI ja VII peatükki kohaldatakse mutatis mutandis.

Käesoleva määruse kohaldamise seire eest, niivõrd kui see puudutab komisjoni, Euroopa Keskpanka või liidu organeid, vastutab Euroopa andmekaitseinspektor. Kui see on asjakohane, kohaldatakse määruse (EL) 2018/1725 artiklit 62 mutatis mutandis.

Isikuandmete töötlemisel lähtutakse käesolevas lõikes osutatud järelevalveasutuste ülesannetest ja volitustest.

4. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist,

a)	austatakse käesoleva määruse kohaldamisega seotud konkreetsete valdkondlike andmete juurdepääsetavuse ja kasutusega seotud küsimuste puhul valdkondlike asutuste pädevust;

b)	on artiklite 23–31, 34 ja 35 kohaldamise ja täitmise tagamise eest vastutaval pädeval asutusel kogemus andme- ja elektroonilise side teenuste valdkonnas.

5. Liikmesriigid tagavad, et pädevate asutuste ülesanded ja volitused on selgelt kindlaks määratud ning hõlmavad järgmist:

a)	käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kasutajate ja üksuste seas andmepädevuse ning käesolevast määrusest tulenevate õiguste ja kohustuste alase teadlikkuse suurendamine;

käesoleva määruse väidetavatest rikkumistest tulenevate kaebuste menetlemine, sealhulgas seoses ärisaladustega, ja kaebuste sisu asjakohasel määral uurimine ning kaebuse esitaja regulaarne teavitamine, kui see on riigisisese õiguse kohaselt asjakohane, uurimise käigust ja tulemusest mõistliku aja jooksul, eelkõige juhul, kui on vajalik täiendav uurimine või kooskõlastamine teise pädeva asutusega;

c)	käesoleva määruse kohaldamist puudutavates küsimustes uurimiste läbiviimine, muu hulgas teiselt pädevalt asutuselt või muult riigiasutuselt saadud teabe põhjal;

d)	haldusmenetluse abil mõjusate, proportsionaalsete ja hoiatavate rahaliste karistuste määramine, mis võivad hõlmata sunniraha või tagasiulatuva jõuga karistusi, või kohtumenetluse algatamine trahvide määramiseks;

e)	andmete kättesaadavaks tegemise ja kasutamise seisukohast oluliste tehnoloogiliste ja asjakohaste kaubanduslike arengusuundade jälgimine;

teiste liikmesriikide pädevate asutustega ning asjakohastel juhtudel komisjoni või Euroopa Andmeinnovatsiooninõukoguga koostöö tegemine, et tagada käesoleva määruse järjepidev ja tulemuslik kohaldamine, sealhulgas põhjendamatu viivituseta kogu asjakohase teabe elektroonilisel teel vahetamine, sealhulgas seoses käesoleva artikli lõikega 10;

koostöö tegemine asjaomaste pädevate asutustega, kes vastutavad muude liidu või riigisiseste õigusaktide rakendamise eest, sealhulgas andme- ja elektroonilise side teenuste valdkonnas pädevate asutustega, järelevalveasutusega, kes vastutab määruse (EL) 2016/679 kohaldamise seire eest, või valdkondlike asutustega, et tagada käesoleva määruse täitmine kooskõlas liidu ja liikmesriigi muu õigusega;

h)	koostöö asjaomaste pädevate asutustega, et tagada artiklite 23–31, 34 ja 35 täitmine kooskõlas muu liidu õigusega ja andmetöötlusteenuse osutajate suhtes kohalduvate iseregulatsiooni meetmetega;

i)	vahetustasude kaotamise tagamine kooskõlas artikliga 29;

j)	V peatüki kohaselt esitatud andmetaotluste läbivaatamine.

Kui on määratud andmekoordinaator, hõlbustab ta esimese lõigu punktides f, g ja h osutatud koostööd ja abistab pädevaid asutusi nende taotluse korral.

6. Andmekoordinaator, kui selline pädev asutus on määratud, teeb järgmist:

a)	tegutseb ühtse kontaktpunktina kõigis käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimustes;

b)	tagab, et avaliku sektori asutuste poolt erakorralise vajaduse korral vastavalt V peatükile esitatud andmete kättesaadavaks tegemise taotlused on üldsusele internetis kättesaadavad, ning edendab vabatahtlikke andmete jagamise kokkuleppeid avaliku sektori asutuste ja andmevaldajate vahel;

c)	teavitab komisjoni igal aastal artikli 4 lõigete 2 ja 8 ning artikli 5 lõike 11 kohaselt teatatud keeldumistest.

7. Liikmesriigid teatavad komisjonile pädevate asutuste nimed, nende ülesanded ja volitused ning, kui see on kohaldatav, andmekoordinaatori nime. Komisjon peab selliste asutuste avalikku registrit.

8. Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel on pädevad asutused erapooletud ning vabad igasugusest otsesest või kaudsest välisest mõjust ning nad ei tohi küsida ega võtta konkreetsetel juhtudel juhiseid üheltki teiselt avaliku sektori asutuselt ega eraõiguslikult isikult.

9. Liikmesriigid tagavad, et pädevatele asutustele antakse piisavad inim- ja tehnilised ressursid ning asjaomane oskusteave oma ülesannete tõhusaks täitmiseks kooskõlas käesoleva määrusega.

10. Käesoleva määruse kohaldamisalas olevad üksused kuuluvad üksuse asukohaliikmesriigi pädevusse. Kui üksus asub rohkem kui ühes liikmesriigis, loetakse ta selle liikmesriigi pädevusse kuuluvaks, kus on tema peamine tegevuskoht, see tähendab, kus on üksuse peakontor või registrijärgne asukoht, kus toimub põhiline finantstegevus ja tegevuse juhtimine.

11. Iga käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv üksus, kes teeb liidus kättesaadavaks ühendatud tooteid või pakub teenuseid ja kelle asukoht ei ole liidus, määrab endale mõnes liikmesriigis seadusliku esindaja.

12. Käesoleva määruse järgimise tagamiseks annab liidus ühendatud tooteid kättesaadavaks tegev või teenuseid pakkuv käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv üksus volituse oma seaduslikule esindajale, et pädevad asutused saaksid kõigis kõnealuse üksusega seotud küsimustes pöörduda lisaks kõnealusele üksusele või kõnealuse üksuse asemel nimetatud esindaja poole. Kõnealune seaduslik esindaja teeb pädevate asutustega koostööd ja tõendab neile taotluse korral põhjalikult käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva, liidus ühendatud tooteid kättesaadavaks tegeva või teenuseid pakkuva üksuse võetud meetmeid ja kehtestatud reegleid, et tagada käesoleva määruse järgimine.

13. Liidus ühendatud tooteid kättesaadavaks tegev või teenuseid pakkuv käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv üksus loetakse kuuluvaks selle liikmesriigi õiguspädevusse, kus asub tema seaduslik esindaja. Seadusliku esindaja määramine sellise üksuse poolt ei piira üksuse vastutust ega kohtumenetlusi, mis võidakse üksuse suhtes algatada. Kuni ajani, mil üksus käesoleva artikli kohaselt seadusliku esindaja määrab, kuulub ta kohaldatavatel juhtudel kõigi liikmesriikide õiguspädevusse, et tagada käesoleva määruse kohaldamine ja täitmise tagamine. Iga pädev asutus võib teostada oma pädevust, sealhulgas määrata mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, tingimusel et mõni teine pädev asutus ei ole käesoleva määruse alusel algatanud samade asjaoludega seoses täitemenetlust.

14. Pädevatel asutustel on õigus nõuda kasutajatelt, andmevaldajatelt või andmesaajatelt või nende seaduslikelt esindajatelt, kes kuuluvad oma liikmesriigi õiguspädevusse, kogu teavet, mida on vaja käesoleva määruse täitmise kontrollimiseks. Teabenõue peab olema selle aluseks oleva ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne ja põhjendatud.

15. Kui ühe liikmesriigi pädev asutus taotleb abi või täitmismeetmeid pädevalt asutuselt teises liikmesriigis, esitab ta igakülgselt põhjendatud taotluse. Pädev asutus esitab sellise taotluse saamisel põhjendamatu viivituseta vastuse, kirjeldades üksikasjalikult võetud või kavandatavaid meetmeid.

16. Pädevad asutused järgivad konfidentsiaalsuse põhimõtet ning hoiavad ameti- ja ärisaladust ja kaitsevad isikuandmeid vastavalt liidu või liikmesriigi õigusele. Abi taotlemise kontekstis vahetatud ja käesoleva artikli kohaselt antud teavet kasutatakse üksnes seoses juhtumiga, mille puhul seda taotleti.

Artikkel 38

Õigus esitada kaebus

1. Ilma et see piiraks muude haldus- või õiguskaitsevahendite kohaldamist, on füüsilistel ja juriidilistel isikutel õigus esitada kas individuaalselt või kohasel juhul kollektiivselt kaebus oma alalise elukoha, töökoha või asukoha liikmesriigi asjaomasele pädevale asutusele, kui nad on seisukohal, et nende käesolevast määrusest tulenevaid õigusi on rikutud. Andmekoordinaator esitab taotluse korral füüsilistele ja juriidilistele isikutele kogu vajaliku teabe kaebuste esitamiseks asjaomasele pädevale asutusele.

2. Pädev asutus, kellele kaebus esitati, teavitab kooskõlas riigisisese õigusega kaebuse esitajat menetluse käigust ja tehtud otsusest.

3. Pädevad asutused teevad koostööd, et tulemuslikult ja kiiresti menetleda ja lahendada kaebusi, sealhulgas vahetades põhjendamatu viivituseta kogu asjakohast teavet elektrooniliselt. Selline koostöö ei mõjuta määruse (EL) 2016/679 VI ja VII peatükis ja määruses (EL) 2017/2394 sätestatud koostöömehhanisme.

Artikkel 45

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 29 lõikes 7 ja artikli 33 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 11. jaanuarist 2024.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 29 lõikes 7 ja artikli 33 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 29 lõike 7 või artikli 33 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

whereas

keyboard_tab Data Act 2023/2854 ET

Data Act 2023/2854 ET