Contratti digitali 2019/0770 ET

Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele ning tagada samal ajal tarbijakaitse kõrge tase, kehtestades ühised normid teatavate nõuete kohta, mida kohaldatakse kauplejate ja tarbijate vahelistele digisisu üleandmise või digiteenuse osutamise lepingutele, eelkõige normid järgmise kohta:

—	digisisu või digiteenuse vastavus lepingule;

—	õiguskaitsevahendid, mida saab kasutada sellise mittevastavuse korral või juhul, kui digisisu jäetakse üle andmata või digiteenus jäetakse osutamata, ja õiguskaitsevahendite kasutamise tingimused, ning

—	digisisu ja digiteenuse muutmine.

Artikkel 3

Kohaldamisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse lepingute suhtes, mille alusel kaupleja annab digisisu tarbijale üle või osutab tarbijale digiteenust või kohustub seda tegema, ning tarbija tasub selle eest hinna või kohustub seda tasuma.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka juhul, kui kaupleja annab digisisu tarbijale üle või osutab tarbijale digiteenust või kohustub seda tegema ning tarbija esitab kauplejale isikuandmeid või kohustub seda tegema, välja arvatud juhul, kui kaupleja töötleb tarbija esitatud isikuandmeid üksnes digisisu üleandmiseks või digiteenuse osutamiseks kooskõlas käesoleva direktiiviga, või selleks, et kaupleja saaks täita tema suhtes kohaldatavaid õigusaktidest tulenevaid nõudeid ega töötle kõnealuseid andmeid ühelgi muul eesmärgil.

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka juhul, kui digisisu või digiteenus on välja töötatud tarbija esitatud kirjelduse kohaselt.

3. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka kõikide füüsiliste andmekandjate suhtes, mis toimivad üksnes digisisu kandjana, välja arvatud artikleid 5 ja 13.

4. Käesolevat direktiivi ei kohaldata digisisu või digiteenuse suhtes, mis sisaldub kaubas või on sellega ühendatud artikli 2 punkti 3 tähenduses ning mis antakse üle koos kaubaga kõnealuse kauba müügilepingu alusel, olenemata sellest, kas digisisu üleandjaks või digiteenuse osutajaks on müüja või kolmas isik. Kahtluse korral, kas kaubas sisalduv või sellega ühendatud digisisu üleandmine või digiteenuse osutamine on müügilepingu osa, eeldatakse, et digisisu või digiteenus on müügilepinguga hõlmatud.

5. Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingute suhtes, milles käsitletakse järgmist:

a)	muude teenuste kui digiteenuste osutamine, sõltumata sellest, kas kaupleja kasutab teenuse tulemuse loomiseks või selle tarbijale üleandmiseks või edastamiseks digitaalseid vorme või vahendeid;

b)	direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 4 määratletud elektroonilise side teenused, välja arvatud nimetatud direktiivi artikli 2 punktis 7 määratletud numbrivaba isikutevahelise side teenused;

c)	direktiivi 2011/24/EL artikli 3 punktis a määratletud tervishoiuteenused;

hasartmänguteenused, mis hõlmavad rahalise väärtusega panuse tegemist õnnemängudes, sealhulgas oskusi nõudvates õnnemängudes, nagu loteriid, kasiinomängud, pokker ja kihlveotehingud, ning mida osutatakse elektrooniliste vahendite või muude suhtlemist hõlbustavate tehnoloogiliste vahendite abil ja teenuse saaja isiklikul nõudel;

e)	direktiivi 2002/65/EÜ artikli 2 punktis b määratletud finantsteenused;

f)	tarkvara, mida kaupleja pakub vaba ja avatud lähtekoodiga litsentsi alusel, juhul kui tarbija ei maksa selle eest hinda ja kaupleja töötleb tarbija esitatud isikuandmeid üksnes konkreetse tarkvara turvalisuse, ühilduvuse või koostalitlusvõime parandamise eesmärgil;

g)	digisisu üleandmine, mille puhul digisisu on tehtud üldsusele kättesaadavaks muul viisil kui signaaliedastusega etteaste või sündmuse osana, näiteks kinematograafiliste kujutiste digitaalse esitamisega;

h)	digisisu, mida pakuvad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/98/EÜ (21) liikmesriikide avaliku sektori asutused.

6. Kui sama kaupleja ja sama tarbija vahel sõlmitud terviku moodustav leping hõlmab paketina digisisu üleandmise või digiteenuse osutamise elemente ja muu teenuse osutamise või muu kauba üleandmise elemente, kohaldatakse käesolevat direktiivi üksnes lepingu nende elementide suhtes, mis puudutavad digisisu või digiteenust, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist.

Käesoleva direktiivi artiklit 19 ei kohaldata juhul, kui pakett direktiivi (EL) 2018/1972 tähenduses sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2120 (22) artikli 2 punktis 2 määratletud internetiühenduse teenuse või direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 6 määratletud numbripõhise isikutevahelise side teenuse elemente.

Mõju, mida pakettlepingu ühe elemendi lõpetamine võib avaldada pakettlepingu muudele elementidele, reguleeritakse liikmesriigi õigusega, ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 107 lõike 2 kohaldamist.

7. Kui käesoleva direktiivi säte on vastuolus teatavat sektorit või reguleerimiseset reguleeriva muu liidu õigusakti sättega, siis on kõnealuse muu liidu õigusakti säte käesoleva direktiivi suhtes ülimuslik.

8. Isikuandmete kaitset käsitlevat liidu õigust kohaldatakse kõigi isikuandmete suhtes, mida töödeldakse seoses lõikes 1 osutatud lepingutega.

Eelkõige ei piira käesolev direktiiv määruse (EL) 2016/679 ja direktiivi 2002/58/EÜ kohaldamist. Kui käesoleva direktiivi sätted on vastuolus isikuandmete kaitset käsitleva liidu õigusega, on viimasena nimetatud õigus ülimuslik.

9. Käesolev direktiiv ei piira autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi reguleeriva liidu ja liikmesriikide õiguse, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/29/EÜ (23) kohaldamist.

10. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust reguleerida üldise lepinguõiguse aspekte, näiteks lepingu sõlmimist, kehtivust, tühisust või õiguslikke tagajärgi käsitlevaid õigusnorme, kaasa arvatud lepingu lõpetamise tagajärgi, niivõrd kui neid ei reguleerita käesoleva direktiiviga, ning kahju hüvitamist.

Artikkel 10

Kolmanda isiku õigused

Kui kolmanda isiku õiguste, eelkõige intellektuaalomandi õiguste rikkumisest tulenev piirang takistab või piirab digisisu või digiteenuse kasutamist vastavalt artiklitele 7 ja 8, tagab liikmesriik, et tarbijal on õigus artiklis 14 sätestatud nõuetele mittevastavuse korral kasutatavatele õiguskaitsevahenditele, välja arvatud juhul, kui liikmesriigi õigusega on sellisel juhul ette nähtud digisisu üleandmise või digiteenuse osutamise lepingu tühisus või tühistatavus.

Artikkel 21

Täitmise tagamine

1. Liikmesriigid tagavad piisavad ja tõhusad vahendid, et tagada käesoleva direktiivi täitmine.

2. Lõikes 1 osutatud vahendite hulka kuuluvad õigusnormid, mille kohaselt üks või mitu järgmistest liikmesriigi õiguses määratud asutustest võivad kooskõlas liikmesriigi õigusega pöörduda kohtute või pädevate haldusasutuste poole, et tagada käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud liikmesriigi õigusnormide kohaldamine:

a)	avalik-õiguslikud asutused või nende esindajad;

b)	tarbijaorganisatsioonid, kellel on õigustatud huvi tarbijaid kaitsta;

c)	kutseorganisatsioonid, kellel on õigustatud huvi meetmeid võtta;

d)	mittetulunduslikud asutused, organisatsioonid või ühendused, kes tegutsevad andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitsmise valdkonnas, nagu on määratletud määruse (EL) 2016/679 artiklis 80.

Artikkel 27

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. mai 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) ELT C 264, 20.7.2016, lk 57.

(2) Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 15. aprilli 2019. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/771 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 28).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).

(6) Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1).

(7) Nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiiv 90/385/EMÜ aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 189, 20.7.1990, lk 17).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/79/EÜ meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta (EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I“) (ELT L 177, 4.7.2008, lk 6).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/22/EÜ tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta (ELT L 110, 1.5.2009, lk 30).

(18) ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(20) ELT C 200, 23.6.2017, lk 10.

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 90).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2120, millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ja reguleeritud ELi-sisese side jaehinnad, ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ ning määrust (EL) nr 531/2012 (ELT L 310, 26.11.2015, lk 1).

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10).

whereas

(11) Käesoleva direktiiviga tuleks kehtestada ühised õigusnormid teatavate nõuete kohta, mis käsitlevad kauplejate ja tarbijate vahelisi digisisu üleandmise või digiteenuse osutamise lepinguid.
Selleks tuleks täielikult ühtlustada digisisu ja digiteenuse nõuetele vastavuse normid, õiguskaitsevahendid, mida kohaldatakse mittevastavuse või üle andmata või osutamata jätmise korral, õiguskaitsevahendite kasutamise tingimused, samuti digisisu või digiteenuse muutmist käsitlevad normid.
Normide täielik ühtlustamine tarbijalepinguõiguse mõnes olulises aspektis hõlbustaks ettevõtjatel, eelkõige VKEdel oma kauba pakkumist teistes liikmesriikides.
Peamiste normide täielik ühtlustamine tagaks kõrgetasemelise tarbijakaitse ja suurendaks heaolu.
Käesoleva direktiivi kohaldamisala piires ei või liikmesriigid kehtestada täiendavaid formaalseid või sisulisi nõudeid.
Näiteks ei tohiks liikmesriigid kehtestada käesolevas direktiivis sätestatust erinevaid norme tõendamiskoormise ümberpööramise kohta ega tarbija kohustust teatada kauplejale mittevastavusest kindla aja jooksul.

- = -

(20) Käesolev direktiiv ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/771 (3) peaksid teineteist täiendama.
Kui käesoleva direktiiviga sätestatakse normid teatud nõuete kohta seoses digisisu üleandmise või digiteenuste osutamise lepingutega, siis direktiiviga (EL) 2019/771 sätestatakse normid teatud nõuete kohta seoses kaupade müügilepingutega.
Seetõttu, et vastata tarbijate ootustele ning tagada digisisuga kauplejatele selge ja lihtne õigusraamistik, tuleks käesolevat direktiivi kohaldada ka digisisu suhtes, mis antakse üle füüsilisel andmekandjal, näiteks DVDdel, CDdel, mälupulkadel ja mälukaartidel, samuti füüsilisele andmekandjale endale, tingimusel et füüsiline andmekandja toimib üksnes digisisu kandjana.
Käesoleva direktiivi sätete asemel, mis käsitlevad kaupleja üleandmiskohustust ning tarbija õiguskaitsevahendeid üle andmata jätmise korral, tuleks siiski kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL (4) kauba kättetoimetamisega seotud kohustuste suhtes ja kohustuste täitmata jätmise korral kasutatavate õiguskaitsevahendite suhtes.
Lisaks peaksid direktiivi 2011/83/EL sätted, näiteks taganemisõiguse ja selle lepingu olemuse kohta, mille alusel kõnealust kaupa tarnitakse, endiselt kehtima ka füüsilise andmekandja ja sellel üle antud digisisu suhtes.
Samuti ei piirata käesoleva direktiiviga nende kaupade autoriõigusnormide kohast levitamise õigust.

- = -

(24) Digisisu antakse üle ja digiteenuseid osutatakse sageli ka nii, et tarbija ei tasu nõutud hinda, vaid esitab kauplejale isikuandmeid.
Selliste ärimudelite eri vormid on turul juba laialdaselt kasutusel.
Täielikult tunnistades, et isikuandmete kaitse on põhiõigus ja seetõttu ei saa isikuandmeid käsitada millegi kaubeldavana, tuleks käesoleva direktiiviga tagada, et tarbijatel on selliste ärimudelite raames õigus lepingulistele õiguskaitsevahenditele.
Seetõttu tuleks käesolevat direktiivi kohaldada lepingute suhtes, mille alusel kaupleja annab digisisu tarbijale üle või osutab tarbijale digiteenust või kohustub seda tegema ning tarbija esitab vastutasuks isikuandmeid või kohustub seda tegema.
Isikuandmed võidakse kauplejale esitada kas lepingu sõlmimise ajal või hiljem, näiteks kui tarbija annab nõusoleku, et ta lubab kauplejal kasutada isikuandmeid, mida tarbija võib digisisu või digiteenuse kasutamisel üles laadida või luua.
Isikuandmete kaitset käsitlevas liidu õiguses on sätestatud isikuandmete seadusliku töötlemise õiguslike aluste täielik loetelu.
Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõigi lepingute suhtes, mille alusel tarbija esitab kauplejale isikuandmeid või kohustub seda tegema.
Näiteks tuleks käesolevat direktiivi kohaldada siis, kui tarbija avab sotsiaalmeediakonto ning annab seejuures nime ja e-posti aadressi, mida ei kasutata ainuüksi digisisu üleandmiseks või digiteenuse osutamiseks või õigusaktidest tulenevate nõuete täitmiseks.
Samuti tuleks käesolevat direktiivi kohaldada juhul, kui tarbija lubab kauplejal turustamise eesmärgil töödelda materjali, mida tarbija üles laadib ja mis kujutab endast isikuandmeid, nt fotod või postitused.
Liikmesriigid peaksid siiski saama vabalt otsustada, kas liikmesriigi õiguse alusel sõlmitud lepingu sõlmimise, olemasolu ja kehtivuse nõuded on täidetud.

- = -

(27) Kuna käesolevat direktiivi tuleks kohaldada lepingute suhtes, mille esemeks on tarbijale digisisu üleandmine või digiteenuse osutamine, ei tuleks seda kohaldada lepingute suhtes, mille esemeks on erialateenuse, nagu tõlke- või arhitektuuriteenuste, õigus- või muude erialaste nõustamisteenuste osutamine, mida kaupleja osutab sageli isiklikult, olenemata sellest, kas kaupleja kasutab teenuse tulemuse loomiseks või tarbijale toimetamiseks või edastamiseks digitaalseid vahendeid.
Samuti ei tuleks käesolevat direktiivi kohaldada avalike teenuste suhtes, nagu sotsiaalkindlustusteenused või avalikud registrid, kus digivahendeid kasutatakse üksnes teenuse edastamiseks tarbijale või tarbija teavitamiseks teenusest.
Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada ka autentsete dokumentide ega muude notariaalaktide suhtes, olenemata sellest, kas neid tehakse, salvestatakse, taasesitatakse või edastatakse digivahendite abil.

- = -

(60) Ilma et see piiraks tarbija põhiõigust eraelu puutumatuse kaitsele, sealhulgas side konfidentsiaalsusele ning isikuandmete kaitsele, peaks tarbija tegema kauplejaga koostööd, et võimaldada kauplejal hinnata, kas nõuetele mittevastavuse põhjus tulenes tarbija digikeskkonnast, tehes seda tehniliselt kättesaadavate vahenditega, mis on tarbija jaoks kõige vähem sekkuvad.
Sageli saab seda teha, edastades kauplejale näiteks automaatselt genereeritud intsidendiaruandeid või üksikasjalikke andmeid tarbija internetiühenduse kohta. Üksnes erandlikel ja põhjendatud juhtudel, kui kõiki muid vahendeid arvesse võttes ei ole muud võimalust, võib osutuda vajalikuks, et tarbija lubaks virtuaalset juurdepääsu oma digikeskkonnale.
Kui aga tarbija ei tee kauplejaga koostööd ja tarbijat oli teavitatud koostööst keeldumise tagajärgedest, peaks tarbijal olema kohustus tõendada mitte üksnes seda, et digisisu või digiteenus ei vasta nõuetele, vaid ka seda, et digisisu või digiteenus ei vastanud nõuetele digisisu üleandmise või digiteenuse osutamise ajal, kui lepinguga on ette nähtud üks või mitu üleandmise või teenuse osutamise toimingut, või juhul, kui lepinguga on ette nähtud pidev üleandmine või osutamine teatava ajavahemiku jooksul, siis lepingu kestuse jooksul.

- = -

(67) Kui digisisu antakse üle või digiteenust osutatakse hinna eest, peaks tarbijal olema võimalik lõpetada leping üksnes juhul, kui nõuetele mittevastavus on oluline.
Kui aga digisisu üleandmine või digiteenuse osutamine ei toimu mitte hinna tasumise eest, vaid tarbija esitab isikuandmeid, peaks tarbijal olema võimalik lõpetada leping ka juhul, kui nõuetele mittevastavus on ebaoluline, sest tarbija ei saa kasutada õiguskaitsevahendina hinna alandamist.
Kui tarbija tasub hinna ja esitab ka isikuandmeid, peaks tarbijal olema nõuetele mittevastavuse korral õigus kõikidele kasutada olevatele õiguskaitsevahenditele.
Eelkõige peaks eeldusel, et kõik muud tingimused on täidetud, olema tarbijal õigus digisisu või digiteenuse nõuetega vastavusse viimisele, hinna alandamisele vastavalt digisisu või digiteenuse eest makstud rahasummale või lepingu lõpetamisele.

- = -

(83) Tarbijad peaksid saama kasutada käesoleva direktiivi kohaseid õigusi niipea, kui hakatakse kohaldama liikmesriigi ülevõtmismeetmeid.
Seetõttu tuleks liikmesriigi ülevõtmismeetmeid kohaldada ka tähtajatute või tähtajaliste lepingute suhtes, mis sõlmiti enne kohaldamise alguskuupäeva ning milles on ette nähtud digisisu üleandmine või digiteenuse osutamine teatava ajavahemiku jooksul kas pidevalt või mitme üleandmise või osutamise toiminguna, kuid üksnes seoses digisisu või digiteenusega, mis antakse üle või mida osutatakse alates liikmesriigi ülevõtmismeetmete kohaldamise alguskuupäevast.
Tarbijate ja kauplejate õigustatud huvide tasakaalu tagamiseks tuleks aga liikmesriigi norme, millega võetakse liikmesriigi õigusesse üle käesoleva direktiivi sätted, mis käsitlevad digisisu või digiteenuse muutmist ning õigust õiguskaitsevahenditele, kohaldada üksnes lepingute suhtes, mis on sõlmitud pärast käesoleva direktiivi kohast kohaldamise alguskuupäeva.

- = -

keyboard_tab Contratti digitali 2019/0770 ET

Contratti digitali 2019/0770 ET