Contratti digitali 2019/0770 ET

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse lepingute suhtes, mille alusel kaupleja annab digisisu tarbijale üle või osutab tarbijale digiteenust või kohustub seda tegema, ning tarbija tasub selle eest hinna või kohustub seda tasuma.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka juhul, kui kaupleja annab digisisu tarbijale üle või osutab tarbijale digiteenust või kohustub seda tegema ning tarbija esitab kauplejale isikuandmeid või kohustub seda tegema, välja arvatud juhul, kui kaupleja töötleb tarbija esitatud isikuandmeid üksnes digisisu üleandmiseks või digiteenuse osutamiseks kooskõlas käesoleva direktiiviga, või selleks, et kaupleja saaks täita tema suhtes kohaldatavaid õigusaktidest tulenevaid nõudeid ega töötle kõnealuseid andmeid ühelgi muul eesmärgil.

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka juhul, kui digisisu või digiteenus on välja töötatud tarbija esitatud kirjelduse kohaselt.

3. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka kõikide füüsiliste andmekandjate suhtes, mis toimivad üksnes digisisu kandjana, välja arvatud artikleid 5 ja 13.

4. Käesolevat direktiivi ei kohaldata digisisu või digiteenuse suhtes, mis sisaldub kaubas või on sellega ühendatud artikli 2 punkti 3 tähenduses ning mis antakse üle koos kaubaga kõnealuse kauba müügilepingu alusel, olenemata sellest, kas digisisu üleandjaks või digiteenuse osutajaks on müüja või kolmas isik. Kahtluse korral, kas kaubas sisalduv või sellega ühendatud digisisu üleandmine või digiteenuse osutamine on müügilepingu osa, eeldatakse, et digisisu või digiteenus on müügilepinguga hõlmatud.

5. Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingute suhtes, milles käsitletakse järgmist:

a)	muude teenuste kui digiteenuste osutamine, sõltumata sellest, kas kaupleja kasutab teenuse tulemuse loomiseks või selle tarbijale üleandmiseks või edastamiseks digitaalseid vorme või vahendeid;

b)	direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 4 määratletud elektroonilise side teenused, välja arvatud nimetatud direktiivi artikli 2 punktis 7 määratletud numbrivaba isikutevahelise side teenused;

c)	direktiivi 2011/24/EL artikli 3 punktis a määratletud tervishoiuteenused;

hasartmänguteenused, mis hõlmavad rahalise väärtusega panuse tegemist õnnemängudes, sealhulgas oskusi nõudvates õnnemängudes, nagu loteriid, kasiinomängud, pokker ja kihlveotehingud, ning mida osutatakse elektrooniliste vahendite või muude suhtlemist hõlbustavate tehnoloogiliste vahendite abil ja teenuse saaja isiklikul nõudel;

e)	direktiivi 2002/65/EÜ artikli 2 punktis b määratletud finantsteenused;

f)	tarkvara, mida kaupleja pakub vaba ja avatud lähtekoodiga litsentsi alusel, juhul kui tarbija ei maksa selle eest hinda ja kaupleja töötleb tarbija esitatud isikuandmeid üksnes konkreetse tarkvara turvalisuse, ühilduvuse või koostalitlusvõime parandamise eesmärgil;

g)	digisisu üleandmine, mille puhul digisisu on tehtud üldsusele kättesaadavaks muul viisil kui signaaliedastusega etteaste või sündmuse osana, näiteks kinematograafiliste kujutiste digitaalse esitamisega;

h)	digisisu, mida pakuvad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/98/EÜ (21) liikmesriikide avaliku sektori asutused.

6. Kui sama kaupleja ja sama tarbija vahel sõlmitud terviku moodustav leping hõlmab paketina digisisu üleandmise või digiteenuse osutamise elemente ja muu teenuse osutamise või muu kauba üleandmise elemente, kohaldatakse käesolevat direktiivi üksnes lepingu nende elementide suhtes, mis puudutavad digisisu või digiteenust, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist.

Käesoleva direktiivi artiklit 19 ei kohaldata juhul, kui pakett direktiivi (EL) 2018/1972 tähenduses sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2120 (22) artikli 2 punktis 2 määratletud internetiühenduse teenuse või direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 6 määratletud numbripõhise isikutevahelise side teenuse elemente.

Mõju, mida pakettlepingu ühe elemendi lõpetamine võib avaldada pakettlepingu muudele elementidele, reguleeritakse liikmesriigi õigusega, ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 107 lõike 2 kohaldamist.

7. Kui käesoleva direktiivi säte on vastuolus teatavat sektorit või reguleerimiseset reguleeriva muu liidu õigusakti sättega, siis on kõnealuse muu liidu õigusakti säte käesoleva direktiivi suhtes ülimuslik.

8. Isikuandmete kaitset käsitlevat liidu õigust kohaldatakse kõigi isikuandmete suhtes, mida töödeldakse seoses lõikes 1 osutatud lepingutega.

Eelkõige ei piira käesolev direktiiv määruse (EL) 2016/679 ja direktiivi 2002/58/EÜ kohaldamist. Kui käesoleva direktiivi sätted on vastuolus isikuandmete kaitset käsitleva liidu õigusega, on viimasena nimetatud õigus ülimuslik.

9. Käesolev direktiiv ei piira autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi reguleeriva liidu ja liikmesriikide õiguse, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/29/EÜ (23) kohaldamist.

10. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust reguleerida üldise lepinguõiguse aspekte, näiteks lepingu sõlmimist, kehtivust, tühisust või õiguslikke tagajärgi käsitlevaid õigusnorme, kaasa arvatud lepingu lõpetamise tagajärgi, niivõrd kui neid ei reguleerita käesoleva direktiiviga, ning kahju hüvitamist.

Artikkel 8

Objektiivsed vastavusnõuded

1. Lisaks subjektiivsetele vastavusnõuetele peab digisisu või digiteenus vastama järgmistele nõuetele:

see sobib otstarbeks, milleks sama liiki digisisu või digiteenust tavaliselt kasutatakse, võttes asjakohasel juhul arvesse kehtivat liidu ja liikmesriigi õigust, tehnilisi standardeid või tehniliste standardite puudumise korral kohaldatavaid konkreetsel tegevusalal kehtivaid valdkondlikke tegevusjuhendeid;

see on sellises koguses ning kvaliteedi ning toimivusomadustega, sealhulgas funktsionaalsuse, ühilduvuse, juurdepääsetavuse, järjepidevuse ja turvalisuse poolest, mis on sama liiki digisisu või digiteenuse puhul tavapärane ja mida tarbija võib mõistlikult eeldada, arvestades digisisu või digiteenuse laadi ning võttes arvesse kaupleja enda või tema nimel või tehinguahela varasemates etappides osalenud muude isikute poolt eeskätt reklaamides või märgistusel esitatud avalikke teadaandeid, välja arvatud juhul, kui kaupleja tõendab, et

i)	ta ei olnud ega saanud mõistlikult eeldades olla kõnealusest avalikust teadaandest teadlik;

ii)	lepingu sõlmimise ajaks oli avalikku teadaannet parandatud samal või võrreldaval viisil, nagu see oli tehtud, või

iii)	avalik teadaanne ei saanud mõjutada digisisu või digiteenuse omandamise otsust;

c)	asjakohasel juhul antakse see üle või seda osutatakse koos tarvikute ja juhenditega, mille saamist võib tarbija mõistlikult eeldada, ning

d)	see vastab kaupleja poolt enne lepingu sõlmimist kättesaadavaks tehtud digisisu või digiteenuse prooviversioonile või eelvaatele.

2. Kaupleja tagab, et tarbijat teavitatakse uuendustest ja et talle antakse üle uuendused, kaasa arvatud turvauuendused, mis on vajalikud digisisu või digiteenuse nõuetele vastavuse tagamiseks ajavahemiku jooksul,

a)	mil toimub lepingu alusel digisisu üleandmine või digiteenuse osutamine, kui lepingus on ette nähtud, et üleandmine või osutamine toimub teatava ajavahemiku jooksul pidevalt, või

b)	mida tarbija võib mõistlikult eeldada, võttes arvesse digisisu või digiteenuse liiki ja otstarvet ning lepingu asjaolusid ja laadi, kui lepingus on ette nähtud üks või mitu üleandmise või teenuse osutamise toimingut.

3. Kui tarbija ei paigalda lõike 2 kohaselt kaupleja üle antud uuendusi mõistliku aja jooksul, ei vastuta kaupleja nõuetele mittevastavuse eest, mis on tingitud üksnes asjaomase uuenduse puudumisest, kui

a)	kaupleja on tarbijat teavitanud uuenduse kättesaadavusest ja sellest, millised on tagajärjed, kui tarbija jätab selle paigaldamata, ning

b)	uuenduse tarbija poolt paigaldamata jätmine või ebaõige paigaldamine ei olnud tingitud kaupleja antud paigaldusjuhendite puudulikkusest.

4. Kui lepinguga nähakse ette, et digisisu üleandmine või digiteenuse osutamine toimub teatava ajavahemiku jooksul pidevalt, peab digisisu või digiteenus olema nõuetega vastavuses kogu kõnealuse ajavahemiku jooksul.

5. Nõuetele mittevastavusega lõike 1 või 2 tähenduses ei ole tegemist juhul, kui lepingu sõlmimise ajal teavitati tarbijat konkreetselt sellest, et digisisu või digiteenuse teatav omadus kaldub kõrvale lõikes 1 või 2 sätestatud objektiivsetest vastavusnõuetest, ja kui tarbija on lepingu sõlmimise ajal sellise kõrvalekaldumisega sõnaselgelt ja eraldi nõustunud.

6. Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, antakse üle digisisu viimane versioon ja osutatakse digiteenuse viimast versiooni, mis oli lepingu sõlmimise ajal kättesaadav.

Artikkel 13

Õiguskaitsevahendid digisisu üle andmata või digiteenuse osutamata jätmise korral

1. Kui kaupleja ei ole digisisu üle andnud või digiteenust osutanud vastavalt artiklile 5, nõuab tarbija kauplejalt digisisu üleandmist või digiteenuse osutamist. Kui seejärel kaupleja ei anna digisisu üle või ei osuta digiteenust põhjendamatu viivituseta või poolte vahel sõnaselgelt kokku lepitud lisatähtaja jooksul, on tarbijal õigus leping lõpetada.

2. Lõiget 1 ei kohaldata ja tarbijal on õigus lõpetada leping viivitamata, kui

a)	kaupleja on teatanud, et ta ei anna digisisu üle või ei osuta digiteenust, või see on asjaolude põhjal võrdselt selge;

b)	tarbija ja kaupleja on kokku leppinud või on see lepingu sõlmimisega seotud asjaolude põhjal selge, et tarbija jaoks on oluline teatav üleandmise või teenuse osutamise aeg, kuid kaupleja ei anna digisisu üle või ei osuta digiteenust selleks ajaks või sellel ajal.

3. Kui tarbija lõpetab lepingu käesoleva artikli lõike 1 või 2 alusel, kohaldatakse olenevalt olukorrast artikleid 15–18.

Artikkel 16

Kaupleja kohustused lepingu lõpetamise korral

1. Lepingu lõpetamise korral maksab kaupleja tarbijale tagasi kõik lepingu alusel tasutud summad.

Kui lepingus nähakse aga ette digisisu üleandmine või digiteenuse osutamine hinna tasumise eest ja teatava ajavahemiku jooksul ning digisisu või digiteenus oli lepingu lõpetamisele eelneva teatava ajavahemiku jooksul nõuetele vastav, maksab kaupleja tarbijale tagasi üksnes sellise proportsionaalse osa tasutud hinnast, mis vastab sellele ajavahemikule, mil digisisu või digiteenus ei olnud nõuetele vastav, ja selle osa tarbija tasutud hinnast, mille tarbija tasus ettemaksuna aja eest, mil leping oleks kehtinud, kui seda ei oleks lõpetatud.

2. Seoses tarbija isikuandmetega järgib kaupleja määrusest (EL) 2016/679 tulenevaid kohustusi.

3. Kaupleja hoidub kasutamast sellist sisu, mis ei ole isikuandmed, mille tarbija esitas või lõi kaupleja poolt üle antud digisisu või osutatud digiteenust kasutades, välja arvatud juhul, kui see sisu

a)	ei ole väljaspool kaupleja üle antud digisisu või osutatud digiteenuse konteksti kasutatav;

b)	on seotud üksnes tarbija tegevusega kaupleja poolt üle antud digisisu või osutatud digiteenuse kasutamisel;

c)	on kaupleja poolt muude andmetega liidetud ja ei ole eraldatav või on eraldatav üksnes ebaproportsionaalselt suure vaevaga või

d)	on loodud ühiselt tarbija ja teiste isikute poolt ning teised tarbijad saavad jätkata sisu kasutamist.

4. Välja arvatud olukordades, millele on osutatud lõike 3 punktis a, b või c, teeb kaupleja tarbija taotluse alusel tarbijale kättesaadavaks sellise sisu, mis ei ole isikuandmed, mille tarbija esitas või lõi kaupleja poolt üle antud digisisu või osutatud digiteenust kasutades.

Tarbijal on õigus saada kõnealune digisisu tagasi tasuta, kauplejapoolsete takistusteta, mõistliku aja jooksul ning üldkasutatavas ja masinloetavas vormingus.

5. Kaupleja võib takistada tarbijat digisisu või digiteenust edaspidi kasutamast, eelkõige muutes digisisu või digiteenuse tarbija jaoks edaspidi juurdepääsematuks või desaktiveerides tarbija kasutajakonto, ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist.

Artikkel 17

Tarbija kohustused lepingu lõpetamise korral

1. Pärast lepingu lõpetamist hoidub tarbija digisisu või digiteenuse kasutamisest ja selle kolmandatele isikutele kättesaadavaks tegemisest.

2. Kui digisisu anti üle füüsilisel andmekandjal, tagastab tarbija kaupleja taotluse alusel ja kaupleja kulul füüsilise andmekandja kauplejale põhjendamatu viivituseta. Kui kaupleja otsustab taotleda füüsilise andmekandja tagastamist, tuleb taotlus esitada 14 päeva jooksul alates päevast, mil kauplejat teavitati tarbija otsusest leping lõpetada.

3. Tarbija ei ole kohustatud tasuma digisisu või digiteenuse kasutamise eest lepingu lõpetamisele eelneva ajavahemiku jooksul, mil digisisu või digiteenus ei olnud nõuetele vastav.

Artikkel 22

Sätete kohustuslikkus

1. Kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti, ei ole tarbija jaoks siduv lepingutingimus, mis välistab tarbija kahjuks käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud liikmesriigi sätete kohaldamise, kaldub neist tarbija kahjuks kõrvale või muudab nende toimet tarbija kahjuks enne, kui tarbija on kauplejale teatanud digisisu üleandmata või digiteenuse osutamata jätmisest või nõuetele mittevastavusest, või enne, kui kaupleja on teatanud artikli 19 kohasest tarbijale digisisu või digiteenuse muutmisest.

2. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei takista kauplejaid pakkumast tarbijatele lepingutingimusi, mille alusel pakutakse käesolevas direktiivis ettenähtust ulatuslikumat kaitset.

whereas

(2) Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikli 26 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud, et liit võtab meetmeid, mille eesmärk on luua siseturg, mis hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses on tagatud kaupade ja teenuste vaba liikumine, või tagada siseturu toimimine.
ELi toimimise lepingu artikli 169 lõikes 1 ja lõike 2 punktis a on sätestatud, et liit aitab kaasa kõrgetasemelise tarbijakaitse saavutamisele meetmetega, mis on võetud ELi toimimise lepingu artikli 114 alusel seoses siseturu väljakujundamisega.
Käesoleva direktiivi eesmärk on saavutada õige tasakaal kõrgetasemelise tarbijakaitse ja ettevõtete konkurentsivõime edendamise vahel, tagades samal ajal subsidiaarsuse põhimõtte järgimise.

- = -

(5) Tarbijad ei tunne end piiriüleseid oste tehes alati kindlalt ja seda eriti ostlemisel internetis. Üks peamisi tarbijate ebakindlust põhjustavaid tegureid on asjaolu, et nad on ebakindlad oma põhiliste lepinguliste õiguste suhtes ja digisisu või digiteenuste jaoks puudub selge lepinguline raamistik.
Paljudel tarbijatel on probleeme seoses digisisu või digiteenuste kvaliteedi või neile juurdepääsuga.
Näiteks saavad nad vale või puudusega digisisu või digiteenuse või ei ole neil võimalik kõnealusele digisisule või digiteenusele juurde pääseda.
Selle tagajärjel kannatavad tarbijad nii rahalist kui ka muud kahju.

- = -

(18) Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada lepingute suhtes, mille alusel kaupleja annab tarbijale digisisu üle või osutab talle digiteenust või kohustub seda tegema.
Platvormiteenuse pakkujaid võib käsitada kauplejatena käesoleva direktiivi tähenduses, kui nad tegutsevad oma majandustegevusega seotud eesmärkidel tarbija otsese lepingupartnerina digisisu üleandmiseks või digiteenuse osutamiseks.
Liikmesriikidele peaks jääma õigus laiendada käesoleva direktiivi kohaldamist platvormiteenuse pakkujatele, kes ei vasta nõuetele, mis võimaldaksid neid käsitada kauplejatena käesoleva direktiivi tähenduses.

- = -

(20) Käesolev direktiiv ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/771 (3) peaksid teineteist täiendama.
Kui käesoleva direktiiviga sätestatakse normid teatud nõuete kohta seoses digisisu üleandmise või digiteenuste osutamise lepingutega, siis direktiiviga (EL) 2019/771 sätestatakse normid teatud nõuete kohta seoses kaupade müügilepingutega.
Seetõttu, et vastata tarbijate ootustele ning tagada digisisuga kauplejatele selge ja lihtne õigusraamistik, tuleks käesolevat direktiivi kohaldada ka digisisu suhtes, mis antakse üle füüsilisel andmekandjal, näiteks DVDdel, CDdel, mälupulkadel ja mälukaartidel, samuti füüsilisele andmekandjale endale, tingimusel et füüsiline andmekandja toimib üksnes digisisu kandjana.
Käesoleva direktiivi sätete asemel, mis käsitlevad kaupleja üleandmiskohustust ning tarbija õiguskaitsevahendeid üle andmata jätmise korral, tuleks siiski kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL (4) kauba kättetoimetamisega seotud kohustuste suhtes ja kohustuste täitmata jätmise korral kasutatavate õiguskaitsevahendite suhtes.
Lisaks peaksid direktiivi 2011/83/EL sätted, näiteks taganemisõiguse ja selle lepingu olemuse kohta, mille alusel kõnealust kaupa tarnitakse, endiselt kehtima ka füüsilise andmekandja ja sellel üle antud digisisu suhtes.
Samuti ei piirata käesoleva direktiiviga nende kaupade autoriõigusnormide kohast levitamise õigust.

- = -

(21) Direktiivi (EL) 2019/771 tuleks kohaldada kaupade (sh digielementidega kaubad) müügilepingute suhtes.
Mõiste „digielementidega kaup“ peaks viitama kaupadele, mis sisaldavad digisisu või digiteenust või millega on ühendatud digisisu või digiteenus sellisel viisil, et digisisu või digiteenuse puudumise korral ei täidaks kaup oma otstarvet.
Sel viisil kaubas sisalduv või sellega ühendatud digisisu või digiteenus peaks kuuluma direktiivi (EL) 2019/771 kohaldamisalasse, kui see antakse üle või seda osutatakse koos kaubaga kõnealuse kauba müügilepingu alusel.
See, kas kaubas sisalduva või sellega ühendatud digisisu üleandmine või digiteenuse osutamine on osa müüjaga sõlmitavast müügilepingust, peaks sõltuma kõnealuse lepingu sisust.
See peaks hõlmama kaubas sisalduvat või sellega ühendatud digisisu või digiteenuseid, mille üleandmine või osutamine on lepingus sõnaselgelt ette nähtud.
Samuti peaks see hõlmama müügilepinguid, mida saab käsitada nii, et need hõlmavad spetsiifilise digisisu üleandmist või digiteenuse osutamist, kuna need on sama liiki kauba puhul tavalised ja tarbija võib nende olemasolu mõistlikult eeldada, tulenevalt kauba laadist ning võttes arvesse müüja või muude isikute, sealhulgas tootja poolt tehinguahela varasemates etappides tehtud või nende nimel tehtud avalikke teadaandeid.
Näiteks kui nutiteleri reklaamis oli öeldud, et see sisaldab konkreetset videorakendust, loetakse see videorakendus müügilepingu osaks.
See peaks kehtima hoolimata sellest, kas digisisu või digiteenus on kaupa endasse eelpaigaldatud või tuleb see teise seadmesse alla laadida ning on kaubaga üksnes ühendatud.

- = -

(24) Digisisu antakse üle ja digiteenuseid osutatakse sageli ka nii, et tarbija ei tasu nõutud hinda, vaid esitab kauplejale isikuandmeid.
Selliste ärimudelite eri vormid on turul juba laialdaselt kasutusel.
Täielikult tunnistades, et isikuandmete kaitse on põhiõigus ja seetõttu ei saa isikuandmeid käsitada millegi kaubeldavana, tuleks käesoleva direktiiviga tagada, et tarbijatel on selliste ärimudelite raames õigus lepingulistele õiguskaitsevahenditele.
Seetõttu tuleks käesolevat direktiivi kohaldada lepingute suhtes, mille alusel kaupleja annab digisisu tarbijale üle või osutab tarbijale digiteenust või kohustub seda tegema ning tarbija esitab vastutasuks isikuandmeid või kohustub seda tegema.
Isikuandmed võidakse kauplejale esitada kas lepingu sõlmimise ajal või hiljem, näiteks kui tarbija annab nõusoleku, et ta lubab kauplejal kasutada isikuandmeid, mida tarbija võib digisisu või digiteenuse kasutamisel üles laadida või luua.
Isikuandmete kaitset käsitlevas liidu õiguses on sätestatud isikuandmete seadusliku töötlemise õiguslike aluste täielik loetelu.
Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõigi lepingute suhtes, mille alusel tarbija esitab kauplejale isikuandmeid või kohustub seda tegema.
Näiteks tuleks käesolevat direktiivi kohaldada siis, kui tarbija avab sotsiaalmeediakonto ning annab seejuures nime ja e-posti aadressi, mida ei kasutata ainuüksi digisisu üleandmiseks või digiteenuse osutamiseks või õigusaktidest tulenevate nõuete täitmiseks.
Samuti tuleks käesolevat direktiivi kohaldada juhul, kui tarbija lubab kauplejal turustamise eesmärgil töödelda materjali, mida tarbija üles laadib ja mis kujutab endast isikuandmeid, nt fotod või postitused.
Liikmesriigid peaksid siiski saama vabalt otsustada, kas liikmesriigi õiguse alusel sõlmitud lepingu sõlmimise, olemasolu ja kehtivuse nõuded on täidetud.

- = -

(26) Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada ka nende lepingute suhtes, mille alusel töötatakse välja tarbija erinõuetele kohandatud digisisu, sealhulgas kohandatud tarkvara.
Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada ka kaupade 3D-printimisega seoses vajalike elektrooniliste failide üleandmise suhtes, kui need failid kuuluvad käesoleva direktiivi tähenduses digisisu või digiteenuste määratluse alla.
Käesoleva direktiiviga ei tuleks aga reguleerida ühtki õigust ega kohustust, mis on seotud 3D-printimise tehnoloogia abil valmistatud kaupadega.

- = -

(33) Digisisu ja digiteenused on tihti seotud kaupade või muude teenuste pakkumisega ning neid pakutakse tarbijale sama lepingu alusel, mis hõlmab eri elementide paketti, näiteks digitelevisiooni teenuse pakkumine ja elektroonikaseadme ost.
Sellisel juhul sisaldab tarbija ja kaupleja vaheline leping digisisu üleandmise või digiteenuse osutamise lepingu elemente, aga ka muude lepinguliikide, näiteks müügilepingu või teenuste osutamise lepingu elemente.
Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada üksnes üldise lepingu nende osade suhtes, mis käsitlevad digisisu üleandmist või digiteenuste osutamist.
Lepingu muud elemendid peaksid olema reguleeritavad liikmesriigi õiguse kohaselt vastavatele lepingutele kohaldatavate normidega või, kui see on asjakohane, muu liidu õigusega, mis käsitleb konkreetset sektorit või teemat.
Mõju, mida pakettlepingu ühe elemendi lõpetamine võib avaldada pakettlepingu muudele elementidele, tuleks samuti reguleerida liikmesriigi õigusega.
Kuid selleks, et tagada kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972 (10) valdkonnapõhiste sätetega, millega reguleeritakse pakettlepinguid, ei tohiks juhul, kui kaupleja pakub kõnealuse direktiivi tähenduses digisisu või digiteenust kombinatsioonis numbripõhise isikutevahelise side teenusega või internetiühenduse teenusega, käesoleva direktiivi sätteid digisisu muutmise kohta siiski kohaldada paketi digisisu või digiteenuste elemendi suhtes.
Selle asemel tuleks paketi kõigi elementide, sealhulgas digisisu või digiteenuste suhtes kohaldada direktiivi (EL) 2018/1972 asjaomaseid sätteid.

- = -

(34) Käesoleva direktiivi pakettlepinguid käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada üksnes juhul, kui üks ja sama kaupleja pakub paketi eri elemente ühe lepingu alusel ühele ja samale tarbijale.
Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriigi õigust, millega reguleeritakse tingimusi, mille kohaselt digisisu üleandmise või digiteenuste osutamise lepingut võidakse lugeda seotuks muu lepinguga, mille tarbija on sama või muu kauplejaga sõlminud, või seda lepingut täiendavaks, samuti ei tohiks see mõjutada nende lepingute raames kasutada olevaid õiguskaitsevahendeid ega mõju, mida ühe lepingu lõpetamine võib teisele lepingule avaldada.

- = -

(35) Äritava suhtes, mille kohaselt digisisu või digiteenuste pakkumised seostatakse kaupade tarnimise või muude teenuste osutamisega, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/29/EÜ, (11) mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul.
Direktiivi 2005/29/EÜ kohaselt ei ole selline seostamine iseenesest keelatud.
See on siiski keelatud, kui seda kõnealuses direktiivis sätestatud kriteeriumidele vastava juhtumipõhise hindamise alusel loetakse ebaausaks.
Liidu konkurentsiõigus võimaldab käsitleda ka seos- ja komplektina müüki, kui see mõjutab konkurentsi ja kahjustab tarbijaid.

- = -

(41) Kaupleja võib digisisu tarbijale üle anda või talle digiteenuseid osutada mitmel viisil.
Otstarbekas on kehtestada lihtsad ja selged normid selle kohta, kuidas ja millal peab kaupleja kõnealuse üleandmiskohustuse või teenuse osutamise kohustuse täitma, mis on tema peamine lepinguline kohustus, ja mis täidetakse digisisu või digiteenuse tarbijale kättesaadavaks või juurdepääsetavaks tegemise kaudu.
Digisisu või digiteenus tuleks lugeda tarbijale kättesaadavaks või juurdepääsetavaks, kui digisisu või digiteenus või sellele juurdepääsemiseks või selle allalaadimiseks sobiv vahend on jõudnud tarbijani ning kaupleja ei pea võtma täiendavaid meetmeid, et võimaldada tarbijal digisisu või digiteenust lepingu kohaselt kasutada.
Arvestades, et põhimõtteliselt ei vastuta kaupleja sellise kolmanda isiku tegevuse või tegevusetuse eest, kes käitab füüsilist või virtuaalset süsteemi, näiteks elektroonilist platvormi või pilvsalvestuse süsteemi, mille tarbija on valinud digisisu või digiteenuse saamiseks või salvestamiseks, peaks piisama sellest, et kaupleja annab digisisu üle või osutab digiteenuse kõnealusele kolmandale isikule.
Füüsilist või virtuaalset süsteemi ei saa siiski käsitada tarbija valituna, kui see on kaupleja kontrolli all või on lepinguliselt kauplejaga seotud või kui tarbija valis selle füüsilise või virtuaalse süsteemi digisisu või digiteenuse vastuvõtmiseks, kuid see oli ainus kaupleja pakutud võimalus digisisu või digiteenuse vastuvõtmiseks või sellele juurdepääsu saamiseks.

- = -

(53) Käesoleva direktiivi kohased piirangud digisisu või digiteenuse kasutamisele tarbija poolt võivad tuleneda intellektuaalomandi õiguste omaja poolt intellektuaalomandi õiguse kohaselt seatud piirangutest.
Sellised piirangud võivad tuleneda lõppkasutaja litsentsilepingust, mille alusel digisisu antakse tarbijale üle või talle osutatakse digiteenust.
Nii võib see olla näiteks siis, kui lõppkasutaja litsentsileping keelab tarbijal kasutada teatavaid omadusi, mis on seotud digisisu või digiteenuse funktsionaalsusega.
Selline piirang võib viia digisisu või digiteenuse käesolevas direktiivis sätestatud objektiivsete vastavusnõuetega vastuollu, kui tegemist on sama liiki digisisu või digiteenuse tavaliste omadustega, mille olemasolu tarbija võib mõistlikult eeldada.
Sellistel juhtudel peaks tarbijal olema võimalik kasutada käesoleva direktiiviga nõuetele mittevastavuse puhuks ette nähtud õiguskaitsevahendeid kaupleja vastu, kes digisisu üle andis või digiteenust osutas.
Kauplejal peaks olema võimalik vastutusest vabaneda üksnes käesolevas direktiivis sätestatud objektiivsetest vastavusnõuetest erandi tegemise tingimuste täitmise korral, nimelt üksnes juhul, kui ta tarbijale enne lepingu sõlmimist eraldi teatab, et digisisu või digiteenuse teatav omadus kaldub kõrvale objektiivsetest vastavusnõuetest, ning kui tarbija on selle kõrvalekaldumisega sõnaselgelt ja eraldi nõustunud.

- = -

(57) Digisisu saab tarbijale üle anda või digiteenust osutada ka pidevalt pikema aja jooksul.
Pidev üleandmine või osutamine võib hõlmata juhtumeid, kus kaupleja teeb digiteenuse tarbijale kättesaadavaks kindlaksmääratud või määramata ajaks, näiteks kaheaastane pilvsalvestuse leping või sotsiaalmeedia platvormi liikmesus määramata ajaks.
Selle liigi eripära on asjaolu, et digisisu või digiteenus on tarbijale kättesaadav või juurdepääsetav üksnes lepingu kindlaksmääratud kestuse jooksul või nii kaua, kuni tähtajatu leping kehtib.
Seetõttu on põhjendatud, et kaupleja peaks sellistel juhtudel vastutama üksnes kõnealusel ajavahemikul ilmneva nõuetele mittevastavuse eest.
Pideva üleandmise või osutamise element ei peaks tingimata eeldama pikaajalist üleandmist või osutamist.
Selliseid juhtumeid nagu videoklippide voogedastus tuleks käsitada pideva üleandmise või osutamisena teatava ajavahemiku jooksul, sõltumata audiovisuaalse faili tegelikust kestusest.
Juhtumeid, mil digisisu või digiteenuse konkreetsed elemendid tehakse kättesaadavaks perioodiliselt või mitmel korral lepingu kindlaksmääratud kestuse jooksul või kuni kehtib tähtajatu leping, tuleks samuti käsitada pideva üleandmise või osutamisena teatava ajavahemiku jooksul, näiteks kui lepinguga nähakse ette, et viirustõrjetarkvara koopiat saab kasutada aasta jooksul ja seda uuendatakse automaatselt selle ajavahemiku iga kuu esimesel päeval või et kaupleja edastab uuendusi iga kord, kui muutuvad kättesaadavaks digimängu uued omadused, ja digisisu või digiteenus on tarbijale kättesaadav või juurdepääsetav üksnes lepingu kindlaksmääratud kestuse jooksul või kuni kehtib tähtajatu leping.

- = -

(78) Tarbijale üle antud digisisu või osutatud digiteenuse nõuetele mittevastavus on sageli põhjustatud mõnest toimingust tehinguahelas, mis jääb algse väljatöötaja ja lõppkaupleja vahele.
Kuigi lõppkaupleja peaks vastutama tarbija ees nõuetele mittevastavuse eest, on oluline tagada, et kauplejal oleksid asjakohased õigused ka teiste tehinguahela liikmete suhtes, et ta saaks täita oma kohustusi tarbija ees.
Need õigused peaksid piirduma äritehingutega ega tohiks seetõttu hõlmata olukordi, kus kaupleja vastutab tarbija ees sellise digisisu või digiteenuse nõuetele mittevastavuse eest, mis koosneb sellisest tarkvarast või on rajatud sellisele tarkvarale, mille andis vaba ja avatud lähtekoodiga litsentsi alusel tasuta üle tehinguahela eelmistes etappides osalenud isik.
Need tehinguahela liikmed, kellele lõppkaupleja saaks nõude esitada, ning selliste nõuete esitamise tingimused peaks aga kindlaks määrama liikmesriigid oma kohaldatavas õiguses.

- = -

keyboard_tab Contratti digitali 2019/0770 ET

Contratti digitali 2019/0770 ET