Data Act 2023/2854 ET

a)	toote kasutamisel loodud andmete ja seotud teenuse kasutamisel loodud andmete kättesaadavaks tegemist ühendatud toote või seotud teenuse kasutajale;

b)	andmevaldajate poolt andmesaajatele andmete kättesaadavaks tegemist;

c)	andmevaldajate poolt avaliku sektori asutustele, komisjonile, Euroopa Keskpangale ja liidu organitele andmete, mille järele on erakorraline vajadus, kättesaadavaks tegemist avalikes huvides oleva eriülesande täitmiseks;

d)	andmetöötlusteenuste vahetamise hõlbustamist;

e)	kaitsemeetmete kehtestamist, et vältida kolmandate isikute ebaseaduslikku juurdepääsu isikustamata andmetele, ning

f)	andmetele juurdepääsu, andmete edastamist ja kasutamist käsitlevate koostalitlusstandardite väljatöötamist.

2. Käesolev määrus hõlmab isikuandmeid ja isikustamata andmeid, sealhulgas järgmist liiki andmeid järgmistes kontekstides:

a)	II peatükki kohaldatakse andmete suhtes, välja arvatud sisu, mis puudutavad ühendatud toodete ja seotud teenuste toimivust, kasutamist ja keskkonda;

b)	III peatükki kohaldatakse kõigi erasektori andmete suhtes, mille suhtes kehtib seadusjärgne andmete jagamise kohustus;

c)	IV peatükki kohaldatakse kõigi erasektori andmete suhtes, millele pääsetakse juurde ja mida kasutatakse ettevõtjatevaheliste lepingute alusel;

d)	V peatükki kohaldatakse kõigi erasektori andmete suhtes, keskendudes isikustamata andmetele;

e)	VI peatükki kohaldatakse andmetöötlusteenuse osutajate töödeldavate andmete ja teenuste suhtes;

f)	VII peatükki kohaldatakse liidus andmetöötlusteenuse osutajate valduses olevate isikustamata andmete suhtes.

3. Käesolevat määrust kohaldatakse

a)	liidus turule lastud ühendatud toodete tootjate ja seotud teenuste osutajate suhtes, olenemata nende tootjate ja teenuseosutajate asukohast;

b)	punktis a osutatud ühendatud toodete või seotud teenuste liidu kasutajate suhtes;

c)	andmevaldajate suhtes, olenemata nende asukohast, kes teevad andmed liidus andmesaajatele kättesaadavaks;

d)	liidus asuvate andmesaajate suhtes, kellele andmed kättesaadavaks tehakse;

avaliku sektori asutuste, komisjoni, Euroopa Keskpanga ja liidu organite suhtes, kes taotlevad andmevaldajatelt erakorralise vajaduse korral andmete kättesaadavaks tegemist avalikes huvides oleva eriülesande täitmiseks, ning andmevaldajate suhtes, kes esitavad need andmed vastuseks sellisele taotlusele;

f)	andmetöötlusteenuse osutajate suhtes, olenemata nende asukohast, kes osutavad selliseid teenuseid klientidele liidus;

g)	andmeruumides osalejate suhtes ja nutilepinguid kasutavate rakenduste müüjate suhtes ning isikute suhtes, kelle kaubandus-, äri- või kutsetegevus hõlmab kokkuleppe täitmise raames nutilepingute kasutuselevõttu teiste jaoks.

4. Käesoleva määruse viiteid ühendatud toodetele või seotud teenustele käsitatakse ka viidetena virtuaalassistentidele, niivõrd kui need suhtlevad ühendatud toote või seotud teenusega.

5. Käesolev määrus ei mõjuta selles sätestatud õiguste ja kohustustega seoses töödeldavate isikuandmete suhtes eraelu puutumatust ja side konfidentsiaalsust ning lõppseadme terviklust käsitlevat liidu ja riigisisest õigust, eelkõige määruseid (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiivi 2002/58/EÜ, sealhulgas järelevalveasutuste volitusi ja pädevust ning andmesubjektide õigusi. Andmesubjektidest kasutajate puhul täiendavad käesoleva määruse II peatükis sätestatud õigused määruse (EL) 2016/679 artiklites 15 ja 20 sätestatud andmesubjektide õigust tutvuda andmetega ja andmete ülekandmise õigust. Kui käesolev määrus on vastuolus isikuandmete kaitset või eraelu puutumatust käsitleva liidu õigusega või nimetatud liidu õigusega kooskõlas vastu võetud riigisisese õigusega, siis on ülimuslik asjakohane liidu või riigisisene isikuandmete kaitset või eraelu puutumatust käsitlev õigus.

6. Käesolevat määrust ei kohaldata eraõiguslike ja avalik-õiguslike üksuste vahelise andmevahetuse vabatahtlike kokkulepete, eelkõige andmete jagamise vabatahtlike kokkulepete suhtes ning see ei takista nende sõlmimist.

Käesolev määrus ei mõjuta liidu ja riigisiseseid õigusakte, milles sätestatakse andmete jagamine, andmetele juurdepääs ja andmete kasutamine kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise ja kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning tollivormistuse ja maksustamise eesmärgil, eelkõige määruseid (EL) 2021/784, (EL) 2022/2065 ja (EL) 2023/1543 ning direktiivi (EL) 2023/1544 ja rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas. Käesolevat määrust ei kohaldata andmete kogumist, jagamist ja kasutamist ega neile juurdepääsu määruse (EL) 2015/847 ja direktiivi (EL) 2015/849 alusel. Käesolevat määrust ei kohaldata liidu õiguse kohaldamisalast välja jäävate valdkondade suhtes ja see ei mõjuta mingil juhul liikmesriikide pädevust seoses avaliku julgeoleku, riigikaitse ja riikliku julgeolekuga, olenemata sellest, millist liiki üksustele on liikmesriigid usaldanud kõnealuse pädevusega seotud ülesannete täitmise, või nende volitustest kaitsta muid riigi põhifunktsioone, sealhulgas tagada riigi territoriaalne terviklikkus ja avaliku korra säilitamine. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide pädevust seoses tolli- ja maksuhaldusega ega kodanike tervise ja ohutusega.

7. Käesoleva määrusega täiendatakse määruse (EL) 2018/1807 iseregulatsioonil põhinevat lähenemisviisi, lisades pilvteenuse vahetamist puudutavad üldkohaldatavad kohustused.

8. Käesolev määrus ei mõjuta nende liidu ja riigisiseste õigusaktide kohaldamist, millega nähakse ette intellektuaalomandi õiguste kaitse, eelkõige direktiive 2001/29/EÜ, 2004/48/EÜ ja (EL) 2019/790.

9. Käesolev määrus täiendab ning ei mõjuta liidu õigust, mille eesmärk on edendada tarbijate huve ja tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ning kaitsta tarbijate tervist, ohutust ja majanduslikke huve, eelkõige direktiive 93/13/EMÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL.

10. Käesolev määrus ei takista vabatahtlike seaduslike andmejagamislepingute sõlmimist, sealhulgas vastastikusel alusel sõlmitud lepingud, mis vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„andmed“ – tegevuse, faktide või teabe ning sellise tegevuse, faktide või teabe kogumi digitaalne väljendus, muu hulgas heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestise kujul;

2)	„metaandmed“ – andmete sisu või andmekasutuse struktureeritud kirjeldus, mis hõlbustab asjaomaste andmete otsimist või kasutamist;

3)	„isikuandmed“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 määratletud isikuandmed;

4)	„isikustamata andmed“ – muud andmed kui isikuandmed;

„ühendatud toode“ – ese, mis võtab vastu, loob või kogub andmeid oma kasutuse või keskkonna kohta ning on võimeline edastama toote kasutamisel loodud andmeid elektroonilise side teenuse, füüsilise ühenduse või sisseehitatud juurdepääsu kaudu ja mille peamine ülesanne ei ole andmete talletamine, töötlemine ega edastamine muude isikute kui kasutaja nimel;

„seotud teenus“ – muu digiteenus kui elektroonilise side teenus, sealhulgas tarkvara, mis on ostmise, rendi või liisimise ajal tootega ühendatud nii, et selle puudumine takistaks ühendatud tootel täita üht või mitut oma funktsiooni, või mille tootja või kolmas isik hiljem tootega ühendab, et ühendatud toote funktsioone täiendada, ajakohastada või kohandada;

„töötlemine“ – andmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, salvestamine, korrastamine, struktureerimine, talletamine, kohandamine või muutmine, väljavõtmine, tutvumine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;

„andmetöötlusteenus“ – digiteenus, mida osutatakse kliendile ja mis võimaldab asukohast sõltumatut ja nõudepõhist võrgujuurdepääsu tsentraliseeritud, hajusate või väga hajusate konfigureeritavate, skaleeritavate ja paindlike andmetöötlusressursside ühiskasutatavale kogumile, mida on võimalik kiiresti kasutusele võtta ja kättesaadavaks teha minimaalse haldusliku pingutuse või teenuseosutaja minimaalse sekkumisega;

9)	„sama liiki teenus“ – selliste andmetöötlusteenuste kogum, millel on sama esmane eesmärk, sama andmetöötlusteenuse mudel ja samad põhifunktsioonid;

10)	„andmevahendusteenus“ – määruse (EL) 2022/868 artikli 2 punktis 11 määratletud andmevahendusteenus;

11)	„andmesubjekt“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 osutatud andmesubjekt;

12)	„kasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes omab ühendatud toodet või kellele on lepingu alusel üle antud ajutine õigus kasutada kõnealust ühendatud toodet või kellele osutatakse seotud teenuseid;

13)

„andmevaldaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kellel on käesoleva määruse, kohaldatava liidu õiguse või liidu õiguse alusel vastu võetud riigisiseste õigusaktide kohaselt õigus või kohustus kasutada ja teha kättesaadavaks andmeid, sealhulgas lepingu korral toote kasutamisel loodud andmeid või seotud teenuse kasutamisel loodud andmeid, mis ta on välja võtnud või loonud seotud teenuse osutamise käigus;

14)

„andmesaaja“ – füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud ühendatud toote või seotud teenuse kasutaja, kes tegutseb enda kaubandus-, äri-, ametialase või kutsetegevusega seotud eesmärgil, kellele andmevaldaja teeb andmed kättesaadavaks, sealhulgas kolmas isik, kui kasutaja on esitanud andmevaldajale taotluse või kooskõlas liidu õiguse või liidu õiguse alusel vastu võetud riigisiseste õigusaktide kohase õigusliku kohustusega;

15)	„toote kasutamisel loodud andmed“ – ühendatud toote kasutamise tulemusena loodud andmed, mis tootja on kavandanud kasutaja, andmevaldaja või kolmanda isiku, sealhulgas asjakohasel juhul tootja poolt elektroonilise side teenuse, füüsilise ühenduse või sisseehitatud juurdepääsu abil väljavõetavaks;

16)

„seotud teenuse kasutamisel loodud andmed“ – teenuseosutaja poolt seotud teenuse osutamise käigus loodud andmed, mis kajastavad digiteeritud kujul kasutaja tegevust või ühendatud tootega seonduvaid sündmusi ja mis salvestatakse kasutaja poolt tahtlikult või luuakse kasutaja tegevuse kõrvalsaadusena;

17)	„hõlpsasti kättesaadavad andmed“ – toote kasutamisel loodud andmed ja seotud teenuse kasutamisel loodud andmed, mida andmevaldaja saab seaduslikult või võib seaduslikult saada ühendatud tootest või seotud teenusest, tegemata ebaproportsionaalseid jõupingutusi, mis ei ole pelgalt lihtsad toimingud;

18)	„ärisaladus“ – direktiivi (EL) 2016/943 artikli 2 punktis 1 määratletud ärisaladus;

19)	„ärisaladuse omaja“ – direktiivi (EL) 2016/943 artikli 2 punktis 2 määratletud ärisaladuse omaja;

20)	„profiilianalüüs“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 4 määratletud profiilianalüüs;

21)	„turul kättesaadavaks tegemine“ – äritegevuse käigus ühendatud toote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turul turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

22)	„turule laskmine“ – ühendatud toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

23)	„tarbija“ – füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, äri-, ametialase või kutsetegevusega;

24)	„ettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes seoses käesoleva määrusega hõlmatud lepingute ja tavadega tegutseb enda kaubandus-, äri-, ameti- või kutsetegevusega seotud eesmärgil;

25)	„väikeettevõtja“ – soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 2 lõikes 2 määratletud väikeettevõtja;

26)	„mikroettevõtja“ – soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 2 lõikes 3 määratletud mikroettevõtja;

27)	„liidu organid“ – liidu organid ja asutused, mis on loodud Euroopa Liidu lepinguga, ELi toimimise lepinguga või Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga või nende alusel vastu võetud õigusaktide alusel;

28)	„avaliku sektori asutus“ – liikmesriikide riiklikud, piirkondlikud või kohalikud asutused ja liikmesriikide avalik-õiguslikud isikud või ühest või mitmest sellisest asutusest või ühest või mitmest sellisest isikust koosnevad ühendused;

29)

„üldine hädaolukord“ – ajaliselt piiratud erakorraline olukord, nagu rahvatervise hädaolukord, loodusõnnetusest tingitud hädaolukord või inimtegevusest tingitud suurõnnetus, sealhulgas ulatuslik küberturvalisuse intsident, mis mõjutab negatiivselt liidu, liikmesriigi või selle osa elanikkonda ning millega kaasneb oht, et see võib tõsiselt ja püsivalt kahjustada elamistingimusi või majanduslikku või finantsstabiilsust või oluliselt ja vahetult halvendada majanduslikke varasid liidus või asjaomases liikmesriigis, ja mis tehakse kindlaks või kuulutatakse ametlikult välja vastavalt liidu või riigisisese õiguse kohastele asjakohastele menetlustele;

30)	„klient“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on sõlminud andmetöötlusteenuse osutajaga lepingu eesmärgiga kasutada üht või mitut andmetöötlusteenust;

31)

„virtuaalassistent“ – tarkvara, mis suudab töödelda käsklusi, ülesandeid või küsimusi, sealhulgas neid, mis põhinevad hääl- või kirjalikul sisendil, žestidel või liigutustel, ning mis nimetatud käsklustele, ülesannetele või küsimustele tuginedes annab juurdepääsu muudele teenustele või juhib ühendatud toodete funktsioone;

32)	„digivara“ – digitaalsel kujul elemendid, sealhulgas rakendused, mida kliendil on õigus kasutada, sõltumata lepingulisest suhtest, mis puudutab andmetöötlusteenust, mida ta kavatseb vahetada;

33)	„lokaalne IKT-taristu“ – IKT-taristu ja andmetöötlusressursid, mida klient omab, rendib või liisib ning mis asuvad kliendi enda andmekeskuses ja mida käitab klient või kolmas isik;

34)

„vahetamine“ – seni kasutatud andmetöötlusteenuse osutajat, andmetöötlusteenuse klienti ja asjakohasel juhul uut andmetöötlusteenuse osutajat hõlmav protsess, mille käigus andmetöötlusteenuse klient läheb ühe andmetöötlusteenuse kasutamiselt üle teise sama liiki andmetöötlusteenuse kasutamisele või muule teenusele, mida pakub erinev andmetöötlusteenuse osutaja, või lokaalsele IKT-taristule, sealhulgas andmete ekstraktimise, teisendamise ja üleslaadimise teel;

35)	„andmete väljaviimise tasud“ – andmeedastustasud, mida võetakse klientidelt nende andmete andmetöötlusteenuse osutaja IKT-taristust võrgu kaudu erineva teenuseosutaja süsteemi või lokaalsesse IKT-taristusse ekstraktimise eest;

36)

„vahetustasud“ – tasud, välja arvatud standardsed teenustasud ja ennetähtaegse lõpetamise trahvid, mille andmetöötlusteenuse osutaja kehtestab kliendile käesoleva määrusega ette nähtud toimingute eest erineva teenuseosutaja süsteemi kasutamisele või lokaalsele IKT-taristule ülemineku eest, sealhulgas andmete väljaviimise tasud;

37)

„funktsionaalne samaväärsus“ – olukord, kus pärast vahetusprotsessi taastatakse kliendi eksporditavate andmete ja digivara põhjal sama liiki uue andmetöötlusteenuse keskkonnas minimaalne funktsionaalsuse tase, nii et uus andmetöötlusteenus annab sisuliselt võrreldava tulemuse vastuseks samale sisendile seoses ühiste omadustega, mida kliendile lepingu alusel pakutakse;

38)

„eksporditavad andmed“ – artiklite 23–31 ja 35 kohaldamisel sisend- ja väljundandmed, sealhulgas metaandmed, mis on otseselt või kaudselt loodud või kaasloodud, kui klient kasutab andmetöötlusteenust, välja arvatud andmetöötlusteenuse osutaja või kolmanda isiku vara või andmed, mis on kaitstud intellektuaalomandi õigustega või kujutavad endast ärisaladust;

39)	„nutileping“ – arvutiprogramm, mida kasutatakse lepingu või selle osa automaatseks täitmiseks, kasutades elektrooniliste andmekirjete jada ning tagades nende tervikluse ja nende kronoloogilise järjestuse täpsuse;

40)	„koostalitlusvõime“ – kahe või enama andmeruumi või sidevõrgu, süsteemi, ühendatud toote, rakenduse või komponendi võime vahetada ja kasutada andmeid oma funktsioonide täitmiseks;

41)	„avatud koostalitlusvõime spetsifikatsioon“ – informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tehniline spetsifikatsioon, mis on suunatud tulemuslikkusele ja andmetöötlusteenuste vahelise koostalitlusvõime saavutamisele;

42)	„ühtne spetsifikatsioon“ – dokument, välja arvatud standard, mis sisaldab tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad täita teatavaid käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid ja kohustusi;

43)	„harmoneeritud standard“ – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud harmoneeritud standard.

II PEATÜKK

ANDMETE JAGAMINE ETTEVÕTJALT TARBIJALE JA ETTEVÕTJALT ETTEVÕTJALE

Artikkel 3

Kohustus teha toote kasutamisel loodud andmed ja seotud teenuse kasutamisel loodud andmed kasutajale juurdepääsetavaks

1. Ühendatud tooted disainitakse ja toodetakse ning seotud teenused kavandatakse ja neid osutatakse selliselt, et toote kasutamisel loodud andmed ja seotud teenuse kasutamisel loodud andmed, sealhulgas asjakohased metaandmed, mida on vaja andmete tõlgendamiseks ja kasutamiseks, on kasutajale vaikimisi lihtsalt, turvaliselt, tasuta, terviklikul, struktureeritud, ühiskasutataval ja masinloetaval kujul ning asjakohasel ja tehniliselt teostataval juhul vahetult juurdepääsetavad.

2. Enne ühendatud toote ostu-, rendi- või liisingulepingu sõlmimist esitab müüja, rendileandja või liisinguandja, kes võib olla tootja, kasutajale selgel ja arusaadaval kujul vähemalt järgmise teabe:

a)	selliste toote kasutamisel loodud andmete liik, vorming ja hinnanguline maht, mida ühendatud toode on võimeline looma;

b)	kas ühendatud toode on võimeline andmeid looma pidevalt ja reaalajas;

c)	kas ühendatud toode on võimeline talletama andmeid seadmes või kaugserveris, sealhulgas asjakohasel juhul säilitamise kavandatud kestus;

d)	kuidas kasutajal on võimalik andmetele juurde pääseda, andmeid välja võtta või asjakohasel juhul kustutada, sealhulgas selleks vajalikud tehnilised vahendid, nende kasutamistingimused ja teenuse kvaliteet.

3. Enne seotud teenuse osutamise lepingu sõlmimist esitab seotud teenuse osutaja kasutajale selgel ja arusaadaval kujul vähemalt järgmise teabe:

tulevase andmevaldaja poolt eeldatavalt saadavate toote kasutamisel loodud andmete laad, hinnanguline maht ja kogumise sagedus ning asjakohasel juhul kasutaja võimalused sellistele andmetele juurde pääseda või neid välja võtta, sealhulgas tulevase andmevaldaja andmetalletuskord ja andmete säilitamise kestus;

b)	seotud teenuse kasutamisel loodavate andmete laad ja hinnanguline maht ning kasutaja võimalused sellistele andmetele juurde pääseda või neid välja võtta, sealhulgas tulevase andmevaldaja andmetalletuskord ja andmete säilitamise kestus;

c)	kas tulevane andmevaldaja kavatseb hõlpsasti kättesaadavaid andmeid kasutada ise ja kõnealuste andmete kasutamise eesmärgid ning kas ta kavatseb lubada ühel või mitmel kolmandal isikul kasutada andmeid kasutajaga kokku lepitud eesmärkidel;

d)	tulevase andmevaldaja andmed, nagu tema käibenimi ja tema asukoha geograafiline aadress, ning asjakohasel juhul muud andmetöötluse osalised;

e)	sidevahendid, mille abil saab tulevase andmevaldajaga kiiresti ühendust võtta ja selle andmevaldajaga tõhusalt suhelda;

f)	kuidas kasutaja saab taotleda andmete jagamist kolmanda isikuga ja asjakohasel juhul lõpetada andmete jagamise;

g)	kasutaja õigus esitada artikli 37 kohaselt määratud pädevale asutusele kaebus käesoleva peatüki sätete väidetava rikkumise kohta;

h)	kas tulevane andmevaldaja on ühendatud toote kaudu juurdepääsetavates või seotud teenuse osutamisel loodavates andmetes sisalduvate ärisaladuste omaja ning kui tulevane andmevaldaja ei ole ärisaladuse omaja, siis ärisaladuse omaja isik;

i)	kasutaja ja tulevase andmevaldaja vahelise lepingu kestus ning sellise lepingu lõpetamise kord.

Artikkel 4

Kasutajate ja andmevaldajate õigused ja kohustused toodete kasutamisel loodud andmetele ja seotud teenuste kasutamisel loodud andmetele juurde pääseda, neid andmeid kasutada ja need kättesaadavaks teha

1. Kui kasutajal ei ole ühendatud toote või seotud teenuse kaudu andmetele otsest juurdepääsu, teevad andmevaldajad hõlpsasti kättesaadavad andmed ning nende andmete tõlgendamiseks ja kasutamiseks vajalikud metaandmed kasutajale põhjendamatu viivituseta andmevaldajale kättesaadavate andmetega sama kvaliteediga lihtsalt, turvaliselt, tasuta, terviklikus, struktureeritud, ühiskasutatavas ja masinloetavas vormis ning asjakohasel ja tehniliselt teostataval juhul pidevalt ja reaalajas kättesaadavaks. Selleks esitatakse lihttaotlus elektrooniliste vahendite abil, kui see on tehniliselt teostatav.

2. Kasutajad ja andmevaldajad võivad lepinguga piirata või keelata andmetele juurdepääsu, andmete kasutamist või nende edasist jagamist, kui selline töötlemine võib kahjustada ühendatud toote turvanõudeid, nagu on sätestatud liidu või riigisiseses õiguses, avaldades tõsist kahjulikku mõju füüsiliste isikute tervisele, ohutusele või julgeolekule. Valdkondlikud asutused võivad pakkuda kasutajatele ja andmevaldajatele asjakohast tehnilist oskusteavet. Kui andmevaldaja keeldub andmete jagamisest käesoleva artikli alusel, teavitab ta artikli 37 kohaselt määratud pädevat asutust.

3. Ilma et see piiraks kasutaja õigust pöörduda mis tahes etapis liikmesriigi kohtusse, võib kasutaja seoses andmevaldajaga lõikes 2 osutatud lepinguliste piirangute või keeldude üle peetava vaidlusega

a)	esitada kooskõlas artikli 37 lõike 5 punktiga b kaebuse pädevale asutusele või

b)	leppida andmevaldajaga kokku, et asi edastatakse vaidluste lahendamise organile kooskõlas artikli 10 lõikega 1.

4. Andmevaldajad ei tohi muuta kasutajate käesoleva artikli kohaste valikuvõimaluste või õiguste kasutamist põhjendamatult keeruliseks, sealhulgas pakkudes kasutajatele valikuvõimalusi mitteneutraalsel viisil või õõnestades või kahjustades kasutaja sõltumatust, otsuste tegemist või valikuvõimalusi digitaalse kasutajaliidese või selle osa struktuuri, kujunduse, funktsiooni või toimimisviisi kaudu.

5. Selleks et kontrollida, kas füüsiline või juriidiline isik kvalifitseerub kasutajaks lõike 1 kohaldamiseks, ei nõua andmevaldaja asjaomaselt isikult rohkem teavet kui on vaja. Andmevaldaja ei säilita teavet kasutaja juurdepääsu kohta taotletud andmetele, eelkõige logiandmeid, kauem, kui on vaja kasutaja juurdepääsutaotluse nõuetekohaseks täitmiseks ning andmetaristu turvalisuse ja hooldamise tagamiseks.

6. Ärisaladusi hoitakse konfidentsiaalsena ja neid avalikustatakse üksnes tingimusel, et andmevaldaja ja kasutaja võtavad enne avalikustamist kõik vajalikud meetmed ärisaladuste konfidentsiaalsuse säilitamiseks, eelkõige seoses kolmandate isikutega. Andmevaldaja või ärisaladuse omaja, kui tegemist ei ole sama isikuga, teeb kindlaks andmed, mida kaitstakse ärisaladusena, sealhulgas asjaomastes metaandmetes, ning lepib kasutajaga kokku proportsionaalsetes tehnilistes ja korralduslikes meetmetes, mida on vaja, et säilitada jagatud andmete konfidentsiaalsus, eelkõige seoses kolmandate isikutega, näiteks lepingu näidistingimused, konfidentsiaalsuskokkulepped, ranged juurdepääsuprotokollid, tehnilised standardid ja tegevusjuhendite kohaldamine.

7. Kui puudub kokkulepe lõikes 6 osutatud vajalike meetmete kohta või kui kasutaja ei rakenda lõike 6 kohaselt kokkulepitud meetmeid või kahjustab ärisaladuse konfidentsiaalsust, võib andmevaldaja ärisaladusena määratletud andmete jagamise lõpetada või selle asjakohasel juhul peatada. Andmevaldaja otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja see esitatakse kasutajale kirjalikult ilma põhjendamatu viivituseta. Sellistel juhtudel teavitab andmevaldaja artikli 37 kohaselt määratud pädevat asutust sellest, et ta on andmete jagamise lõpetanud või peatanud, ning täpsustab, milliseid meetmeid ei ole kokku lepitud või rakendatud, ning asjakohasel juhul, millise ärisaladuse konfidentsiaalsust on kahjustatud.

8. Erandlikel asjaoludel, kui andmevaldaja, kes on ärisaladuse omaja, suudab tõendada, et käesoleva artikli lõike 6 kohaselt kasutaja võetud tehnilistest ja korralduslikest meetmetest hoolimata on väga tõenäoline, et ärisaladuse avalikustamine põhjustab talle suurt majanduslikku kahju, võib see andmevaldaja kõnealustele konkreetsetele andmetele juurdepääsu taotluse igal üksikjuhul eraldi rahuldamata jätta. Selline tõendamine peab olema igakülgselt põhjendatud, tuginedes objektiivsetele asjaoludele, eelkõige ärisaladuse kaitse täitmise tagamisele kolmandates riikides, taotletud andmete konfidentsiaalsuse laadile ja tasemele ning ühendatud toote ainulaadsusele ja uudsusele, ning see esitatakse kasutajale kirjalikult ja põhjendamatu viivituseta. Kui andmevaldaja keeldub andmete jagamisest käesoleva lõike alusel, teavitab ta artikli 37 kohaselt määratud pädevat asutust.

9. Ilma et see piiraks kasutaja õigust pöörduda mis tahes etapis liikmesriigi kohtusse, võib kasutaja, kes soovib vaidlustada andmevaldaja otsuse andmete jagamisest lõigete 7 ja 8 alusel keelduda või selle lõpetada või peatada,

a)	esitada kooskõlas artikli 37 lõike 5 punktiga b kaebuse pädevale asutusele, kes otsustab põhjendamatu viivituseta, kas ja millistel tingimustel andmete jagamine algab või jätkub, või

b)	leppida andmevaldajaga kokku, et asi edastatakse vaidluste lahendamise organile kooskõlas artikli 10 lõikega 1.

10. Kasutaja ei või kasutada lõikes 1 osutatud taotluse alusel saadud andmeid sellise ühendatud toote väljatöötamiseks, mis konkureerib ühendatud tootega, millest andmed pärinevad, jagada neid andmeid sel eesmärgil kolmanda isikuga ega kasutada neid andmeid selleks, et saada teavet tootja või asjakohasel juhul andmevaldaja majandusliku olukorra, varade ja tootmismeetodite kohta.

11. Kasutaja ei võta andmetele juurdepääsu saamiseks kasutusele sunnivahendeid ega kuritarvita andmevaldaja andmekaitseks mõeldud tehnilises taristus esinevaid lünki.

12. Kui kasutaja ei ole andmesubjekt, kelle isikuandmeid taotletakse, teeb andmevaldaja ühendatud toote või seotud teenuse kasutamise tulemusel loodud isikuandmed kasutajale kättesaadavaks üksnes juhul, kui määruse (EL) 2016/679 artikli 6 kohaselt on olemas kehtiv õiguslik alus töötlemiseks ning kui asjakohasel juhul on täidetud kõnealuse määruse artikli 9 ja direktiivi 2002/58/EÜ artikli 5 lõike 3 tingimused.

13. Andmevaldaja kasutab hõlpsasti kättesaadavaid isikustamata andmeid üksnes kasutajaga sõlmitud lepingu alusel. Andmevaldaja ei või kasutada kõnealuseid andmeid selleks, et saada teavet kasutaja majandusliku olukorra, varade ja tootmismeetodite või nende kasutaja poolt muul viisil kasutamise kohta, mis võib kahjustada kasutaja äripositsiooni turgudel, kus kasutaja tegutseb.

14. Andmevaldajad ei tee toote kasutamisel loodud isikustamata andmeid kolmandatele isikutele kättesaadavaks ärilistel ega mitteärilistel eesmärkidel, välja arvatud kasutajaga sõlmitud lepingu täitmiseks. Asjakohasel juhul panevad andmevaldajad kolmandatele isikutele lepingulise kohustuse neilt saadud andmeid mitte edasi jagada.

Artikkel 5

Kasutaja õigus jagada andmeid kolmandate isikutega

1. Kasutaja või tema nimel tegutseva isiku taotlusel teeb andmevaldaja hõlpsasti kättesaadavad andmed ning nende andmete tõlgendamiseks ja kasutamiseks vajalikud metaandmed kolmandale isikule põhjendamatu viivituseta, andmevaldajale kättesaadavate andmetega sama kvaliteediga lihtsalt, turvaliselt, tasuta, terviklikus, struktureeritud, ühiskasutatavas ja masinloetavas vormis ning asjakohasel ja tehniliselt teostataval juhul pidevalt ja reaalajas kättesaadavaks. Andmevaldaja teeb andmed kolmandale isikule kättesaadavaks kooskõlas artiklitega 8 ja 9.

2. Lõiget 1 ei kohaldata hõlpsasti kättesaadavate andmete suhtes seoses selliste uute ühendatud toodete, ainete või protsesside testimisega, mida ei ole veel turule lastud, välja arvatud juhul, kui andmete kasutamine kolmanda isiku poolt on lepinguga lubatud.

3. Ettevõtja, kes on määratud pääsuvalitsejaks määruse (EL) 2022/1925 artikli 3 alusel, ei ole käesoleva artikli kohaselt nõuetele vastav kolmas isik ning seetõttu ei tohi ta

a)	õhutada või äriliselt stimuleerida kasutajat mis tahes viisil, sealhulgas rahalise või muu hüvitise maksmise kaudu tegema mõne oma teenuse jaoks kättesaadavaks andmeid, mille kasutaja on saanud artikli 4 lõike 1 kohase taotluse alusel;

b)	õhutada või äriliselt stimuleerida kasutajat taotlema andmevaldajalt käesoleva artikli lõike 1 kohaselt andmete kättesaadavaks tegemist mõne oma teenuse jaoks;

c)	võtta kasutajalt vastu andmeid, mille kasutaja on saanud artikli 4 lõike 1 kohase taotluse alusel.

4. Selleks et kontrollida, kas füüsiline või juriidiline isik kvalifitseerub kasutajaks või kolmandaks isikuks lõike 1 kohaldamiseks, ei nõuta kasutajalt või kolmandalt isikult rohkem teavet kui on vaja. Andmevaldaja ei säilita teavet kolmanda isiku juurdepääsu kohta taotletud andmetele kauem, kui on vajalik kolmanda isiku juurdepääsutaotluse nõuetekohaseks täitmiseks ning andmetaristu turvalisuse ja hooldamise tagamiseks.

5. Kolmas isik ei võta andmetele juurdepääsu saamiseks kasutusele sunnivahendeid ega kuritarvita andmevaldaja andmekaitseks mõeldud tehnilises taristus esinevaid lünki.

6. Andmevaldaja ei või kasutada hõlpsasti kättesaadavaid andmeid selleks, et saada teavet kolmanda isiku majandusliku olukorra, varade ja tootmismeetodite või kolmanda isiku poolt muul viisil kasutamise kohta, mis võib kahjustada kolmanda isiku äripositsiooni turgudel, kus kolmas isik tegutseb, välja arvatud juhul, kui kolmas isik on andnud selleks loa ja tal on tehniliselt võimalik kõnealune luba lihtsasti igal ajal tagasi võtta.

7. Kui kasutaja ei ole andmesubjekt, kelle isikuandmeid taotletakse, teeb andmevaldaja ühendatud toote või seotud teenuse kasutamise tulemusel loodud isikuandmed kolmandale isikule kättesaadavaks, kui määruse (EL) 2016/679 artikli 6 kohaselt on olemas kehtiv õiguslik alus töötlemiseks ning kui asjakohasel juhul on täidetud kõnealuse määruse artikli 9 ja direktiivi 2002/58/EÜ artikli 5 lõike 3 tingimused.

8. Andmevaldaja ja kolmanda isiku suutmatus leppida kokku andmete edastamise korras ei tohi takistada, ära hoida ega segada andmesubjekti määrusest (EL) 2016/679 tulenevate õiguste kasutamist ja eelkõige kõnealuse määruse artikli 20 kohast andmete ülekandmise õigust.

9. Ärisaladusi hoitakse konfidentsiaalsena ja neid avaldatakse kolmandatele isikutele üksnes ulatuses, mil avaldamine on kasutaja ja kolmanda isiku vahel kokkulepitud eesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik. Andmevaldaja või ärisaladuse omaja, kui tegemist ei ole sama isikuga, teeb kindlaks andmed, mida kaitstakse ärisaladusena, sealhulgas asjaomastes metaandmetes, ning lepib kolmanda isikuga kokku proportsionaalsetes tehnilistes ja korralduslikes meetmetes, mida on vaja, et säilitada jagatud andmete konfidentsiaalsus, näiteks lepingu näidistingimused, konfidentsiaalsuskokkulepped, ranged juurdepääsuprotokollid, tehnilised standardid ja tegevusjuhendite kohaldamine.

10. Kui puudub kokkulepe käesoleva artikli lõikes 9 osutatud vajalike meetmete kohta või kui kolmas isik ei rakenda käesoleva artikli lõike 9 kohaselt kokkulepitud meetmeid või kahjustab ärisaladuse konfidentsiaalsust, võib andmevaldaja ärisaladusena määratletud andmete jagamise lõpetada või selle asjakohasel juhul peatada. Andmevaldaja otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja see esitatakse kolmandale isikule kirjalikult ilma põhjendamatu viivituseta. Sellistel juhtudel teavitab andmevaldaja artikli 37 kohaselt määratud pädevat asutust sellest, et ta on andmete jagamise lõpetanud või peatanud, ning täpsustab, milliseid meetmeid ei ole kokku lepitud või rakendatud, ning asjakohasel juhul, millise ärisaladuse konfidentsiaalsust on kahjustatud.

11. Erandkorras, kui andmevaldaja, kes on ärisaladuse omaja, suudab tõendada, et käesoleva artikli lõike 9 kohaselt kolmanda isiku võetud tehnilistest ja korralduslikest meetmetest hoolimata on väga tõenäoline, et ärisaladuse avalikustamine põhjustab talle suurt majanduslikku kahju, võib see andmevaldaja kõnealustele konkreetsetele andmetele juurdepääsu taotluse igal üksikjuhul eraldi rahuldamata jätta. Selline tõendamine peab olema igakülgselt põhjendatud, tuginedes objektiivsetele asjaoludele, eelkõige ärisaladuse kaitse täitmise tagamisele kolmandates riikides, taotletud andmete konfidentsiaalsuse laadile ja tasemele ning ühendatud toote ainulaadsusele ja uudsusele, ning see esitatakse kolmandale isikule kirjalikult ja põhjendamatu viivituseta. Kui andmevaldaja keeldub andmete jagamisest käesoleva lõike alusel, teavitab ta artikli 37 kohaselt määratud pädevat asutust.

12. Ilma et see piiraks kolmanda isiku õigust pöörduda mis tahes etapis liikmesriigi kohtusse, võib kolmas isik, kes soovib vaidlustada andmevaldaja otsuse andmete jagamisest lõigete 10 ja 11 alusel keelduda või selle lõpetada või peatada

a)	esitada kooskõlas artikli 37 lõike 5 punktiga b kaebuse pädevale asutusele, kes otsustab põhjendamatu viivituseta, kas ja millistel tingimustel andmete jagamine peab algama või jätkuma, või

b)	leppida andmevaldajaga kokku, et asi edastatakse vaidluste lahendamise organile kooskõlas artikli 10 lõikega 1.

13. Vastavalt kohaldatavale isikuandmete kaitset käsitlevale liidu ja riigisisesele õigusele ei tohi lõikes 1 osutatud õigus kahjustada andmesubjektide õigusi.

Artikkel 17

Andmete kättesaadavaks tegemise taotlused

1. Artikli 14 kohaselt andmeid taotledes teeb avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ järgmist:

a)	täpsustab, milliseid andmeid nõutakse, sealhulgas andmete tõlgendamiseks ja kasutamiseks vajalikke asjakohaseid metaandmeid;

b)	tõendab, et täidetud on tingimused, mida on vaja artiklis 15 osutatud sellise erakorralise vajaduse olemasoluks, mille tarvis andmeid taotletakse;

c)	selgitab taotluse eesmärki, taotletavate andmete kavandatavat kasutust, sealhulgas asjakohasel juhul kolmanda isiku poolt kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4, ja kasutamise kestust, ning asjakohasel juhul seda, kuidas isikuandmete töötlemisega seda erakorralist vajadust rahuldatakse;

d)	võimaluse korral täpsustab, millal kõik isikud, kellel on andmetele juurdepääs, andmed eeldatavasti kustutavad;

e)	põhjendab selle andmevaldaja valikut, kellele taotlus on adresseeritud;

f)	märgib muud avaliku sektori asutused või komisjoni, Euroopa Keskpanga või liidu organid ja kolmandad isikud, kellega saadud andmeid eeldatavasti jagatakse;

täpsustab isikuandmete taotlemise korral andmekaitse põhimõtete ja andmekaitsemeetmete rakendamiseks vajalikud ja proportsionaalsed tehnilised ja korralduslikud meetmed ning vajalikud kaitsemeetmed, näiteks pseudonüümimine, ning selle, kas andmevaldaja saab enne andmete kättesaadavaks tegemist kohaldada anonüümimist;

h)	märgib õigusliku sätte, millega antakse taotluse esitanud avaliku sektori asutusele, komisjonile, Euroopa Keskpangale või liidu organitele avalikes huvides täidetav eriülesanne, mis on asjakohane andmete taotlemise jaoks;

i)	täpsustab tähtaja, millele on osutatud artikli 18 lõikes 2 ja mille jooksul tuleb andmed kättesaadavaks teha ning mille jooksul võib andmevaldaja taotleda avaliku sektori asutuselt, komisjonilt, Euroopa Keskpangalt või liidu organilt taotluse muutmist või tagasivõtmist;

j)	teeb kõik endast oleneva, et vältida sellise andmetaotluse rahuldamist, mille tulemusel vastutaks andmevaldaja liidu või liikmesriigi õiguse rikkumise eest.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatud andmetaotlus peab

a)	olema esitatud kirjalikult ning andmevaldajale arusaadavas selges, täpses ja lihtsas keeles;

b)	täpsustama, mis liiki andmeid taotletakse, ja vastama andmetele, mille üle andmevaldajal on taotluse esitamise ajal kontroll;

c)	olema erakorralise vajadusega proportsionaalne ja põhjendatud, nii taotletud andmete üksikasjalikkuse ja mahu kui ka taotletud andmetele juurdepääsu sageduse osas;

d)	järgima andmevaldaja õiguspäraseid eesmärke, tagades ärisaladuste kaitse kooskõlas artikli 19 lõikega 3, ning kulutuste ja jõupingutuste tegemise, mida on vaja andmete kättesaadavaks tegemiseks;

käsitlema isikustamata andmeid ning üksnes juhul, kui on tõendatud nende ebapiisavus andmete kasutamise erakorralisele vajadusele reageerimiseks kooskõlas artikli 15 lõike 1 punktiga a, taotlema isikuandmeid pseudonüümitud kujul ning nägema ette tehnilised ja korralduslikud meetmed, mida võetakse andmete kaitsmiseks;

f)	teavitama andmevaldajat karistustest, mille artikli 37 kohaselt määratud pädev asutus määrab vastavalt artiklile 40, kui taotlust ei rahuldata;

kui taotluse esitab avaliku sektori asutus, olema edastatud avaliku sektori asukohaliikmesriigi andmekoordinaatorile, kellele on osutatud artiklis 37 ning kes teeb taotluse internetis põhjendamatu viivituseta üldsusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui andmekoordinaator leiab, et see ohustaks avalikku julgeolekut;

h)	kui taotluse esitab komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ, olema tehtud internetis põhjendamatu viivituseta üldsusele kättesaadavaks;

i)	olema isikuandmete taotlemise korral põhjendamatu viivituseta teada antud järelevalveasutusele määruse (EL) 2016/679 kohaldamise seireks avaliku sektori asutuse asukohaliikmesriigis.

Euroopa Keskpank ja liidu organid teavitavad oma taotlustest komisjoni.

3. Avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ ei tee käesoleva peatüki kohaselt saadud andmeid kättesaadavaks määruse (EL) 2022/868 artikli 2 lõikes 2 või direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 2 lõikes 11 määratletud taaskasutamiseks. Avaliku sektori asutuste valduses olevate käesoleva peatüki kohaselt saadud andmete suhtes ei kohaldata määrust (EL) 2022/868 ega direktiivi (EL) 2019/1024.

4. Käesoleva artikli lõikega 3 ei takistata avaliku sektori asutusel, komisjonil, Euroopa Keskpangal või liidu organil vahetada käesoleva peatüki kohaselt saadud andmeid teise avaliku sektori asutuse või komisjoni, Euroopa Keskpanga või liidu organiga, et täita artiklis 15 osutatud ülesandeid, nagu on täpsustatud taotluses kooskõlas käesoleva artikli lõike 1 punktiga f, või teha andmed kättesaadavaks kolmandale isikule, kui ta on delegeerinud kõnealusele kolmandale isikule üldsusele kättesaadava kokkuleppe alusel tehnilise ülevaatuse või muu funktsiooni. Selliste kolmandate isikute suhtes kohaldatakse ka artikli 19 kohaseid avaliku sektori asutuste kohustusi, eeskätt ärisaladuste konfidentsiaalsuse säilitamise kaitsemeetmeid. Kui avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ käesoleva lõike alusel andmeid edastab või kättesaadavaks teeb, teavitab ta sellest põhjendamatu viivituseta andmevaldajat, kellelt andmed saadi.

5. Kui andmevaldaja leiab, et tema õigusi, mis tulenevad käesolevast peatükist, on andmete edastamisega või nende kättesaadavaks tegemisega rikutud, võib ta esitada kaebuse artikli 37 kohaselt määratud pädevale asutusele andmevaldaja asukohaliikmesriigis.

6. Komisjon koostab käesoleva artikli alusel taotluste jaoks näidisvormi.

Artikkel 18

Andmetaotluste rahuldamine

1. Andmevaldaja, kes saab käesoleva peatüki alusel andmete kättesaadavaks tegemise taotluse, teeb andmed taotluse esitanud avaliku sektori asutusele, komisjonile, Euroopa Keskpangale või liidu organile põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks, võttes arvesse vajalikke tehnilisi, korralduslikke ja õiguslikke meetmeid.

2. Ilma et see piiraks liidu või riigisiseses õiguses kindlaks määratud andmete kättesaadavusega seotud erivajadusi, võib andmevaldaja käesoleva peatüki kohase andmete kättesaadavaks tegemise taotluse tagasi lükata või paluda selle muutmist põhjendamatu viivituseta ja igal juhul mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud kätte taotluse selliste andmete saamiseks, mida on vaja üldisele hädaolukorrale reageerimiseks, ja põhjendamatu viivituseta ning igal juhul mitte hiljem kui 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud kätte taotluse muu erakorralise vajaduse korral, ühel järgmisel põhjusel:

a)	andmevaldajal puudub kontroll taotletud andmete üle;

b)	samal eesmärgil on sarnase taotluse varem esitanud mõni muu avaliku sektori asutus või komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ ning andmevaldajat ei ole artikli 19 lõike 1 punkti c kohaselt teavitatud andmete kustutamisest;

c)	taotlus ei vasta artikli 17 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele.

3. Kui andmevaldaja otsustab taotluse tagasi lükata või paluda selle muutmist vastavalt lõike 2 punktile b, märgib ta selle avaliku sektori asutuse, komisjoni, Euroopa Keskpanga või liidu organi andmed, kes varem samal eesmärgil taotluse esitas.

4. Kui nõutud andmed sisaldavad isikuandmeid, anonüümib andmevaldaja need andmed nõuetekohaselt, välja arvatud juhul, kui avaliku sektori asutusele, komisjonile, Euroopa Keskpangale või liidu organile andmete kättesaadavaks tegemise taotluse rahuldamine nõuab isikuandmete avalikustamist. Sellisel juhul andmevaldaja pseudonüümib andmed.

5. Kui avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ soovib vaidlustada taotletud andmete esitamisest keeldumise andmevaldaja poolt või kui andmevaldaja soovib vaidlustada taotluse ning küsimust ei saa lahendada taotluse asjakohase muutmise teel, esitatakse küsimus artikli 37 kohaselt määratud pädevale asutusele andmevaldaja asukohaliikmesriigis.

Artikkel 19

Avaliku sektori asutuste, komisjoni, Euroopa Keskpanga ja liidu organite kohustused

1. Artikli 14 alusel esitatud taotluse põhjal andmeid vastu võttev avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu institutsioon organ

a)	ei kasuta andmeid viisil, mis on vastuolus eesmärgiga, milleks neid taotleti;

b)	on rakendanud tehnilised ja korralduslikud meetmed, millega säilitatakse taotletud andmete konfidentsiaalsus ja terviklus ning andmete, eelkõige isikuandmete edastamise turvalisus, ning kaitstakse andmesubjektide õigusi ja vabadusi;

kustutab andmed niipea, kui need ei ole nimetatud eesmärgil enam vajalikud, ja teavitab andmete kustutamisest põhjendamatu viivituseta andmevaldajat ning isikuid ja organisatsioone, kes said andmeid kooskõlas artikli 21 lõikega 1, välja arvatud juhul, kui läbipaistvuskohustuste kontekstis nõutakse andmete arhiveerimist kooskõlas liidu või riigisisese õigusega, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu dokumentidele.

2. Avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank, liidu organ või kolmas isik, kes saab käesoleva peatüki alusel andmeid, ei tohi

a)	kasutada andmevaldaja majanduslikku olukorda, varasid ning tootmis- ja tegevusmeetodeid käsitlevaid andmeid või vastavat teavet sellise ühendatud toote või seotud teenuse väljatöötamiseks või täiustamiseks, mis konkureerib andmevaldaja ühendatud toote või seotud teenusega;

b)	jagada andmeid mõnel punktis a nimetatud eesmärgil muu kolmanda isikuga.

3. Ärisaladuste avalikustamine avaliku sektori asutusele, komisjonile, Euroopa Keskpangale või liidu organile on nõutav üksnes sellises ulatuses, mis on artikli 15 kohase taotluse eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. Andmevaldaja või ärisaladuse omaja, kui tegemist ei ole sama isikuga, teeb sellisel juhul kindlaks andmed, mis on kaitstud ärisaladusena, sealhulgas asjaomastes metaandmetes. Avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ võtab enne ärisaladuste avalikustamist nende konfidentsiaalsuse säilitamiseks kõik vajalikud ja asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, sealhulgas kasutades kohasel juhul lepingu näidistingimusi, tehnilisi standardeid ning tegevusjuhendeid.

4. Avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ vastutab saadud andmete turvalisuse eest.

Artikkel 20

Erakorralise vajaduse korral makstav hüvitis

1. Andmevaldajad, välja arvatud mikroettevõtjad ja väikeettevõtjad, teevad tasuta kättesaadavaks andmed, mis on artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt vajalikud üldisele hädaolukorrale reageerimiseks. Avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ, kes on saanud andmeid, tunnustab andmevaldajat avalikult, kui andmevaldaja seda nõuab.

2. Andmevaldajal on õigus saada artikli 15 lõike 1 punkti b kohaselt esitatud taotluse rahuldamisel andmete kättesaadavaks tegemise eest õiglast hüvitist. Hüvitis katab taotluse rahuldamiseks kantud tehnilised ja korralduslikud kulud, sealhulgas, kui see on kohaldatav, anonüümimise, pseudonüümimise, koondamise ja tehnilise kohandamise kulud ning mõistlikus suuruses marginaali. Andmevaldaja esitab avaliku sektori asutuse, komisjoni, Euroopa Keskpanga või liidu organi taotluse alusel teabe kulude ja mõistliku marginaali arvutamise aluste kohta.

3. Lõiget 2 kohaldatakse ka siis, kui andmete kättesaadavaks tegemise eest nõuab hüvitist mikroettevõtja ja väikeettevõtja.

4. Andmevaldajatel ei ole õigust nõuda artikli 15 lõike 1 punkti b kohaselt esitatud taotluse rahuldamisel andmete kättesaadavaks tegemise eest hüvitist, kui avalikes huvides täidetav eriülesanne on ametliku statistika tegemine ning kui andmete ostmine ei ole liikmesriigi õigusega lubatud. Liikmesriigid annavad komisjonile teada, kui andmete ostmine ametliku statistika tegemiseks ei ole liikmesriigi õigusega lubatud.

5. Kui avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ ei ole nõus andmevaldaja taotletud hüvitise tasemega, võib ta esitada kaebuse artikli 37 kohaselt määratud pädevale asutusele andmevaldaja asukohaliikmesriigis.

Artikkel 21

Erakorralise vajaduse kontekstis saadud andmete jagamine teadusasutuste või statistikaasutustega

1. Avaliku sektori asutusel, komisjonil, Euroopa Keskpangal või liidu organil on õigus jagada käesoleva peatüki alusel saadud andmeid

a)	üksikisikute või organisatsioonidega, et teha teadusuuringuid või analüüse kooskõlas eesmärgiga, milleks andmeid taotleti, või

b)	riiklike statistikaametite ja Eurostatiga ametliku statistika tegemiseks.

2. Lõike 1 alusel andmeid vastu võtvad üksikisikud või organisatsioonid tegutsevad mittetulunduslikel alustel või liidu või riigisiseses õiguses tunnustatud avalikku huvi pakkuva ülesande raames. Nende hulka ei kuulu organisatsioonid, mille üle äriühingutel on märkimisväärne mõju, mille tulemuseks on tõenäoliselt eelisjuurdepääs teadusuuringute tulemustele.

3. Käesoleva artikli lõike 1 alusel andmeid vastu võtvad üksikisikud või organisatsioonid järgivad samu kohustusi, mida kohaldatakse avaliku sektori asutuste, komisjoni, Euroopa Keskpanga või liidu organite suhtes vastavalt artikli 17 lõikele 3 ja artiklile 19.

4. Olenemata artikli 19 lõike 1 punktist c võivad käesoleva artikli lõike 1 kohaselt andmeid vastu võtvad üksikisikud või organisatsioonid säilitada saadud andmeid eesmärgil, milleks andmeid taotleti, kuni kuus kuud pärast seda, kui avaliku sektori asutused, komisjon, Euroopa Keskpank ja liidu organid on andmed kustutanud.

5. Kui avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ kavatseb andmeid käesoleva artikli lõike 1 alusel edastada või kättesaadavaks teha, teavitab ta sellest põhjendamatu viivituseta andmevaldajat, kellelt andmed saadi, märkides andmeid vastu võtva organisatsiooni või üksikisiku nime ja kontaktandmed, andmete edastamise või kättesaadavaks tegemise eesmärgi, andmete kasutamise ajavahemiku ning võetud tehnilised kaitse- ja korralduslikud meetmed, sealhulgas juhul, kui tegemist on isikuandmete või ärisaladustega. Kui andmevaldaja ei ole nõus andmete edastamisega või nende kättesaadavaks tegemisega, võib ta esitada kaebuse artikli 37 kohaselt määratud pädevale asutusele andmevaldaja asukohaliikmesriigis.

Artikkel 22

Vastastikune abi ja piiriülene koostöö

1. Avaliku sektori asutused, komisjon, Euroopa Keskpank ja liidu organid teevad käesoleva peatüki järjepideval rakendamisel koostööd ja abistavad üksteist.

2. Lõike 1 alusel taotletud ja antud abi raames vahetatud andmeid ei kasutata viisil, mis on vastuolus selle eesmärgiga, milleks neid taotleti.

3. Kui avaliku sektori asutus kavatseb taotleda andmeid teises liikmesriigis asuvalt andmevaldajalt, teatab ta sellest kõigepealt artikli 37 kohaselt määratud kõnealuse liikmesriigi pädevale asutusele. Seda nõuet kohaldatakse ka komisjoni, Euroopa Keskpanga ja liidu organite taotluste puhul. Taotluse vaatab läbi andmevaldaja asukohaliikmesriigi pädev asutus.

4. Pärast taotluse läbivaatamist artiklis 17 sätestatud nõuete alusel võtab asjaomane pädev asutus põhjendamatu viivituseta ühe järgmise meetme:

edastab taotluse andmevaldajale ja vajaduse korral teavitab taotluse esitanud avaliku sektori asutust, komisjoni, Euroopa Keskpanka või liidu organit vajadusest, kui see eksisteerib, teha koostööd andmevaldaja asukohaliikmesriigi avaliku sektori asutustega, et vähendada andmevaldaja halduskoormust taotluse täitmisel;

b)	lükkab taotluse kooskõlas käesoleva peatükiga igakülgselt põhjendatuna tagasi.

Taotluse esitanud avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ võtab esimese lõigu kohast asjaomase pädeva asutuse teavitust ja põhjendusi arvesse enne taotluse võimalikku uuesti esitamist.

VI PEATÜKK

ANDMETÖÖTLUSTEENUSTE VAHETAMINE

Artikkel 23

Tulemuslikku vahetamist raskendavate takistuste kõrvaldamine

Andmetöötlusteenuse osutajad võtavad artiklites 25, 26, 27, 29 ja 30 sätestatud meetmeid, et võimaldada klientidel minna üle andmetöötlusteenusele, mis hõlmab sama liiki teenust, mida osutab erinev andmetöötlusteenuste osutaja, või lokaalsele IKT-taristule või kasutada asjakohasel juhul samal ajal mitut andmetöötlusteenuse osutajat. Eelkõige ei kehtesta andmetöötlusteenuse osutajad ärilisele kasutusele eelnevaid, ärilisi, tehnilisi, lepingulisi ja korralduslikke tõkkeid ning kõrvaldavad need tõkked, mis takistavad klientidel

a)	lõpetada andmetöötlusteenuse osutamise lepingut pärast maksimaalset etteteatamisaega ja vahetusprotsessi edukat lõpuleviimist kooskõlas artikliga 25;

b)	sõlmida uusi lepinguid sama liiki teenust osutava erineva andmetöötlusteenuse osutajaga;

c)	kanda üle kliendi eksporditavaid andmeid ja muud digivara erinevale andmetöötlusteenuse osutajale või lokaalsesse IKT-taristusse, sealhulgas pärast tasuta pakkumisest kasu saamist;

d)	saavutada kooskõlas artikliga 24 uue andmetöötlusteenuse kasutamisel funktsionaalset samaväärsust sama liiki andmetöötlusteenust pakkuva erineva andmetöötlusteenuse osutaja IKT-keskkonnas;

e)	eraldada artikli 30 lõikes 1 osutatud andmetöötlusteenuseid, kui see on tehniliselt teostatav, muudest andmetöötlusteenustest, mida andmetöötlusteenuse osutaja osutab.

Artikkel 30

Teenuseosutaja vahetamise tehnilised aspektid

1. Kui tegemist on selliste andmetöötlusteenustega, mis on seotud skaleeritavate ja paindlike andmetöötlusressurssidega, mis piirduvad taristuelementidega, nagu serverid, võrgud ja taristu käitamiseks vajalikud virtuaalsed ressursid, kuid mis ei võimalda juurdepääsu operatsiooniteenustele, tarkvarale ja rakendustele, mida säilitatakse, töödeldakse muul viisil või võetakse kasutusele nimetatud taristuelementides, võtavad nende andmetöötlusteenuse osutajad kooskõlas artikliga 27 kõik oma käsutuses olevad mõistlikud meetmed hõlbustamaks seda, et klient saavutab pärast üleminekut sama liiki teenusele uue andmetöötlusteenuse kasutamisel sellise funktsionaalsuse, mis on senisega samaväärne. Seni kasutatud andmetöötlusteenuse osutaja hõlbustab vahetusprotsessi, pakkudes võimekust, piisavat teavet, dokumentatsiooni, tehnilist tuge, ja kui see on asjakohane, vajalikke vahendeid.

2. Lõikega 1 hõlmamata andmetöötlusteenuse osutajad teevad kõigile oma klientidele ja asjaomastele uutele andmetöötlusteenuse osutajatele võrdsel määral ja tasuta kättesaadavaks avatud liidesed, et hõlbustada vahetusprotsessi. Need liidesed hõlmavad piisavat teavet asjaomase teenuse kohta, et võimaldada teenustega suhtlemiseks vajaliku tarkvara arendamist andmete ülekantavuse ja koostalitlusvõime eesmärgil.

3. Käesoleva artikli lõikega 1 hõlmamata andmetöötlusteenuste puhul tagavad andmetöötlusteenuse osutajad ühilduvuse avatud koostalitlusvõime spetsifikatsioonidel põhinevate ühtsete spetsifikatsioonidega või koostalitlusvõime harmoneeritud standarditega vähemalt 12 kuu jooksul pärast seda, kui viited kõnealustele ühtsetele spetsifikatsioonidele või harmoneeritud standarditele avaldati andmetöötlusteenuste koostalitlusvõime standardite liidu keskhoidlas pärast nende aluseks olevate rakendusaktide avaldamist Euroopa Liidu Teatajas vastavalt artikli 35 lõikele 8.

4. Käesoleva artikli lõikega 1 hõlmamata andmetöötlusteenuse osutajad ajakohastavad artikli 26 punktis b osutatud veebiregistrit vastavalt oma kohustustele, mis tulenevad käesoleva artikli lõikest 3.

5. Kui tegemist on sama liiki teenuste vahetamisega, mille puhul ei ole käesoleva artikli lõikes 3 osutatud koostalitlusvõime ühtsed spetsifikatsioonid või harmoneeritud standardid kooskõlas artikli 35 lõikega 8 andmetöötlusteenuste koostalitlusvõime standardite liidu keskhoidlas avaldatud, ekspordib andmetöötlusteenuse osutaja kliendi taotlusel kõik eksporditavad andmed struktureeritud, üldkasutatavas ja masinloetavas vormingus.

6. Andmetöötlusteenuse osutajatelt ei või nõuda uute tehnoloogiate või teenuste väljatöötamist, intellektuaalomandi õigustega kaitstud või ärisaladusena käsitatavate digivarade avalikustamist või edastamist kliendile või erinevale andmetöötlusteenuse osutajale ega kliendi või teenuseosutaja teenuse turvalisuse ja tervikluse kahjustamist.

Artikkel 32

Valitsusasutuste juurdepääs ja edastamine rahvusvahelisel tasandil

1. Ilma et see piiraks lõike 2 või 3 kohaldamist, võtavad andmetöötlusteenuse osutajad kõik piisavad tehnilised, korralduslikud ja õiguslikud meetmed, sealhulgas lepingud, et vältida rahvusvahelist ja kolmandate riikide valitsusasutuste juurdepääsu liidus säilitatavatele isikustamata andmetele ning selliste andmete edastamist, kui selline edastamine või juurdepääs tekitaks vastuolu liidu või asjaomase liikmesriigi riigisisese õigusega.

2. Kolmanda riigi kohtu otsust või kolmanda riigi haldusasutuse otsust, millega nõutakse andmetöötlusteenuse osutajalt käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate liidus säilitatavate isikustamata andmete edastamist või neile juurdepääsu võimaldamist, tunnustatakse või see pööratakse täitmisele üksnes juhul, kui see põhineb taotleva kolmanda riigi ja liidu vahel kehtival rahvusvahelisel kokkuleppel, näiteks vastastikuse õigusabi lepingul, või taotleva kolmanda riigi ja liikmesriigi vahelisel vastaval kokkuleppel.

3. Kui lõikes 2 osutatud rahvusvahelise kokkuleppe puudumisel adresseeritakse andmetöötlusteenuse osutajale kolmanda riigi kohtu või kolmanda riigi haldusasutuse otsus edastada käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid liidus säilitatavaid isikustamata andmeid või anda neile juurdepääs, ning selle otsuse täitmine võiks seada otsuse saaja vastuollu liidu õigusega või asjaomase liikmesriigi õigusega, toimub selliste andmete edastamine kõnealusele kolmanda riigi asutusele või tema juurdepääs neile ainult juhul, kui:

a)	kolmanda riigi süsteemi kohaselt tuleb esitada sellise otsuse või kohtuotsuse põhjused ja proportsionaalsus ning selline otsus või kohtuotsus peab olema laadilt spetsiifiline, näiteks näidates ära küllaldase seose teatavate kahtlustatavate isikute või rikkumistega;

b)	adressaadi põhjendatud vastuväite vaatab läbi kolmanda riigi pädev kohus ning

pädev kolmanda riigi kohus, kes võtab vastu otsuse või vaatab läbi haldusasutuse otsuse, on kõnealuse kolmanda riigi õiguse kohaselt volitatud võtma asjakohasel viisil arvesse liidu õiguse või asjaomase liikmesriigi riigisisese õigusega kaitstud andmeid pakkuva teenuseosutaja asjaomaseid õigustatud huve.

Otsuse või kohtuotsuse adressaat võib küsida arvamust asjaomaselt riigiorganilt või õigusküsimustes tehtava koostöö vallas pädevalt asutuselt, et teha kindlaks, kas esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud, eelkõige kui ta leiab, et otsus võib olla seotud ärisaladuste ja muu tundliku äriteabega või sisuga, mis on kaitstud intellektuaalomandi õigustega, või kui edastamine võib kaasa tuua tagasituvastuse. Asjaomane riigiorgan või asutus võib konsulteerida komisjoniga. Kui adressaat leiab, et otsus või kohtuotsus võib mõjutada liidu või selle liikmesriikide julgeoleku- või kaitsehuve, küsib ta asjaomase pädeva riigiorgani või asutuse arvamust, et teha kindlaks, kas taotletud andmed on seotud riikliku julgeolekuga või liidu või selle liikmesriikide kaitsehuvidega. Kui adressaat ei ole kuu aja jooksul vastust saanud või kui asjaomase organi või asutuse arvamuse kohaselt ei ole esimeses lõigus sätestatud tingimused täidetud, võib adressaat edastamise või isikustamata andmetele juurdepääsu taotluse nimetatud põhjustel tagasi lükata.

Artiklis 42 osutatud Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu nõustab ja abistab komisjoni suuniste väljatöötamisel, millega hinnatakse, kas käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud.

4. Kui lõikes 2 või 3 sätestatud tingimused on täidetud, esitab andmetöötlusteenuse osutaja taotlusele vastates minimaalse lubatud koguse andmeid, võttes aluseks teenuseosutaja, asjaomase pädeva organi või asutuse taotlust puudutava mõistliku tõlgenduse.

5. Andmetöötlusteenuse osutaja teavitab klienti kolmanda riigi asutuse taotlusest saada juurdepääs tema andmetele enne selle taotluse rahuldamist, välja arvatud juhul, kui taotlus on esitatud õiguskaitse eesmärgil, ja niikaua, kui see on vajalik õiguskaitsealase tegevuse tulemuslikkuse säilitamiseks.

VIII PEATÜKK

KOOSTALITLUSVÕIME

Artikkel 36

Nutilepingutega seotud olulised nõuded andmete jagamise kokkulepete täitmiseks

1. Nutilepinguid kasutava rakenduse müüja või tema puudumisel isik, kelle kaubandus-, äri- või kutsetegevus hõlmab andmete kättesaadavaks tegemise kokkuleppe või selle osa täitmise raames teiste jaoks nutilepingute kasutuselevõttu, tagab, et nutilepingud täidavad järgmisi olulisi nõudeid:

a)	töökindlus ja juurdepääsukontroll, et tagada nutilepingu juurdepääsukontrolli mehhanismid ja väga hea töökindlus, vältimaks funktsionaalseid vigu ja seismaks vastu kolmandate isikute poolsele manipuleerimisele;

tehingute ohutu lõpetamine ja katkestamine, et tagada sellise mehhanismi olemasolu, millega saab lõpetada tehingute pideva täitmise, ning et nutileping sisaldaks sisemisi funktsioone, mille abil saab lepingut lähtestada või anda sellele korralduse toiming peatada või katkestada, et eelkõige vältida edasisi juhuslikke täitmisi;

c)	andmete arhiveerimine ja järjepidevus, et tagada oludes, kus nutileping tuleb lõpetada või deaktiveerida, võimalus arhiveerida tehinguandmed, nutilepingu loogika ja kood, et pidada arvestust andmetega tehtud varasemate toimingute kohta (auditeeritavus), ning

d)	juurdepääsukontroll, et kaitsta nutilepingut juhtimistasandi ja nutilepingute kihtide rangete juurdepääsukontrolli mehhanismide abil;

e)	kooskõla, et tagada kooskõla selle andmete jagamise kokkuleppe tingimustega, mida nutileping täidab.

2. Nutilepingu müüja või tema puudumisel isik, kelle kaubandus-, äri- või kutsetegevus hõlmab andmete kättesaadavaks tegemise kokkuleppe või selle osa täitmise raames teiste jaoks nutilepingute kasutuselevõttu, teeb vastavushindamise, et täita lõikes 1 sätestatud olulised nõuded, ja väljastab nõuete täitmise kohta ELi vastavusdeklaratsiooni.

3. ELi vastavusdeklaratsiooni koostades vastutab nutilepinguid kasutava rakenduse müüja või tema puudumisel isik, kelle kaubandus-, äri- või kutsetegevus hõlmab andmete kättesaadavaks tegemise kokkuleppe või selle osa täitmise raames teiste jaoks nutilepingute kasutuselevõttu, lõikes 1 sätestatud oluliste nõuete täitmise eest.

4. Nutileping, mis vastab harmoneeritud standarditele või nende asjakohastele osadele, mille viited avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses lõikes 1 sätestatud oluliste nõuetega, niivõrd kui nimetatud nõuded on hõlmatud harmoneeritud standardite või nende osadega.

5. Komisjon esitab määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 kohaselt ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada harmoneeritud standardid, mis vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud olulistele nõuetele.

6. Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta ühtsed spetsifikatsioonid, mis hõlmavad mõnda olulist nõuet või kõiki olulisi nõudeid, mis on sätestatud lõikes 1, kui on täidetud järgmised tingimused:

komisjon on esitanud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõike 1 kohaselt ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud olulistele nõuetele vastav harmoneeritud standard ja

i)	taotlust ei ole vastu võetud;

ii)	taotlust käsitlevad harmoneeritud standardid ei ole esitatud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul või

iii)	harmoneeritud standardid ei vasta taotlusele ning

b)	Euroopa Liidu Teatajas ei ole avaldatud kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012 ühtegi viidet harmoneeritud standarditele, mis hõlmaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud olulisi nõudeid, ning tõenäoliselt sellist viidet mõistliku aja jooksul ei avaldata.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

7. Enne käesoleva artikli lõikes 6 osutatud rakendusakti eelnõu koostamist teavitab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 22 osutatud komiteed sellest, et ta leiab, et käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud tingimused on täidetud.

8. Lõikes 6 osutatud rakendusakti eelnõu koostamisel võtab komisjon arvesse Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu nõuandeid ja muude asjaomaste organite või eksperdirühmade seisukohti ning konsulteerib igakülgselt kõigi asjaomaste sidusrühmadega.

9. Nutilepingu müüja või tema puudumisel isik, kelle kaubandus-, äri- või kutsetegevus hõlmab andmete kättesaadavaks tegemise kokkuleppe või selle osa täitmise raames teiste jaoks selliste nutilepingute kasutuselevõttu, mis vastavad lõikes 5 osutatud rakendusaktidega kehtestatud ühtsetele spetsifikatsioonidele või nende osadele, eeldatakse olevat vastavuses lõikes 1 sätestatud oluliste nõuetega, niivõrd kui nimetatud nõuded on hõlmatud ühtsete spetsifikatsioonide või nende osadega.

10. Kui Euroopa standardiorganisatsioon võtab vastu harmoneeritud standardi ning see esitatakse komisjonile standardi viite avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas, hindab komisjon seda harmoneeritud standardit kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012. Kui harmoneeritud standardi viide avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, tunnistab komisjon kehtetuks käesoleva artikli lõikes 6 osutatud rakendusaktid või nende osad, mis hõlmavad samu olulisi nõudeid.

11. Kui liikmesriik on seisukohal, et ühtne spetsifikatsioon ei vasta täielikult lõikes 1 sätestatud olulistele nõuetele, teatab ta sellest komisjonile, esitades üksikasjaliku selgituse. Komisjon hindab üksikasjalikku teavet ja ta võib asjakohasel juhul muuta rakendusakti, millega kõnealune ühtne spetsifikatsioon kehtestatakse.

IX PEATÜKK

RAKENDAMINE JA TÄITMISE TAGAMINE

Artikkel 38

Õigus esitada kaebus

1. Ilma et see piiraks muude haldus- või õiguskaitsevahendite kohaldamist, on füüsilistel ja juriidilistel isikutel õigus esitada kas individuaalselt või kohasel juhul kollektiivselt kaebus oma alalise elukoha, töökoha või asukoha liikmesriigi asjaomasele pädevale asutusele, kui nad on seisukohal, et nende käesolevast määrusest tulenevaid õigusi on rikutud. Andmekoordinaator esitab taotluse korral füüsilistele ja juriidilistele isikutele kogu vajaliku teabe kaebuste esitamiseks asjaomasele pädevale asutusele.

2. Pädev asutus, kellele kaebus esitati, teavitab kooskõlas riigisisese õigusega kaebuse esitajat menetluse käigust ja tehtud otsusest.

3. Pädevad asutused teevad koostööd, et tulemuslikult ja kiiresti menetleda ja lahendada kaebusi, sealhulgas vahetades põhjendamatu viivituseta kogu asjakohast teavet elektrooniliselt. Selline koostöö ei mõjuta määruse (EL) 2016/679 VI ja VII peatükis ja määruses (EL) 2017/2394 sätestatud koostöömehhanisme.

Artikkel 49

Hindamine ja läbivaatamine

1. Hiljemalt 12. septembriks 2028 hindab komisjon käesolevat määrust ning esitab peamiste järelduste kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Hindamise käigus analüüsitakse eelkõige järgmist:

olukorrad, mida käsitatakse erakorralise vajadusega olukordadena käesoleva määruse artikli 15 tähenduses ja käesoleva määruse V peatüki praktikas kohaldamisel, eelkõige kogemused käesoleva määruse V peatüki kohaldamisel avaliku sektori asutuste, komisjoni, Euroopa Keskpanga ning liidu organite poolt; artikli 18 lõike 5 kohaselt pädevale asutusele käesoleva määruse V peatüki kohaldamisega seotud menetluste arv ja tulemused, millest pädevad asutused on teatanud; muude liidu või riigisiseses õiguses sätestatud kohustuste mõju, mis puudutab teabele juurdepääsu taotluste rahuldamist; vabatahtlike andmejagamismehhanismide, näiteks määruse (EL) 2022/868 alusel tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide loodud mehhanismide mõju käesoleva määruse V peatüki eesmärkide saavutamisele ja isikuandmete roll käesoleva määruse artikli 15 kontekstis, sealhulgas eraelu puutumatust soodustava tehnoloogia areng;

b)	käesoleva määruse mõju andmete kasutamisele majanduses, sealhulgas andmeinnovatsioonile, andmete monetariseerimise tavadele ja andmevahendusteenustele, samuti andmete jagamisele ühtsetes Euroopa andmeruumides;

c)	juurdepääs eri andmekategooriatele ja -liikidele ning nende kasutamine;

d)	teatavate ettevõtjate kategooriate väljajätmine artikli 5 kohaselt nõuetele vastavate ettevõtjate hulgast;

e)	intellektuaalomandi õigustele avalduva mõju puudumine;

mõju ärisaladustele, sealhulgas kaitsele nende ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise eest, samuti sellise mehhanismi mõju, mis võimaldab andmevaldajal lükata tagasi artikli 4 lõike 8 ja artikli 5 lõike 11 kohase kasutaja esitatud taotluse, võttes võimaluse korral arvesse direktiivi (EL) 2016/943 läbivaatamist;

g)	kas artiklis 13 osutatud ebaõiglaste lepingutingimuste loetelu on ajakohane, võttes arvesse uusi äritavasid ja turuinnovatsiooni kiiret tempot;

h)	muudatused andmetöötlusteenuse osutajate lepingulistes tavades ja kas selle tulemuseks on piisav vastavus artiklile 25;

i)	andmetöötlusteenuse osutajate poolt vahetusprotsessile kehtestatud tasude vähendamine kooskõlas artikli 29 kohase vahetustasude järkjärgulise kaotamisega;

j)	käesoleva määruse koosmõju muude andmepõhise majanduse seisukohast oluliste liidu õigusaktidega;

k)	valitsusasutuste ebaseadusliku isikustamata andmetele juurdepääsu takistamine;

l)	artiklis 37 nõutud täitmise tagamise korra tõhusus;

m)	käesoleva määruse mõju VKEdele seoses nende innovatsioonisuutlikkusega ning seoses andmetöötlusteenuste kättesaadavusega liidu kasutajate jaoks ja uute kohustuste täitmise koormusega.

2. Hiljemalt 12. septembriks 2028 hindab komisjon käesolevat määrust ning esitab peamiste järelduste kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Hindamise käigus hinnatakse artiklites 23–31, 34 ja 35 osutatud sätete mõju, eelkõige seoses liidus pakutavate andmetöötlusteenuste hinnakujunduse ja mitmekesisusega, pöörates erilist tähelepanu VKEdest teenuseosutajatele.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile lõigetes 1 ja 2 osutatud aruannete koostamiseks vajaliku teabe.

4. Lõigetes 1 ja 2 osutatud aruannete alusel võib komisjon asjakohasel juhul esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks.

whereas

keyboard_tab Data Act 2023/2854 ET

Data Act 2023/2854 ET