Data Act 2023/2854 ET

a)	toote kasutamisel loodud andmete ja seotud teenuse kasutamisel loodud andmete kättesaadavaks tegemist ühendatud toote või seotud teenuse kasutajale;

b)	andmevaldajate poolt andmesaajatele andmete kättesaadavaks tegemist;

c)	andmevaldajate poolt avaliku sektori asutustele, komisjonile, Euroopa Keskpangale ja liidu organitele andmete, mille järele on erakorraline vajadus, kättesaadavaks tegemist avalikes huvides oleva eriülesande täitmiseks;

d)	andmetöötlusteenuste vahetamise hõlbustamist;

e)	kaitsemeetmete kehtestamist, et vältida kolmandate isikute ebaseaduslikku juurdepääsu isikustamata andmetele, ning

f)	andmetele juurdepääsu, andmete edastamist ja kasutamist käsitlevate koostalitlusstandardite väljatöötamist.

2. Käesolev määrus hõlmab isikuandmeid ja isikustamata andmeid, sealhulgas järgmist liiki andmeid järgmistes kontekstides:

a)	II peatükki kohaldatakse andmete suhtes, välja arvatud sisu, mis puudutavad ühendatud toodete ja seotud teenuste toimivust, kasutamist ja keskkonda;

b)	III peatükki kohaldatakse kõigi erasektori andmete suhtes, mille suhtes kehtib seadusjärgne andmete jagamise kohustus;

c)	IV peatükki kohaldatakse kõigi erasektori andmete suhtes, millele pääsetakse juurde ja mida kasutatakse ettevõtjatevaheliste lepingute alusel;

d)	V peatükki kohaldatakse kõigi erasektori andmete suhtes, keskendudes isikustamata andmetele;

e)	VI peatükki kohaldatakse andmetöötlusteenuse osutajate töödeldavate andmete ja teenuste suhtes;

f)	VII peatükki kohaldatakse liidus andmetöötlusteenuse osutajate valduses olevate isikustamata andmete suhtes.

3. Käesolevat määrust kohaldatakse

a)	liidus turule lastud ühendatud toodete tootjate ja seotud teenuste osutajate suhtes, olenemata nende tootjate ja teenuseosutajate asukohast;

b)	punktis a osutatud ühendatud toodete või seotud teenuste liidu kasutajate suhtes;

c)	andmevaldajate suhtes, olenemata nende asukohast, kes teevad andmed liidus andmesaajatele kättesaadavaks;

d)	liidus asuvate andmesaajate suhtes, kellele andmed kättesaadavaks tehakse;

avaliku sektori asutuste, komisjoni, Euroopa Keskpanga ja liidu organite suhtes, kes taotlevad andmevaldajatelt erakorralise vajaduse korral andmete kättesaadavaks tegemist avalikes huvides oleva eriülesande täitmiseks, ning andmevaldajate suhtes, kes esitavad need andmed vastuseks sellisele taotlusele;

f)	andmetöötlusteenuse osutajate suhtes, olenemata nende asukohast, kes osutavad selliseid teenuseid klientidele liidus;

g)	andmeruumides osalejate suhtes ja nutilepinguid kasutavate rakenduste müüjate suhtes ning isikute suhtes, kelle kaubandus-, äri- või kutsetegevus hõlmab kokkuleppe täitmise raames nutilepingute kasutuselevõttu teiste jaoks.

4. Käesoleva määruse viiteid ühendatud toodetele või seotud teenustele käsitatakse ka viidetena virtuaalassistentidele, niivõrd kui need suhtlevad ühendatud toote või seotud teenusega.

5. Käesolev määrus ei mõjuta selles sätestatud õiguste ja kohustustega seoses töödeldavate isikuandmete suhtes eraelu puutumatust ja side konfidentsiaalsust ning lõppseadme terviklust käsitlevat liidu ja riigisisest õigust, eelkõige määruseid (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiivi 2002/58/EÜ, sealhulgas järelevalveasutuste volitusi ja pädevust ning andmesubjektide õigusi. Andmesubjektidest kasutajate puhul täiendavad käesoleva määruse II peatükis sätestatud õigused määruse (EL) 2016/679 artiklites 15 ja 20 sätestatud andmesubjektide õigust tutvuda andmetega ja andmete ülekandmise õigust. Kui käesolev määrus on vastuolus isikuandmete kaitset või eraelu puutumatust käsitleva liidu õigusega või nimetatud liidu õigusega kooskõlas vastu võetud riigisisese õigusega, siis on ülimuslik asjakohane liidu või riigisisene isikuandmete kaitset või eraelu puutumatust käsitlev õigus.

6. Käesolevat määrust ei kohaldata eraõiguslike ja avalik-õiguslike üksuste vahelise andmevahetuse vabatahtlike kokkulepete, eelkõige andmete jagamise vabatahtlike kokkulepete suhtes ning see ei takista nende sõlmimist.

Käesolev määrus ei mõjuta liidu ja riigisiseseid õigusakte, milles sätestatakse andmete jagamine, andmetele juurdepääs ja andmete kasutamine kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise ja kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning tollivormistuse ja maksustamise eesmärgil, eelkõige määruseid (EL) 2021/784, (EL) 2022/2065 ja (EL) 2023/1543 ning direktiivi (EL) 2023/1544 ja rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas. Käesolevat määrust ei kohaldata andmete kogumist, jagamist ja kasutamist ega neile juurdepääsu määruse (EL) 2015/847 ja direktiivi (EL) 2015/849 alusel. Käesolevat määrust ei kohaldata liidu õiguse kohaldamisalast välja jäävate valdkondade suhtes ja see ei mõjuta mingil juhul liikmesriikide pädevust seoses avaliku julgeoleku, riigikaitse ja riikliku julgeolekuga, olenemata sellest, millist liiki üksustele on liikmesriigid usaldanud kõnealuse pädevusega seotud ülesannete täitmise, või nende volitustest kaitsta muid riigi põhifunktsioone, sealhulgas tagada riigi territoriaalne terviklikkus ja avaliku korra säilitamine. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide pädevust seoses tolli- ja maksuhaldusega ega kodanike tervise ja ohutusega.

7. Käesoleva määrusega täiendatakse määruse (EL) 2018/1807 iseregulatsioonil põhinevat lähenemisviisi, lisades pilvteenuse vahetamist puudutavad üldkohaldatavad kohustused.

8. Käesolev määrus ei mõjuta nende liidu ja riigisiseste õigusaktide kohaldamist, millega nähakse ette intellektuaalomandi õiguste kaitse, eelkõige direktiive 2001/29/EÜ, 2004/48/EÜ ja (EL) 2019/790.

9. Käesolev määrus täiendab ning ei mõjuta liidu õigust, mille eesmärk on edendada tarbijate huve ja tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ning kaitsta tarbijate tervist, ohutust ja majanduslikke huve, eelkõige direktiive 93/13/EMÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL.

10. Käesolev määrus ei takista vabatahtlike seaduslike andmejagamislepingute sõlmimist, sealhulgas vastastikusel alusel sõlmitud lepingud, mis vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„andmed“ – tegevuse, faktide või teabe ning sellise tegevuse, faktide või teabe kogumi digitaalne väljendus, muu hulgas heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestise kujul;

2)	„metaandmed“ – andmete sisu või andmekasutuse struktureeritud kirjeldus, mis hõlbustab asjaomaste andmete otsimist või kasutamist;

3)	„isikuandmed“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 määratletud isikuandmed;

4)	„isikustamata andmed“ – muud andmed kui isikuandmed;

„ühendatud toode“ – ese, mis võtab vastu, loob või kogub andmeid oma kasutuse või keskkonna kohta ning on võimeline edastama toote kasutamisel loodud andmeid elektroonilise side teenuse, füüsilise ühenduse või sisseehitatud juurdepääsu kaudu ja mille peamine ülesanne ei ole andmete talletamine, töötlemine ega edastamine muude isikute kui kasutaja nimel;

„seotud teenus“ – muu digiteenus kui elektroonilise side teenus, sealhulgas tarkvara, mis on ostmise, rendi või liisimise ajal tootega ühendatud nii, et selle puudumine takistaks ühendatud tootel täita üht või mitut oma funktsiooni, või mille tootja või kolmas isik hiljem tootega ühendab, et ühendatud toote funktsioone täiendada, ajakohastada või kohandada;

„töötlemine“ – andmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, salvestamine, korrastamine, struktureerimine, talletamine, kohandamine või muutmine, väljavõtmine, tutvumine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;

„andmetöötlusteenus“ – digiteenus, mida osutatakse kliendile ja mis võimaldab asukohast sõltumatut ja nõudepõhist võrgujuurdepääsu tsentraliseeritud, hajusate või väga hajusate konfigureeritavate, skaleeritavate ja paindlike andmetöötlusressursside ühiskasutatavale kogumile, mida on võimalik kiiresti kasutusele võtta ja kättesaadavaks teha minimaalse haldusliku pingutuse või teenuseosutaja minimaalse sekkumisega;

9)	„sama liiki teenus“ – selliste andmetöötlusteenuste kogum, millel on sama esmane eesmärk, sama andmetöötlusteenuse mudel ja samad põhifunktsioonid;

10)	„andmevahendusteenus“ – määruse (EL) 2022/868 artikli 2 punktis 11 määratletud andmevahendusteenus;

11)	„andmesubjekt“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 osutatud andmesubjekt;

12)	„kasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes omab ühendatud toodet või kellele on lepingu alusel üle antud ajutine õigus kasutada kõnealust ühendatud toodet või kellele osutatakse seotud teenuseid;

13)

„andmevaldaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kellel on käesoleva määruse, kohaldatava liidu õiguse või liidu õiguse alusel vastu võetud riigisiseste õigusaktide kohaselt õigus või kohustus kasutada ja teha kättesaadavaks andmeid, sealhulgas lepingu korral toote kasutamisel loodud andmeid või seotud teenuse kasutamisel loodud andmeid, mis ta on välja võtnud või loonud seotud teenuse osutamise käigus;

14)

„andmesaaja“ – füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud ühendatud toote või seotud teenuse kasutaja, kes tegutseb enda kaubandus-, äri-, ametialase või kutsetegevusega seotud eesmärgil, kellele andmevaldaja teeb andmed kättesaadavaks, sealhulgas kolmas isik, kui kasutaja on esitanud andmevaldajale taotluse või kooskõlas liidu õiguse või liidu õiguse alusel vastu võetud riigisiseste õigusaktide kohase õigusliku kohustusega;

15)	„toote kasutamisel loodud andmed“ – ühendatud toote kasutamise tulemusena loodud andmed, mis tootja on kavandanud kasutaja, andmevaldaja või kolmanda isiku, sealhulgas asjakohasel juhul tootja poolt elektroonilise side teenuse, füüsilise ühenduse või sisseehitatud juurdepääsu abil väljavõetavaks;

16)

„seotud teenuse kasutamisel loodud andmed“ – teenuseosutaja poolt seotud teenuse osutamise käigus loodud andmed, mis kajastavad digiteeritud kujul kasutaja tegevust või ühendatud tootega seonduvaid sündmusi ja mis salvestatakse kasutaja poolt tahtlikult või luuakse kasutaja tegevuse kõrvalsaadusena;

17)	„hõlpsasti kättesaadavad andmed“ – toote kasutamisel loodud andmed ja seotud teenuse kasutamisel loodud andmed, mida andmevaldaja saab seaduslikult või võib seaduslikult saada ühendatud tootest või seotud teenusest, tegemata ebaproportsionaalseid jõupingutusi, mis ei ole pelgalt lihtsad toimingud;

18)	„ärisaladus“ – direktiivi (EL) 2016/943 artikli 2 punktis 1 määratletud ärisaladus;

19)	„ärisaladuse omaja“ – direktiivi (EL) 2016/943 artikli 2 punktis 2 määratletud ärisaladuse omaja;

20)	„profiilianalüüs“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 4 määratletud profiilianalüüs;

21)	„turul kättesaadavaks tegemine“ – äritegevuse käigus ühendatud toote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turul turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

22)	„turule laskmine“ – ühendatud toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

23)	„tarbija“ – füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, äri-, ametialase või kutsetegevusega;

24)	„ettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes seoses käesoleva määrusega hõlmatud lepingute ja tavadega tegutseb enda kaubandus-, äri-, ameti- või kutsetegevusega seotud eesmärgil;

25)	„väikeettevõtja“ – soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 2 lõikes 2 määratletud väikeettevõtja;

26)	„mikroettevõtja“ – soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 2 lõikes 3 määratletud mikroettevõtja;

27)	„liidu organid“ – liidu organid ja asutused, mis on loodud Euroopa Liidu lepinguga, ELi toimimise lepinguga või Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga või nende alusel vastu võetud õigusaktide alusel;

28)	„avaliku sektori asutus“ – liikmesriikide riiklikud, piirkondlikud või kohalikud asutused ja liikmesriikide avalik-õiguslikud isikud või ühest või mitmest sellisest asutusest või ühest või mitmest sellisest isikust koosnevad ühendused;

29)

„üldine hädaolukord“ – ajaliselt piiratud erakorraline olukord, nagu rahvatervise hädaolukord, loodusõnnetusest tingitud hädaolukord või inimtegevusest tingitud suurõnnetus, sealhulgas ulatuslik küberturvalisuse intsident, mis mõjutab negatiivselt liidu, liikmesriigi või selle osa elanikkonda ning millega kaasneb oht, et see võib tõsiselt ja püsivalt kahjustada elamistingimusi või majanduslikku või finantsstabiilsust või oluliselt ja vahetult halvendada majanduslikke varasid liidus või asjaomases liikmesriigis, ja mis tehakse kindlaks või kuulutatakse ametlikult välja vastavalt liidu või riigisisese õiguse kohastele asjakohastele menetlustele;

30)	„klient“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on sõlminud andmetöötlusteenuse osutajaga lepingu eesmärgiga kasutada üht või mitut andmetöötlusteenust;

31)

„virtuaalassistent“ – tarkvara, mis suudab töödelda käsklusi, ülesandeid või küsimusi, sealhulgas neid, mis põhinevad hääl- või kirjalikul sisendil, žestidel või liigutustel, ning mis nimetatud käsklustele, ülesannetele või küsimustele tuginedes annab juurdepääsu muudele teenustele või juhib ühendatud toodete funktsioone;

32)	„digivara“ – digitaalsel kujul elemendid, sealhulgas rakendused, mida kliendil on õigus kasutada, sõltumata lepingulisest suhtest, mis puudutab andmetöötlusteenust, mida ta kavatseb vahetada;

33)	„lokaalne IKT-taristu“ – IKT-taristu ja andmetöötlusressursid, mida klient omab, rendib või liisib ning mis asuvad kliendi enda andmekeskuses ja mida käitab klient või kolmas isik;

34)

„vahetamine“ – seni kasutatud andmetöötlusteenuse osutajat, andmetöötlusteenuse klienti ja asjakohasel juhul uut andmetöötlusteenuse osutajat hõlmav protsess, mille käigus andmetöötlusteenuse klient läheb ühe andmetöötlusteenuse kasutamiselt üle teise sama liiki andmetöötlusteenuse kasutamisele või muule teenusele, mida pakub erinev andmetöötlusteenuse osutaja, või lokaalsele IKT-taristule, sealhulgas andmete ekstraktimise, teisendamise ja üleslaadimise teel;

35)	„andmete väljaviimise tasud“ – andmeedastustasud, mida võetakse klientidelt nende andmete andmetöötlusteenuse osutaja IKT-taristust võrgu kaudu erineva teenuseosutaja süsteemi või lokaalsesse IKT-taristusse ekstraktimise eest;

36)

„vahetustasud“ – tasud, välja arvatud standardsed teenustasud ja ennetähtaegse lõpetamise trahvid, mille andmetöötlusteenuse osutaja kehtestab kliendile käesoleva määrusega ette nähtud toimingute eest erineva teenuseosutaja süsteemi kasutamisele või lokaalsele IKT-taristule ülemineku eest, sealhulgas andmete väljaviimise tasud;

37)

„funktsionaalne samaväärsus“ – olukord, kus pärast vahetusprotsessi taastatakse kliendi eksporditavate andmete ja digivara põhjal sama liiki uue andmetöötlusteenuse keskkonnas minimaalne funktsionaalsuse tase, nii et uus andmetöötlusteenus annab sisuliselt võrreldava tulemuse vastuseks samale sisendile seoses ühiste omadustega, mida kliendile lepingu alusel pakutakse;

38)

„eksporditavad andmed“ – artiklite 23–31 ja 35 kohaldamisel sisend- ja väljundandmed, sealhulgas metaandmed, mis on otseselt või kaudselt loodud või kaasloodud, kui klient kasutab andmetöötlusteenust, välja arvatud andmetöötlusteenuse osutaja või kolmanda isiku vara või andmed, mis on kaitstud intellektuaalomandi õigustega või kujutavad endast ärisaladust;

39)	„nutileping“ – arvutiprogramm, mida kasutatakse lepingu või selle osa automaatseks täitmiseks, kasutades elektrooniliste andmekirjete jada ning tagades nende tervikluse ja nende kronoloogilise järjestuse täpsuse;

40)	„koostalitlusvõime“ – kahe või enama andmeruumi või sidevõrgu, süsteemi, ühendatud toote, rakenduse või komponendi võime vahetada ja kasutada andmeid oma funktsioonide täitmiseks;

41)	„avatud koostalitlusvõime spetsifikatsioon“ – informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tehniline spetsifikatsioon, mis on suunatud tulemuslikkusele ja andmetöötlusteenuste vahelise koostalitlusvõime saavutamisele;

42)	„ühtne spetsifikatsioon“ – dokument, välja arvatud standard, mis sisaldab tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad täita teatavaid käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid ja kohustusi;

43)	„harmoneeritud standard“ – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud harmoneeritud standard.

II PEATÜKK

ANDMETE JAGAMINE etteVÕTJALT TARBIJALE JA etteVÕTJALT etteVÕTJALE

Artikkel 5

Kasutaja õigus jagada andmeid kolmandate isikutega

1. Kasutaja või tema nimel tegutseva isiku taotlusel teeb andmevaldaja hõlpsasti kättesaadavad andmed ning nende andmete tõlgendamiseks ja kasutamiseks vajalikud metaandmed kolmandale isikule põhjendamatu viivituseta, andmevaldajale kättesaadavate andmetega sama kvaliteediga lihtsalt, turvaliselt, tasuta, terviklikus, struktureeritud, ühiskasutatavas ja masinloetavas vormis ning asjakohasel ja tehniliselt teostataval juhul pidevalt ja reaalajas kättesaadavaks. Andmevaldaja teeb andmed kolmandale isikule kättesaadavaks kooskõlas artiklitega 8 ja 9.

2. Lõiget 1 ei kohaldata hõlpsasti kättesaadavate andmete suhtes seoses selliste uute ühendatud toodete, ainete või protsesside testimisega, mida ei ole veel turule lastud, välja arvatud juhul, kui andmete kasutamine kolmanda isiku poolt on lepinguga lubatud.

3. ettevõtja, kes on määratud pääsuvalitsejaks määruse (EL) 2022/1925 artikli 3 alusel, ei ole käesoleva artikli kohaselt nõuetele vastav kolmas isik ning seetõttu ei tohi ta

a)	õhutada või äriliselt stimuleerida kasutajat mis tahes viisil, sealhulgas rahalise või muu hüvitise maksmise kaudu tegema mõne oma teenuse jaoks kättesaadavaks andmeid, mille kasutaja on saanud artikli 4 lõike 1 kohase taotluse alusel;

b)	õhutada või äriliselt stimuleerida kasutajat taotlema andmevaldajalt käesoleva artikli lõike 1 kohaselt andmete kättesaadavaks tegemist mõne oma teenuse jaoks;

c)	võtta kasutajalt vastu andmeid, mille kasutaja on saanud artikli 4 lõike 1 kohase taotluse alusel.

4. Selleks et kontrollida, kas füüsiline või juriidiline isik kvalifitseerub kasutajaks või kolmandaks isikuks lõike 1 kohaldamiseks, ei nõuta kasutajalt või kolmandalt isikult rohkem teavet kui on vaja. Andmevaldaja ei säilita teavet kolmanda isiku juurdepääsu kohta taotletud andmetele kauem, kui on vajalik kolmanda isiku juurdepääsutaotluse nõuetekohaseks täitmiseks ning andmetaristu turvalisuse ja hooldamise tagamiseks.

5. Kolmas isik ei võta andmetele juurdepääsu saamiseks kasutusele sunnivahendeid ega kuritarvita andmevaldaja andmekaitseks mõeldud tehnilises taristus esinevaid lünki.

6. Andmevaldaja ei või kasutada hõlpsasti kättesaadavaid andmeid selleks, et saada teavet kolmanda isiku majandusliku olukorra, varade ja tootmismeetodite või kolmanda isiku poolt muul viisil kasutamise kohta, mis võib kahjustada kolmanda isiku äripositsiooni turgudel, kus kolmas isik tegutseb, välja arvatud juhul, kui kolmas isik on andnud selleks loa ja tal on tehniliselt võimalik kõnealune luba lihtsasti igal ajal tagasi võtta.

7. Kui kasutaja ei ole andmesubjekt, kelle isikuandmeid taotletakse, teeb andmevaldaja ühendatud toote või seotud teenuse kasutamise tulemusel loodud isikuandmed kolmandale isikule kättesaadavaks, kui määruse (EL) 2016/679 artikli 6 kohaselt on olemas kehtiv õiguslik alus töötlemiseks ning kui asjakohasel juhul on täidetud kõnealuse määruse artikli 9 ja direktiivi 2002/58/EÜ artikli 5 lõike 3 tingimused.

8. Andmevaldaja ja kolmanda isiku suutmatus leppida kokku andmete edastamise korras ei tohi takistada, ära hoida ega segada andmesubjekti määrusest (EL) 2016/679 tulenevate õiguste kasutamist ja eelkõige kõnealuse määruse artikli 20 kohast andmete ülekandmise õigust.

9. Ärisaladusi hoitakse konfidentsiaalsena ja neid avaldatakse kolmandatele isikutele üksnes ulatuses, mil avaldamine on kasutaja ja kolmanda isiku vahel kokkulepitud eesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik. Andmevaldaja või ärisaladuse omaja, kui tegemist ei ole sama isikuga, teeb kindlaks andmed, mida kaitstakse ärisaladusena, sealhulgas asjaomastes metaandmetes, ning lepib kolmanda isikuga kokku proportsionaalsetes tehnilistes ja korralduslikes meetmetes, mida on vaja, et säilitada jagatud andmete konfidentsiaalsus, näiteks lepingu näidistingimused, konfidentsiaalsuskokkulepped, ranged juurdepääsuprotokollid, tehnilised standardid ja tegevusjuhendite kohaldamine.

10. Kui puudub kokkulepe käesoleva artikli lõikes 9 osutatud vajalike meetmete kohta või kui kolmas isik ei rakenda käesoleva artikli lõike 9 kohaselt kokkulepitud meetmeid või kahjustab ärisaladuse konfidentsiaalsust, võib andmevaldaja ärisaladusena määratletud andmete jagamise lõpetada või selle asjakohasel juhul peatada. Andmevaldaja otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja see esitatakse kolmandale isikule kirjalikult ilma põhjendamatu viivituseta. Sellistel juhtudel teavitab andmevaldaja artikli 37 kohaselt määratud pädevat asutust sellest, et ta on andmete jagamise lõpetanud või peatanud, ning täpsustab, milliseid meetmeid ei ole kokku lepitud või rakendatud, ning asjakohasel juhul, millise ärisaladuse konfidentsiaalsust on kahjustatud.

11. Erandkorras, kui andmevaldaja, kes on ärisaladuse omaja, suudab tõendada, et käesoleva artikli lõike 9 kohaselt kolmanda isiku võetud tehnilistest ja korralduslikest meetmetest hoolimata on väga tõenäoline, et ärisaladuse avalikustamine põhjustab talle suurt majanduslikku kahju, võib see andmevaldaja kõnealustele konkreetsetele andmetele juurdepääsu taotluse igal üksikjuhul eraldi rahuldamata jätta. Selline tõendamine peab olema igakülgselt põhjendatud, tuginedes objektiivsetele asjaoludele, eelkõige ärisaladuse kaitse täitmise tagamisele kolmandates riikides, taotletud andmete konfidentsiaalsuse laadile ja tasemele ning ühendatud toote ainulaadsusele ja uudsusele, ning see esitatakse kolmandale isikule kirjalikult ja põhjendamatu viivituseta. Kui andmevaldaja keeldub andmete jagamisest käesoleva lõike alusel, teavitab ta artikli 37 kohaselt määratud pädevat asutust.

12. Ilma et see piiraks kolmanda isiku õigust pöörduda mis tahes etapis liikmesriigi kohtusse, võib kolmas isik, kes soovib vaidlustada andmevaldaja otsuse andmete jagamisest lõigete 10 ja 11 alusel keelduda või selle lõpetada või peatada

a)	esitada kooskõlas artikli 37 lõike 5 punktiga b kaebuse pädevale asutusele, kes otsustab põhjendamatu viivituseta, kas ja millistel tingimustel andmete jagamine peab algama või jätkuma, või

b)	leppida andmevaldajaga kokku, et asi edastatakse vaidluste lahendamise organile kooskõlas artikli 10 lõikega 1.

13. Vastavalt kohaldatavale isikuandmete kaitset käsitlevale liidu ja riigisisesele õigusele ei tohi lõikes 1 osutatud õigus kahjustada andmesubjektide õigusi.

Artikkel 6

Kasutaja taotlusel andmeid vastu võtvate kolmandate isikute kohustused

1. Kolmas isik töötleb talle artikli 5 kohaselt kättesaadavaks tehtud andmeid üksnes kasutajaga kokkulepitud eesmärkidel ja tingimustel ning tingimusel, et järgitakse isikuandmete kaitset käsitlevat liidu ja riigisisest õigust, sealhulgas andmesubjekti isikuandmetega seotud õigusi. Kolmas isik kustutab andmed, kui need ei ole enam kokkulepitud eesmärgi saavutamiseks vajalikud, välja arvatud juhul, kui kasutajaga on isikustamata andmetega seoses kokku lepitud teisiti.

2. Kolmas isik ei tohi

muuta kasutaja artikli 5 ja käesoleva artikli kohaste valikute või õiguste kasutamist põhjendamatult keeruliseks, sealhulgas pakkudes kasutajatele valikuvõimalusi mitteneutraalsel viisil, või kasutajat sundida, eksitada või temaga manipuleerida või õõnestada või kahjustada kasutaja sõltumatust, otsuste tegemist või valikuvõimalusi, sealhulgas digitaalse kasutajaliidese või selle osa kaudu;

b)	olenemata määruse (EL) 2016/679 artikli 22 lõike 2 punktidest a ja c kasutada vastuvõetud andmeid profiilianalüüsiks, välja arvatud juhul, kui see on vajalik kasutaja soovitud teenuse osutamiseks;

teha vastuvõetud andmeid kättesaadavaks muule kolmandale isikule, välja arvatud juhul, kui andmed tehakse kättesaadavaks kasutajaga sõlmitud lepingu alusel, ja tingimusel, et asjaomane muu kolmas isik võtab kõik andmevaldaja ja kolmanda isiku vahel kokku lepitud vajalikud meetmed ärisaladuste konfidentsiaalsuse säilitamiseks;

d)	teha vastuvõetud andmeid kättesaadavaks ettevõtjale, kes on määratud pääsuvalitsejaks vastavalt määruse (EL) 2022/1925 artiklile 3;

kasutada vastuvõetud andmeid sellise toote väljatöötamiseks, mis konkureerib ühendatud tootega, millest andmed, millele juurde pääsetakse, pärinevad, või jagada andmeid sel eesmärgil muu kolmanda isikuga; samuti ei tohi kolmandad isikud kasutada neile kättesaadavaks tehtud toote kasutamisel loodud andmeid või seotud teenuse kasutamisel loodud isikustamata andmeid selleks, et saada teavet andmevaldaja majandusliku olukorra, varade ja tootmismeetodite või nende andmevaldaja poolt kasutamise kohta;

f)	kasutada saadud andmeid viisil, mis kahjustab ühendatud toote või seotud teenuse turvalisust;

g)	eirata artikli 5 lõike 9 kohaselt andmevaldajaga või ärisaladuse omajaga kokku lepitud erimeetmeid ja kahjustada ärisaladuse konfidentsiaalsust;

h)	takistada tarbijast kasutajal, sealhulgas lepingu alusel, vastuvõetud andmeid muudele isikutele kättesaadavaks teha.

Artikkel 7

ettevõtjalt tarbijale ja ettevõtjalt ettevõtjale andmete jagamise kohustuste kohaldamisala

1. Käesolevas peatükis sätestatud kohustusi ei kohaldata mikroettevõtja ega väikeettevõtja toodetud või disainitud ühendatud toodete või seotud teenuste kasutamisel loodud andmete suhtes, tingimusel et sellel ettevõtjal ei ole soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 3 tähenduses partnerettevõtjat ega sidusettevõtjat, kes ei kvalifitseeru mikroettevõtjaks ega väikeettevõtjaks, ning juhul, kui mikroettevõtja või väikeettevõtja ei tegele alltöövõtu korras ühendatud toote tootmise või disainimise või seotud teenuse osutamisega.

Sama kehtib andmete suhtes, mis on loodud soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 2 alusel vähem kui ühe aasta jooksul keskmise suurusega ettevõtjaks kvalifitseerunud ettevõtja toodetud ühendatud toodete või osutatud seotud teenuste kasutamisel ning ühendatud toodete suhtes aasta jooksul pärast nende turule laskmise kuupäeva keskmise suurusega ettevõtja poolt.

2. Kõik lepingutingimused, millega välistatakse kasutaja käesoleva peatüki kohaste õiguste kohaldamine, kaldutakse neist õigustest kõrvale või muudetakse nende toimet kasutaja kahjuks, ei ole kasutaja jaoks siduvad.

III PEATÜKK

SELLISTE ANDMEVALDAJATE KOHUSTUSED, KELLEL ON LIIDU ÕIGUSE KOHASELT KOHUSTUS TEHA ANDMED KÄTTESAADAVAKS

Artikkel 8

Tingimused, mille alusel andmevaldajad teevad andmed andmesaajatele kättesaadavaks

1. Kui ettevõtjatevaheliste suhete raames on andmevaldaja kohustatud tegema andmed andmesaajale kättesaadavaks artikli 5 või muu kohaldatava liidu õigusakti või liidu õiguse alusel vastu võetud riigisisese õigusakti alusel, lepib ta andmesaajaga kokku andmete kättesaadavaks tegemise korra ja teeb andmed kättesaadavaks õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel ning läbipaistval viisil kooskõlas käesoleva peatüki ja IV peatükiga.

2. Lepingutingimus, mis käsitleb andmetele juurdepääsu ja nende kasutamist või vastutust ja õiguskaitsevahendeid andmetega seotud kohustuste rikkumise või lõpetamise korral, ei ole siduv, kui see kujutab endast ebaõiglast lepingutingimust artikli 13 tähenduses või kui sellega välistatakse II peatüki kohaste kasutaja õiguste kohaldamine, kaldutakse neist kõrvale või muudetakse nende toimet kasutaja kahjuks.

3. Andmevaldaja ei tee andmete kättesaadavaks tegemisel andmete kättesaadavaks tegemise korra seisukohast vahet andmesaajate võrreldavate kategooriate vahel, sealhulgas andmevaldaja partnerettevõtjad või sidusettevõtjad. Kui andmesaaja leiab, et tingimused, mille alusel andmed on talle kättesaadavaks tehtud, on diskrimineerivad, peab andmevaldaja esitama andmesaajale selle põhjendatud taotluse alusel põhjendamatu viivituseta teabe, millest nähtub, et diskrimineerimist ei ole toimunud.

4. Andmevaldaja ei tee andmeid andmesaajale kättesaadavaks, sealhulgas ainuõiguslikult, välja arvatud juhul, kui kasutaja seda II peatüki kohaselt taotleb.

5. Andmevaldajad ja andmesaajad ei pea esitama rohkem teavet, kui on vaja, et kontrollida andmete kättesaadavaks tegemiseks kokku lepitud lepingutingimuste või nende käesolevast määrusest või muust kohaldatavast liidu õigusest või liidu õiguse alusel vastu võetud riigisisesest õigusaktist tulenevate kohustuste täitmist.

6. Kui liidu õiguses, sealhulgas käesoleva määruse artikli 4 lõikes 6 ja artikli 5 lõikes 9, või liidu õiguse alusel vastu võetud riigisisestes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, ei kohusta andmesaajale andmete kättesaadavaks tegemise kohustus avalikustama ärisaladusi.

Artikkel 9

Andmete kättesaadavaks tegemise hüvitamine

1. Andmevaldaja ja andmesaaja vahel andmete ettevõtjatevaheliste suhete raames kättesaadavaks tegemise eest kokku lepitud hüvitis peab olema mittediskrimineeriv ja mõistlik ja võib sisaldada marginaali.

2. Andmevaldaja ja andmesaaja võtavad hüvitise kokkuleppimisel eelkõige arvesse järgmist:

a)	andmete kättesaadavaks tegemisel tekkinud kulud, sealhulgas eelkõige andmete vormindamise, elektroonilisel teel levitamise ja talletamisega seotud kulud;

b)	investeeringud andmete kogumisse ja koostamisse, kui see on asjakohane, võttes arvesse, kas muud isikud aitasid kaasa kõnealuste andmete saamisele, loomisele või kogumisele.

3. Lõikes 1 osutatud hüvitis võib sõltuda ka andmete mahust, vormingust ja laadist.

4. Kui andmesaaja on VKE või mittetulunduslik teadusasutus ja kui sellisel andmesaajal puuduvad partnerettevõtjad või sidusettevõtjad, kes ei kvalifitseeru VKEdeks, ei tohi kokkulepitud hüvitis ületada lõike 2 punktis a osutatud kulusid.

5. Komisjon võtab vastu suunised mõistliku hüvitise arvutamise kohta, võttes arvesse artiklis 42 osutatud Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu nõuandeid.

6. Käesolev artikkel ei piira võimalust välistada hüvitise maksmine andmete kättesaadavaks tegemise eest või näha ette väiksema hüvitise maksmine muus liidu õiguses või liidu õiguse alusel vastu võetud riigisisestes õigusaktides.

7. Andmevaldaja esitab andmesaajale piisavalt üksikasjaliku teabe hüvitise arvutamise aluste kohta, et andmesaaja saaks hinnata, kas lõigetes 1–4 sätestatud nõuded on täidetud.

Artikkel 12

Selliste andmevaldajate kohustuste ulatus, kellel on vastavalt liidu õigusele kohustus teha andmed kättesaadavaks

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse juhul, kui ettevõtjatevaheliste suhete raames on andmevaldaja vastavalt artiklile 5 või kohaldatavale liidu õigusele või liidu õiguse alusel vastu võetud riigisisestele õigusaktidele kohustatud tegema andmed andmesaajale kättesaadavaks.

2. Andmete jagamise kokkuleppe tingimused, mis välistavad käesoleva peatüki kohaldamise, kalduvad sellest kõrvale või muudavad selle toimet ühe poole või kohaldataval juhul kasutaja kahjuks, ei ole sellele poolele siduvad.

IV PEATÜKK

EBAÕIGLASED LEPINGUTINGIMUSED SEOSES ANDMETELE JUURDEPÄÄSU JA ANDMETE KASUTAMISEGA etteVÕTJATE VAHEL

Artikkel 13

Teise ettevõtja suhtes ühepoolselt kehtestatud ebaõiglased lepingutingimused

1. Lepingutingimus, mis käsitleb andmetele juurdepääsu ja andmete kasutamist või vastutust ja õiguskaitsevahendeid andmetega seotud kohustuste rikkumise või lõpetamise korral, mille ettevõtja on ühepoolselt kehtestanud teise ettevõtja suhtes, ei ole viimati nimetatud ettevõtjale siduv, kui see on ebaõiglane.

2. Lepingutingimust, mis põhineb liidu õiguse kohustuslikel sätetel või sellistel liidu õiguse sätetel, mida kohaldataks juhul, kui lepingutingimused seda küsimust ei reguleeriks, ei käsitata ebaõiglasena.

3. Lepingutingimus on ebaõiglane, kui selle kasutamine kaldub suurel määral kõrvale andmetele juurdepääsu ja nende kasutamise heast kaubandustavast või on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega.

4. Eelkõige käsitatakse lepingutingimust lõike 3 kohaldamisel ebaõiglasena, kui selle eesmärk või tagajärg on

a)	välistada või piirata ühepoolselt tingimuse kehtestanud lepinguosalise vastutust tahtliku teo või raske hooletuse korral;

b)	välistada õiguskaitsevahendid, mis on kättesaadavad poolele, kelle suhtes tingimus ühepoolselt kehtestati, lepinguliste kohustuste täitmata jätmise korral, või välistada selle poole vastutus, kes tingimuse ühepoolselt kehtestas, nende kohustuste rikkumise korral;

c)	anda lepingutingimuse ühepoolselt kehtestanud poolele ainuõigus otsustada, kas esitatud andmed on lepinguga kooskõlas, või tõlgendada lepingutingimusi.

5. Lepingutingimust käsitatakse lõike 3 kohaldamisel ebaõiglasena, kui selle eesmärk või tagajärg on

a)	sobimatult piirata lepinguliste kohustuste täitmata jätmise korral kasutatavaid õiguskaitsevahendeid või vastutust nende kohustuste rikkumise korral või laiendada selle ettevõtja vastutust, kelle suhtes tingimus ühepoolselt kehtestati;

lubada lepingutingimuse ühepoolselt kehtestanud poolel pääseda juurde teise lepinguosalise andmetele ja neid kasutada viisil, mis kahjustab oluliselt teise lepinguosalise õigustatud huve, eelkõige juhul, kui sellised andmed sisaldavad tundlikku äriteavet või on kaitstud ärisaladustega või intellektuaalomandi õigustega;

takistada poolel, kelle suhtes tingimus ühepoolselt kehtestati, kasutada lepingu kehtivusaja jooksul tema poolt esitatud või loodud andmeid või piirata selliste andmete kasutamist sellises ulatuses, et kõnealusel poolel ei ole õigust selliseid andmeid kasutada, koguda, neile juurde pääseda või neid kontrollida või kasutada nende väärtust asjakohasel viisil;

d)	takistada poolel, kelle suhtes tingimus ühepoolselt kehtestati, lepingut mõistliku aja jooksul lõpetada;

e)	takistada poolel, kelle suhtes tingimus ühepoolselt kehtestati, saada lepingu kehtivusaja jooksul või mõistliku aja jooksul pärast lepingu lõpetamist koopiat andmetest, mille see pool on esitanud või loonud;

võimaldada lepingutingimuse ühepoolselt kehtestanud poolel lõpetada leping ebamõistlikult lühikese etteteatamisega, võttes arvesse teise lepinguosalise mõistlikke võimalusi minna üle alternatiivsele ja võrreldavale teenusele ning sellise lõpetamisega tekitatud rahalist kahju, välja arvatud juhul, kui selleks on mõjuvad põhjused;

võimaldada lepingutingimuse ühepoolselt kehtestanud poolel oluliselt muuta lepingus täpsustatud hinda või muud sisulist tingimust, mis on seotud jagatavate andmete laadi, vormingu, kvaliteedi või kvantiteediga, ilma lepingus kindlaks määratud mõjuva põhjuseta ja ilma et teisel poolel oleks õigus sellise muudatuse korral leping lõpetada.

Esimese lõigu punkt g ei mõjuta tingimusi, mille kohaselt lepingutingimuseühepoolselt kehtestanud pool jätab endale õiguse muuta ühepoolselt tähtajatu lepingu tingimusi, eeldusel et lepingus on tingimuste ühepoolseks muutmiseks kindlaks määratud mõjuv põhjus, et tingimuse ühepoolselt kehtestanud pool on kohustatud teist lepinguosalist kavatsetud muudatusest mõistliku etteteatamisega teavitama ning et sellise muudatuse korral on teisel lepinguosalisel õigus leping tasuta lõpetada.

6. Lepingutingimus loetakse käesoleva artikli tähenduses ühepoolselt kehtestatuks, kui selle on esitanud üks lepinguosaline ja teine lepinguosaline ei ole saanud selle sisu mõjutada, hoolimata katsest selle üle läbirääkimisi pidada. Lepingutingimuse esitanud lepinguosalisel lasub kohustus tõendada, et seda tingimust ei ole kehtestatud ühepoolselt. Lepingupool, kes vaidlusaluse lepingutingimuse lepingusse lisas, ei saa väita, et tegemist on ebaõiglase lepingutingimusega.

7. Kui ebaõiglane lepingutingimus on lepingu ülejäänud tingimustest eraldatav, jäävad need ülejäänud tingimused siduvaks.

8. Käesolevat artiklit ei kohaldata lepingutingimuste suhtes, millega määratakse kindlaks lepingu põhiese, ega esitatavate andmete eest makstava hinna piisavuse suhtes.

9. Lõikega 1 hõlmatud lepingu osalised ei tohi käesoleva artikli kohaldamist välistada, sellest kõrvale kalduda ega selle mõju muuta.

V PEATÜKK

AVALIKU SEKTORI ASUTUSTELE, KOMISJONILE, EUROOPA KESKPANGALE JA LIIDU ORGANITELE ERAKORRALISE VAJADUSE TÕTTU ANDMETE KÄTTESAADAVAKS TEGEMINE

Artikkel 15

Erakorraline vajadus andmeid kasutada

1. Erakorraline vajadus teatavate andmete kasutamiseks käesoleva peatüki tähenduses on ajaliselt ja ulatuselt piiratud ning loetakse olemasolevaks üksnes ühel järgmisel juhul:

a)	kui taotletud andmed on vajalikud üldisele hädaolukorrale reageerimiseks ning avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ ei saa selliseid andmeid samaväärsetel tingimustel mõnel muul moel õigel ajal ja tulemuslikult hankida;

juhtudel, mis ei ole hõlmatud punktiga a, ning üksnes isikustamata andmete puhul, kui

avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ tegutseb liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on kindlaks määranud teatavad andmed, mille puudumine takistab tal täita avalikes huvides eriülesannet, mis on sõnaselgelt õiguses ette nähtud, näiteks ametliku statistika tegemine või üldise hädaolukorra leevendamine või sellest taastumine, ning

ii)

avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ on ammendanud kõik muud oma kasutuses olevad võimalused selliste andmete hankimiseks, sealhulgas isikustamata andmete ostmine turul, pakkudes turuhindu, või tuginemine kehtivatele kohustustele teha andmed kättesaadavaks või selliste uute õigusaktide vastuvõtmine, millega võib tagada andmete õigeaegse kättesaadavuse.

2. Lõike 1 punkti b ei kohaldata mikroettevõtjate ja väikeettevõtjate suhtes.

3. Kohustust tõendada, et avaliku sektori asutus ei saanud isikustamata andmeid hankida nende turul ostmise teel, ei kohaldata siis, kui avalikes huvides täidetav eriülesanne on ametliku statistika tegemine ning kui nende andmete ostmine ei ole liikmesriigi õigusega lubatud.

Artikkel 17

Andmete kättesaadavaks tegemise taotlused

1. Artikli 14 kohaselt andmeid taotledes teeb avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ järgmist:

a)	täpsustab, milliseid andmeid nõutakse, sealhulgas andmete tõlgendamiseks ja kasutamiseks vajalikke asjakohaseid metaandmeid;

b)	tõendab, et täidetud on tingimused, mida on vaja artiklis 15 osutatud sellise erakorralise vajaduse olemasoluks, mille tarvis andmeid taotletakse;

c)	selgitab taotluse eesmärki, taotletavate andmete kavandatavat kasutust, sealhulgas asjakohasel juhul kolmanda isiku poolt kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4, ja kasutamise kestust, ning asjakohasel juhul seda, kuidas isikuandmete töötlemisega seda erakorralist vajadust rahuldatakse;

d)	võimaluse korral täpsustab, millal kõik isikud, kellel on andmetele juurdepääs, andmed eeldatavasti kustutavad;

e)	põhjendab selle andmevaldaja valikut, kellele taotlus on adresseeritud;

f)	märgib muud avaliku sektori asutused või komisjoni, Euroopa Keskpanga või liidu organid ja kolmandad isikud, kellega saadud andmeid eeldatavasti jagatakse;

täpsustab isikuandmete taotlemise korral andmekaitse põhimõtete ja andmekaitsemeetmete rakendamiseks vajalikud ja proportsionaalsed tehnilised ja korralduslikud meetmed ning vajalikud kaitsemeetmed, näiteks pseudonüümimine, ning selle, kas andmevaldaja saab enne andmete kättesaadavaks tegemist kohaldada anonüümimist;

h)	märgib õigusliku sätte, millega antakse taotluse esitanud avaliku sektori asutusele, komisjonile, Euroopa Keskpangale või liidu organitele avalikes huvides täidetav eriülesanne, mis on asjakohane andmete taotlemise jaoks;

i)	täpsustab tähtaja, millele on osutatud artikli 18 lõikes 2 ja mille jooksul tuleb andmed kättesaadavaks teha ning mille jooksul võib andmevaldaja taotleda avaliku sektori asutuselt, komisjonilt, Euroopa Keskpangalt või liidu organilt taotluse muutmist või tagasivõtmist;

j)	teeb kõik endast oleneva, et vältida sellise andmetaotluse rahuldamist, mille tulemusel vastutaks andmevaldaja liidu või liikmesriigi õiguse rikkumise eest.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatud andmetaotlus peab

a)	olema esitatud kirjalikult ning andmevaldajale arusaadavas selges, täpses ja lihtsas keeles;

b)	täpsustama, mis liiki andmeid taotletakse, ja vastama andmetele, mille üle andmevaldajal on taotluse esitamise ajal kontroll;

c)	olema erakorralise vajadusega proportsionaalne ja põhjendatud, nii taotletud andmete üksikasjalikkuse ja mahu kui ka taotletud andmetele juurdepääsu sageduse osas;

d)	järgima andmevaldaja õiguspäraseid eesmärke, tagades ärisaladuste kaitse kooskõlas artikli 19 lõikega 3, ning kulutuste ja jõupingutuste tegemise, mida on vaja andmete kättesaadavaks tegemiseks;

käsitlema isikustamata andmeid ning üksnes juhul, kui on tõendatud nende ebapiisavus andmete kasutamise erakorralisele vajadusele reageerimiseks kooskõlas artikli 15 lõike 1 punktiga a, taotlema isikuandmeid pseudonüümitud kujul ning nägema ette tehnilised ja korralduslikud meetmed, mida võetakse andmete kaitsmiseks;

f)	teavitama andmevaldajat karistustest, mille artikli 37 kohaselt määratud pädev asutus määrab vastavalt artiklile 40, kui taotlust ei rahuldata;

kui taotluse esitab avaliku sektori asutus, olema edastatud avaliku sektori asukohaliikmesriigi andmekoordinaatorile, kellele on osutatud artiklis 37 ning kes teeb taotluse internetis põhjendamatu viivituseta üldsusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui andmekoordinaator leiab, et see ohustaks avalikku julgeolekut;

h)	kui taotluse esitab komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ, olema tehtud internetis põhjendamatu viivituseta üldsusele kättesaadavaks;

i)	olema isikuandmete taotlemise korral põhjendamatu viivituseta teada antud järelevalveasutusele määruse (EL) 2016/679 kohaldamise seireks avaliku sektori asutuse asukohaliikmesriigis.

Euroopa Keskpank ja liidu organid teavitavad oma taotlustest komisjoni.

3. Avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ ei tee käesoleva peatüki kohaselt saadud andmeid kättesaadavaks määruse (EL) 2022/868 artikli 2 lõikes 2 või direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 2 lõikes 11 määratletud taaskasutamiseks. Avaliku sektori asutuste valduses olevate käesoleva peatüki kohaselt saadud andmete suhtes ei kohaldata määrust (EL) 2022/868 ega direktiivi (EL) 2019/1024.

4. Käesoleva artikli lõikega 3 ei takistata avaliku sektori asutusel, komisjonil, Euroopa Keskpangal või liidu organil vahetada käesoleva peatüki kohaselt saadud andmeid teise avaliku sektori asutuse või komisjoni, Euroopa Keskpanga või liidu organiga, et täita artiklis 15 osutatud ülesandeid, nagu on täpsustatud taotluses kooskõlas käesoleva artikli lõike 1 punktiga f, või teha andmed kättesaadavaks kolmandale isikule, kui ta on delegeerinud kõnealusele kolmandale isikule üldsusele kättesaadava kokkuleppe alusel tehnilise ülevaatuse või muu funktsiooni. Selliste kolmandate isikute suhtes kohaldatakse ka artikli 19 kohaseid avaliku sektori asutuste kohustusi, eeskätt ärisaladuste konfidentsiaalsuse säilitamise kaitsemeetmeid. Kui avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ käesoleva lõike alusel andmeid edastab või kättesaadavaks teeb, teavitab ta sellest põhjendamatu viivituseta andmevaldajat, kellelt andmed saadi.

5. Kui andmevaldaja leiab, et tema õigusi, mis tulenevad käesolevast peatükist, on andmete edastamisega või nende kättesaadavaks tegemisega rikutud, võib ta esitada kaebuse artikli 37 kohaselt määratud pädevale asutusele andmevaldaja asukohaliikmesriigis.

6. Komisjon koostab käesoleva artikli alusel taotluste jaoks näidisvormi.

Artikkel 20

Erakorralise vajaduse korral makstav hüvitis

1. Andmevaldajad, välja arvatud mikroettevõtjad ja väikeettevõtjad, teevad tasuta kättesaadavaks andmed, mis on artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt vajalikud üldisele hädaolukorrale reageerimiseks. Avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ, kes on saanud andmeid, tunnustab andmevaldajat avalikult, kui andmevaldaja seda nõuab.

2. Andmevaldajal on õigus saada artikli 15 lõike 1 punkti b kohaselt esitatud taotluse rahuldamisel andmete kättesaadavaks tegemise eest õiglast hüvitist. Hüvitis katab taotluse rahuldamiseks kantud tehnilised ja korralduslikud kulud, sealhulgas, kui see on kohaldatav, anonüümimise, pseudonüümimise, koondamise ja tehnilise kohandamise kulud ning mõistlikus suuruses marginaali. Andmevaldaja esitab avaliku sektori asutuse, komisjoni, Euroopa Keskpanga või liidu organi taotluse alusel teabe kulude ja mõistliku marginaali arvutamise aluste kohta.

3. Lõiget 2 kohaldatakse ka siis, kui andmete kättesaadavaks tegemise eest nõuab hüvitist mikroettevõtja ja väikeettevõtja.

4. Andmevaldajatel ei ole õigust nõuda artikli 15 lõike 1 punkti b kohaselt esitatud taotluse rahuldamisel andmete kättesaadavaks tegemise eest hüvitist, kui avalikes huvides täidetav eriülesanne on ametliku statistika tegemine ning kui andmete ostmine ei ole liikmesriigi õigusega lubatud. Liikmesriigid annavad komisjonile teada, kui andmete ostmine ametliku statistika tegemiseks ei ole liikmesriigi õigusega lubatud.

5. Kui avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ ei ole nõus andmevaldaja taotletud hüvitise tasemega, võib ta esitada kaebuse artikli 37 kohaselt määratud pädevale asutusele andmevaldaja asukohaliikmesriigis.

Artikkel 23

Tulemuslikku vahetamist raskendavate takistuste kõrvaldamine

Andmetöötlusteenuse osutajad võtavad artiklites 25, 26, 27, 29 ja 30 sätestatud meetmeid, et võimaldada klientidel minna üle andmetöötlusteenusele, mis hõlmab sama liiki teenust, mida osutab erinev andmetöötlusteenuste osutaja, või lokaalsele IKT-taristule või kasutada asjakohasel juhul samal ajal mitut andmetöötlusteenuse osutajat. Eelkõige ei kehtesta andmetöötlusteenuse osutajad ärilisele kasutusele eelnevaid, ärilisi, tehnilisi, lepingulisi ja korralduslikke tõkkeid ning kõrvaldavad need tõkked, mis takistavad klientidel

a)	lõpetada andmetöötlusteenuse osutamise lepingut pärast maksimaalset etteteatamisaega ja vahetusprotsessi edukat lõpuleviimist kooskõlas artikliga 25;

b)	sõlmida uusi lepinguid sama liiki teenust osutava erineva andmetöötlusteenuse osutajaga;

c)	kanda üle kliendi eksporditavaid andmeid ja muud digivara erinevale andmetöötlusteenuse osutajale või lokaalsesse IKT-taristusse, sealhulgas pärast tasuta pakkumisest kasu saamist;

d)	saavutada kooskõlas artikliga 24 uue andmetöötlusteenuse kasutamisel funktsionaalset samaväärsust sama liiki andmetöötlusteenust pakkuva erineva andmetöötlusteenuse osutaja IKT-keskkonnas;

e)	eraldada artikli 30 lõikes 1 osutatud andmetöötlusteenuseid, kui see on tehniliselt teostatav, muudest andmetöötlusteenustest, mida andmetöötlusteenuse osutaja osutab.

Artikkel 25

Vahetamist käsitlevad lepingutingimused

1. Kliendi õigused ja andmetöötlusteenuse osutaja kohustused seoses selliste teenuste osutajate vahetamisega või, kui see on kohaldatav, lokaalsele IKT-taristule üleminekuga määratakse selgelt kindlaks kirjalikus lepingus. Andmetöötlusteenuse osutaja teeb lepingu kliendile enne lepingu allkirjastamist kättesaadavaks viisil, mis võimaldab kliendil lepingut säilitada ja taasesitada.

2. Ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2019/770 kohaldamist, hõlmab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud leping vähemalt järgmist:

tingimused, mis võimaldavad kliendil taotluse korral minna üle erineva andmetöötlusteenuse osutaja pakutavale andmetöötlusteenusele või kanda kõik eksporditavad andmed ja digivarad üle lokaalsesse IKT-taristusse põhjendamatu viivituseta ja igal juhul mitte hiljem kui kohustusliku maksimaalselt 30 kalendripäeva pikkuse üleminekuperioodi ajal, mis algab pärast punktis d osutatud maksimaalse etteteatamisaja möödumist, mille jooksul jääb teenusleping kohaldatavaks ning mille jooksul andmetöötlusteenuse osutaja

i)	pakub kliendile ja kliendi volitatud kolmandatele isikutele vahetusprotsessis mõistlikku abi;

ii)	tegutseb nõuetekohase hoolsusega, et säilitada talitluspidevus, ning jätkab funktsioonide või teenuste osutamist lepingu alusel;

iii)	annab selget teavet seni kasutatud andmetöötlusteenuse osutaja funktsioonide või teenuste osutamise järjepidevusega seotud teadaolevate riskide kohta;

iv)	tagab kooskõlas kohaldatava liidu või riigisisese õigusega kõrgetasemelise turvalisuse kogu vahetusprotsessi vältel, eelkõige andmete turvalisuse nende edastamise ajal ja andmete jätkuva turvalisuse punktis g sätestatud väljavõtmisaja jooksul;

b)	andmetöötlusteenuse osutaja kohustus toetada kliendi lahkumisstrateegiat, mis on seotud lepingujärgsete teenustega, sealhulgas esitades kogu asjakohase teabe;

tingimus, milles täpsustatakse, et leping loetakse lõpetatuks ja klienti teavitatakse lõpetamisest ühel järgmistest juhtudest:

i)	kui see on kohaldatav, pärast vahetusprotsessi edukat lõpuleviimist;

ii)	punktis d osutatud maksimaalse etteteatamisaja möödumisel, kui klient ei taha teenust vahetada, vaid soovib kustutada teenuse lõpetamisel oma eksporditavad andmed ja digivarad;

d)	maksimaalne etteteatamisaeg vahetusprotsessi algatamiseks, mis ei tohi olla pikem kui kaks kuud;

e)	ammendav spetsifikatsioon, mis hõlmab kõiki selliste andmete ja digivarade kategooriaid, mida võib vahetusprotsessi käigus üle kanda, sealhulgas vähemalt kõiki eksporditavaid andmeid;

teenuseosutaja andmetöötlusteenuse sisemise toimimisega seotud selliste andmekategooriate ammendav spetsifikatsioon, mis tuleb käesoleva lõike punkti e kohastest eksporditavatest andmetest välja jätta, kui esineb teenuseosutaja ärisaladuste kahjustamise oht, tingimusel et selline väljajätmine ei takista ega lükka edasi artiklis 23 sätestatud vahetusprotsessi;

g)	vähemalt 30-kalendripäevane andmete väljavõtmise kohustuslik miinimumperiood alates kliendi ja andmetöötlusteenuse osutaja vahel käesoleva lõike punkti a ja lõike 4 kohaselt kokku lepitud üleminekuperioodi lõppemisest;

tingimus, millega tagatakse kliendi poolt otse loodud või otseselt kliendiga seotud kõigi eksporditavate andmete ja digivarade täielik kustutamine pärast punktis g sätestatud väljavõtmisaja möödumist või pärast alternatiivse kokkulepitud perioodi möödumist punktis g osutatud perioodi lõppemisest hilisemal kuupäeval, tingimusel et vahetusprotsess on edukalt lõpule viidud;

i)	vahetustasud, mida andmetöötlusteenuse osutajad võivad kehtestada kooskõlas artikliga 29.

3. Lõikes 1 osutatud leping sisaldab sätteid, millega nähakse ette, et klient võib teavitada andmetöötlusteenuse osutajat oma otsusest teha lõike 2 punktis d osutatud maksimaalse etteteatamisaja lõppedes üks või mitu järgmist toimingut:

a)	minna üle erinevale andmetöötlusteenuse osutajale, millisel juhul esitab klient selle teenuseosutaja kohta vajalikud andmed;

b)	minna üle lokaalsele IKT-taristule;

c)	kustutada oma eksporditavad andmed ja digivarad.

4. Kui lõike 2 punktis a sätestatud kohustuslik üleminekuperiood ei ole tehniliselt võimalik, teavitab andmetöötlusteenuse osutaja klienti 14 tööpäeva jooksul pärast teenuse vahetamise taotluse esitamist ning põhjendab igakülgselt tehnilist võimatust ja märgib alternatiivse üleminekuperioodi, mis ei ületa seitset kuud. Vastavalt lõikele 1 tagatakse kogu alternatiivse üleminekuperioodi jooksul teenuse järjepidevus.

5. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, sisaldab lõikes 1 osutatud leping tingimusi, millega antakse kliendile õigus pikendada üleminekuperioodi üks kord ajavahemiku võrra, mida klient peab oma eesmärkide seisukohalt sobivamaks.

Artikkel 33

Andmete, andmejagamismehhanismide ja -teenuste ning ühtsete Euroopa andmeruumide koostalitlusvõimega seotud olulised nõuded

1. Andmeruumides osalejad, kes pakuvad andmeid või andmeteenuseid teistele osalejatele, järgivad järgmisi olulisi nõudeid koostalitlusvõime hõlbustamiseks seoses andmete, andmejagamismehhanismide ja -teenustega ning ühtsete Euroopa andmeruumidega, mis on eesmärgi- või sektoripõhised või sektoriülesed koostalitlusvõimelised ühtsete standardite ja tavade raamistikud, et jagada või ühiselt töödelda andmeid, muu hulgas uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks, teadusuuringuteks või kodanikuühiskonna algatusteks:

a)	tuleb piisavalt kirjeldada, asjakohasel juhul masinloetavas vormingus, andmekogumi sisu, kasutuspiiranguid, litsentse, andmete kogumise metoodikat, andmete kvaliteeti ja ebakindlust, et andmesaajal oleks võimalik andmeid leida, neile juurde pääseda ja neid kasutada;

b)	tuleb avalikult kättesaadavalt ja järjepidevalt kirjeldada andmestruktuure, andmevorminguid, sõnastikke, klassifitseerimisskeeme, taksonoomiaid ja koodiloendeid, kui need on kättesaadavad;

tuleb piisavalt kirjeldada andmetele juurdepääsu tehnilisi vahendeid, nagu rakendusliidesed, ning nende kasutustingimusi ja teenuse kvaliteeti, et võimaldada automaatset juurdepääsu andmetele ja nende edastamist poolte vahel, sealhulgas pidevalt, hulgiallalaadimise teel või reaalajas masinloetavas vormingus, kui see on tehniliselt teostatav ja ei takista ühendatud toote head toimimist;

d)	kui see on kohaldatav, vahendid, mis võimaldavad andmete jagamise kokkulepete täitmise automatiseerimise vahendite, näiteks nutilepingute koostalitlusvõimet.

Nõuded võivad olla üldist laadi või puudutada konkreetseid sektoreid, võttes samal ajal täielikult arvesse seoseid muust liidu või riigisisesest õigusest tulenevate nõuetega.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 45 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud olulisi nõudeid seoses nõuetega, millel nende laadi tõttu ei saa olla kavandatud mõju, välja arvatud juhul, kui neid on täpsustatud siduvates liidu õigusaktides, ning tehnoloogia ja turu arengu sobivaks kajastamiseks.

Komisjon võtab delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel arvesse Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu nõuandeid kooskõlas artikli 42 punkti c alapunktiga iii.

3. Andmeruumides osalejad, kes pakuvad andmeid või andmeteenuseid teistele sellistes andmeruumides osalejatele, mis vastavad harmoneeritud standarditele või nende osadele, mille viited avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses lõikes 1 sätestatud oluliste nõuetega, niivõrd kui nimetatud nõuded on hõlmatud harmoneeritud standardite või nende osadega.

4. Komisjon esitab määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 kohaselt ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada harmoneeritud standardid, mis vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud olulistele nõuetele.

5. Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta ühtsed spetsifikatsioonid, mis hõlmavad mõnda olulist nõuet või kõiki olulisi nõudeid, mis on sätestatud lõikes 1, kui on täidetud järgmised tingimused:

komisjon on esitanud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõike 1 kohaselt ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud olulistele nõuetele vastav harmoneeritud standard ja

i)	taotlust ei ole vastu võetud;

ii)	taotlust käsitlevad harmoneeritud standardid ei ole esitatud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul või

iii)	harmoneeritud standardid ei vasta taotlusele ning

b)	Euroopa Liidu Teatajas ei ole avaldatud kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012 ühtegi viidet harmoneeritud standarditele, mis hõlmaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud olulisi nõudeid, ning tõenäoliselt sellist viidet mõistliku aja jooksul ei avaldata.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6. Enne käesoleva artikli lõikes 5 osutatud rakendusakti eelnõu koostamist teavitab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 22 osutatud komiteed sellest, et ta leiab, et käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud tingimused on täidetud.

7. Lõikes 5 osutatud rakendusakti eelnõu koostamisel võtab komisjon arvesse Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu nõuandeid ja muude asjaomaste organite või eksperdirühmade seisukohti ning konsulteerib igakülgselt kõigi asjaomaste sidusrühmadega.

8. Andmeruumides osalejad, kes pakuvad andmeid või andmeteenuseid teistele sellistes andmeruumides osalejatele, mis vastavad lõikes 5 osutatud rakendusaktidega kehtestatud ühtsetele spetsifikatsioonidele või nende osadele, eeldatakse olevat vastavuses lõikes 1 sätestatud olulistele nõuetega, niivõrd kui nimetatud nõuded on hõlmatud harmoneeritud standardite või nende osadega.

9. Kui Euroopa standardiorganisatsioon võtab vastu harmoneeritud standardi ning see esitatakse komisjonile standardi viite avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas, hindab komisjon seda harmoneeritud standardit kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012. Kui harmoneeritud standardi viide avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, tunnistab komisjon kehtetuks käesoleva artikli lõikes 5 osutatud rakendusaktid või nende osad, mis hõlmavad harmoneeritud standardiga samu olulisi nõudeid.

10. Kui liikmesriik on seisukohal, et ühtne spetsifikatsioon ei vasta täielikult lõikes 1 sätestatud olulistele nõuetele, teatab ta sellest komisjonile, esitades üksikasjaliku selgituse. Komisjon hindab üksikasjalikku selgitust ja ta võib asjakohasel juhul muuta rakendusakti, millega kõnealune ühtne spetsifikatsioon kehtestatakse.

11. Komisjon võib võtta vastu suunised, võttes arvesse määruse (EL) 2022/868 artikli 30 punkti h kohast Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu ettepanekut, millega kehtestatakse ühtsete standardite ja tavade koostalitlusvõime raamistikud ühtsete Euroopa andmeruumide toimimiseks.

Artikkel 40

Karistused

1. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. ettenähtud karistused on mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2. Liikmesriigid teatavad kõnealustest normidest ja meetmetest komisjonile 12. septembriks 2025, samuti teatavad nad viivitamata kõigist neid mõjutavatest hilisematest muudatustest. Komisjon ajakohastab korrapäraselt kõnealuseid meetmeid käsitlevat hõlpsasti juurdepääsetavat avalikku registrit ja haldab seda.

3. Liikmesriigid võtavad käesoleva määruse rikkumise eest karistuste määramisel arvesse Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu soovitusi ja järgmisi mitteammendavaid kriteeriume:

a)	rikkumise laad, raskus, ulatus ja kestus;

b)	rikkuva poole meetmed rikkumisega tekitatud kahju leevendamiseks või heastamiseks;

c)	rikkuva poole varasemad rikkumised;

d)	rikkuja poolt rikkumise tõttu saadud rahaline kasu või välditud kahju, kuivõrd sellist kasu või kahju on võimalik usaldusväärselt kindlaks teha;

e)	juhtumi asjaolude suhtes kohaldatavad muud raskendavad või kergendavad asjaolud;

f)	rikkuja eelmise majandusaasta käive liidus.

4. Käesoleva määruse II, III ja V peatükis sätestatud kohustuste rikkumise korral võivad järelevalveasutused, kes vastutavad määruse (EL) 2016/679 kohaldamise seire eest, määrata oma pädevuse piires haldustrahve kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 83 ja kuni kõnealuse määruse artikli 83 lõikes 5 osutatud summani.

5. Käesoleva määruse V peatükis sätestatud kohustuste rikkumise korral võib Euroopa Andmekaitseinspektor määrata oma pädevuse piires haldustrahve kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 66 ja kuni kõnealuse määruse artikli 66 lõikes 3 osutatud summani.

Artikkel 42

Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu roll

Määruse (EL) 2022/868 artikli 29 kohaselt komisjoni eksperdirühmana loodud Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu, milles on esindatud pädevad asutused, toetab käesoleva määruse järjepidevat kohaldamist järgmiselt:

a)	nõustab ja abistab komisjoni seoses pädevate asutuste järjepidevate tavade väljatöötamisega II, III, V ja VII peatüki täitmise tagamisel;

hõlbustab pädevate asutuste vahelist koostööd suutlikkuse suurendamise ja teabevahetuse kaudu, eelkõige loob meetodid II, III ja V peatükist tulenevate õiguste ja kohustuste täitmise tagamisega seotud teabe tõhusaks vahetamiseks piiriüleste juhtumite korral, sealhulgas seoses karistuste määramise koordineerimisega;

nõustab ja abistab komisjoni järgmistes küsimustes:

i)	kas taotleda artikli 33 lõikes 4, artikli 35 lõikes 4 ja artikli 36 lõikes 5 osutatud harmoneeritud standardite koostamist;

ii)	artikli 33 lõikes 5, artikli 35 lõigetes 5 ja 8 ning artikli 36 lõikes 6 osutatud rakendusaktide ettevalmistamine;

iii)	artikli 29 lõikes 7 ja artikli 33 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktide ettevalmistamine ning

iv)	artikli 33 lõike 11 kohaste selliste suuniste vastuvõtmine, millega kehtestatakse ühtsete standardite ja tavade koostalitlusvõime raamistikud ühtsete Euroopa andmeruumide toimimiseks.

X PEATÜKK

DIREKTIIVIS 96/9/EÜ SÄTESTATUD SUI GENERIS ÕIGUS

Artikkel 44

Andmetele juurdepääsu ja nende kasutamisega seotud õigusi ja kohustusi reguleerivad muud liidu õigusaktid

1. Käesolev määrus ei mõjuta erikohustusi, mis on seotud andmete kättesaadavaks tegemisega ettevõtjate vahel, ettevõtjate ja tarbijate vahel ning erandkorras ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste vahel ning mis on sätestatud liidu õigusaktides, mis jõustusid 11. jaanuaril 2024 või enne seda, ning nendel põhinevates delegeeritud õigusaktides või rakendusaktides.

2. Käesolev määrus ei piira liidu õiguse kohaldamist, millega määratakse sektori, ühtse Euroopa andmeruumi või avalikku huvi pakkuva valdkonna vajadusi silmas pidades kindlaks täiendavad nõuded, eelkõige seoses järgmisega:

a)	andmetele juurdepääsu tehnilised aspektid;

b)	piirangud, mis käsitlevad andmevaldajate õigusi pääseda juurde teatavatele kasutajate esitatud andmetele või neid kasutada;

c)	andmetele juurdepääsust ja nende kasutamisest kaugemale minevad aspektid.

3. Käesolev määrus, välja arvatud V peatükk, ei piira liidu ja riigisisese õiguse kohaldamist, millega nähakse ette andmetele juurdepääs ja nende kasutamine teadusuuringute eesmärgil.

Artikkel 49

Hindamine ja läbivaatamine

1. Hiljemalt 12. septembriks 2028 hindab komisjon käesolevat määrust ning esitab peamiste järelduste kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Hindamise käigus analüüsitakse eelkõige järgmist:

olukorrad, mida käsitatakse erakorralise vajadusega olukordadena käesoleva määruse artikli 15 tähenduses ja käesoleva määruse V peatüki praktikas kohaldamisel, eelkõige kogemused käesoleva määruse V peatüki kohaldamisel avaliku sektori asutuste, komisjoni, Euroopa Keskpanga ning liidu organite poolt; artikli 18 lõike 5 kohaselt pädevale asutusele käesoleva määruse V peatüki kohaldamisega seotud menetluste arv ja tulemused, millest pädevad asutused on teatanud; muude liidu või riigisiseses õiguses sätestatud kohustuste mõju, mis puudutab teabele juurdepääsu taotluste rahuldamist; vabatahtlike andmejagamismehhanismide, näiteks määruse (EL) 2022/868 alusel tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide loodud mehhanismide mõju käesoleva määruse V peatüki eesmärkide saavutamisele ja isikuandmete roll käesoleva määruse artikli 15 kontekstis, sealhulgas eraelu puutumatust soodustava tehnoloogia areng;

b)	käesoleva määruse mõju andmete kasutamisele majanduses, sealhulgas andmeinnovatsioonile, andmete monetariseerimise tavadele ja andmevahendusteenustele, samuti andmete jagamisele ühtsetes Euroopa andmeruumides;

c)	juurdepääs eri andmekategooriatele ja -liikidele ning nende kasutamine;

d)	teatavate ettevõtjate kategooriate väljajätmine artikli 5 kohaselt nõuetele vastavate ettevõtjate hulgast;

e)	intellektuaalomandi õigustele avalduva mõju puudumine;

mõju ärisaladustele, sealhulgas kaitsele nende ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise eest, samuti sellise mehhanismi mõju, mis võimaldab andmevaldajal lükata tagasi artikli 4 lõike 8 ja artikli 5 lõike 11 kohase kasutaja esitatud taotluse, võttes võimaluse korral arvesse direktiivi (EL) 2016/943 läbivaatamist;

g)	kas artiklis 13 osutatud ebaõiglaste lepingutingimuste loetelu on ajakohane, võttes arvesse uusi äritavasid ja turuinnovatsiooni kiiret tempot;

h)	muudatused andmetöötlusteenuse osutajate lepingulistes tavades ja kas selle tulemuseks on piisav vastavus artiklile 25;

i)	andmetöötlusteenuse osutajate poolt vahetusprotsessile kehtestatud tasude vähendamine kooskõlas artikli 29 kohase vahetustasude järkjärgulise kaotamisega;

j)	käesoleva määruse koosmõju muude andmepõhise majanduse seisukohast oluliste liidu õigusaktidega;

k)	valitsusasutuste ebaseadusliku isikustamata andmetele juurdepääsu takistamine;

l)	artiklis 37 nõutud täitmise tagamise korra tõhusus;

m)	käesoleva määruse mõju VKEdele seoses nende innovatsioonisuutlikkusega ning seoses andmetöötlusteenuste kättesaadavusega liidu kasutajate jaoks ja uute kohustuste täitmise koormusega.

2. Hiljemalt 12. septembriks 2028 hindab komisjon käesolevat määrust ning esitab peamiste järelduste kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Hindamise käigus hinnatakse artiklites 23–31, 34 ja 35 osutatud sätete mõju, eelkõige seoses liidus pakutavate andmetöötlusteenuste hinnakujunduse ja mitmekesisusega, pöörates erilist tähelepanu VKEdest teenuseosutajatele.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile lõigetes 1 ja 2 osutatud aruannete koostamiseks vajaliku teabe.

4. Lõigetes 1 ja 2 osutatud aruannete alusel võib komisjon asjakohasel juhul esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks.

Artikkel 50

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 12. septembrist 2025.

Artikli 3 lõikest 1 tulenevat kohustust kohaldatakse ühendatud toodete ja nendega seotud teenuste suhtes, mis lastakse turule pärast 12. septembrit 2026.

III peatükki kohaldatakse seoses kohustustega teha andmed kättesaadavaks vastavalt liidu õigusele või liidu õiguse alusel vastu võetud riigisisestele õigusaktidele, mis jõustub (jõustuvad) pärast 12. septembrit 2025.

IV peatükki kohaldatakse lepingute suhtes, mis on sõlmitud pärast 12. septembrit 2025.

IV peatükki kohaldatakse alates 12. septembrist 2027 lepingute suhtes, mis on sõlmitud 12. septembril 2025 või enne seda, eeldusel et lepingud

a)	on tähtajatud või

b)	kaotavad kehtivuse vähemalt kümne aasta jooksul pärast 11. jaanuari 2024.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 13. detsember 2023

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

P. NAVARRO RÍOS

(1) ELT C 402, 19.10.2022, lk 5.

(2) ELT C 365, 23.9.2022, lk 18.

(3) ELT C 375, 30.9.2022, lk 112.

(4) Euroopa Parlamendi 9. novembri 2023. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 27. novembri 2023. aasta otsus.

(5) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(9) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/784, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu (ELT L 172, 17.5.2021, lk 79).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1543, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetluse järgsete vabadusekaotuslike karistuste täitmisele pööramiseks (ELT L 191, 28.7.2023, lk 118).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/1544, millega kehtestatakse määratud majandusüksuste määramise ja esindajate nimetamise ühtlustatud normid elektrooniliste tõendite kogumiseks kriminaalmenetluses (ELT L 191, 28.7.2023, lk 181).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1781/2006 (ELT L 141, 5.6.2015, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (ELT L 157, 30.4.2004, lk 45).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ (ELT L 130, 17.5.2019, lk 92).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/868 Euroopa andmehalduse kohta ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (andmehalduse määrus) (ELT L 152, 3.6.2022, lk 1).

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/6/EÜ tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamisel (EÜT L 80, 18.3.1998, lk 27).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus) (ELT L 265, 12.10.2022, lk 1).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56).

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20).

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1807, mis käsitleb isikustamata andmete Euroopa Liidus vaba liikumise raamistikku (ELT L 303, 28.11.2018, lk 59).

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/770 digisisu üleandmise ja digiteenuste osutamise lepingute teatavate aspektide kohta (ELT L 136, 22.5.2019, lk 1).

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1).

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise nõuded ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).

(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1).

(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (ELT L 409, 4.12.2020, lk 1).

(38) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(39) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2854/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)

whereas

keyboard_tab Data Act 2023/2854 ET

Data Act 2023/2854 ET