Clausole e vendite online Direttiva EU 2011/0083 ET

1. Kauglepingute puhul esitab kaupleja artikli 6 lõikes 1 ettenähtud teabe või teeb selle teabe tarbijale kättesaadavaks asjakohasel viisil, pidades silmas kasutatavat kaugsidevahendit, lihtsas ja arusaadavas keeles. Kui kõnealune teave esitatakse püsival andmekandjal, peab see olema loetav.

2. Kui elektrooniliselt sõlmitav kaugleping seab tarbijale maksekohustuse, esitab kaupleja tarbijale vahetult enne, kui tarbija teeb tellimuse, selgelt ja esiletõstetult artikli 6 lõikes 1 punktides a, e, o ja p sätestatud teabe.

Kaupleja tagab, et tarbija kinnitaks tellimust esitades sõnaselgelt asjaolu, et tellimus tähendab kohustust maksta. Kui tellimuse esitamine eeldab nupule vajutamist või sellesarnast funktsiooni, tuleb nupp või sellesarnane funktsioon tähistada hästi loetavalt ainult sõnadega „tellimus koos maksekohustusega” või mõne muu samasuguse ühemõttelise sõnastusega, mis näitab, et tellimuse esitamine toob kaasa kohustuse kauplejale maksta. Kui kaupleja ei täida käesoleva lõigu nõudeid, ei ole tarbija lepingu ega tellimisega seotud.

3. Kaubandustegevuse veebilehel märgitakse hiljemalt tellimise protsessi alguses selgelt ja loetavalt võimalikud tarnimise piirangud ja vastuvõetavad maksevahendid.

4. Kui leping sõlmitakse kaugsidevahendi abil, mis esitab piiranguid teabe esitamise ruumile või ajale, esitab kaupleja enne sellise lepingu sõlmimist konkreetsele kaugsidevahendile kohases ulatuses vähemalt lepingueelse teabe kauba või teenuse põhiomaduste, kaupleja isiku, koguhinna, taganemisõiguse ja lepingu kestuse kohta ning juhul, kui leping on tähtajatu, lepingu lõpetamise tingimused vastavalt artikli 6 lõike 1 punktidele a, b, e, h ja o. Muu artikli 6 lõikes 1 osutatud teabe esitab kaupleja asjakohasel viisil vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.

5. Juhul kui kaupleja helistab tarbijale selleks, et sõlmida kaugleping, nimetab ta tarbijaga vestlust alustades oma isiku ja vajaduse korral selle isiku, kelle nimel ta helistab, ning helistamise ärilised eesmärgid, ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist.

6. Telefoni teel sõlmitavate kauglepingute puhul võivad liikmesriigid sätestada, et kaupleja peab kinnitama tarbijale tehtud pakkumist, kes on sellega seotud alles pärast pakkumise allkirjastamist või oma kirjaliku nõusoleku saatmist. Liikmesriigid võivad samuti sätestada, et selline kinnitus tuleb anda püsival andmekandjal.

7. Kaupleja annab tarbijale kinnituse sõlmitud lepingu kohta püsival andmekandjal mõistliku aja jooksul pärast kauglepingu sõlmimist ning hiljemalt samaaegselt kauba kohaletoimetamisega või enne, kui teenuse osutamine algab. Kõnealune kinnitus sisaldab järgmist:

a)	kogu artikli 6 lõikes 1 osutatud teave, kui kaupleja ei ole seda teavet tarbijale juba esitanud püsival andmekandjal enne kauglepingu sõlmimist, ja

b)	kui see on asjakohane, kinnitus artikli 16 punkti m kohase tarbija eelneva sõnaselge nõusoleku ning kinnituse kohta.

8. Kui tarbija soovib, et teenuste osutamine või vee, gaasi või elektri tarnimine, kui neid ei panda müüki piiratud mahus või kindlaksmääratud koguses, või kaugkütmine algab artikli 9 lõikes 2 ettenähtud taganemistähtajal, nõuab kaupleja tarbijalt selle kohta sõnaselget taotlust.

9. Käesolev artikkel ei piira direktiivi 2000/31/EÜ artiklites 9 ja 11 sätestatud elektroonilisi lepinguid ja elektroonilist tellimuste esitamist käsitlevate sätete kohaldamist.

10. Liikmesriigid ei kehtesta käesolevas direktiivis sätestatud teavitamiskohustuste täitmisele lisaks muid lepingueelse teavitamise vorminõudeid.

Artikkel 9

Taganemisõigus

1. Tarbija võib 14 päeva jooksul kauglepingust või väljaspool äriruume sõlmitud lepingust taganeda ilma põhjust esitamata ning kandmata muid kulusid peale artikli 13 lõikes 2 ja artiklis 14 sätestatud kulude, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artiklis 16 ettenähtud erandeid.

2. Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, lõpeb käesoleva artikli lõikes 1 osutatud taganemistähtaeg 14 päeva pärast:

a)	teenuslepingu puhul lepingu sõlmimise päeva;

müügilepingu puhul päeva, mil tarbija või kolmas isik, kes ei ole kauba kohaletoimetaja ja kelle tarbija on selleks otstarbeks määranud, on saanud kauba füüsiliselt oma valdusse, või:

i)	kui tarbija on tellinud mitu kaupa ühes tellimuses, mis toimetatakse kohale eraldi, päeva, mil tarbija või kolmas isik, kes ei ole kauba kohaletoimetaja ja kelle tarbija on selleks otstarbeks määranud, on saanud viimase kaubaartikli füüsiliselt oma valdusse;

ii)	kui kohale toimetatud kaup koosneb mitmest partiist või osast, päeva, mil tarbija või kolmas isik, kes ei ole kauba kohaletoimetaja ja kelle tarbija on selleks otstarbeks määranud, on saanud viimase partii või osa füüsiliselt oma valdusse;

iii)	kindlaksmääratud aja jooksul kaupade korrapärast kohaletoimetamist käsitlevate lepingute puhul, päeva, mil tarbija või kolmas isik, kes ei ole kauba kohaletoimetaja ja kelle tarbija on selleks otstarbeks määranud, on saanud esimese kaubaartikli füüsiliselt oma valdusse;

c)	vee, gaasi või elektri tarnimise lepingute puhul, kui neid ei panda müüki piiratud mahus või kindlaksmääratud koguses, kaugkütte puhul või digitaalse infosisu suhtes, mida ei edastata füüsilisel andmekandjal, lepingu sõlmimise päeva.

3. Liikmesriigid ei keela lepinguosalistel täita nende lepingulisi kohustusi taganemistähtaja jooksul. Siiski võivad liikmesriigid väljaspool äriruume sõlmitud lepingu puhul säilitada kehtivad siseriiklikud õigusaktid, millega kauplejal keelatakse teatava ajavahemiku jooksul pärast lepingu sõlmimist tarbijalt tasu vastu võtta.

Artikkel 16

Taganemisõiguse kasutamisega seotud erandid

Liikmesriigid ei näe ette artiklites 9–15 sätestatud taganemisõiguse kasutamist kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitud lepingute puhul juhtudel, kui tegemist on:

a)	teenuslepingutega, kui teenus on täielikult osutatud ja selle osutamine on alanud tarbija eelneval sõnaselgel nõusolekul, ning tarbija kinnitab asjaolu, et ta kaotab oma taganemisõiguse, kui kaupleja on lepingu täies mahus täitnud;

b)	sellise kauba tarnimise või teenuste osutamisega, mille hind sõltub finantsturu kõikumisest, mida kaupleja ei saa mõjutada ja mis võib ilmneda taganemistähtaja jooksul;

c)	sellise kauba tarnimisega, mis on valmistatud tarbija esitatud nõuete järgi või mis on selgelt kohandatud konkreetse tarbija vajadustele;

d)	sellise kauba tarnimisega, mis võib kiiresti rikneda või aeguda;

e)	suletud kauba tarnimisega, mis ei ole kõlblik tagasisaatmiseks tervisekaitse või hügieenilistel põhjustel ning mis on pärast kohaletoimetamist avatud;

f)	sellise kauba tarnimisega, mis ei ole oma olemuse tõttu pärast kohaletoimetamist muudest esemetest enam eraldatav;

g)	selliste alkohoolsete jookide tarnimisega, mille hind on kokku lepitud müügilepingu sõlmimise ajal ning mille tarnimine saab toimuda ainult pärast 30 päeva ning mille tegelik väärtus sõltub turu kõikumisest, mida kaupleja ei saa mõjutada;

lepingutega, mille puhul tarbija on kauplejalt konkreetselt tellinud kohaletuleku selleks, et kaupleja teostaks seal kiireloomulisi parandus- või hooldustöid. Kui kaupleja sellise külastuse käigus osutab lisaks tarbija poolt konkreetselt tellitud teenustele muid teenuseid või tarnib muid kaupu kui hoolduseks või parandamiseks tingimata vajalikud varuosad, kohaldatakse nende täiendavate teenuste või kaupade suhtes taganemisõigust;

i)	suletud pakendis audio- või suletud pakendis videosalvestiste või suletud pakendis arvutitarkvara tarnimisega, kui pakend on pärast kohaletoimetamist avatud;

j)	ajalehtede, perioodiliste väljaannete või ajakirjade tarnimisega, välja arvatud selliste väljaannete tarnimiseks sõlmitud abonementlepingutega;

k)	avalikul enampakkumisel sõlmitud lepingutega;

l)	muuks kui eluaseme otstarbel majutuse pakkumisega, kaubatranspordiga, autorendi-, toitlustus- või vaba aja veetmise teenustega, kui lepingus on ette nähtud teenuse osutamise konkreetne kuupäev või ajavahemik;

m)	digitaalse infosisu tarnimisega, mida ei tarnita füüsilisel andmekandjal, kui selle osutamine on alanud tarbija eelneval sõnaselgel nõusolekul, ning tarbija kinnitab asjaolu, et ta seeläbi kaotab oma taganemisõiguse.

IV PEATÜKK

TARBIJA MUUD ÕIGUSED

Artikkel 18

kohaletoimetamine

1. Kui lepinguosalised ei ole kättetoimetamise ajas kokku leppinud teisiti, tarnib kaupleja kauba, andes kauba füüsiliselt üle tarbija valdusse või tema kontrolli alla põhjendamatu viivituseta, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast lepingu sõlmimist.

2. Kui kaupleja ei ole täitnud oma kohustust kaup tarbijaga kokku lepitud ajal või lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul kohale toimetada, nõuab tarbija kauplejalt kauba kohaletoimetamist olukorrale vastava lisatähtaja jooksul. Kui kaupleja ei toimeta kaupa kohale lisatähtaja jooksul, on tarbijal õigus leping lõpetada.

Esimest lõiku ei kohaldata müügilepingute suhtes, kui kaupleja on keeldunud kaupa kohale toimetamast või kui oluline on kohaletoimetamine kokkulepitud ajavahemikul, võttes arvesse kõiki lepingu sõlmimisega kaasnevaid asjaolusid, või kui tarbija teatab kauplejale enne lepingu sõlmimist, et oluline on tarnimine konkreetseks kuupäevaks või konkreetsel kuupäeval. Kõnealustel juhtudel, kui kaupleja ei toimeta kaupa kohale tarbijaga kokku lepitud ajal või lõikes 1 kokkulepitud tähtaja jooksul, on tarbijal õigus leping viivitamatult lõpetada.

3. Lepingu lõpetamise korral tagastab kaupleja põhjendamatu viivituseta kõik lepingu alusel saadud summad.

4. Lisaks lepingu lõpetamisele vastavalt lõikele 2 võib tarbija kasutada muid siseriikliku õigusega ette nähtud õiguskaitsevahendeid.

whereas

(21) Väljaspool äriruume sõlmitud leping tuleks määratleda lepinguna, mis sõlmitakse kaupleja ja tarbija samaaegsel füüsilisel kohalolekul paigas, mis ei ole kaupleja äriruumid, näiteks tarbija kodus või töökohal.
Väljaspool äriruume võib tarbija olla potentsiaalse psühholoogilise surve all või puutuda kokku üllatusmomendiga, olenemata sellest, kas tarbija on soovinud kaupleja kohaletulekut või mitte.
Väljaspool äriruume sõlmitud lepingu mõiste peaks hõlmama ka olukordi, kus tarbija poole pöördutakse isiklikult ja eraldi väljaspool äriruume, kuid leping sõlmitakse kohe pärast seda kaupleja äriruumides või kaugsidevahendi abil.
Väljaspool äriruume sõlmitud lepingu mõiste ei tohiks hõlmata olukordi, kus kaupleja tuleb alguses tarbija koju ainult eesmärgiga viia läbi mõõtmine või teha pakkumine, ilma et tarbija oleks endale kohustusi võtnud, ning kui leping sõlmitakse kaupleja pakkumise alusel alles hiljem kaupleja äriruumides või kaugsidevahendi abil.
Neil juhtudel ei loeta lepingut sõlmituks vahetult pärast kaupleja tarbija poole pöördumist, kui tarbijal on olnud aega enne lepingu sõlmimist pakkumise üle mõelda.
Oste, mis on tehtud kaupleja poolt organiseeritud väljasõidu ajal, mille käigus reklaamiti omandatud kaupu ja pakuti neid müügiks, tuleks käsitada väljaspool äriruume sõlmitud lepingutena.

- = -

(36) Kauglepingute puhul tuleks kohandada teavitamisnõudeid nii, et arvesse võetaks teatavate kommunikatsioonivahendite tehnilisi piiranguid, näiteks teatavate mobiiltelefonide ekraanidel kuvatavate tähemärkide piiratud arv või telepoodide reklaami ajaline piiratus.
Sellistel juhtudel peaks kaupleja täitma teavitamise miinimumnõudeid ja andma tarbijale viite muude teabeallikate kohta, näiteks pakkuma välja maksuvaba telefoninumbri või kaupleja veebilehe aadressi, kus asjakohane teave on vahetult ja hõlpsasti kättesaadav.
Mis puudutab nõuet teavitada tarbijat sellise kauba tagastamise kuludest, mida selle olemuse tõttu tavaliselt ei saa posti teel tagastada, loetakse see nõue täidetuks, kui kaupleja määrab kauba tagastamiseks näiteks ühe kättetoimetaja (nt see, keda ta kasutab kauba kohaletoimetamiseks) ja ühe hinna.
Kui kaupleja ei saa kauba tagastamise tasu mõistlikel põhjustel eelnevalt arvutada, näiteks põhjusel, et kaupleja ei tegele kauba tagastamise korraldamisega ise, peaks kaupleja teavitama, et selline tasu tuleb maksta ja see võib olla kõrge, samuti tuleks esitada hinnanguline tasu ülempiir, mis võiks põhineda kauba tarbijale kohaletoimetamise tasul.

- = -

(40) Praegune taganemistähtaja pikkuse varieerumine nii liikmesriigiti kui kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu vahel põhjustab õiguslikku ebakindlust ja eeskirjade järgimise kulusid.
Nii kauglepingute kui ka väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute suhtes peaks kehtima ühesugune lepingust taganemise tähtaeg.
Teenuslepingute puhul peaks taganemistähtaeg lõppema 14 päeva pärast lepingu sõlmimist.
Müügilepingute korral peaks taganemistähtaeg lõppema 14 päeva pärast päeva, mil tarbija või tema määratud kolmas isik, kes ei ole kauba kättetoimetaja, sai kauba füüsiliselt oma valdusse.
Lisaks peaks tarbijal olema võimalik kasutada taganemisõigust enne kauba füüsiliselt oma valdusse saamist.
Kui tarbija on tellinud ühes tellimuses mitu kaupa, kuid need toimetatakse kohale eraldi, peaks taganemistähtaeg lõppema 14 päeva pärast päeva, mil tarbija sai füüsiliselt oma valdusse viimase kauba.
Kui kaubad tarnitakse mitmes osas, peaks taganemistähtaeg lõppema 14 päeva pärast päeva, mil tarbija saab füüsiliselt oma valdusse viimase osa tellitud kaubast.

- = -

(51) Peamine probleem tarbijatele ja üks peamistest vaidlusallikatest kauplejatele on kaupade kohaletoimetamine, sealhulgas kaupade kaotsiminek või kahjustumine transpordi ajal ning hilinenud või osaline kohaletoimetamine.
Seetõttu on asjakohane selgitada ja ühtlustada siseriiklikke eeskirju selle kohta, millal kaup tuleks kohale toimetada.
kohaletoimetamise koha ja korra ning kauba omandiõiguse üleandmise tingimuste ja kauba omandiõiguse üleandmise ajahetke kindlaksmääramist käsitlevate eeskirjade suhtes tuleks endiselt kohaldada siseriiklikku õigust ning seega ei tohiks käesolev direktiiv neid mõjutada.
Käesolevas direktiivis sätestatud kohaletoimetamise eeskirjad peaksid sisaldama võimalust, et tarbija võib lubada kolmandal isikul saada tema nimel kauba füüsiliselt enda valdusse või kontrolli kauba üle.
Tarbija poolt kauba üle kontrolli saamiseks tuleks lugeda seda, kui kaup on talle või tema määratud kolmandale isikule selliselt kättesaadav, et seda omanikuna kasutada, või kui tal on võimalus kaupa edasi müüa (näiteks kui ta on kätte saanud võtmed või omaniku staatust kinnitavad dokumendid).

- = -

(52) Müügilepingute puhul võib kauba kohaletoimetamine toimuda mitmel viisil, kas kohe või hilisemal kuupäeval.
Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud konkreetses tarnimiskuupäevas, peaks kaupleja kauba tarnima võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul alates lepingu sõlmimise päevast.
Hilist kohaletoimetamist käsitlevas eeskirjas tuleks võtta arvesse ka kaupu, mis toodetakse või hangitakse spetsiaalselt tarbija jaoks ning mida kaupleja ei saa ilma märkimisväärse kahjuta uuesti kasutada.
Seetõttu tuleks käesolevas direktiivis ette näha eeskiri, millega antakse kauplejale teatavatel asjaoludel kohaletoimetamiseks mõistlik lisatähtaeg.
Kui kaupleja ei ole tarbijaga kokkulepitud tähtaja jooksul kaupa kohale toimetanud, peaks tarbija enne, kui ta saab lepingut lõpetada, nõudma kauplejalt kauba kohaletoimetamist mõistliku lisatähtaja jooksul ning tal peaks olema õigus lõpetada leping, kui kaupleja ei toimeta kaupu kohale isegi kõnealuse lisatähtaja jooksul.
Seda eeskirja ei tuleks siiski kohaldada juhtudel, kui kaupleja on üheselt mõistetava avaldusega keeldunud kauba kohaletoimetamisest.
Samuti ei tuleks seda eeskirja kohaldada teatud juhtudel, kui kohaletoimetamise tähtaeg on väga oluline, näiteks pulmakleit enne pulmi.
Seda eeskirja ei tuleks kohaldada ka olukorras, kus tarbija teavitab kauplejat, et kohaletoimetamine kindlal kuupäeval on väga oluline.
Selleks võib tarbija kasutada kaupleja kontaktandmeid, mis on esitatud vastavalt käesolevale direktiivile.
Sellistel erijuhtudel peaks tarbijal olema õigus leping viivitamata lõpetada pärast esialgselt kokkulepitud kohaletoimetamise tähtaja möödumist, kui kaupleja ei toimeta kaupa õigeaegselt kohale.
Käesolev direktiiv ei tohiks piirata siseriiklikke sätteid, mis käsitlevad tarbija poolt kauplejale lepingu lõpetamise soovi teatamise viisi.

- = -

(53) Lisaks tarbija õigusele leping lõpetada juhul, kui kaupleja ei ole täitnud oma kohustust kaupu käesoleva direktiivi kohaselt kohale toimetada, võib tarbija kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega kasutada muid õiguskaitsevahendeid, nagu andes kauplejale kohaletoimetamiseks lisatähtaja, nõudes lepingu täitmist, viivitades maksmisega ning nõudes kahju hüvitamist.

- = -

(55) Kui kaupleja on kauba tarbijale saatnud, võib esemete hävimise või kahjustumise korral tekitada vaidlusi riisiko ülemineku hetk.
Seetõttu peaks käesolev direktiiv sätestama, et tarbijat tuleb kaitsta kauba hävimise või kahjustumise riisiko ülemineku eest enne seda, kui ta on saanud kauba füüsiliselt oma valdusse.
Tarbijat tuleks kaitsta kaupleja poolt korraldatud või teostatud transpordi ajal, isegi juhul, kui tarbija on valinud kaupleja pakutud valikute seast konkreetse kohaletoimetamise mooduse.
Siiski ei tohiks kõnealust sätet kohaldada lepingute suhtes, mille kohaselt on tarbija ülesandeks hoolitseda kauba kohaletoimetamise eest, või kui tarbija palub mõnel kättetoimetajal kauba kohale toimetada.
Seoses riisiko ülemineku hetkega tuleks tarbijat pidada kauba füüsiliselt oma valdusesse saanuks, kui ta on selle kätte saanud.

- = -

keyboard_tab Clausole e vendite online Direttiva EU 2011/0083 ET

Clausole e vendite online Direttiva EU 2011/0083 ET