search


keyboard_tab Contratti di vendita di beni conformi 2019/0771 ET

BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf

2019/0771 ET cercato: 'tema' . Output generated live by software developed by IusOnDemand srl




whereas tema:


definitions:


cloud tag: and the number of total unique words without stopwords is: 563

 

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„müügileping“ – leping, mille kohaselt müüja annab tarbijale üle või kohustub talle üle andma kauba omandiõiguse, ning tarbija tasub või kohustub tasuma ostuhinna;

2)

„tarbija“ – füüsiline isik, kes seoses käesoleva direktiiviga hõlmatud lepingutega tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, ameti- või kutsetegevusega;

3)

„müüja“ – füüsiline või juriidiline isik, olenemata sellest, kas ta on era- või avalik-õiguslik, kes seoses käesoleva direktiiviga hõlmatud lepingutega tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, ameti- või kutsetegevusega, sealhulgas kõnealuse füüsilise või juriidilise isiku nimel või ülesandel tegutseva teise isiku kaudu;

4)

„tootja“ – kauba valmistaja, kauba liitu importija või isik, kes on pannud kaubale oma nime, kaubamärgi või muu tunnusmärgi ja esineb selle tootjana;

5)

„kaup“ –

a)

kehaline vallaasi; vesi, gaas ja elekter loetakse käesoleva direktiivi tähenduses kaubaks, kui need pannakse müüki piiratud mahus või kindlaksmääratud koguses;

b)

kehaline vallasasi, mis sisaldab digisisu või digiteenust või millega on ühendatud digisisu või digiteenus sellisel viisil, et digisisu või digiteenuse puudumise korral ei täidaks kaup oma otstarvet („digielementidega kaup“);

6)

„digisisu“ – andmed, mis on koostatud ja mis antakse üle digitaalsel kujul;

7)

„digiteenus“ –

a)

teenus, mis võimaldab tarbijal digitaalsel kujul andmeid luua, töödelda või salvestada või neile juurde pääseda, või

b)

teenus, mis võimaldab tarbija või muude digiteenuse kasutajate üles laaditud või loodud digitaalsel kujul andmeid jagada või teha nendega muid toiminguid;

8)

„ühilduvus“ – kauba võime toimida koos sellise riist- või tarkvaraga, millega koos sama liiki kaupa tavaliselt kasutatakse, ilma et oleks vaja kaupa, riist- või tarkvara kohandada;

9)

„funktsionaalsus“ – kauba võime toimida otstarbekohaselt;

10)

„koostalitlusvõime“ – kauba võime toimida koos sellise riist- või tarkvaraga, mis erineb riist- või tarkvarast, millega koos sama liiki kaupa tavaliselt kasutatakse;

11)

„püsiv andmekandja“ – vahend, mis võimaldab tarbijal või müüjal säilitada isiklikult talle suunatud teavet nii, et sellele on võimalik teabe otstarbe seisukohast piisava aja jooksul tulevikus ligi pääseda, ja mis võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada;

12)

„müügigarantii“ – müüja või tootja (garantii andja) poolt tarbija ees võetud kohustus, lisaks müüja seadusest tulenevale kohustusele tagada kauba vastavus nõuetele, maksta tagasi kauba eest tasutud hind või asendada või parandada kaup või hooldada seda mis tahes moel, kui kaubal puuduvad garantiilubaduses esitatud omadused või see ei vasta muudele garantiilubaduses ettenähtud nõuetele, mis ei seondu lepingutingimustele vastavusega, või kui kaubal ei ole müügilepingu sõlmimise ajal või enne seda avaldatud reklaamis lubatud omadusi;

13)

„vastupidavus“ – kauba võime säilitada tavapärase kasutamise korral oma funktsioonid ja toimivus;

14)

„tasuta“ – ilma kauba nõuetega vastavusse viimiseks vajalike kuludeta, eelkõige posti-, veo-, töö- või materjalikuludeta;

15)

„avalik enampakkumine“ – müügimeetod, mille puhul müüja pakub enampakkumise korraldaja poolt läbiviidava läbipaistva võistupakkumise korras kaupa või teenust tarbijatele, kes viibivad isiklikult enampakkumise juures või kellele on antud võimalus seal viibida, ning kus edukas pakkumise tegija on kohustatud kauba või teenuse ostma.

Artikkel 7

Objektiivsed vastavusnõuded

1.   Lisaks subjektiivsetele vastavusnõuetele peab kaup vastama ka järgmistele nõuetele:

a)

kaup sobib otstarbeks, milleks sama liiki kaupa tavaliselt kasutatakse, võttes asjakohasel juhul arvesse kehtivat liidu ja liikmesriigi õigust, tehnilisi standardeid või selliste tehniliste standardite puudumise korral kohaldatavaid konkreetsel tegevusalal kehtivaid valdkondlikke tegevusjuhendeid;

b)

kauba kvaliteet ja kirjeldus vastavad näidise või mudeli kvaliteedile ja kirjeldusele, mille müüja on enne lepingu sõlmimist tarbijale kättesaadavaks teinud;

c)

kaup on üle antud, kui see on asjakohane, koos selliste tarvikutega, sealhulgas pakendid, paigaldusjuhendid või muud juhendid, mille saamist tarbija võib mõistlikult eeldada, ning

d)

kaup on sellises koguses ning kvaliteedi ja toimimisomadustega, sealhulgas vastupidavuse, funktsionaalsuse, ühilduvuse ja turvalisuse poolest, mis on sama liiki kauba puhul tavapärane ning mida tarbija võib mõistlikult eeldada, arvestades kauba laadi ning võttes arvesse müüja enda või tema nimel või tehinguahela varasemates etappides osalenud muude isikute (kaasa arvatud tootja) poolt eeskätt reklaamides või märgistusel tehtud avalikke teadaandeid.

2.   Lõike 1 punktis d osutatud avalikud teadaanded ei ole müüja suhtes siduvad, kui müüja tõendab, et

a)

ta ei olnud ega saanud mõistlikult eeldades olla kõnealusest avalikust teadaandest teadlik;

b)

lepingu sõlmimise ajaks oli avalikku teadaannet parandatud samal või võrreldaval viisil, nagu see oli tehtud, või

c)

avalik teadaanne ei saanud mõjutada kauba ostmise otsust.

3.   Digielementidega kauba puhul tagab müüja, et tarbijat teavitatakse uuendustest ja et talle antakse üle uuendused, kaasa arvatud turvauuendused, mis on vajalikud kõnealuse kauba nõuetele vastavuse tagamiseks ajavahemiku jooksul,

a)

mida tarbija võib mõistlikult eeldada, võttes arvesse kauba ja digielementide liiki ja otstarvet ning lepingu asjaolusid ja laadi, kui lepingus on ette nähtud üks digisisu üleandmise või digiteenuste osutamise toiming, või

b)

millele on osutatud artikli 10 lõikes 2 või 5, kui müügilepingus on ette nähtud, et digisisu üleandmine või digiteenuse osutamine toimub teatava ajavahemiku jooksul pidevalt.

4.   Kui tarbija ei paigalda lõike 3 kohaselt üle antud uuendusi mõistliku aja jooksul, ei vastuta kaupleja nõuetele mittevastavuse eest, mis on tingitud üksnes asjaomase uuenduse puudumisest, kui

a)

müüja on tarbijat teavitanud uuenduse kättesaadavusest ja sellest, millised on tagajärjed, kui tarbija jätab selle paigaldamata, ning

b)

uuenduse tarbija poolt paigaldamata jätmine või ebaõige paigaldamine ei olnud tingitud tarbijale antud paigaldusjuhendite puudulikkusest.

5.   Nõuetele mittevastavusega lõike 1 või 3 tähenduses ei ole tegemist juhul, kui müügilepingu sõlmimise ajal teavitati tarbijat konkreetselt sellest, et kauba teatav omadus kaldub kõrvale lõikes 1 või 3 sätestatud objektiivsetest vastavusnõuetest, ja kui tarbija on müügilepingu sõlmimise ajal sellise kõrvalekaldumisega sõnaselgelt ja eraldi nõustunud.

Artikkel 8

Kauba ebaõige paigaldamine

Kauba ebaõigest paigaldamisest tulenev mittevastavus loetakse võrdseks kauba nõuetele mittevastavusega, kui

a)

paigaldus on müügilepingu osa ning kauba paigaldas müüja või seda tehti tema vastutusel või

b)

tarbija poolt tegemiseks ette nähtud paigalduse tegi tarbija ning ebaõige paigaldamine tulenes puudustest müüja antud paigaldusjuhendites või, kui tegemist on digielementidega kaubaga, puudustest müüja, digisisu üleandja või digiteenuse osutaja antud paigaldusjuhendites.

Artikkel 13

Õiguskaitsevahendid nõuetele mittevastavuse korral

1.   Nõuetele mittevastavuse korral on tarbijal õigus nõuda kauba nõuetega vastavusse viimist või saada proportsionaalset hinnaalandust või lõpetada leping käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Kauba nõuetega vastavusse viimiseks võib tarbija valida parandamise ja asendamise vahel, välja arvatud juhul, kui valitud õiguskaitsevahendi kasutamine on võimatu või see on teise õiguskaitsevahendiga võrreldes müüjale ebamõistlikult kulukas, võttes arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas järgmist:

a)

väärtus, mis kaubal oleks olnud juhul, kui nõuetele mittevastavust ei esineks;

b)

nõuetele mittevastavuse olulisus ning

c)

võimalus kasutada alternatiivset õiguskaitsevahendit ilma märkimisväärse ebamugavuseta tarbijale.

3.   Müüja võib keelduda kauba nõuetega vastavusse viimisest, kui kaupa ei ole võimalik parandada või asendada või kui see põhjustaks müüjale ebamõistlikult suuri kulusid, võttes arvesse kõiki asjaolusid, kaasa arvatud lõike 2 punktides a ja b loetletud asjaolusid.

4.   Tarbijal on õigus kas proportsionaalsele hinna alandamisele kooskõlas artikliga 15 või müügileping lõpetada kooskõlas artikliga 16 kõikidel järgmistel juhtudel:

a)

müüja ei ole kaupa parandanud või asendanud või, kui see on asjakohane, kauba parandamist või asendamist lõpule viinud vastavalt artikli 14 lõigetele 2 ja 3, või müüja on keeldunud kauba nõuetega vastavusse viimisest kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3;

b)

nõuetele mittevastavus ilmneb hoolimata müüja püüdlusest kaup nõuetega vastavusse viia;

c)

nõuetele mittevastavus on nii tõsine, et õigustab kohest hinna alandamist või müügilepingu lõpetamist, või

d)

müüja on teatanud või asjaoludest nähtub selgelt, et ta ei vii kaupa nõuetega vastavusse mõistliku aja jooksul või tarbijale olulist ebamugavust põhjustamata.

5.   Tarbijal ei ole õigust lepingut lõpetada, kui nõuetele mittevastavus on üksnes ebaoluline. Kauplejal lasub kohustus tõendada, et nõuetele mittevastavus on ebaoluline.

6.   Tarbijal on õigus viivitada maksmata hinna või selle osa tasumisega, kuni müüja on täitnud oma käesolevast direktiivist tulenevad kohustused. Liikmesriik võib kindlaks määrata tingimused, mille alusel tarbijal on õigus tasumisega viivitada.

7.   Liikmesriigid võivad reguleerida seda, kas ja millises ulatuses mõjutab asjaolu, et tarbija tegevus on nõuetele mittevastavuse tekkimisele kaasa aidanud, tema õigust kasutada õiguskaitsevahendeid.


whereas









keyboard_arrow_down