(2) Et lihtsustada ja ajakohastada kohaldatavaid eeskirju, kõrvaldada vastuolud ning täita neis eeskirjades esinevad soovimatud lüngad, vaadati kõnealused direktiivid omandatud kogemustest lähtudes läbi.
Läbivaatamine näitas, et on asjakohane asendada need kaks direktiivi üheainsa direktiiviga.
Seega tuleks käesoleva direktiiviga kehtestada tüüpeeskirjad kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute ühiste aspektide suhtes, loobudes varasemate direktiivide minimaalse ühtlustamise põhimõttest, lubades samas liikmesriikidel teatud aspektide suhtes säilitada või vastu võtta siseriiklikke eeskirju.
- = -
(9) Käesolev direktiiv kehtestab eeskirjad teabe kohta, mida tuleb esitada seoses kauglepingute, väljaspool äriruume sõlmitud lepingute ning muude kui kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitud lepingutega.
Käesolev direktiiv reguleerib ka taganemisõigust kauglepingutest ja väljaspool äriruume sõlmitud lepingutest ning ühtlustab teatud sätted ettevõtjate ja tarbijate vahel sõlmitavate lepingute täitmise ja mõnede muude aspektide kohta.
- = -
(19) Digitaalne infosisu tähendab andmeid, mis on toodetud ja tarnitud digitaalsel kujul, nagu arvutiprogrammid, rakendused, mängud, muusika, videod või tekstid, sõltumata sellest, kas neile pääseb ligi allalaadimise kaudu või voogedastuse abil, füüsilisel andmekandjal või muul moel.
Digitaalse infosisu tarnimise lepingud peaksid kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.
Kui digitaalset infosisu tarnitakse füüsilisel andmekandjal, nagu CD või DVD, tuleks seda lugeda kaubaks käesoleva direktiivi tähenduses.
Sarnaselt vee, gaasi või elektri tarnimise lepingutega, kui neid ei panda müüki piiratud mahus või kindlaksmääratud koguses, või kaugkütte lepingutega, ei tuleks lepinguid digitaalse infosisu kohta, mida ei tarnita füüsilisel andmekandjal, pidada käesoleva direktiivi mõistes ei müügi- ega teenuslepinguteks.
Niisuguste lepingute puhul peaks tarbijal olema taganemisõigus, juhul kui tarbija ei ole andnud nõusolekut lepingu täitmise alustamiseks taganemistähtaja jooksul ja kinnitanud asjaolu, et ta kaotab seetõttu õiguse lepingust taganeda.
Lisaks üldistele teavitamisnõuetele peaks kaupleja teavitama tarbijat digitaalse infosisu funktsioonidest ja asjaomasest koostalitlusvõimest.
Funktsionaalsuse mõiste peaks viitama võimalustele digitaalse infosisu kasutamiseks, näiteks tarbija käitumise jälgimine; samuti peaks see viitama tehniliste piirangute olemasolule või puudumisele, nagu kaitse digitaalõiguste haldamise kaudu või piirkondade kodeerimine.
Asjaomase koostalitlusvõime mõiste tähendab teabe kirjeldamist seoses standardse riist- ja tarkvarakeskkonnaga, millega digitaalne infosisu on ühilduv, näiteks operatsioonisüsteem, vajalik versioon ja teatud riistvara omadused.
Komisjon peaks analüüsima täiendavate ühtlustatud sätete vajadust digitaalse infosisu osas ning esitama vajaduse korral seadusandliku akti ettepaneku selle küsimuse käsitlemiseks.
- = -
(46) Tarbija lepingust taganemise korral peaks kaupleja tagastama kõik tarbijalt saadud maksed, sealhulgas summa, mis katab kaupleja kulutused seoses kauba tarnimisega tarbijale.
Hüvitada ei tohiks vautšeriga, välja arvatud juhul, kui tarbija kasutas algseks tehinguks vautšerit või kui ta on andnud sõnaselge nõusoleku vautšeri kasutamiseks.
Kui tarbija valib sõnaselgelt teatud tarneviisi (näiteks 24 tunni kiirkullerteenus), ehkki kaupleja on pakkunud tavalist ja üldiselt kasutatavat tarneviisi, mille kulud on väiksemad, peaks tarbija katma nende tarneviiside hinnavahe.
- = -
(49) Nii kauglepingutest kui ka väljaspool äriruume sõlmitud lepingutest taganemise õiguse suhtes peaksid kehtima teatavad erandid.
Taganemisõigus võib näiteks teatud kauba või teenuse olemust arvestades olla ebakohane.
Erandit kohaldataks näiteks veini puhul, mida tarnitakse pika ajavahemiku järel pärast spekulatiivset laadi lepingu sõlmimist ning kus sellise veini väärtus sõltub turu kõikumisest (vin en primeur).
Taganemisõigust ei tohiks kohaldada kauba puhul, mis on valmistatud tarbija nõuete järgi või mis on selgelt kohandatud konkreetse tarbija vajadustele, näiteks tellimuse järgi tehtud kardinad, ega ka näiteks kütusega varustamise puhul, mis oma olemuselt on kaup, kuid mis pärast tarnimist on muude esemetega lahutamatult seotud.
Taganemisõiguse andmine tarbijale oleks ebakohane ka teatavate teenuste puhul, kui lepingu sõlmimine tähendab teatud vahendite reserveerimist, millele oleks taganemisõiguse kasutamise korral raske uut tarbijat leida.
Selliseks näiteks oleks hotellide, puhkemajade, kultuuri- või spordiüritustega seotud reserveerimine.
- = -
(52) Müügilepingute puhul võib kauba kohaletoimetamine toimuda mitmel viisil, kas kohe või hilisemal kuupäeval.
Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud konkreetses tarnimiskuupäevas, peaks kaupleja kauba tarnima võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul alates lepingu sõlmimise päevast.
Hilist kohaletoimetamist käsitlevas eeskirjas tuleks võtta arvesse ka kaupu, mis toodetakse või hangitakse spetsiaalselt tarbija jaoks ning mida kaupleja ei saa ilma märkimisväärse kahjuta uuesti kasutada.
Seetõttu tuleks käesolevas direktiivis ette näha eeskiri, millega antakse kauplejale teatavatel asjaoludel kohaletoimetamiseks mõistlik lisatähtaeg.
Kui kaupleja ei ole tarbijaga kokkulepitud tähtaja jooksul kaupa kohale toimetanud, peaks tarbija enne, kui ta saab lepingut lõpetada, nõudma kauplejalt kauba kohaletoimetamist mõistliku lisatähtaja jooksul ning tal peaks olema õigus lõpetada leping, kui kaupleja ei toimeta kaupu kohale isegi kõnealuse lisatähtaja jooksul.
Seda eeskirja ei tuleks siiski kohaldada juhtudel, kui kaupleja on üheselt mõistetava avaldusega keeldunud kauba kohaletoimetamisest.
Samuti ei tuleks seda eeskirja kohaldada teatud juhtudel, kui kohaletoimetamise tähtaeg on väga oluline, näiteks pulmakleit enne pulmi.
Seda eeskirja ei tuleks kohaldada ka olukorras, kus tarbija teavitab kauplejat, et kohaletoimetamine kindlal kuupäeval on väga oluline.
Selleks võib tarbija kasutada kaupleja kontaktandmeid, mis on esitatud vastavalt käesolevale direktiivile.
Sellistel erijuhtudel peaks tarbijal olema õigus leping viivitamata lõpetada pärast esialgselt kokkulepitud kohaletoimetamise tähtaja möödumist, kui kaupleja ei toimeta kaupa õigeaegselt kohale.
Käesolev direktiiv ei tohiks piirata siseriiklikke sätteid, mis käsitlevad tarbija poolt kauplejale lepingu lõpetamise soovi teatamise viisi.
- = -
(54) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.
novembri 2007.
aasta direktiivi 2007/64/EÜ (makseteenuste kohta siseturul) (12) artikli 52 lõikele 3 peaks liikmesriikidel olema võimalik, võttes arvesse vajadust soodustada konkurentsi ja edendada tõhusate makseviiside kasutamist, siiski keelata kauplejatel tarbijatelt tasu nõuda või seda õigust piirata.
Igal juhul peaks kauplejatel olema keelatud nõuda teatud maksevahendite kasutamise eest tarbijatelt tasu, mis ületab kaupleja kulutusi sellise vahendi kasutamise eest.
- = -
(62) Komisjonil on asjakohane vaadata käesolev direktiiv läbi, kui ilmnevad mingid tõkked siseturu toimimisel.
Komisjon peaks pöörama läbivaatamisel erilist tähelepanu liikmesriikidele antud võimalustele säilitada või kehtestada siseriiklikud erisätted, sealhulgas nõukogu 5.
aprilli 1993.
aasta direktiivi 93/13/EMÜ (ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes) (15) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25.
mai 1999.
aasta direktiivi 1999/44EÜ (tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta) (16) teatud valdkondades.
Kõnealuse läbivaatamise tulemusena võib komisjon koostada ettepaneku muuta käesolevat direktiivi; kõnealune ettepanek võib sisaldada muudatusi teistes tarbijakaitset käsitlevates õigusaktides, mis kajastavad komisjoni tarbijapoliitika strateegiaga võetud kohustust liidu õigustik ühtse kõrge tarbijakaitse taseme saavutamiseks läbi vaadata.
- = -
(63) Direktiive 93/13/EMÜ ja 1999/44/EÜ tuleks muuta, et nõuda liikmesriikidelt komisjoni teavitamist konkreetsete siseriiklike sätete vastuvõtmisest teatud valdkondades.
- = -