keyboard_tab Contratti digitali 2019/0770 ET

(7) Tarbijalepinguõiguse normide ühtlustamine kõigis liikmesriikides lihtsustaks ettevõtjate, eelkõige VKEde jaoks digisisu üleandmist ja digiteenuste osutamist kogu liidus.

  need normid annaksid ettevõtjatele digisisu üleandmisel ja digiteenuste osutamisel teistes liikmesriikides stabiilse lepinguõiguse keskkonna.

  Samuti ennetaksid need õiguslikku killustatust, mida spetsiaalselt digisisu ja digiteenuseid reguleerivad uued liikmesriikide õigusaktid vastasel juhul põhjustaksid.

(21) Direktiivi (EL) 2019/771 tuleks kohaldada kaupade (sh digielementidega kaubad) müügilepingute suhtes.

  Mõiste „digielementidega kaup“ peaks viitama kaupadele, mis sisaldavad digisisu või digiteenust või millega on ühendatud digisisu või digiteenus sellisel viisil, et digisisu või digiteenuse puudumise korral ei täidaks kaup oma otstarvet.

  Sel viisil kaubas sisalduv või sellega ühendatud digisisu või digiteenus peaks kuuluma direktiivi (EL) 2019/771 kohaldamisalasse, kui see antakse üle või seda osutatakse koos kaubaga kõnealuse kauba müügilepingu alusel.

  See, kas kaubas sisalduva või sellega ühendatud digisisu üleandmine või digiteenuse osutamine on osa müüjaga sõlmitavast müügilepingust, peaks sõltuma kõnealuse lepingu sisust.

  See peaks hõlmama kaubas sisalduvat või sellega ühendatud digisisu või digiteenuseid, mille üleandmine või osutamine on lepingus sõnaselgelt ette nähtud.

  Samuti peaks see hõlmama müügilepinguid, mida saab käsitada nii, et need hõlmavad spetsiifilise digisisu üleandmist või digiteenuse osutamist, kuna need on sama liiki kauba puhul tavalised ja tarbija võib nende olemasolu mõistlikult eeldada, tulenevalt kauba laadist ning võttes arvesse müüja või muude isikute, sealhulgas tootja poolt tehinguahela varasemates etappides tehtud või nende nimel tehtud avalikke teadaandeid.

  Näiteks kui nutiteleri reklaamis oli öeldud, et see sisaldab konkreetset videorakendust, loetakse see videorakendus müügilepingu osaks.

  See peaks kehtima hoolimata sellest, kas digisisu või digiteenus on kaupa endasse eelpaigaldatud või tuleb see teise seadmesse alla laadida ning on kaubaga üksnes ühendatud.

(23) Tarbijad kasutavad digitaalsel ühtsel turul kaupade ja teenuste eest maksmiseks digitaalsel kujul esitatud väärtust, nagu elektroonilised vautšerid või e-kupongid.

  Selline digitaalsel kujul esitatud väärtus muutub digisisu üleandmisel ja digiteenuste osutamisel üha olulisemaks ning seda tuleks seetõttu käesoleva direktiivi tähenduses käsitada maksevahendina.

  Digitaalsel kujul esitatud väärtust tulek s käsitada nii, et see hõlmab ka virtuaalvääringuid, niivõrd kui need on liikmesriigi õiguse kohaselt tunnustatud.

  Maksevahendil põhinev eristamine võib põhjustada diskrimineerimist ja kujuneda ettevõtjatele põhjendamatuks stiimuliks pakkuda digisisu või digiteenuseid üha enam digitaalsel kujul esitatud väärtuse eest.

  Kuna aga digitaalsel kujul esitatud väärtusel ei ole muud eesmärki kui olla maksevahend, ei tuleks seda ennast käsitada käesoleva direktiivi tähenduses digisisu ega digiteenusena.

(26) Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada ka nende lepingute suhtes, mille alusel töötatakse välja tarbija erinõuetele kohandatud digisisu, sealhulgas kohandatud tarkvara.

  Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada ka kaupade 3D-printimisega seoses vajalike elektrooniliste failide üleandmise suhtes, kui need failid kuuluvad käesoleva direktiivi tähenduses digisisu või digiteenuste määratluse alla.

  Käesoleva direktiiviga ei tuleks aga reguleerida ühtki õigust ega kohustust, mis on seotud 3D-printimise tehnoloogia abil valmistatud kaupadega.

(40) Käesoleva direktiiviga ei tuleks reguleerida käesoleva direktiiviga hõlmatud lepingutele tekkivaid tagajärgi, kui tarbija oma isikuandmete töötlemiseks antud nõusoleku tagasi võtab.

  need tagajärjed tuleks sätestada liikmesriigi õiguses.

(42) Digisisu või digiteenus peaks vastama nõuetele, milles kaupleja ja tarbija on lepingus kokku leppinud.

  Eelkõige peaks see vastama lepingus kokkulepitud kirjeldusele, kogusele (nt ligipääsetavate muusikafailide arv), kvaliteedile (nt pildi resolutsioon), ning olema kokkulepitud keeles ja versioonis.

  Samuti peaksid sellel olema lepingu kohaselt nõutav turvalisus, funktsionaalsus, ühilduvus, koostalitlusvõime ja muud omadused.

  Lepingust tulenevad nõuded peaksid hõlmama nõudeid, mis tulenevad lepingueelsest teabest, mis on vastavalt direktiivile 2011/83/EL lepingu lahutamatu osa.

  need nõuded võidakse ette näha ka teenustaseme kokkuleppes, kui sellist tüüpi kokkulepe on kohaldatava liikmesriigi õiguse kohaselt tarbija ja kaupleja vahelise lepingulise suhte osa.

(44) Võttes arvesse, et digisisu ja digiteenused arenevad pidevalt edasi, võivad kauplejad tarbijaga kokku leppida, et nad pakuvad uuendusi ja omadusi sedamööda, kuidas need kättesaadavaks muutuvad.

  Seega tuleks digisisu või digiteenuse nõuetele vastavust hinnata ka seoses sellega, kas digisisu või digiteenust uuendatakse vastavalt lepingule.

  Lepingus kokku lepitud uuenduste üleandmata jätmist tuleks käsitada digisisu või digiteenuse nõuetele mittevastavusena.

  Ka uuenduste puudulikkust või mittetäielikkust tuleks käsitada digisisu või digiteenuse nõuetele mittevastavusena, kuna see tähendaks, et uuendusi ei tehta lepingus ettenähtud viisil.

(50) Käesoleva direktiivi normide kohaldamisel peaksid kauplejad kohaldama standardeid, avatud tehnilisi kirjeldusi, häid tavasid ja käitumisjuhendeid, sealhulgas seoses üldkasutatava ja masinloetava andmevorminguga, mida kasutatakse sellise sisu, välja arvatud nende isikuandmete tagasisaamiseks, mille tarbija digisisu või digiteenust kasutades edastas või lõi, ja seoses teabesüsteemide ja digikeskkondade turvalisusega, olgu need kehtestatud rahvusvahelisel, liidu või konkreetse tööstussektori tasandil.

  Sellega seoses võib komisjon teha üleskutse kutseühingutele ja muudele esindusorganisatsioonidele töötada välja sellised rahvusvahelised ja liidu standardid ning koostada käitumisjuhendid, mille abil saab toetada käesoleva direktiivi ühetaolist rakendamist.

(71) Tarbijal peaks olema õigus saada sisu tagasi mõistliku aja jooksul, ilma kauplejapoolsete takistusteta, üldkasutatavas masinloetavas vormingus ja tasuta, välja arvatud tarbija enda digikeskkonnast tulenevad kulud, näiteks internetiühenduse kulud, sest need ei ole sisu tagasisaamisega konkreetselt seotud.

  Kaupleja kohustust teha sisu kättesaadavaks ei kohaldata aga juhul, kui sisu on kasutatav üksnes digisisu või digiteenuse kasutamise kontekstis või on seotud üksnes tarbija tegevusega digisisu või digiteenuse kasutamisel või on kaupleja poolt muude andmetega liidetud ja ei ole eraldatav või on eraldatav üksnes ebaproportsionaalselt suure vaevaga.

  Neil juhtudel ei ole kõnealune sisu tarbija jaoks märkimisväärse praktilise kasutusväärtusega ega märkimisväärselt huvipakkuv, võttes samal ajal arvesse ka kaupleja huvisid.

  Lisaks ei peaks kaupleja kohustus teha lepingu lõpetamise korral tarbijale kättesaadavaks sisu, mis ei ole isikuandmed ning mille on esitanud või loonud tarbija, piirama kaupleja õigust mitte avaldada teatavat sisu kooskõlas kohaldatava õigusega.

(74) Käesolevas direktiivis tuleks reguleerida ka tarbijale teatava ajavahemiku jooksul juurdepääsetavaks tehtava või üleantava digisisu või osutatava digiteenuse muutmist, näiteks uuendamist ja parendamist kaupleja poolt.

  Arvestades, et digisisu ja digiteenused on oma olemuselt kiiresti arenevad, võivad uuendused, täiustamised või sarnased muudatused olla vajalikud ja need on sageli tarbijale kasulikud.

  Mõned muudatused, näiteks lepingus uuendustena sätestatud muudatused, võivad moodustada lepinguliste kohustuste osa.

  Muud muudatused võivad olla vajalikud nende objektiivsete vastavusnõuete täitmiseks, mille eesmärk on tagada digisisu või digiteenuse nõuetele vastavus, nagu on sätestatud käesolevas direktiivis. Ülejäänud muudatusteks, mis kalduksid objektiivsetest vastavusnõuetest kõrvale ning mis on lepingu sõlmimise ajal prognoositavad, peaks tarbija andma lepingu sõlmimisel oma sõnaselge nõusoleku.

(75) Lisaks muudatustele, mille eesmärk on nõuetele vastavuse tagamine, peaks kauplejal olema teatavatel tingimustel lubatud muuta digisisu või digiteenuste omadusi, tingimusel et lepingus on esitatud sellise muudatuse tegemise mõjuv põhjus.

  Mõjuvad põhjused võivad hõlmata juhtumeid, kus muudatused on vajalikud digisisu või digiteenuse kohandamiseks uue tehnilise keskkonnaga või suurema kasutajate arvuga või muudel olulistel toimimisega seotud põhjustel.

  Neid muudatusi tehakse sageli tarbijate kasuks, sest nendega parendatakse digisisu või digiteenust.

  Sellest tulenevalt peaks lepingupooltel olema võimalik lisada lepingusse vastavaid tingimusi, millega lubatakse kauplejal teha muudatusi.

  Selleks et tasakaalustada tarbijate ja ettevõtjate huvid, tuleks sellise kaupleja võimaluse kõrval näha ette tarbija õigus lõpetada leping juhul, kui need muudatused mõjutavad negatiivselt digisisu või digiteenuse kasutamist või juurdepääsu sellele rohkem kui üksnes vähesel määral.

  See, millises ulatuses muudatused mõjutavad negatiivselt digisisu või digiteenuse kasutamist tarbija poolt või tarbija juurdepääsu sellele, tuleks kindlaks teha objektiivselt, võttes arvesse digisisu või digiteenuse olemust ja eesmärki ning kvaliteeti, funktsionaalsust, ühilduvust ja muid peamisi omadusi, mis on sama liiki digisisu või digiteenuse puhul tavapärased.

  Käesolevas direktiivis sätestatud normid, milles käsitletakse sellist uuendamist, täiustamist või sarnaseid muudatusi, ei tohiks aga puudutada olukordi, kus pooled sõlmivad uue digisisu üleandmise või digiteenuse osutamise lepingu, näiteks digisisu või digiteenuse uue versiooni levitamise tagajärjel.

(78) Tarbijale üle antud digisisu või osutatud digiteenuse nõuetele mittevastavus on sageli põhjustatud mõnest toimingust tehinguahelas, mis jääb algse väljatöötaja ja lõppkaupleja vahele.

  Kuigi lõppkaupleja peaks vastutama tarbija ees nõuetele mittevastavuse eest, on oluline tagada, et kauplejal oleksid asjakohased õigused ka teiste tehinguahela liikmete suhtes, et ta saaks täita oma kohustusi tarbija ees.

  need õigused peaksid piirduma äritehingutega ega tohiks seetõttu hõlmata olukordi, kus kaupleja vastutab tarbija ees sellise digisisu või digiteenuse nõuetele mittevastavuse eest, mis koosneb sellisest tarkvarast või on rajatud sellisele tarkvarale, mille andis vaba ja avatud lähtekoodiga litsentsi alusel tasuta üle tehinguahela eelmistes etappides osalenud isik.

  need tehinguahela liikmed, kellele lõppkaupleja saaks nõude esitada, ning selliste nõuete esitamise tingimused peaks aga kindlaks määrama liikmesriigid oma kohaldatavas õiguses.